Koristuslapid vajalikud Aknapesutarvikud pindade puhastamiseks. aknapesur ja aknakuivati. Mopid plaatalusega (sinine) või keerdmopid (kollane). Keerdmopp sobib niiskeks ja märgpühkimiseks. Plaatmopid sobivad aga kuiv, niisutatud või niiskeks pühkimiseks. Vajalikud töövahendid Lisaks neile on vaja erinevaid pisiasju: pihustuspudel, prügikühvel, prügikotid, ämber, press-seadeldis, õlilapid(mööbli kuivpuhastus), antistaatilised lapid, hari,
Pehmete plastide remont Pehmete TP vigastusi on võimalik parandada tööstusliku kuumaõhupuhuriga 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - tehakse see koht veega niiskeks, et soojus ei leviks laiali. 2. Õgevendatava detaili kuumutamine - sobivad kuumapuhur, soojapuhur või infrapunakuivati. Kuumut. temperatuurini, kui detaili on tagant tuline katsuda. 3. Õgevendamine - kasut. puuklotsi või vasara vart. Väikese vigastuse korral võib kasut lusikat (jahut. kiiresti maha) 4. Jahutamine- detail jahut kohe pärast õgvendamist külma vee ja svammiga või suruõhuga. 5. Lõppviimistlus
Füüsika ja taevas Iga päev näeme me taevas pilvi. Aga kas me ka teame, kuidas nad sinna tekivad ja miks nad alla ei kuku? Pilv on nagu udukogu, mis koosneb väikestest veepiiskadest. Veepiisad aga jõuavad sinna tänu Päikesele. Päike paneb veekogu aurama. Veepiisad võivad aurustada igast veekogust, nii märjast maast, järvest, kui porilombist. Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et niiske õhk tõuseb kogu aeg üles ja ei lase veepiiskadel alla kukkuda. Õhtul võib öelda, et pilved tulevad ööseks maapinnale magama. Õhtul vajub päike madalamale ja soojendab suuremat ma...
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhu...
kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad ekvaatori lähedalt ja suunduvad pooluste poole. Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid Mussoonid: On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv. · Suve mussoon tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui
putukad). Peale neid asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hingama õhuhapnikku. Neile järgnesid kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ja võisid vajadusel vette minna. Arenesid esimesed roomajad, kes võisid juba pideval elada maismaal, sest neid kaitses kuivamise eest soomuste kiht. Keskaegkonnas muutusid maismaal valitsevaks roomajad. Selleks ajaks oli kliima muutunud ühtlaselt niiskeks ja soojaks, mis oli sobiv kõigusoojastele roomajatele. Maad asustasid mitmesugused sisaliku laadsed elukad. Seda nimetatakse ka sauruste ajastuks. Kõige suuremad loomad olid dinosaurused.Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus
pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja aitab üle elada ajutise põuaperioodi
4) Ka mullaviljakus on väga oluline. 5) Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Aluseline pH 3.Puisniidul läheb vaja rohkelt valgust ja sademeid.Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks. Laiemalt hakkavad levima hilise arenguga liigid, kelle arvukus oli niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5. Tänapäevaks on alles jäänud vaid umbes 800 ha puisniite 6
sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Soe hoovus muudab kliima pehmemaks,soojemaks ja niiskeks 3. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. mandriline-suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. 'mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.mandrilise kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. mereline- kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.iseloomulik ookeanidele ja mereäärsetele rannikualadele, mille kliimat mõjutavad merelised õhumassid 4
Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju
või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi tulemusena muutub seal pinnas väga kuivaks ja kõvaks. Tugevad vihma
