Kaitsegaaskaarkeevitus Parameeterid MIG / 131 TIG / 141 Keevitatavad Al-sulamid Al-sulamid materjalid Kõrglegeerterased Kõrglegeerterased Materjalide suurim Kuni 6 mm Kuni 6 mm paksus Keevitustehnoloogi Suured tootmismahud Parandustööd ja üksikud detailid a tootlikus Kaitsegaaside Inertgaas 0.8Ar + 0.2CO2 Inertgaas Ar + He vajadus Õmbluste ruumiline Ruumiline ligipääs on parem TIG Ruumiline ligipääs on halvem MIG liigipääsetavus tehnoloogiast tehnoloogiast Keevitaja Lühike esmaväljeõppeaeg Lühike esmaväljeõppeaeg kvalifikatsioon TIG tehnoloogia TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille hiljem toiteallikas muudab nö. konstantseks vooluks
säilitusmeetodite puhul. Iseloomustus Kaitseb toiduained külmakahjustuse eest. Kotte võib kasutata toiduainete soojendamisel mikrolaineahjus ning vees. On roostevabast terasest Kotid on taaskasutatavad ja nõudepesumasinas pestavad. On võimalik vakumeerida ka klaastaaras nagu pudelis ja purgis. Gaaside vajalikus Vakumeerimisele loomulikus gaasikeskkonnas on atmosfääris lämmastikku (inertgaas), süsinikdioksiidi ning argooni. Inertgaasid aitavad vältida oksüdeerumist, mida kasutatakse koos süsinikdioksiidiga et vältida pakendi deformeerumist. Erinevad vaakumpakendajad Käsitsi reguleeritav Poolautomaatne Täisautomaatne
Protessi pidevus Pidev protsess Ei ole pidev Kiirem Paksus vähendab kiirust Suurem keevitus kiirus Tundlikum keevitus kiirus Ei sobi kasutamiseks Ei sobi kasutamiseks välistingimustes välistingimustes Elektroodimaterjalide Kasutatakse traate Kasutatakse vardaid vajadus Kaitsegaaside vajadus Inertgaas 0.8Ar + 0.2CO2 Inertgaas Ar+0.03 NO MISON MISON Õmbluste kvaliteet Normaalne kvaliteet Kvaliteetsem Täpsem Puhtam Väiksemad keevitusdeformatsioonid
Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises protsessis. MIG/MAG keevitusel on elektroodi e. keevitustraadi etteanne mehhaniseeritud, sellepärast kutsutakse sellist keevitust ka poolautomaat keevituseks. MIG/MAG keevitus koosneb kolmest põhiosast:
Keemiliste segajate mõju on peeaegu välditud elektrotermilisel ehk grafiitahjuga aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs-meetodil. Leegita meetodi puhul kasutatakse mõõterakuna pürolüütilise kihiga grafiitahju. Uuritav proov süstitakse grafiitküvetti, millele rakendatake elektrivoolu. Peale proovi sisestamist toimub kuumutamine kolmeastmeliselt: 1) kuivatamine, 2) tuhastamine, 3) atomiseerumine. Grafiitküvetti kaitseb oksüdeeriva atmosfääri eest inertgaas (Ar). Põhiline füüsikaline segaja on fooni absorptsioon. Viskoosne proov annab süstimisel halva korduvuse. Keemilistest segajatest tuleks vältida lenduva ühendi moodustumist. Oluline on, et maatriksi komponendid oleksid lenduvad kui analüüsitava osa komponendid. Sageli aitavad seda saavutada nn maatriksmodifikaatorid. Põhiliseks eeliseks elektrotermilisel meetodil on analüüsitava aine väike vajaminev
sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit, He. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%.
(õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Päripolaarne keevitus - Keevitusvoolu polaarsus, kus elektrood on ühendatud vooluallika negatiivse ja toode positiivse poolusega DCEN, DCSP Vastupolaarne keevitus - Keevitamine alalisvooluga, kus elektrood on ühendatud vooluallika positiivse ja toode negatiivse poolusega DCEP, DCRP Aktiivkaitsegaas – CO2 Inertgaas – Argoon Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid. Keevisliited vastastikuse asendi järgi: 1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas 2
Vooluotsikust Vooluotsiku kinnituspesast MIG/MAG keevituseade terves koosseisus 9 MIG-MAG keevitusprotsessi kirjeldus MIG-MAG keevitus jaguneb kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi: 5. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Vähem kasutatakse heeliumit. 6. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas e MAG – metal-arc activ gas, keevitusprotsessi tunnusnumber vastavalt standardi EN ISO 4063 järgi on täistraatkeevitus 135 ja täidistraatkeevitus 136. Kõige levinum keevitusel kasutatav aktiivgaas on süsihappegaas, CO2. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%.
