Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks (2)

Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks
Allikas: Hayes , N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus 
Külim
1) Rolli mõiste ja tähtsus.
Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid 
rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega – ja loomulikult 
mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle.
2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid.
Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame  teistega  suheldes. 
Sotsiaalsed rollid on: 
1. Pikaajalised   rollid:   hõlmavad   perekonnasuhteid   –   tütar,   poeg,   lapsevanem, 
elukaaslane . 
2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste 
hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused – nad 
esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. 
(NT:   Meditsiiniõe   rolli   saab   mängida   koos   kellegagi,   kes   on   mõnes   teises 
rollis,   näiteks   patsient,   arst   jne.   Kui   kokku   saavad   kaks  meditsiiniõde,   siis 
nende käitumine ja  vestlus  erineb sellest, kuidas suhtleb õde patsiendi, arsti või 
kellegi muuga.)
3) Sotsiaalne õppimine,  Bandura  väide, Haney, Banksi,  Zimbardo  katse (kirjeldus ja  
tulemused ning järeldused)
Sotsiaalne õppimine  – elus ei õpi me ainult enda rolle, vaid ka paljusid teiste omi. 
Kui  vaatleme  teisi õpime ka  neilt . See, mis me õpime on kaudne ja me ei kasuta seda 
silmapilkselt, vaid siis, kui sotsiaalne kontekst selleks kohane on. 
Bandura   väide   –   jäljendamine   ja   modelleerimine   on   olulised   sotsiaalse   õppimise 
protsessid,   mille   kaudu   me   suudame   „üles   noppida“   sotsiaalsete   toimingute 
tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Haney, Banksi, Zimbardo katse: 
Kirjeldus: Ühes katses näitasid Haney,  Banks , Zimbardo sotsiaalse õppimise tähtsust. 
Nad   palusid   üliõpilastel   osaleda   rollimängu   eksperimendis,   milles   mõned   oleksid 
vangide   rollis   ja   teised   vangivalvurite   rollis.   Üliõpilastele   ei   öelnud   keegi,   kuidas 
käituda ja seetõttu jäi rollikohase käitumise leidmine igaühe oma asjaks.  Eksperiment  
viidi läbi nii tõetruult kui vähegi võimalik mänguvangla  ruume  kasutades ja see pidi 
kestma kaks nädalat. 
Tulemused:  Üliõpilased,  kes  mängisid  vange,   muutusid  kiiresti   osavõtmatuks  ning 
rusutuks.   Üliõpilased,   kes   mängisid   vangivalvureid   muutusid   aga   agressiivseks   ja 
vaenulikuks.  Kuigi nad ei kasutanud otsest füüsilist vägivalda,  leidsid  nad teisi viise, 
kuidas vange alandada, näiteks panid nad vangid rivvi ja käskisid neil korduvalt oma 
numbreid   öelda. Üks vang hakkas mässama  ning ta pandi väikesesse kongi kinni. 
Teistele vangidele anti võimalus ta seal päästa, näiteks pidid nad loovutama midagi 
väikest,   kuid   teised   vangid   keeldusid,   sest   nad    pidasid    kongis   istuvat   vangi 
tülitekitajaks ning ei tahtnud temaga tegemist teha. Eksperiment tuli lõpetada juba 
peale kuuendat päeva, sest üliõpilased, kes mängisid vangivalvureid, olid muutunud 
nii rangeks ja  vahepeal  ka psühholoogiliselt nii julmaks, et eksperimenti ei saanud 
enam jätkata. Vangivalvurid käitusid nii  olude  tõttu, millistes nad viibisid, ja rollide 
tõttu, mida nad mängisid, aga mitte oma isiksuse omaduste tõttu. Paljud neist olid oma 
käitumisest šokeeritud, sest tavaelus olid nad väga leebed ja sõbralikud inimesed. Neil 
oli   raske    uskuda ,   et   nad   millekski    selliseks    valmis   olid.   Kuid   nende   arusaam 
vanguvalvuri   rollist   oli   selline,   et   tegelikult   olid   nad   olnud   palju   jõhkramad   kui 
tõelised vanguvalvurid, kes oleksid kohe seisnud silmitsi vangide mässuga, kui nad 
oleksid oma vange nii halvasti kohelnud .
Järeldused: See uurimus räägib meile  üsna palju rolli teadmise  tähtsusest inimeste 
sotsiaalsele käitumisele. See uurimus räägib meile midagi ka viisi kohta, millisena 
meie ühiskonnas võimu ja kontrolli kujutatakse. Eksisteerib  ettekujutus , et seda tüüpi 
mõjuvõimuga kaasneb automaatselt julmus või türannia.
4) Sotsiaalse skeemi mõiste ja sisu, vajalikkus (rolli-, isiku- ja mina-skeemid).
