Facebook Like
Küsitlus


Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued paradigmad ?
  • Milles nägi C. Rogers võimalust madala enesehinnangu parandamiseks ?
  • Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule soodsalt ja miks ?
  • Millega põhjendatakse riskile kaldumise nähtust grupis ?
  • Mis on grupimõtlemine ja millistel tingimustel see tekib ?
  • Kuidas määratleda liidrit ?
  • Mida mõeldakse stereotüüpia all ?
  • Millised tegurid on suhete püsimiseks olulised ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks
Allikas: Hayes , N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED
. Kirjastus 
Külim
1) Rolli mõiste ja tähtsus.
Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid 
rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega – ja loomulikult 
mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle.
2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid.
Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame  teistega  suheldes. 
Sotsiaalsed rollid on: 
1. Pikaajalised   rollid:   hõlmavad   perekonnasuhteid   –   tütar,   poeg,   lapsevanem, 
elukaaslane
2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste 
hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused – nad 
esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. 
(NT:   Meditsiiniõe   rolli   saab   mängida   koos   kellegagi,   kes   on   mõnes   teises 
rollis,   näiteks   patsient,   arst   jne.   Kui   kokku   saavad   kaks  meditsiiniõde,   siis 
nende käitumine ja  vestlus  erineb sellest, kuidas suhtleb õde patsiendi, arsti või 
kellegi muuga.)
3) Sotsiaalne õppimine,  Bandura  väide, Haney, Banksi,  Zimbardo  katse (kirjeldus ja  
tulemused ning järeldused)
Sotsiaalne õppimine  – elus ei õpi me ainult enda rolle, vaid ka paljusid teiste omi. 
Kui  vaatleme  teisi õpime ka  neilt . See, mis me õpime on kaudne ja me ei kasuta seda 
silmapilkselt, vaid siis, kui sotsiaalne kontekst selleks kohane on. 
Bandura   väide   –   jäljendamine   ja   modelleerimine   on   olulised   sotsiaalse   õppimise 
protsessid,   mille   kaudu   me   suudame   „üles   noppida“   sotsiaalsete   toimingute 
tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Haney, Banksi, Zimbardo katse: 
Kirjeldus: Ühes katses näitasid Haney,  Banks , Zimbardo sotsiaalse õppimise tähtsust. 
Nad   palusid   üliõpilastel   osaleda   rollimängu   eksperimendis,   milles   mõned   oleksid 
vangide   rollis   ja   teised   vangivalvurite   rollis.   Üliõpilastele   ei   öelnud   keegi,   kuidas 
käituda ja seetõttu jäi rollikohase käitumise leidmine igaühe oma asjaks.  Eksperiment  
viidi läbi nii tõetruult kui vähegi võimalik mänguvangla  ruume  kasutades ja see pidi 
kestma kaks nädalat. 
Tulemused:  Üliõpilased,  kes  mängisid  vange,   muutusid  kiiresti   osavõtmatuks  ning 
rusutuks.   Üliõpilased,   kes   mängisid   vangivalvureid   muutusid   aga   agressiivseks   ja 
vaenulikuks.  Kuigi nad ei kasutanud otsest füüsilist vägivalda,  leidsid  nad teisi viise, 
kuidas vange alandada, näiteks panid nad vangid rivvi ja käskisid neil korduvalt oma 
numbreid   öelda. Üks vang hakkas mässama  ning ta pandi väikesesse kongi kinni. 
Teistele vangidele anti võimalus ta seal päästa, näiteks pidid nad loovutama midagi 
väikest,   kuid   teised   vangid   keeldusid,   sest   nad    pidasid    kongis   istuvat   vangi 
tülitekitajaks ning ei tahtnud temaga tegemist teha. Eksperiment tuli lõpetada juba 
peale kuuendat päeva, sest üliõpilased, kes mängisid vangivalvureid, olid muutunud 
nii rangeks ja  vahepeal  ka psühholoogiliselt nii julmaks, et eksperimenti ei saanud 
enam jätkata. Vangivalvurid käitusid nii  olude  tõttu, millistes nad viibisid, ja rollide 
tõttu, mida nad mängisid, aga mitte oma isiksuse omaduste tõttu. Paljud neist olid oma 
käitumisest šokeeritud, sest tavaelus olid nad väga leebed ja sõbralikud inimesed. Neil 
oli   raske    uskuda ,   et   nad   millekski    selliseks    valmis   olid.   Kuid   nende   arusaam 
vanguvalvuri   rollist   oli   selline,   et   tegelikult   olid   nad   olnud   palju   jõhkramad   kui 
tõelised vanguvalvurid, kes oleksid kohe seisnud silmitsi vangide mässuga, kui nad 
oleksid oma vange nii halvasti kohelnud .
Järeldused: See uurimus räägib meile  üsna palju rolli teadmise  tähtsusest inimeste 
sotsiaalsele käitumisele. See uurimus räägib meile midagi ka viisi kohta, millisena 