Mikrokiust lappide ja moppide saladus on see, et karedate kiudude vahel on hulgaliselt ruumi, mille vahele kinnitub mustus väga hästi. See seob ka väiksemaid tolmukübemeid paremini kui muud lapid ja mopid. Seega on mikrokiust vahendid kuivana suurepärased tolmueemaldajad. Mikrokiust lappe-moppe on erinevaid: · kuivalt kasutamiseks, mis on mõeldud tolmu eemaldamiseks; · universaalsed- sobivad kasutada nii kuivalt kui ka niiskelt; · niiskeks puhastuseks. Sellised lapid ja mopid on tõhusad vaid niisutatult ning on mõeldud kergelt kinnitunud mustuse eemaldamiseks, näiteks näpujäljed ja veepritsmed peeglitel. Mikrokiu tõhusus peitub kiu ehituses see on peenike ja kare. Kui mikrokiust lapid või mopid teha päris märjaks, siis nende head omadused vähenevad, sest kare kiud on nüüd ümbritsetud veemolekulidega ega suuda enam pinnalt mustust lõigata. Mikrokiud suudab
2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendid olid keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Katse läbiviimiseks kasutati tahket NaCl ja liiva segu (10 g), mis oli kuivatud 105 °C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filterpaber ning see tehti destilleeritud vee abil niiskeks. Seejärel lahustati koonilses kolvis eelnevalt kaalutud liiva-soola segu umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasi seina. Korraga täideti umbes kolmveerand filtrist. Kui kogu lahus oli läbi filtri läinud, valati see keeduklaasist mõõtesilindrisse. Selleks,
44. Mis on aururõhk? Rõhk, mida veeaur avaldab. 45. Mis on härmastumine? Aine üleminek gaasilisest olekust tahkesse olekusse nii,et vahele jääb vedel olek. 46. Mis on kapillaarsus? Nähtus, mis seisneb selles,et peenes torus vedelik tõuseb üldisest tasest ülespoole. (kahe nähtuse koos mõjul) 47. Mis on kastepunkt ja kuidas seda saab määrata? Temperatuur, mille juures tekib küllastus. Kui võtame külmkapist õllepudeli ja kui pudel läheb pealtpoolt niiskeks, võime väita, et pudeli temperatuur on allpool kastepunkti. Nt: Hingame peeglile, kui peegel läheb niiskeks, on peegel allpool kastepunkti. 48. Mis on küllastunud, mitteküllastunud aur? Küllastunud 100% niiskusest Mitteküllastunud - niiskus pole 100%-ne. 49. Mis on relatiivne e suhteline õhuniiskus? Mida näitab suhteline õhuniiskus? (eespool) 50. Mis on ülekuumenenud vedelik ja kuidas seda on võimalik saada?
aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 1889. aastal. Washington on osariik USA loodeosas Vaikse ookeani ääres. Osariigi loodeosa liigestab Juan de Fuca väinast sügavale maismaasse lõikuv sopiline ja saarterohke Puget Soundi laht. Põhja-lõuna-sihilised Kaskaadid (Rainier 4392 m) jaotavad osariigi territooriumi niiskeks lääne- ning suuremaks ja kuivemaks idaosaks. Puget Soundist osariigi lõunapiirini ulatuv org eraldab Kaskaade Rannikuahelikest, viimaste kõrgeim tipp Olympus (2428 m) paikneb Olympici rahvuspargis (3628 m², asutatud 1938). Enamiku Washingtoni idaosast hõlmab vulkaanilistest kivimitest, peamiselt laavast, koosnev tasane või lainjas kuiv Columbia platoo, mille kõrgus on 150-600 m. Seda äärestavad põhja poolt Okanogani mägismaa ja kagust Blue Mountains
Geograafia KT küsimused ja vastused 1.Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ? V:Troopilises või lähistroopilises(suurimad Aafrika,Ameerika,Aasia,Austraalia aladel),10 ja 20 laiuskraadide vahemikus. 2.Mille poolest erinevad aastaajad savannides ? V:Aasta jaguneb kaheks enam-vähem võrde pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. 3.Selgita savannide tekkimist. V:Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute,osalt ka metsaraie,maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. 4.Kuidas muutub savannides taimkate,kui liikuda ekvaatori suunas ? V:Taimkate muutub paksemaks ja kliima niiskemaks, rohkem puid ja taimi. 5.Millal valitseb põhjapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Kuiv periood valitseb talvel, niiske suvel. 6. Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Suvel kuiv,talvel niiske.Sest talvel on sademeid rohkem kui suvel. 7.Millised mullad levivad ...