Sotsiaalne   skeem  -     me   säilitame   oma   sotsiaalseid   teadmisi   terviklike,   paindlike 
vormidena, mis vastavalt meie  tegusid  juhivad. Me kasutame stsenaariumite skeemi 
oma   käitumise    juhtimiseks ,   kui   me   oleme   kindlates   väljakujunenud   sotsiaalsetes 
oludes, mis vajavad osalejate  toimingute kindlapiirilisi ahelaid. 
Sisu:   Sotsiaalsed   skeemid   jagunevad   kolmeks:   rolli-,   isiku-   ja   mina-skeemiks. 
Sotsiaalsed   skeemid,   mida   me   oludele    rakendame ,   ei   pea   ainult   meie    toiminguid  
juhtima ;  Nad võivad suunata ka meie tunnetusi. See aitab meil  toimuvat paremini 
mõista,   kuidas   sotsiaalsed   suhted   ja   nende   teadvustamine   igapäevaelus   toimida 
võiksid.
Vajalikkus:   Lubades   meil   grupeerida   inimeste   poolt   igapäevases   suhtlemises 
kasutatavaid erinevaid  sotsiaalse teadmise liike, võib sotsiaalse skeemi mõiste olla 
kasulikuks vahendiks, aitamaks meil organiseerida ja struktureerida oma sotsiaalset 
kogemust ning aru saada meie ümber toimuvast.
Rolliskeem   – mälestuste, toimingute ja kavatsuste tervikkogum, mis seostub teatud 
sotsiaalse rolliga, ühtlasi selle rolli mõistmine. 
Isikuskeem  – mälestuste, teadmiste ja kavatsuste kogum, mis on kellegi konkreetse 
isiku kohta. 
Minaskeem  – mälestuste, kujutuste, ideede ja kavatsuste tervikkogum, mis inimesel 
enda kohta on.
5) Sotsiaalse identiteedi mõiste, sotsiaalse identiteedi kujunemine.  Referentgrupp , selle  
tähtsus.
Sotsiaalne    identiteet –   samastumine   suurte   sotsiaalsete   rühmadega   (rahvusega, 
riigiga), sotsiaalse struktuuriga ( eliit , keskklassid,  massid ). Kuidas me näeme ennast 
ümbritsevas   keskkonnas   ja   kuidas   näevad   teised   meid   ning   kuidas   me   üksteist 
mõjutame. 
Sotsiaalse identiteedi kujunemine  – sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle 
moodi ma olen, nii ma ka  suhtlen  teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate 
rühmadega, kellega ma suhtlen ja ei, käitun vastavalt rühma nõudmistele ja ootustele. 
Referentgrupp – ehk osutusgrupp – inimgrupp, kellega inimene  arvestab  või kellele 
viitab  oma käitumist grupi liikmete käitumise järgi kujundades. 
Tähtsus: Referentgrupi tähtsus seisneb selles, et inimesed saavad sellest eeskuju võtta 
ja samamoodi käituda. NT: Kui noorsportlane alles pürgib tippu, siis ei võta ta eeskuju 
ümbritsevatest inimestest, vaid ajastu tippsportlastest. Isegi siis, kui tal pole nendega 
otsest kontakti, võib noor võtta neid referentgrupina ja kasutada modellidena, võttes 
omaks nende normid, et suunata ja juhtida oma käitumist ja hoiakuid.
6)  Sildistamisteooria .
sotsioloogias   ja   mõnes   sotsiaalpsühholoogia   valdkonnas   käsitlenud   sotsiaalseid 
protsesse, mis tulevad mõnede laste (või täiskasvanute) näiteks lolliks nimetamist – 
võimalik, et keelekasutuse või entilise päritolu tõttu – ja kuidas need  sildid  seejärel 
mõjutavad   viisi,   mil   õpetajad   ja   teised   nende   suhtes   reageerivad.   Sildist   saab 
iseteostuv  ennustus , mis täitub sellepärast, et inimesed käituvad nii, nagu see  olekski  
juba õige.
7) Lääneliku ja aafrikaliku mõtteviisi põhilised erinevused.
Lääne maailmas on inimene (mina) sõltumatu isik, kes võiks eksisteerida väljaspool 
kultuurilist,   sotsiaalset   ja   perekondlikku   konteksti.   Läänemaailma   paljudes 
kultuurigruppides ei nähta individuaalsust mitte sõltumatuse avaldusena, vaid kindlalt 
inimlikku    konteksti   paigutatuna.   Läänelikus   maailmas   on   kuuluvustunne   oluline. 
(inimene   peab   tundma,   et   ta   kuulub    kuhugi ,   et   perekonnas   on   oma   koht,   kuskil 
ühingus   vms).   Aafrikas   peetakse   ebarealistlikuks   sõltumatult   eksisteerida   (inimene 
peab kuskile  kuuluma  ). Aafrikas on inimeste loendamine keelatud, kuna seal peetakse 
inimesi   ühiskonna   lahutamatult   liitunud    osadeks .   Ühiskond   toimib    tervikuna    ja 
seetõttu ei saa seda osadeks jagada. Aafrikas pole inimene lihtsalt ainult iseenda eest 
vastutav , vaid on ühiskonnaga vastastikus sõltuvuses olev liige. 
Euroopalikku   vaadet   iseloomustavad   kaks   tõhusat   juhtmõtet   –   „ellujäämine   kõige 
kohastunumatele“ ja „kontroll looduse üle“, Aafrikas aga – „hõimu ellujäämine“ ja 
„ühtsus loodusega“. – sellest tekivadki erinevad vaated minale.
8) Eksperimentaatori mõjud, iseteostuvad  ennustused , võimalused eksperimentaatori  
mõjude vähendamiseks.
Eksperimentaatori mõjud: uskumused, ideed, käitumine 
Iseteostuvad ennustused: ootused või ennustused inimese või grupi kohta, mis võivad 
teoks saada lihtsalt sellepärast, et nad olid  väljendatud. 
Võimalused eksperimentaatori mõjude vähendamiseks: topeltpimendamisega kontroll, 
mille puhul ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi aluseks olevaist 
hüpoteesidest teadlikud ja seega ei saa ka katse tulemusi mõjutada.
9) Aktsiooniuuringute erinevus klassikalistest  eksperimentidest .
Aktsiooniuuringute korral tunnistavad  uurijad , et tehtavad uuringud moodustavad osa 
terviklikust sotsiaalsest situatsioonist ja see tähendab tõenäoliselt mõjutavad nende 
katsealuste toiminguid. Selle asemel, et püüda uurida  olukordi  ilma neid mõjutamata, 
mis   paljude   uurijate   arvates   on   ebapraktiline   ja   ebarealistlik   eesmärk,   võtavad 
aktsioonuuringute  teostajad  omaks, et nende uurimus avaldab teatud mõju, ja töötavad 
selles   raamistuses,   uurides   nii   mõjude   olemust   kui   ka   muid   parasjagu   kulgevaid 
sotsiaalseid   protsesse.   Uuritav   pole   lihtsalt   objekt,   teda   mõjutab   ka   sotsiaalne 
keskkond, kust ta tuleb.
10) Milles seisnevad sotsiaalsete uuringute uued  paradigmad ?
Sotsiaalsete   uuringute   uued   paradigmad   ei   ole   nii   piiratud   kui   varasemad    rangelt  
biheivioristlik    metodoloogia   (õpetus   teadusliku   uurimuse   meetodeist)   ja   rõhutab 
iseloomulike  joontena aruannete analüüsi ning osalusuuringuid. See võtab ka väga 
erineva seisukoha oma uurimisobjekti suhtes: 
KÄSITLETAKSE NII:
„Osaleja“ – psühholoogilistest  uurimustest  osa võtvad inimesed.
„ Katseisikud “ – vähem manipuleeritava käitumisega inimesed
11) Stanfordi vangide/vangivalvurite katse  http://www.youtube.com/watch ?
            v=rmwSC5fS40w&feature= related
12) Mina- kontseptsioon  ja selle kujunemine, selleks vajalikud tingimused.
Mina-    konseptsioon   ehk   mina-käsitus   –   inimese   idee   või   ettekujutus   endast,   mis 
sisaldab nii hinnangulist kui ka kirjeldavat mõõdet. 
Kujunemine  –   mina-   konseptsioon   kujuneb   indiviidi   sotsiaalsete   suhete   ja   teiste 
inimeste reaktsioonide üle muretsemise tulemusel. 
Tingimused :
1) Teiste inimeste positiivne tagasiside.
2) Kuidas me ise endast mõtleme, enesetunnustus.
3) Olulised on ka sotsiaalsed võrdlused ja tagasiside.
13) Milles nägi C. Rogers  võimalust madala enesehinnangu parandamiseks?
Rogers väitis, et tingimuslikust positiivsest suhtumisest tulenev madal  enesehinnang  
on parandatav  raviviga , mis tagab tingimusteta positiivse  suhtumise , mille on saanud 
teised inimesed.  See annab patsientidele  vajaliku turvatund,  mis  lubab neil hakata 
ennast  uurima  ja oma eneseaktualisatsiooni vajadust väljendama. Kuna need inimesed 
on   heakskiidu   otsimisel   üsna   vilunud,   on   tähtis,   et   selline   teraapia   oleks 
mittedirektiivne ehk siis terapeut ei tohi kliendile osutada, kuidas toimida, sest muidu 
hakkaks  see käituma lihtsalt nii, nagu ta  arvab  terapeuti ootavat, ega uuriks tegelikult 
üldse oma ideid
14) Milline keskkond mõjub enesehinnangu arengule  soodsalt  ja miks? Enesehinnangu  
seos vanemliku kasvatusstiiliga.