meie ühiskonnas võimu ja kontrolli kujutatakse. Eksisteerib  ettekujutus , et seda tüüpi 
mõjuvõimuga kaasneb automaatselt julmus või türannia.
4) Sotsiaalse skeemi mõiste ja sisu, vajalikkus (rolli-, isiku- ja mina-skeemid).
Sotsiaalne   skeem  -     me   säilitame   oma   sotsiaalseid   teadmisi   terviklike,   paindlike 
vormidena, mis vastavalt meie  tegusid  juhivad. Me kasutame stsenaariumite skeemi 
oma   käitumise    juhtimiseks ,   kui   me   oleme   kindlates   väljakujunenud   sotsiaalsetes 
oludes, mis vajavad osalejate  toimingute kindlapiirilisi ahelaid. 
Sisu:   Sotsiaalsed   skeemid   jagunevad   kolmeks:   rolli-,   isiku-   ja   mina-skeemiks. 
Sotsiaalsed   skeemid,   mida   me   oludele    rakendame ,   ei   pea   ainult   meie    toiminguid  
juhtima ;  Nad võivad suunata ka meie tunnetusi. See aitab meil  toimuvat paremini 
mõista,   kuidas   sotsiaalsed   suhted   ja   nende   teadvustamine   igapäevaelus   toimida 
võiksid.
Vajalikkus:   Lubades   meil   grupeerida   inimeste   poolt   igapäevases   suhtlemises 
kasutatavaid erinevaid  sotsiaalse teadmise liike, võib sotsiaalse skeemi mõiste olla 
kasulikuks vahendiks, aitamaks meil organiseerida ja struktureerida oma sotsiaalset 
kogemust ning aru saada meie ümber toimuvast.
Rolliskeem   – mälestuste, toimingute ja kavatsuste tervikkogum, mis seostub teatud 
sotsiaalse rolliga, ühtlasi selle rolli mõistmine. 
Isikuskeem  – mälestuste, teadmiste ja kavatsuste kogum, mis on kellegi konkreetse 
isiku kohta. 
Minaskeem  – mälestuste, kujutuste, ideede ja kavatsuste tervikkogum, mis inimesel 
enda kohta on.
5) Sotsiaalse identiteedi mõiste, sotsiaalse identiteedi kujunemine.  Referentgrupp , selle  
tähtsus.
Sotsiaalne    identiteet –   samastumine   suurte   sotsiaalsete   rühmadega   (rahvusega, 
riigiga), sotsiaalse struktuuriga ( eliit , keskklassid,  massid ). Kuidas me näeme ennast 
ümbritsevas   keskkonnas   ja   kuidas   näevad   teised   meid   ning   kuidas   me   üksteist 
mõjutame. 
Sotsiaalse identiteedi kujunemine  – sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle 
moodi ma olen, nii ma ka  suhtlen  teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate 
rühmadega, kellega ma suhtlen ja ei, käitun vastavalt rühma nõudmistele ja ootustele. 
Referentgrupp – ehk osutusgrupp – inimgrupp, kellega inimene  arvestab  või kellele 
viitab  oma käitumist grupi liikmete käitumise järgi kujundades. 
Tähtsus: Referentgrupi tähtsus seisneb selles, et inimesed saavad sellest eeskuju võtta 
ja samamoodi käituda. NT: Kui noorsportlane alles pürgib tippu, siis ei võta ta eeskuju 
ümbritsevatest inimestest, vaid ajastu tippsportlastest. Isegi siis, kui tal pole nendega 
otsest kontakti, võib noor võtta neid referentgrupina ja kasutada modellidena, võttes 
omaks nende normid, et suunata ja juhtida oma käitumist ja hoiakuid.
6)  Sildistamisteooria .
sotsioloogias   ja   mõnes   sotsiaalpsühholoogia   valdkonnas   käsitlenud   sotsiaalseid 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #1 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #2 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #3 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #4 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #5 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #6 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #7 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #8 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #9 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #10 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #11 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #12 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #13 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #14 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #15 Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jahikoer5 Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (2)

KristjanHaljand profiilipilt
KristjanHaljand: hea materjal.
10:14 12-04-2013
Hampel profiilipilt
Hampel: väga viis:)
23:19 27-12-2014


Sarnased materjalid

990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
83
doc
Õiguse sotsioloogia
161
pdf
Juhtimise alused
29
docx
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused
50
pdf
Pedagoogiline psühholoogia





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun