4

odt

Atmosfääri kihid

Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel

Geograafia → Geograafia

2 allalaadimist

1

doc

Atmosfäärikihid

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400­800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200­300 km ja võib ulatuda 1000­ 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal...

Geograafia → Geograafia

7 allalaadimist

6

pdf

Atmosfäärikihid

Atmosfäärikihid Eksofäär​​ ​on​ ​Maa​ ​atmosfääri​ ​kõrgeim​ ​kiht.​ ​Seda​ ​kihti​ ​iseloomustab​ ​kõrge temperatuur​ ​ja​ ​õhu​ ​väga​ ​väike​ ​tihedus.​ ​See​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​690​ ​-​ ​10​ ​000​ ​km. Termopaus​​ ​on​ ​atmosfäärikiht​,​ ​mis​ ​paikneb​ ​termosfääri​​ ​ja​ ​eksosfääri​​ ​vahel kõrgusel​ ​400–800​ ​km. Termosfääris​​ ​esinevad​ ​virmalised​;​ ​seal​ ​lendavad​ ​kosmoselaevad​​ ​ja satelliidid​.​ ​Seal​ ​pidurduvad​ ​ja​ ​põlevad​ ​ära​ ​meteoorid​;​ ​seega​ ​kaitseb​ ​termosfäär Maad​ ​maailmaruumi​​ ​ohtlike​ ​mõjude​ ​eest.​ ​Temperatuur​ ​kõigub​ ​700-1200 kraadini.​ ​Kiht​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​40-690​ ​km. Mesopaus​​ ​asub​ ​kõrgusel​ ​80-90​ ​km.​ ​Temperatuur​ ​on​ ​selles​ ​kihis​ ​-225 kraadi.Seal​ ​esinevad​ ​helkivad​ ​ööpilved. Mesosfäär​​ ​on​ a ​ tmosfäärikiht​​ ​kõrgusel​ ​40-90​ ​km.​ ​Suurim​ ​temperatuur​ ​on​ ​60. km​ ​(umbes​ ​50​ ​kraadi),​ ​edasi​ ​la...

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia

1 allalaadimist

5

odt

ATMOSFÄÄR

See kiht neelab suure osa Päikese ultravioletkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talvel läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Stratosfääri ja mesosfääri vahel asuvas stratopausis lõpeb õhutemperatuuri tõus ja algab uuesti langus. Mesosfääris langeb õhutemperatuur pidevalt ning ülemisel piiril saavutab ligikaudu -90 kraadi. Mesosfääri ja termosfääri vahel asub mesopaus, kus temperatuur tõuseb pikkamööda. Selles kihis võivad esineda nn helkivad ööpilved, mis koosnevad erakordelt väikestest jääkristallidest. Termosfääris tõuseb õhutemperatuur pidevalt, alates umbes 112 km muutub temperatuur positiivseks ning kihi ülemisel piiril ulatub kuni 2000 kraadini.Õhuvoolud on aasta läbi suunatud läänest itta. Gaasid on ioniseeritud olekus ning reageerivad Maa magnetvälja muutustele. Termopaus on termosfääri ja eksosfääri vahel.

Geograafia → Maateadused

4 allalaadimist

4

docx

Atmosfääri koosnemine

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atm...

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia

1 allalaadimist

1

docx

Atmosfäärid

Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400­800 km. Termosfäär paikneb umbes 80-480 km kõrgusel. Seal tekivad virmalised. Gaasi molekule on seal vähe ja nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Mesopaus on kõige külmem. Selles kihis võivad tekkida helkivad ööpilved, mis koosnevad erakordselt väikestest jääkristallidest. Mesosfäär on mõnekümne kilomeetri paksune. Loetakse koos stratosfääriga Maa keskatmosfääriks. Mesosfäär lõpeb 80-90 km kõrgusel mesopausiga. Mesosfääri iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurenedes, ulatudes ülemises osas kuni -100°C (vahel

Füüsika → Füüsika

2 allalaadimist

4

odt

ATMOSFÄÄR

350–800 km vahele. • Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamik meteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. • Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris

Geograafia → Geograafia

4 allalaadimist

5

rtf

Loodusgeograafia kokkuvõte

3. Polaased idatuuled 3. Polaased idatuuled 2. Parasv??tme l??netuuled 1. Passaadid Loodusgeograafia kontrolltöö 1.) Märgi joonisel 1. Passaatide, 2. Parasvöötme läänetuulte ja 3. Polaarsete idatuulte piirkonnad üldises õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1.) On palav 2.) Sademeid puuduvad Iseloom. talvist ilma mida mõjutab madalrõhkk...

Geograafia → Geograafia

260 allalaadimist

5

pdf

Atmosfääri tähtsus

on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb põhiosa õhkkonna massist (ligi 80%) u 13 km kõrgusel üleminekukiht - tropopaus Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrgusele ja moodustab u 20% atmosfääri massist. Seal asub ka osoonikiht. Stratopaus Mesosfäär Mesopaus Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus?

Geograafia → transpordigeograafia

5 allalaadimist

11

pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. ...

Geograafia → Ühiskonnageograafia

73 allalaadimist

7

docx

Maateaduste alused II 1. kontrolltöö

Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...

Geograafia → Maateadused

7 allalaadimist

8

docx

Agrometeoroloogia eksam

turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihid : 1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm ­ temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm ­ tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva

Põllumajandus → Agrometeroloogia

36 allalaadimist

15

docx

10. KLASSI GEOGRAAFIA

Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm ­ parts per million ­ ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...

Geograafia → Geograafia

18 allalaadimist

18

docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

kuiv ­ veeauru on vähe ja seetõttu ka pilvi on vähe Esinevad polaarsed stratosfääripilved ­ pooluste lähedal, talvel, kui temp. langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km Temperatuur kõrgusega langeb (väliskihil -90 kuni -100 °C) Ilmapallid ja lennukid mesosfääri ei jõu ja satelliidid on kõrgemal ­ raske uurida Helkivad ööpilved - Mesopaus Termosfäär 80-(1000) km Temp. kõrgusega tõuseb üle 1000 kraadi Õhk väga hõre ISS ja satelliidid asuvad termosfääris Virmalised ­ laetud osakesed põrkuvad aatomite ja molekulidega neid ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust. - Termopaus Atmosfääri ülesanne on muuta Maal elu võimalikuks: 1. Takistab ohtlikul kiirgusel maapinnani jõudmist; 2. Püüab soojust, muutes maapinnalähedase temp elatavaks; 3

Füüsika → Füüsika

5 allalaadimist

16

doc

Hüdrometeoroloogia

tekkimine.Atmosfääri koostis ja vertikaalne struktuur: Koostiseks on 90% vesinik, 9% heelium ja 1% hapnik. Atmosfääri kõrguseks on umb 100 km Esimene osa on troposfäär seal asub ¾ atm. massist ja peaaegu kogu õhuniiskus , toimub energiavahetus maa ja atm. vahel, meteoroloogiliste protsesside toimumise koht. Teine kiht on stratosfäär, kus temp kasvab kõrguse suurenedes, seal paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on mesosfäär ja mesopaus. Mesopaus on kõige külmem. Neljas kiht on termosfäär. Viies on eksosfäär, kus õhk m puudub.Õhu tihedus: Õhu tihedus sõltub õhu massist ja ruumalast: = , Ideaalse gaasi V seadusest on näha, et õhu temperatuuri kasvades (konstantse rõhu juures) kasvab ka õhu ruumala

Maateadus → Hüdrometeoroloogia

79 allalaadimist

9

odt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Umbes 150 mlj. Km 13)Mis on päikesetuul, mis heliosfäär? Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga asakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond ehk heliosfäär võib ulatada tahest enam kui 200 AU kaugusele. 14)Mis on magnettormid? Magnettormid on Maa magnetvälja häired. 15)Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär ­ tropopaus ­ Stratosfäär ­ stratopaus -mesosfäär ­ mesopaus ­ termosfäär 16)Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m2. 17)Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