Enesehinnangu   arengule   mõjub   soodsalt   hästi   struktureeritud   ja   nõudmisi    esitav  
keskkond,   kuna   siis   on   piirid   kindlaks   määratud   ja   eesmärgid,   mida   soovitakse 
saavutada on samuti teada. 
Kõrge  enesehinnanguga  lapsed – on aktiivsed, ekspressiivsed ja näivad üldiselt  edukad  
olevad.   Nad   püstitavad   keskmisest   kõrgemaid   eesmärke.     Nende   vanemad   pole 
kõikelubavad, vaid mõõdukalt nõudlikud ja lastele on seatud selged piirid.  Vanemad 
on ka oma laste käekäigust huvitatud, teavad laste sõpru nimepidi ja ilmselt  ootavad  
oma  lastelt  kõrge taseme saavutamist.
Keskmise enesehinnanguga lapsed  – on optimistlikud ja võimelised kriitikaga toime 
tulema  nagu kõrge enesehinnanguga lapsed. Keskmise enesehinnanguga lapsed olid 
kõige leplikumad ja teiste arvamustest äärmiselt  sõltuvad. Vanemad tegelesid  oma 
lastega piisavalt ja nende püüdlused olid keskmised, nad ei lootnud lastest palju, aga 
samas mitte ka vähe.
Madala   enesehinnanguga   lapsed  –   püstitavad   endale   harva   kõrgeid   eesmärke   ja 
kannatavad tõenäoliselt mõne häda käes – eriti unetuse, peavalude ja seedehäirete all. 
Vanemad tegelesid lastega väga vähe ja on tagasihoidlikumate püüdlustega.
15) Mina-käsituse   erinevused   erinevates   kultuurides.   Lääneliku   ja   aafrikaliku  
mõtteviisi põhilised erinevused.
Mina-käsituse   erinevused   erinevates   kultuurides   –   Läänes   ei   nähta   individuaalsust 
mitte   sõltumatuse   avaldusena,   vaid   kindlalt   konteksti   paigutatuna.   Need   inimesed 
peavad väga tähtsaks seda, kes nad on. NT;  millisesse  klassi nad kuuluvad.  Aafrikas 
nähakse   individuaalset   mina   kindlalt   hõimuvõi   rahva   kollektiivse   mina   sisse 
paigutatuna. Tähtsaks peetakse loodus, inimene on üks osa loodusest. Ühiskond on 
seal üks tervik ja seda ei saa jagada koostisosadeks.
Läänelikult ja aafrikalikul mõtteviisil on kaks põhjapanevat erinevust nende oletustes 
maailma olemuse üle.
Läänelikku   vaadet   iseloomustavad   kaks   tõhusat   juhtmõtet   –   „ellujäämine   kõige 
kohastunumatele“ ja „kontroll looduse üle“.
Aafrikalikku ühiskonna juhtmõteteks on „hõimu ellujäämine“ ja „ühtsus loodusega“.
Neile kahele vastandlikule  maailmaga  ümberkäimise viisile  omased   kontrastid  aitavad 
meil mõista erinevaid vaateid minale, mida kaks kultuuri väljendavad.
16) Mina-käsituse tähtsus sotsiaalpsühholoogia jaoks.
Mina-käsitlused   on   sotsiaalpsühholoogia   jaoks   põhimõttelise   tähtsusega   ja   nende 
seletuseks on loodud arvukalt  mudeleid . Need mudelid rõhutavad sageli sotsiaalsete 
tegurite   tähtsust   enesehinnangu   säilitamisel.   Kuidas   näen    iseennast ,   kas 
enesehinnangut kergitatakse või langetakse.
17) Vestluse mittesõnalised mõjutegurid.
* Silmside  
* Žest 
* Grimass
* Pilgu suund
* Kehakeel
* Lähedus-kaugus
* Hääletoon
18) Omistusvead
Omistusvead on eriti märgatavad siis, kui  isiklikku  käitumist võrreldakse teiste  omaga . 
Enese käitumise suhtes kipume me tegema situatsioonilisi omistusi – me vaatleme 
olukorda, kus me asume, ning seda, kuidas see meie toiminguid piirab. Teiste inimeste 
käitumist vaadates teeme  me dispositsioonilisi  omistusi, isegi kui püüame seletada 
samu asju!
19) Sotsiaalpsühholoogia 3 peamist alusteooriat.