Küpsetised tuleb eelnevalt alati munaga määrida, siis kinnitub pärlsuhkur küpsetades tugevasti taignapinnale. Värviline pärlsuhkur on mitmevärviline pärlsuhkur. Värvilise pärlsuhkruga võib kaunistada ka glasuuritud kooke, torte või küpsiseid sõelutuna. o Fariinsuhkur valmistatakse siirupist ja kristallsuhkrust. Siirupikiht suhkrukristallide pinnal muudab need pehmeks ja niiskeks. Fariinsuhkur on aromaatne, värvi ja maitset andev suhkur, mis sobib küpsetamiseks, glasuuri tegemiseks, praadimiseks, pudru maitsestamiseks, magustoitudesse ja jookidesse .Fariinsuhkur on valgest suhkrust kohevam ja samas veidi vähem magusam, mistõttu 1
Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27 kraadi, lõunaosas 22-24 kraadi. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks. ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD
Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27 kraadi, lõunaosas 22-24 kraadi. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks. ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. GEOGRAAFILINE LAIUS HOOVUSED PINNAMOOD
Põlemine Põleb ühtlaselt ja kiiresti ning eraldub happelist äädikahaisu. Katse tulemus vastab atsetaadi omadustele. MODAAL (MD, CMD, CV) Põletuskatse. Põleb aeglaselt ja rahulikumalt kui teised kangad. Järgi jääb hästi väike must tomp ja eraldub plastik karbi põelmise haisu. Märguvuskatse. Imab suhteliselt intensiivselt niiskust ja hakkab rahulikult siis põhja vajuma. Veest välja võttes tundub nagu vanaaegne plaaster, mis kui niiskeks sai jäi alati hästi kõvasti kinni. Modaalikiu omadused · Suur tugevus niiskes olekus · Kortsub vähem kui viskoos · Elastsem · Kuivab kiiresti · Põlemisel plastiku lõhn
· 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina Eiffelli torn · ,,Saatmata kirjad"/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007) · Jah, loodame, et veel sel aastal ilmub väike valikkogu «Saatmata kirjad», mille on koostanud Aidi Vallik mu varasemast luulest ja «Maavalla keisrist». Valikkogu on üsna kurb, mul läks silm niiskeks, kui ma seda lugesin. Irooniat ja jõhkrust on seal samuti, aga domineerib õrnem, leebem ja armunud luuletaja. Ta on avaldanud mitmeid luulekogusid ka pseudonüümide all. 2000. aastal ilmunud "Maavalla keiser ehk kurb klounaad" peegeldab pettumust. Maad võtab liivlik nukrus ja sarkasm: "Ta tukub, ta tukub, ta tukub // ta tukub mehike ikka", kirjutab Beier kogu avaluuletuses. Tunnustused 2002 Juhan Liivi luulepreemia
Paljunevad ja levivad eostega Sõnajalgadel on puitunud kestadega rakud Fotosünteesivad mõlemad Sõnajalgtaimedel on juhtsooned, kuid sammaldel need puuduvad 12. Miks on samblad looduses tähtsad? Too välja 3 sisult erinevat aspekti. · Sammaldel on metsas tähtis roll: vihma korral hoiavad nad mulda niiskeks muutumast, põua ajal takistavad selle kuivamist · Samblad aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest nad toodavad rohkem hapnikku, kui ise tarbivad · Soode ja metsade samblad säilitavad vett ja vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, aeglustades vee äravoolu veekogusse · Oma elutegevusega murendavad nad pinnast ja valmistavad ette sobiva kasvupinnase nõudlikemale taimedele
Gaasisegu (õhu) kogurõhk koosneb üksikkomponentide osarõhkude summast [10] n p = p1 + p2 + ... + pn = pi . (1.5) i =1 Niisket õhku võib vaadelda veeauru ja kuiva atmosfääriõhu seguna, mille moolmass µ = 29. Niiske õhu rõhk on veeauru ja kuiva õhu osarõhkude summa [10]. Kuiva õhu ja ülekuumutatud veeauru segu nimetatakse küllastamata niiskeks õhuks, aga kuiva õhu ja küllastatud veeauru segu nimetatakse küllastatud niiskeks õhuks. Õhu niiskusesisaldust (tehniline niiskus) väljendatakse veeauru massina kuiva õhu massiühiku kohta: mva d= , (1.6) mkõ kus mva on veeauru mass, g, mkõ kuiva õhu mass, kg. Niiskusesisalduse võib väljendada ka õhu ühe mahuühiku kohta, siis nimetatakse
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond ILU 11/1 Juuksuri eriala Juuksurikosmeetikat maaletoovate firmade struktuurikujundustooted Õpimapp Juhendaja Merike Rosenthal Tartu 2011 Sisukord 1 1. Goldwell...............................................................................lk 3-6 2. Schwarzkopf.........................................................................lk 7-10 3. Estel......................................................................................lk 11-12 4. Ewald....................................................................................lk 13-16 5. Cutrin....................................................................................lk 17-19 6. Sim............................................................................