W Tarves avastasid ka 1% ulatuse: neooni, randooni ja CO2 ja veel krüptooni · Krüptoon avastati · Elemendi, ühendite täitegaas, lainepikkuse · Krüptoon on väärisgaas Suurbritannias, Londonis kasutusalad tänapäeval: etalon , UV laserid, UV (vananenud nimetusega aastal 1898. päevavalguslambid, laseri spektrijoone abil on inertgaas). välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides. Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool,
Orbitaalide tähistused ja orbitaalide arvud: a. sorbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e) kerakujuline b. porbitaalid: 3 tk (mahub 6 e) hantlikujulised (ruumiline kaheksa) c. dorbitaalid: 5 tk (10 e) d. forbitaalid: 7 tk (14 e) Ühesugused orbitaalid moodustavad vastava alakihi. 6. Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist (metall, mittemetall, väärisgaas ehk inertgaas, redutseerija, oksüdeerija, siirdemetallid, elektronvalemid, ruutskeemid) aatomnumber = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv aatommass ~ massiarv (A) = tuumaosakeste arv (prootonid+neutronid) perioodi number = elektronkihtide arv A rühma number = väliskihi elektronide arv Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu ja seetõttu massiarvu poolest. Rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule:
.................................16 2 SISSEJUHATUS Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib loodusliku uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitus-materjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes, levida 20-40 m kaugusele, kommunikatsiooni- torustikes isegi kaugemale. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht
Kolm nurk, mille sees on täht T, tähendab, et latern on ette nähtud masinatele, mille kiirus ei ületa 40km/h. Autolambid. Autodel on põhiliseks valgusallikaks 12-või 24-V nimipingega hõõglambid (joon. 5.3). Need koosnevad soklist ja klaaspirnist või silindrist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Et lamp läbi ei põleks, on pirnis õhu asemel inertgaas. Sellest hoolimata ei tohi temperatuur ületada 2700°C. Lambid erinevad üksteisest sokli ehituse, hõõgniitide arvu ja valgustugevuse poolest. Valgustuslaternate lambid peavad olema täpselt ettenähtud asendis. Seeparast on neil äärik- voi taldriksoklid. Äärik võib paikneda sokli silindrilise osa suhtes kaldu, sest ta joodetakse külge hõõgniidi asukoha jargi. Märgutulede ja sisevalgustuse lampidel on tihvtsoklid. Kui
keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas Joonis 2. MIG-MAG keevitus MIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga
kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 20-40m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale
1940ndate keskpaigaks olid Eesti uraanivarud praktiliselt ainsad Nõukogude Liidus teadaolevad, mistõttu Sillamäele ehitati suurejooneline uraanirikastamiskombinaat (praeguse ASi Silmet eelkäija), et toota toorainet tuumapommide jaoks. Hilisematel kümnenditel töötas Sillamäe tehas sisseveetaval toorainel. 13 Radoon Radoon (Rn 222) on radioaktiivne looduslik, värvitu ja lõhnatu inertgaas, mis ei osale keemilistes reaktsioonides ja emiteerib lagunemisel ioniseerivat alfa-kiirgust. Radoon on üks vahelüli loodusliku uraani (U 238) lagunemisel stabiilseks pliiks. Radooni tütarisotoopid on metalliioonid ja kinnituvad õhus lenduvate tolmuosakeste külge või mitmesugustele pindadele (seinad, kardinad jne) ning emiteerivad kas alfa- või beeta- kiirgust. Kuna uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, siis leidub kõikjal ka radooni
Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuolues ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MIG-MAG keevitusMIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näiteks AGAMIX-20, kus argooni on 80% ja 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga.
Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MIG-MAG keevitusMIG – metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG – metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning
Seega toimub looduses pidev väävli ja selle ühendite muundumine ning protsess on tasakaalus. 3) Väävli osa happevihmade tekkes. Vääveldioksiidi satub õhku kütuste põlemise ja metallurgiatööstuse tagajärjel, kus see oksüdeerub hapniku, niiskuse ja õhus olevate katalüsaatorite toimel väävelhappeks, mis põhjustab happevihmade teket. Lämmastik 1) Lämmastiku füüsikalised omadused. 2) Lämmastiku keemiline aktiivsus. Inertgaas. 3) Õhu koostis. 4) Lämmastiku leidumine maakoores ja elusorganismides. 1) Lämmastik on maitsetu, lõhnatu ja värvusetu gaasiline aine, vees lahustub hapnikust umbes kaks korda halvemini. Õhust on lämmastik veidi kergem, madalal temperatuuril (-196C) muutub lämmastik värvituks vedelikuks. Vees praktiliselt ei lahustu. 2) Tavatemperatuuril on lämmastik passiivne, väga kõrgel aga laguneb molekul aatomiteks.
orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. Orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Plussid: väike voolutarve, painduvad paberipaksused ahelad valmistatakse kilele mitte klaasile. Miinused: aeglased, tundlikud kõrgetele temperatuuridele, ei kannata kõrget pinget. PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi elektroodi vahel olev inertgaas pannakse helendama erilise gaasiga (neooni ja ksenooni segu) täidetud kambrikese ees. Iga kambrikese esisein on kaetud fosforestseeruva ainega, kambri tagaseinas paikneb elektriallikas. Selle abil ioniseeritakse kambrit täitev gaas ning selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud. Plasmaekraani iga kujutisepunkti kohta kolm pikslit punane, roheline ja sinine annavad enneolematu võimaluse värvimänguks. 1. DEKOODER
2. 3. 4. 5. Inertsgaasis sulava elektroodiga keevitamine pole eriti levinud, sest õmblusmetallis tekib intensiivselt poore. Pooriteket inertgaasis või nende segudes keevitamisel põhjustab inertgaasi suur lisandisisaldus, sulametalli puudulik kaite, aktiivgaside suur sisaldus põhimetallis ja keevitustraadis, ebapiisav desoksüdeerijate sisaldus keevitustraadis, niiskus keevitatavate detailide pinnal jms. 1.3.1. Lämmastikus keevitamine Värviliste metallide suhtes on lämmastik inertgaas. Kasutatakse suure puhtusega lämmastikku. Keevitatakse sulamatu elektroodiga. Lämmastik on inertgaasiks vase ja selle sulamite suhtes. Süsinikuvaeste ja süsinikurikaste teraste keevitamisel soodustab lämmastik õmblusmetallis pooriteket. Inertgaasis keevitamisel kasutatakse enamasti sama keemilise koostisega keevitustraati nagu on keevitataval tootel. 1.3.2. Argoonis keevitamine ...on rakendatav kuumatugevast ja roostekindlast terasest ning värvilisest metallist ja
klaaskolb põhjakontakt hõõgniit nikkeltraat Joonis 3.1. Läbipaistva klaasiga hõõglamp sokkel • Milline gaas on hõõglambi sees? Tavaliselt on selleks mõni selline gaasiline aine, mis takistab hõõgniidi aurustumist (nn inertgaas, näiteks argoon või krüptoon). Ka lämmastikku on kasutatud. Autolaternates, filmi- ja paljun- dusaparaatides kasutatakse põhiliselt halogeenlampe, kus eelnimetatud gaasidele on lisatud joodi või broomi. Need satuvad keemilisse reaktsioo- ni hõõgniidist eralduva metalliauruga ning takistavad nende sadestumist hõõgniidi kesta sisepinnale. 25