1) Sotsiaalsete esituste teooria – teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused 
arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse  gruppidesse  ning ühiskonda tervikuna edasi 
kantakse;   ühistel   uskumustel   on   oluline   tegelikkuse   seletamise   ja   ühiskondlike 
ettevõtmiste õigustamise funktsioon.
2) Sotsiaalse identiteedi teooria  – teooria, mis rõhutab, et  kuulumine  sotsiaalsesse 
gruppi kujundab suure osa mina-käsitusest ja võib määrata reaktsioonid teiste inimeste 
ja   sündmuste   suhtes   nii,   et   inimene   reageerib   eelkõige   grupi   liikmena,   aga   mitte 
indiviidina.
3) Omistuste teooria  – uurib, kuidas inimesed  oma ja teiste toimingutele  seletusi  
annavad.
20) Uskumuste ja hoiakute mõju enese ja maailma tajumisele.
Mõju enesele  – näitavad millised tunded meil käsitleva aja suhtes on. Nende alusel 
otsustame   teiste   ja   oma   käitumise   üle.   Enamikul   juhtudel   võib   hoiakuid   pidada 
otseseks  tuletuseks inimesele  omaste  väärtuste kogumist. 
Maailma tajumisele – vahepeal inimesed käituvad teistmoodi, kuna nad  tunnevad , et 
maailm või keegi temast kõrgem isik sellist käitumist temalt ootab/soovib, kuna tema 
uskumused ja hoiakud on sellised.
21) Sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine.
Sotsiaalne soodustamine  – on nähtus, et teiste  inimeste  kohalolek võib mõjutada 
ülesande sooritust, sageli paremuse suunas.
Sotsiaalne looderdamine  – on inimese kalduvus mõnes olukorras pühenduda grupi 
ülesandele vähem jõupingutusi kui sama ülesannet üksinda täites.
22) Sotsiaalse mõju seaduse sisu.
Sotsiaalse mõju seadus koosneb kolmest tegurist – tugevus, arvukus ja lähedus ning 
need tegurid määravad ära sotsiaalse mõju, mis igale indiviidile igal hetkel  toimivad .
Tugevus  – seda võivad mõjutada sellised tegurid nagu suhted – kas publikuks olid 
„olulised teised“ või osa katsealuse spetsiaalsest referentgrupist antud kontekstist.
Arvukus  –   tähendab   hõlmatud   indiviidide   hulka,   kuid   mõju   tugevus   ei   suurene 
võrdeliselt inimeste arvuga. Mida enam on inimesi, seda võimsam on jõud, kuid üle 
teatud   arvu   muutub   sotsiaalse   mõju   suurenemine   iga   inimese   lisandumisega 
väiksemaks.
Lähedus  – sisaldab kontakti ideed – sotsiaalsed  hinnangud  kelleltki, kes elab teist 
kaugel,   on   lähemad   (vahetumad),   kui   see   inimene   helistab   teile   sagedasti,   ja 
kaugemad, kui te harva räägite temaga. Viimasel juhul kujutaks teie ja tema vaheline 
barjäär, mis teeb selle isiku panuse vähem lähedasemaks.
23) Vastutuse pihustumine.
Vastutuse   pihustumine  –   vastutuse   jagunemine   kõigi   kohalolijate   vahel,   mida 
tajuvad   inimesed,   kui   teised   on   kohal,   mistõttu   nad   on   valmis   abivajajat   vähem 
tõenäoliselt   abistama,   pidades   end   vähem   vastutavaks.   Kõrvalseisjad    sekkuvad  
abivajaja aitamiseks vähem, kui kohal on ka mõned teised, kes võiksid samaväärselt 
aidata.
NT: Kui tänaval laps  nutab , siis täiskasvanud ei lähe appi, sest nad  arvavad , et küll 
keegi teine läheb nutvale lapsele appi.
24) Konformsuse   mõiste   ja   kujunemine.   Nõustumise   ja   ümberpööramise   vahe  
Moscovici järgi.
Konformsuse   mõiste  –   ehk   mugandamine   –    toimimine    kooskõlas   teiste   inimeste 
arvamuste ja tegudega.
Kujunemine – konformsus kujuneb seetõttu, et katseisikud tahavad muutuda kellegi 
teise   sarnaseks,   samastuda,   keda   nad   austavad   või   imetlevad   ja   sellepärast   nad 
muudavad oma hoiakuid ja uskumusi. Samas võib konformsus kujuneda ka seetõttu, et 
katseisikud usuvad, et  enamusel  on alati õigus ja nende arvamus ei loe.  Kolmandaks  
konformsuse kujunemiseks on nõustumine, katseisikud järgivad enamuse seisukohta, 
kuid ei muuda oma isiklikke uskumusi. 
Nõustumise ja ümberpööramise vahe Moscovici järgi: Moscovici väitis, et nõustumine 
on protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, mis on otseselt seotud faktiga, 
et   enamusepoolt   on   jõud,   mida   see   saab   kasutada   hüvituste   ja   sanktsioonide   teel. 