Jooge iga päev palju vett, et hoida see võib põhjustada rasunäärmete hiljem su juuksed kiiremini rasuseks ajada, lipiidne niisutus optimaalsel tasemel ja ületalitlust. on välja loputatud. aidata kaasa mürkainete väljatõrju- 1. Vesi - juukseid pesema asudes tuleks 4. Palsam - kui sul on kuivad, pikad või misele. Samuti tuleks vähendada rasvaste need kõigepealt veega niiskeks teha. Vesi muidu katkised juuksed, on palsam toitude tarbimist, jätta ära praetud peaks olema soe (mitte tulikuum). hädavajalik. Kui aga tahad oma juuste eest toiduained, loomsed rasvad ja juurvilja- Miks? Tulikuum vesi kuivatab peanahka ka niisama hoolt kanda ning olla kindel, et õlis praetud tooted. Tervislikum on ning juukseid. need ka terved ning niisutatud püsiks,
Geograafia ülevaade Jaapanist: Import ja eksport Jaapani pinnas on suuresti paksu metsa all ning seal on palju jõgesi ning ka sõltuvalt alast ja aastaajast võib sadada rohket vihma, tehes maa üsnagi niiskeks. Sellistes tingimustes on hea kasvatada riisi, mis kasvab rohke vee all, seal vahel saab ka kala kasvatada. Sammuti kasvatakse seal ka kartuleid, suhkrupeete, soja ubasid, mandariine, kapsast, nisu, otra, tubakat ja teed, jm. siiski peab ka neid tooteid suures osas importima. Pinnamood ei soodusta põllumajandust, kuna metsade mahavõtt ja põllumaaks ümber tegemine pole juba moraalselt seda väärt, muld võib küll viljakas olla kuid enamjaolt on
sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. See tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kaudu ning seega mullaviljakuse langust. (Esineb paras- ja palavvöötme niiskes kliimas) Tasakaalustatud veereziimi korral (kui sademed ja auramine on tasakaalus) ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. Mullaviljakuse seisukohast on oluline taimedele piisava veevaru olemasolu kuivask perioodiks. (Esineb steppides, preeriates, metsasteppides ning savannides.) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides
KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB.......................................................................
kasvavad. Kuiv aastaaeg on loodusele aine laguneb ja uhutakse puuvillapõõsas, kaktused, vähe, kasvatavad puhkuseks. Savannivööndis kuiv sügavamale. Kuival aastaajal piimalilled nad veisi, lambaid aastaeg muutub järsku niiskeks ja kõudunevad taimejäänused vaid ja kitsi. Levinud on vastupidi. Ööpäeva keskmine soojus osaliselt ning tekib huumus. akaatsid, palmid, on +20 kuni +30. Sademeid 300- pudelpuud. 1000mm
Tänapäeval on väga levinud ka niiskuskindlatest kipsplaatidest seinakonstruktsioonid. Kipsplaatseina puhul tuleb eriti hoolikas olla hüdroisolatsiooni tegemisel, et niiskus ja vesi ei pääseks kahjustama seinakonstruktsiooni. Märjas ruumis ehitusplaatseina vuugid pahteldamist ei vaja. Märjad ja kuivad tsoonid Kui aluspinnad on kuivanud ja tolm eemaldatud võib alustada hüdroisolatsiooni tegemisega. Märjas ruumis jagatakse pinnad niiskeks tsooniks (lagi ja seinapinnad kuhu ei pritsi vett) ning märjaks tsooniks (lausveega kokkupuutuvad pinnad, s.o. põrand tervenisti ja seina alumine äär, dushinurga ja vanni tagused seinad ning kraanikausi ümbrus). Märga tsooni kuuluvad pinnad käsitletakse hüdroisolatsioonimastiksiga ning niiske tsooni pinnad kas samuti hüdroisolatsioonimastiksiga või niiskustõkkega. Siinkohal tasub meeles pidada, et niiskustõke vettpidava hüdroisolatsiooni tegemiseks ei sobi.
võimalikku vee poolt tekitatud kahju. Kui olete paagi tühjendanud, võtke vigastatud kummimembraan sisendiava kaudu paagist välja. NB! Suurematel paakidel (alates 80 liitrist) tuleb eelnevalt avada ka paagi teises otsas asuv messingist fiksaatormutter, mille abil membraan on paagi korpusele kinnitatud. Puhastage paagi sisepind mustusest ja korrosioonist ning kuivatage hoolikalt. Niiskeks jäänud paagi sisepinda hakkab sööma korrosioon ning paagi eluiga jääb väga lüikekseks. Asetage uus membraan ettevaatlikult läbi sisendiava paagi sisemusse nii, et “kraega” ava jääks sisendiavast välja. Suurematel paakidel kinnitage seejärel kohe tagumine fiksaatormutter. Jälgige, et membraani “krae” jääks täpselt ja sirgelt katma sisendiava ääriku siseserva (“krae” moodustab
Surm ei saabu hetkega, vaid järk-järgult. Kõige kiiremini sureb närvikude, neerud ja perifeersed närvid võivad funktsioneerida tund aega, lihased ja luud mitu tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk muutub niiskeks, kahvatuks, kirjuks; jalad, käed ja ninaots muutuvad külmaks; suu kuivab, lima koguneb hingamisteedesse ja hingetõmbed muutuvad korisevaks; teadvusaste võib langeda; lihaspinge kaob ja surija tundub lõdvana; tunde-ja kuulmishaisting, neelamisvõime kaovad; näolihased lõdvestuvad ja näoilme muutub rahulikuks. Sureva patsiendi hooldust nimetatakse terminaalseks hoolduseks või terminaalraviks. Sureva patsiendi õendushooldus on kõige nõudlikum, raskem, aga ka heldeim õenduse ala
teadmatusest või hoolimatusest tingitud mulla väärkasutamist või saastamist. Mulla puhverudvõime ületamisel hakkab mullviljakus taandarenema. Veereziim: · läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tüüpiline paras- ja palavvöötme niiskele kliimale. · Tasakaalustatud veereziim ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni. Sajuperioodil muutub muld kuni lähtekivimini niiskeks, aga toiteelemente mullast välja ei uhuta ning mullaviljakus ei lange. · Aurumise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 3. teab peamisi mullaprotsesse: Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul
• Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Seejärel kaaluti kehad. Järgnevalt arvutati kehade tihedused kasutades valemit 1. Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 2 järgi. 4.2. Niiskussisalduse määramine Puidust, eelnevalt niiskeks tehtud, proovikehad kaalutakse ning asetatakse kuivatuskappi seisma. Kuna tegemist on vaigurikka puumaterjaliga, siis ei tohiks kuivatamine kesta rohkem kui 20 tundi. Samuti toimub kuivatus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Aja möödudes, arvutatakse puidu niiskusisaldus valemi 3 järgi. 3 4.3. Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju
Kokkuvõte Maakera jaotatakse ilmastiku järgi kliimavöötmeteks. Põhilised vöötmed on: ekvatoriaalne vööde, troopiline vööde, parasvööde , polaarvööde. Nende vahele jäävad: lähisekvatoriaalne vööde, lähistroopiline vööde, lähispolaar vööde. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske. Lähisekvatoriaalne vööde on kuiv ja niiske. Troopikas on kuum ja kuiv. Lähistroopiline vööde jaguneb kuivaks ja niiskeks. Parasvöötmes on neli aastaaega. Arktilises vöötmes on külm. Aasta keskmise temperatuuri ja sademete hulga vaatlemiseks tehakse kliimadiagramme. 11 Kasutatud kirjandus 1.http://www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/- pohikliimavootmed_liina.htm 2. http://www.hot.ee/kliimavoondid 3. http://www.crjg.vil.ee 4. Loodusgeograafia õpik põhikoolile Iiosa
ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES................4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused......