131 allalaadimist

13

rtf

Meteoroloogia konspekt

Arvatakse, et pärlmutterpilved koosnevad ülejahtunud veepiisakestest ja hõbepilved jääkristallikestest. Mitu erineva temperatuuriga kihti.Esimene on isotermiline kiht. Sellest kõrgemal esineb temperatuuri inversiooni kiht, kus temperatuur kõrgusega tõuseb. Selle nähtuse põhjuseks peetakse osoonikihti, mis asub enam vähem samal kõrgusel. Kõrgemal toimub temperatuuri langus kuni stratosfääri ülemise piirini. Kihti 40-80km nimetatakse mesosfääriks. Üleminek termosfääriks on mesopaus. Kolmandat sfääri nimetatakse seal rohkesti leiduvate ioonide tõttu termosfäär.Ioonideks nimetatakse elektriliselt laetud aatomeid. Ulatub kuni 1000km kõrgusele ja jaotatakse vastavalt ioonide hulgale erinevateks kihtideks. (Raadioside seisukohalt on ionosfääril suur tähtsus, sest sealt peegelduvad tagasi maapinnalt saadetud raadiolained.) Kõige kõrgemaks sfääriks on eksosfäär, mis algab u 1000km kõrguselt. Seda iseloomustab

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...

75 allalaadimist

10

docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

Temperatuur on -55 kuni -60 kraadi ja ta ulatub umbes 30 km kõrgusele. · Stratosfäär ­ kõrguse kasvades temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir on umbes 50 km kõrgusel. · Stratopaus ­ üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja. · Mesosfäär ­ temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel. Ülemisel piiril on kraade -70 kuni -100. · Mesopaus ­ üleminekukiht. · Termosfäär ­ temperatuur tõuseb kõrguse kasvades, tõus on aeglane. Ülemine piir on umbes 500 km kõrgusel. Temperatuur on umbes 700 kraadi ja üle selle. · Termopaus ­ üleminekukiht · Eksosfäär ­ ulatub umbes 2000 km kõrgusele (temperatuur u 1700 kraadi). Jätkub temperatuuri tõus mõnevõrra aeglasemalt. Ilm kujuneb sellest, et atmosfääris toimub hulk protsesse. Protsessid on füüsikalised ja nad vajavad energiat

Põllumajandus → Agrometeroloogia

37 allalaadimist

10

doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

kiiritustiheduse skaalaga ühikutes mW/m 2. Tähed, külmemad kui Päike – näivad ööpilve (jäärkristallidest) tekkele Väärtused ei sõltu nahatüübist. Nõrk 1-3, punasemad, soojemad – sinisemad Mesopaus – suvine 80-85 km kõrgusel, keskmine 4-6, tugev 7-8, 9-10 väga tugev, talvine temp -75´C, suvine -130´C Punased objektid näivad punasena, sest 5. Niiskus mägedes ja ekvatoriaalses vöötmes 15-20 nad neelavad kogu nähtava valguse peale Termosfäär – temp. Kasvab kuni 200-300

Geograafia → Geoloogia

15 allalaadimist

36

docx

Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)

tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, moodustab u. 80% õhu massist, temp. langeb 6 kraadi võrra km kohta, sellel kõrgusel lendavad lennukid, 13km kõrgusel on tropopaus. b. Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus c. mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus d. termosfääri temperatuur tõuseb, õhumolekule väga vähe, aga olemasolevatel on suur energia, virmalised ja kosmoselaevad 5. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. 6. Mis ühendid lagundavad osooni?

Geograafia → Geograafia

99 allalaadimist

66

docx

Globaalne kliima soojenemine

....................................................................................41 Troposfäär.................................................................................................................41 Tropopaus..................................................................................................................41 Stratosfäär.................................................................................................................41 Mesosfäär ja mesopaus.............................................................................................42 Termosfäär................................................................................................................42 Globaaltsirkulatsioon.......................................................................................................42 Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile

Keemia → Keemia

103 allalaadimist

13

docx

Agro

Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM ­ (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...