Ümberpööramine,  teisalt , on vähem otsene ja on vähemuse poolt enamuse mõjutamise 
viisiks.   Ümberpööramine   seisneb   enamusgrupi   liikmete   veenmises,   et   vähemuse 
seisukoht   on   õige;   seda   tehes   näib   ainsaks   kõige   tähtsamaks   teguriks   olevat 
argumentide kooskõla.
25) Kuulekus ja selle kujunemist soodustavad tegurid. Kuulekuse ohtlikkus. 
Kuulekus  – on see kui suruda alla oma soovid ja arvamused ning alluda teistele. 
Kujunemist soodustavad tegurid – nõrk iseloom, see tähendab täidetakse käske, mis 
antakse, soov mitte tülli minna (arsti-õe katse).  
Kuulekuse   ohtlikkus  –   katseisikud   võivad   saada   psüühiliselt   kannatada 
teadasaamisest, et on olnud võimelised teistele kahju tekitama.
Milgrami eksperiment:
http://www.youtube.com/watch?v=y6GxIuljT3w
http://www.youtube.com/watch?v=BcvSNg0HZwk&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=IzTuz0mNlwU&NR=1
http://www.youtube.com/watch?v=CmFCoo-cU3Y&feature=related
26) Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/ sotsiaalpedagoogi/ lasteaiaõpetaja töös.
Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/lasteaiakasvataja töös on vajalik, kuna siis 
näeb kasvataja/õpetaja millistes rollides on erinevad lapsed. Õpetaja peaks erinevaid 
rolle teadma ning märkama ja nendega tekkivaid konflikte  lahendama .
27) Grupi määratlus, grupi tunnused.
Grupi   määratlus:   Grupp   on   hulk   inimesi,   kellel   on   hulk   grupi   määratlemise 
kriteeriume. Gruppi nimetatakse grupiks, kui sellel on teatud omadused.
Grupi tunnused:
* Inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult teatud  minutite  jooksul.
* Asjaosalised tajuvad gruppi grupina ja iseennast selle liikmetena.
* Grupp loob oma normid, rollid ja ootused selle kohta, kuidas tema liikmed käituma 
peavad, ning sanktsioonid nende jaoks, kes nende normidega ei kohandu.
* Grupp arendab välja ühise eesmärgi või põhjuse tunde.
* Grupi liikmete vahel kujunevad üht või teist liiki suhted.
28) Millega põhjendatakse riskile kaldumise nähtust  grupis ?
Riskile kaldumise  nähtust grupis põhjendatakse sellega, et jagatud vastutus tekitab 
suurema   turvatunde   ja   nii    tunnevad    grupi   liikmed   suutlikkust   vastu   võtta 
riskantsemaid otsuseid, kuna üksi neist pole viimaste eest täielikult vastutav.  Autorid 
nimetasid selle vastutuse pihustumise (hajumise) hüpoteesiks.
29) Millised info edastamise süsteemid on gruppide puhul osutunud tõhusaks, millised  
ebatõhusaks ja miks?
Tõhusad:
* Informatsiooni saadeti läbi  keskpunkti
* Täiskanaliline võrk – igaüks sai rääkida igaühega
Ebatõhusad: Süsteemid, mis piirasid kõigiga rääkimise võimalusi
* Ahel
* Ring
Tõhusad olid need süsteemid, kuna seal said kõik kõigiga rääkida ja infot vahetada, ei 
tekkinud info puudujääki ja kõik said oma arvamust avaldada ja õigeid vastuseid anda. 
Ebatõhusad   olid   need   süsteemid,   kuna   seal   said   inimesed   rääkida   vaid   etatud 
inimesega, kes samuti võisid omada/teada valet informatsiooni, mis eksitas ka teisi ja 
võisid tekkida puudujäägid info valdamises.
30) Mis on grupimõtlemine ja millistel  tingimustel see tekib?
Grupimõtlemine  on see kui teatud grupid püüavad luua oma norme ja ideid ning 
grupi liikmeilt  oodatakse nendega  kohanemist.  See võib esile kutsuda raskusi, kui 
grupi normid muutuvad nii  tugevaks , et piiravad väljast saabuvat kõrvale kallutavat 
informatsiooni.   Kui   see   juhtub,   võib   grupimõtlemise   protsess   tähendada,   et   grupp 
muutub olulisele infole suletuks ja see võib lõppeda katastroofiliselt edutute otsuste 
vastuvõtmisega.
Grupimõtlemine tekib:
1) otsuseid tegev grupp on väga kohesiivne (tugevalt kokkukuuluv)
2) grupp on väljast tulevast infost isoleeritud
3) otsuseid tehes ei hinda grupp kõiki valikuvõimalusi süstemaatiliselt
4) grupp on surve all, kuna ta peab otsuseid vastu võtma kiireloomuliselt
5) grupi üle valitseb seda tugevalt käsutav liider.