www.emhi.ee). 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Tsüklonite kujunemine saab alguse erinevate õhumasside kokkupuutumisega. Tsükloni võimsus sõltub eelkõige õhumasside temperatuuri erinevustest ja niiskuse hulgast. Mida niiskem on õhumass, seda võimsam tsüklon tekib. (Sügisel kujunevad eriti võimsad tsüklonid, sest terve suvi on vesi aurunud ja õhk muutunud niiskeks, tekivad enamasti troopilistel aladel, sest seal on aurumine suur.) Tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Soe front - soe õhumass pressib peale, külm taganeb, esineb laussadu enne fronti, temperatuur tõuseb ja õhurõhk langeb. Külm front - külm õhumass pressib peale ja soe taganeb, hoogsademed frondi piiril või pärast seda, temperatuur langeb ja õhurõhk tõuseb.
20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab. Ka juured ei jää niiskeks. Need kuivavad isegi nii, et võivad kergesti murduda. Järgmise aasta kevadel kasvatab ta uued pealsed liiva mattunud juurte jõul. 8 Saksauul Saksauul on väga eriline puu. Teda on peaaegu, et võimatu raiuda või isegi saagida. Jagu saab sellest vaid siis, kui kirvesilmaga tugev hoop vast tüve virutada. Seejärel puruneb puu kildudeks. Ka veega ei ole saksauul sõber. Tee sellest paat ja näed, et see vajub põhja.
Trükiplaadile pannakse värvi, värv "trükkub" paberile ja seda paberit nim tõmmiseks Trükkimiseks sobivad värvid: trüki-, vesi- akrüül- ja riidevärvid 42 Trükkimine Trükkimiseks sobivad õhemad ja siledamad ·Värv templi peal paberid. Enne trükkimist tehakse paber niiskeks ·Materjal aluse peal värvitakse alus, raputatakse peale Templid sulgi jne, niisutatakse paber ja asetatakse see alusele, ·Käed, sõrmed, jalad (nina) hõõrutakse ·Kork ·Siidipaberitrükk aluspaber kaetakse värviga, lõigatakse
mõlemad lamavad küljel, näod vastamisi. See asend ei võimalda peenisel eriti sügavale tungida. Sama on ka lusikaasendis, kui mees lamab naise taga ning naine on tõmmanud jalad ette konksu. Selline asend pole naisele eriti erutav, kuna miski ei ärrita kõdistit. Kuidas tüdruk end tunneb? Mida rohkem erutunud oled, seda kõvemaks muutuvad Su rinnanibud. Hingamine ja südametuksed kiirenevad. Häbememokad lähevad tumedamaks ning tupp muutub seest niiskeks ja pehmeks, et saaks vastu võtta peenise. Pinge suguorganites muutub järjest suuremaks, kuni läheb üle orgasmiks. See kestab vaid paar sekundit. Sul võib hakata palav. Mõnikord võib orgasm olla ka nii nõrk, et ei saagi täpselt aru, kas seda oli või ei. Kõigega peab harjuma, sest iga orgasm on erinev. Kuidas poiss end tunneb? Ka poisi hingamine ja südamelöögid kiirenevad. Munandid ja munandikotid tõmuvad vastu alakeha ning peenisest tuleb mõni tilk vedelikku. Seejärel läheb