üheaegne süntees, kasutades iga lähteaine jaoks eraldi minireaktorit ja ühesuguseid reagente. Igas reaktoris tekib individuaalne ühend. Paralleelsüntees on kiire ning skriining väga kiire, täpne. Kolbide asemel kasutatakse pesadega mikroplaate (microtitre plate). Pesa maht võib olla 2-100 μl ning ühel mikroplaadil võib olla kas 96, 384 (4x96) ja 1536 (16x96) pesaga. Võib kasutada ka kuni 96 2-ml reaktsioonipesa, mis on automatiseeritud juhtimisega (inertgaas, segamine, lisamine, töötlus jne). Eelisteks on: Igas pesas tekib individuaalne aine, mille aktiivsuse saab otse määrata Iga sünteesitud aine struktuuri saab otse määrata Sünteesi saab läbi viia homogeenses lahuses Protsessi saab kergesti automatiseerida Karuselltüüpi reaktor 12 pesaga, temperatuurivahemikus 20°C kuni 160°C või 20°C kuni -70°C. Fotolitograafia (Light-Directed Spatially Addressable Chemical Synthesis):
Kalibreerimise reziim KONTSENTRATSIOON ng/ml Mõõtmise reziim PIIGI PINDALA Lambi vool (mA) 5 Pilu laius (nm) 0,5 Grafiitahju süstiva proovi maht, µl 10 Lainepikkus (nm) 283,3 Proovi käsitlus AUTOSAMPLER Küveti tüüp pürolüütiliselt kaetud platformiga Inertgaas ARGOON 99,98% AGA Avastamispiir (LoD) (1,20 ng/ml)... mg/L Määramispiir (LoQ) 2,81ng/ml).... mg/L Optiline määramispiir ( 3-50 ng/ml).... 5.5.4 Kaadmium (cd) Aparaadi reziim ABSORPTSIOON Kalibreerimise reziim KONTSENTRATSIOON ng/ml Mõõtmise reziim PIIGI PINDALA Lambi vool (mA) 10
Looduses on kolm radioaktiivse lagunemise rida ehk lihtsalt radioaktiivset rida: 1) aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon. Radoon on peamine alfa osakeste kiirgaja õhus. Radooni tekkega kaasnevad alfa osakesed , mis võtavad õhust elektrone ja muutuvad heeliumi aatomiteks. Radoon kui inertgaas on keemiliselt passiivne, kuid mitte absoluutselt neutraalne. Teiste inertgaasidega võrreldes on ta kõige aktiivsem, tuntumad on tema fluoriühendid. Lühikese poolestusaja tõttu on aga radooniühendeid äärmiselt tülikas uurida ja neist on vähe teada. Raadiumi (Ra), mille lagunemisel radoon (Rn) tekib, leidub koikides mineraalides. Eestis kõige enam Põhja-Eesti settekivimites (diktüoneemakildas, fosforiidis). Seega on vähesel määral radooni kõikjal pinnases
tekst punasel põhjal. (2) 1 Radoon Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 2040m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale
sagedamini. Kondensaaditorustikus voolav külm last põhjustab õhus oleva veeauru kondenseerumise tema pinnal ja pideva niiskuse toimel hakkab torustik roostetama. Kõige enam roostetavad torustikul need kohad, kus lõpeb isolatsioon. Torustikud hakkavad roostetama alati väljastpoolt, mitte kunagi seestpoolt. Kergendamaks ohutusnõuete täitmist, on soovitav kasutada vastavaid kontroll-lehti. Tabelis on toodud seadmed ja süsteemid, mida tuleb kontrollida enne sadamasse sissesõitu. 50 Inertgaas trümmides Avarii-sulgemisseadmed Avarii-sulgemisseadme kaitsmed Kompressoriruumi ventilatsioon Kompressorite seiskamise seadmed Kompressori ja mootoriruumi gaasitihendid Tankide taseme alarmseadmed Hargmiku aeglaselt sulguvad klapid Lastitorustiku ülevaatus Tankikuplite, torustike, ventiilide, manomeetrite kontroll Tuletõkkevõrgud Gaasidetektorid Lastipumpade maandus Tulekustutussüsteemid Pumbaruumi elektrijuhtmete gaasitihen- did 8.17.2. Ohutusnõuded lastimisel
dipoolide tekke põhjuseks on positiivse ja negatiivse laengu jagunemise ebasümmeetrilisus sidet moodustavates aatomites ja molekulides. Seega sekundaarse sideme tekkemehhanism 26 on analoogne ioonse sideme tekke mehhanismiga s.o. erinevamärgiliste laengute vahelised tõmbejõud. Joonisel 3.32. on näidatud, kuidas kahe neutraalse aatomi süsteemis toimub sideme tekke läbi väikese muutuse laengute paigutuses. Näiteks võiks olla Ar, inertgaas, mis ei saa moodustada tugevaid sidemeid, sest tema välimine elektronkiht on täidetud. Isoleeritud Ar aatom omab täiusliku kerakujulist negatiivse laengu jaotust ümber positiivse tuuma. Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. Et
annaabi.ee 