31) Kuidas   määratleda   liidrit?   Liidri   ja   juhi   erinevused.   Liidri   mõjuvõimu   allikad  
Weberi järgi.
Liider – Eeskuju oma grupile, surub oma ideid peale. Liidril on kõrge initsiatiivikus ja 
populaarsus – temaga tahetakse suhelda.  Juht – on määratud või valitud,  formaalne  
roll ning kindlaks määratud ülesanded.
Liidri mõjuvõimu allikad Weberi järgi:
1) mõistlik võim – mis tõuseb uskumusest,   et liider esindab seaduslikke norme ja 
reegleid.
2)   traditsioonivõim   –   mis   tõuseb   uskumusest   traditsioonide   ja   järjepidevuse 
tähtsusesse.
3) karismaatiline võim – mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest.
32) Sotsiaalse võimu vormid Collinsi ja Raveni  järgi.
1) Tasuvõim – võim anda ühes või teises vormis hüvitusi.
2) Sunnivõim – võim  karistada
3)  Referentsvõim   ehk  osutusvõim  –   võim,   mis   on  saadud   tänu   sellele,   et   teised 
soovivad end antud isikuga samastada.
4)  Ekspertvõim  – võim, mis tuleneb inimeste suuremast asjakohasemast teadmisest 
(teistega võrreldes).
5) Seaduslik võim – mis on isikule teiste poolt antud ametikoha või teiste sotsiaalsete 
normide tõttu.
6)  Informatsiooniline  võim – võim, mis põhineb teatud informatsiooni omamisel või 
teadmisel.
33) Tõhusa grupiliidri omadused.
1) Ta peab olema tajutud gruppi kuuluvana.
2) Ta peab  jagama  grupi väärtusi ja uskumusi.
3) Ta peab suutma grupi  liikmetele  eeskujuks olla.
4) Ta peab olema tajutud grupi eesmärkide  saavutamisele  ja kaasaaitajatena.
5) Ta peab gruppi sellesse mittekuulujate ees positiivselt esindama.
34) Liidriksoleku stiili mõju grupiliikmetele.
Autoritaarne  ehk võimukas liider  –töötavad  grupiliikmed  kõvasti,  aga kui  liider 
lahkub    nende   juurest,   lõpetavad   töötamise.   Grupiliikmed   olid   teistest   palju 
individualistlikumad, keskendusid ainult oma ülesannetele ega aidanud üksteisi.
Demokraatlik  – töötavad  grupiliikmed  rõõmsameelselt  ja püsivalt,  hoolimata,  kas 
liider   on   ruumis   või   mitte.   Grupiliikmed   aitasid   üksteist   ja   olid   tehtavast    ilmsesti  
huvitatud. Liidri suhtumine on hea, mis tõstab töötajate motivatsiooni.
Mittevahelesegamise   põhimõttega   liider  –   grupiliikmed   sebivad   sihitult   ringi, 
töötavad väga vähe, näitavad üles vähe huvi ja väljendavad tüdimust iga kättesaadava 
hobi suhtes. 
35) Liidri suhtumise/ootuste mõju grupiliikmete tõhususele.
Efektiivsed    liidrid    korraldavad   asjad   nii,   et   töötajad   saaksid   täita   oma   isiklikke 
eesmärke, töötades samaaegselt ka kompanii jaoks.
*   Kui   liider   peab   töötajaid   saamatuteks,   hooletuteks   ja   laiskadeks   –   töötajad 
muutuvadki selliseks.
* Kui liidril on kõrged ootused – suudavad ka töötajad nende ootusteni küündida.
36) Mida mõeldakse stereotüüpia all?
Stereotüüpia-   mulje   kujunemine.   Selle   all   mõistetakse   inimeste   klassifitseerimist 
nähtavate tunnuste, näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel.
37) Too   näiteid,   kuidas   oma   füsioloogilise   seisundi    tajumine    mõjutab   tekkivat  
emotsiooni.
* Kui ollakse armunud ja elus on õnnelikum periood, siis näiteks halb hinne või tüli ei 
mõjuta meie emotsioone nii palju, oleme ikkagi rohkem positiivsed.
* Kui ollakse kurb ja tuju on halb, siis võib ka pisikene kallistus või hea sõna tuju 
kõvasti paremaks teha ja elu hakkab palju positiivsemates värvides paistma, kõik halb 
ununeb, kas siis natuke pikemaks või lühemaks ajaks, aga olek paranes.
38) Nimeta enesetõhususe olulisi tegureid.