Põllumajandus → Põllumajandus

8 allalaadimist

4

doc

Agrometeroloogia piletid

Pilet nr. 1  Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, alus...

Põllumajandus → Agrometeroloogia

14 allalaadimist

22

doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 15­20 kuni 55­60 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv. Stratopaus ­ Eraldab stratosfääri mesofäärist Mesosfäär ­ Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40­50 kuni 80­90 km. Stratosfäärist seda eraldab stratopaus ja termosfäärist mesopaus. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Edasi toimub temperatuuri langus kuni -70° või -80°C. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on mõnekümne kilomeetri paksune atmosfääri kiht stratosfääri ja termosfääri vahel. Loetakse koos stratosfääriga Maa keskatmosfääriks.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

20 allalaadimist

10

doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

- Stratosfäär ­ Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus ­ asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär ­ temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus ­ valitseb isotermiline olek - Termosfäär ­ temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus ­ asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär ­ kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt. Ulatub 2000-3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. Öökülmaks põllumajanduslikus mõistes nim põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temp langust õhus, maapinnal või

Geograafia → Geograafia

24 allalaadimist

7

doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

aerosoolid. Suuremad muutused tulenevad uurimisega.Vaadetakse spets. paikneb 90% osoonist. Kolmas kiht on Õ hurõhu taandamine merepinnale aerosoolide sisalduse ja koostise Situatsioone atmosfääris.)3.Sünoptiline mesosfäär ja mesopaus. Mesopaus on baromeetrilise astme abil muutumisest Atmosfääris. ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva kõige külmem. Neljas kiht on termosfäär. Kui rõhu taandamisel merepinnale ei ole Aktinomeetrias on kõige rohkem levinud info analüüsi ja uurimisega üle Viies on eksosfäär, kus õhk puudub

Maateadus → Hüdrometeoroloogia

29 allalaadimist

15

pdf

Keskkonnakeemia

kuni ~-60°C stratosfäär alates 7-17 km kuni ~30 km, alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C)  Mesosfäär 50 ­ 80 (85) km Termosfäär 80 (85) kuni 640+km temperatuuri tõus Üle 80 km on ionosfäär, valdavalt laenguga osakesed Eksosfäär 500 (1000) km kuni 10 000 km Tropopaus, stratopaus, mesopaus, ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides . Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) ,

Keemia → Keskkonnakeemia

145 allalaadimist

30

doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...

Geograafia → Geograafia

442 allalaadimist

16

doc

Agrometeoroloogia arvestus

- Stratosfäär ­ Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus ­ asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär ­ temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus ­ valitseb isotermiline olek - Termosfäär ­ temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus ­ asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär ­ kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest

Füüsika → Füüsika

101 allalaadimist

52

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

 öösel osooni kontsentratsioon väheneb Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõhu mõõtmise ühikud:  mm elavhõbedasammast (mmHg)  millibaar (mb)  hektopaskal (hP) Normaalne õhurõhk merepinnal: 760 mmHg = 1013 mb (hP) Õhutemperatuuri ja –rõhu jaotus Maa atmosfääris:  TROPOSFÄÄR (ca kuni 12 km) → STRATOSFÄÄR (ca kuni 40-50 km) → stratopaus → MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR  Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär:  kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist)  maailmameri – maa pinda katkematu kihina kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud

Maateadus → Maateadus

76 allalaadimist

42

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala ­ Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...

Kategooriata → Üldmeteoroloogia

84 allalaadimist

49

pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

Turbopausist ülespoole jäävat ala kutsutakse heterosfääriks, allapoole aga homosfääriks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb päikese aktiivsusest ning jääb 350­800 km vahele. Mesosfäär Mesosfäär paikneb stratopausist kuni 80­85 km kõrguseni. Siin kihis põlevad enamus meteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur ­85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (­60

Füüsika → Keskkonnafüüsika

111 allalaadimist

71

docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...

7 allalaadimist