külmad ja on kuulda, et jäävad terveks kuuks. Mul juhtus nii, et varastati sõjaväekindad ära ja praegu olen paljakäsi ja vahel laenan ka, kui väga vaja on. Need sõjaväekindad olid väga kehvad ka. Kui Sul on võimalik, osta või koo mulle ühed villased paksud sõrmikud. Mitte heledad ja ikka suuremad, et väikesed ikka ei oleks. Siis ühed paksud sokid, mul kaks paari neid õhukesi puuvillaseid on, aga need hakkavad läbi saama. Nartsud on ka, aga need lähevad külmaga ruttu niiskeks. Ja siis Taadile on mul palve, vast ta saab kusagilt taldadele alla vilttaldu. Kui Sa, Taat, saad, ära paksusi tee, sest säärikud on mul küll suured, aga kui mul paksud tallad on, siis ei lähe jälle sokid sisse. Taat ja Muti, ärge pahandage, et teen nii palju tüli, muudkui palun ja palun, ise pole aga midagi teinud. Aga loodan, et siiski ükskord saan teha tasa. Teie Väin. Veel räägib Väino oma kirjades, et ta teenistusaeg läks 3-lt aastalt 4-le ja ta lisaks ta hakkas
1) Milliseid õõsi läbib õhk alates ninasõõrmetest kuni kopsualveoolideni? - Õhk läbib alates ninasõõrmetest ninaõõne, kõriõõne, trahhea, bronhid ja jõuab siis kopsualveoolideni. 2) Mis tähtsus on hingamisteede ripsepiteelil? - Ripsepiteeli ripsmekesed liiguvad ja ajavad hingamisteedest koos limaga välja õhku saastavaid võõrosakesi. Tänu sellele puhastub sissehingatav õhk tolmuosakestest, samal ajal ka soojeneb ja muutub niiskeks. 3) Kus asub haistmisepiteel? - Ülemises ninakäigus. 4) Mis põhjustab ninaverejooksu? - Ninaõõne veresoontest moodustuvad koobaspõimikud ja nende vigastus põhjustab tugeva ninaverejooksu. 5) Kus asuvad häälepaelad ja mis võimaldab erinevate helide tekkimist? - Häälepaelad asuvad kõriõõne keskmises ahenenud osas – häälekõris. Häälekõri külgseintel paikneb kaks paari kurde: ülemised – esikurrud ja alumised – häälekurrud.
Söögisoodal ehk naatriumvesinikkarbonaadil on toiduainetes palju erinevaid kasutusvõimalusi. See ühend sobib edukalt näiteks taigna kergituseks, sest tema mõjul suureneb küpsetiste maht, sisu muutub üsna poorseks ja õhuliseks. Söögisoodat kasutatakse üldjuhul teiste happeliste ühenditega, peamiselt sidrunhappega, küpsetuspulbrites. Kuiva pulbrina reaktsioone ei toimu ning süsihappegaasi ei eraldu. Seetõttu ei ohi küpsetuspulber säilitamisel niiskeks muutuda Tavaliselt lisatakse söögisoodat just neile küpsetistele, mille taigna koostises on kas hapu mahl, hapupiim vm happelisi koostisosi. Erinevad toiduhapped (näiteks sidrun-, viin- või piimhape) neutraliseerivadki söögisooda. Hapete ja kuumuse koosmõjul laguneb ühend ning eraldades süsihappegaasi. Söögisooda liigsel lisamisel taignale, jääb küpsetisele ebameeldiv kõrvalmaitse. Rasvase taigna korral võib tekkida isegi seebi maitse ja kerge punaka tooniga tainas
puitu. Hariliku majavammi eripära seisab selles, et tema seeneniidid suudavad erinevalt teistest seentest transportida vett. Just see võime teebki vammi eriti ohtlikuks. Nii suudab seen ise reguleerida oma niiskusreziimi ja hoida see endale vajalikul tasemel. Tselluloosi lagundades eritab vamm jääkproduktina vett. Nii "väänab" ta isegi suhteliselt kuivast puidust viimsegi niiskuse välja, teeb naabruses oleva kuiva puidu niiskeks ja nakatab ka selle. Liialt märja puidu seen kuivatab, eritades vett suurte tilkadena. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata. Majavamm sööb kõiki materjale, mis sisaldavad tselluloosi (puit, paber, tapeet jne.), ja lagundab kõiki materjale, mis on aluselised. Igal aastal lagundavad majaseened väga suuri elamis- ja ettevõtluspindu, mille taastamiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata sellele ei pööra enamik inimesi majaseente
Helide kuulmine toimub õhuvõnkumise tõttu. Õhu liikumine on tuul. Tuule abil levivad taimede seemned ja kandub edasi õietolm. Õhuniiskus on veeauru sisaldus õhus. Looduslikus õhus on alati veeauru. Soe õhk mahutab rohkem auru kui jahe õhk. Suvel on õhuniiskus suurem kui talvel. Öeldakse, et näe, aurab. Veeauru me aga ei näe. Näeme vaid väikesi veepiisku. Need tekivad veeaurust, kui see jahedama õhuga kokku puutub. Tuule käes kuivab pesu kiiremini, sest tuulega kandub niiskeks muutunud õhk märja pesu juurest eemale. Asemele tuleb kuivem õhk. Kuivemasse õhku aurab vesi märjast pesust paremini. Õhk ümbritseb meid pidevalt, kuid ta on läbipaistev ja nii hõre, et seda ei saa katsuda. Organismid vajavad hingamiseks puhast õhku. Mida vähem on õhus lisandeid, seda puhtam on õhk. Mürgised lisaained kahjustavad taimi, loomi ja inimesi. Peame vältima kahjulike ainete sattumist õhku Õhk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib
pesta käed peale töötamist ja enne söömist. Hallitused Tööruum ei ole niiske ning Hallituste sattumine Vältida ruumide muutumist puudub soodne hallituste organismi ja hallitustest niiskeks kasvamise keskkond põhjustatud tervisehäirete, allergia teke Bakterid, endoparasiisid ja Põrandatel ning erinevatel Bakteritest, endoparasiitidest Toituda tervislikult ning alati seened tööpindadel olevad ja seentest põhjustatud pesta käed peale töötamist ja
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused. Mailis Taim MTTp-13 14.10.2013 Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vai...
Päike võib materjali murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga. Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. Veeavariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada. I-korruse põranda tuulutusavade ette on vaja paigaldada restid, et närilised põranda alla ei pääseks. Tuulutusavasid kinni toppida ei tohi, sest muidu jääb põrandaaalune tuulutusruum liiga niiskeks. Niiske seisev õhk hakkab aga kahjustama põrandakonstruktsiooni. Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud. Esimese korruse põrand I-korruse põrand võib paikneda keldri kohal või soklivundamendi peal. Tavaliselt on I- korruse põrand soojustatud. Soojustus paikneb põrandalaudade all talade vahel
10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne). 17. Mille järgi otsustati, kas haige jääb elama või sureb? 1. Pandi sool pihku – kui sool läks niiskeks, siis sureb 2. Pandi konn rinna peale – kui tardub, siis sureb 3. Vaadati vee pealt – päripäeva – jääb elama, vastupäeva – sureb 4. Haige uinus peale palvet – sureb 5. Kui loom läks üle tee, siis oldi kindel, et haige sureb 6. Kui haige hakkab läbi käima tuttavaid kohti (hüvastijätt, sureb) 7. Kas hobusel pea püsti või s/norgus 8. Kui inimesed olid palve ajal vait – siis haige sureb 9. Kui haige otsis lepitust teiste inimestega – sureb
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