Enesetõhususe olulised tegurid on: 
* Uskumused – ehk see, mida me endale jõukohaseks peame ja mida mitte. Need 
uskumused on kõigil väga erinevad. Vastandina meie tegelikele võimetele on meie 
uskumused oma võimete kohta tõesti äärmiselt mõjukad. 
NT: Lastele, kellele sisendati, et nende matemaatiline võimekus on hea, lahendasid 
rohkem ülesandeid, parandasid vead paremini, kui need lapsed, kelle matemaatiline 
võimekus ei olnud nii hea.
39) Millised mitteverbaalsed märgid väljendavad  suhtumist  ja kuidas need avalduvad  
suhtlemisel?
1) Näoilme  – kui keegi meile meeldib, tervitame teda naeratusega, kibestuses olles 
kortsutame  kulmu  ja vihasena põrnitseme.
2) Silmside – on teine võimas  signaal , mida on raske mitte märgata, see võib näidata 
nii kiindumust kui ka vaenulikkust. Kui inimene meeldib, siis talle pikalt otsa vaadates 
on meil teistsugune näoilme ja teine näolihaste pinge jaotus kui vaenuliku põrnitsuse 
korral. 
3) Pupillide laienemine  – kui  pupillid  laienevad, näitab see, et keegi/miski  meile 
meeldib. See signaal on mittekontrollitav, aga sellele signaalile reageerime me kõige 
tugevamini, kuigi me ise ei  pruugi teada, mis see on millele me hetkel reageerime.
4) Poos – kaldume kaugemale, kui pole huvitatud sellest, millest jutt, seisame  sirgelt , 
kui tahame end maksma panna jne.
5) Poosi  kaja  – kui vestleme sõbraga või kuulame kedagi tähelepanelikult võime võtta 
alateadlikult sama poosi, mis  temal  – võib-olla oma subjektiivse läheduse näitajana 
tema suhtes.
6) Isiklik  distants  (isikuruum) – samuti võib  vahemaa , mis me hoiame enda ja teiste 
inimeste vahel olla veetluse näitajaks. Üksteisele emotsionaalselt lähedased inimesed 
–    armastajad ,   pereliikmed   või   väga   head   sõbrad,   tunnevad   end    mugavalt ,   kui   on 
teineteisele füüsiliselt väga lähedal. Samas kui meile ei meeldi kui võõras või inimene, 
keda me hästi ei tunne seisab meile lähedal, eemaldume temast, ja võime teda mitte 
sallida.
7) Hääletoon,  miimika  – kui keegi meile meeldib, vestleme temaga mõnusa maheda 
häälega ja meie miimika on  lahke  ja sõbralik. Samas kui keegi meile ei meeldi, võib 
meie hääletoon olla kriiskav ja kuri ning ka miimika võib olla ebameeldiv.
40) Sotsiaalse  vahetuse  teooria.
Sotsiaalse    vahetuse    teooria   väidab,   et   ühiskondlikku   käitumist   nähakse 
enesestmõistetavate sotsiaalsete  lepingutena, mille osaks on tingimine  parima  tehingu 
saavutamise nimel. See tähendab siis, et kui ma annan suhtele midagi, aga tagasi ei 
saa, siis tõmbun ka ise  suhtest  tagasi.
41) Võrdsusteooria.
Võrdsusteooria arenes välja sotsiaalse vahetuse teooriast, mis ei ole väidetavalt mingi 
objektiivne „ bilanss “, vaid suhte asjaosaliste poolt tajutud „õiglus“.
Võrdusteooria   käsitleb   tegelikult   tasakaalu,   mida   on   suhtes  vaja   selle   pikaealisuse 
tagamiseks. Alateadlikult loome suhteid, tõmbame ligi inimesi, kes täiendavad meid
  = (pahandavad). Täiendav valik, et iseennast täiendada (seda poolt, mis  minus  on 
nõrgem).
42) Hinde esitatud mõõtmed suhete kirjeldamiseks.
1) Sisu – mida suhtes olijad koos teevad. Suhte sisu on erinevate suhete käsitlemisel 
oluliseks teguriks. (NT: See, mida teevad koos ema ja laps erineb sellest, mida 
teevad koos naine ja abikaasa.)
2) Lahknevus  –     suhtes   osalejate   poolt   tehtavate   erinevate   asjade    mitmekesisus . 
Mõned   suhted   on   väga   piiratud   ja   orienteeritud   ülesandele,   samas   kui   teised 
hõlmavad   tegevuste   palju   laiema   spektri.   (NT:   Tegevused   sõbraga   on 
mitmekesisemad, kui suhted õppejõuga.)
3) Kvaliteet – kuidas osalised tegelevad suhte sisuga. (NT: Kas ema on tundlik lapse 
vajaduste suhtes või pöörab ta neile tähelepanu mehhaaniliselt.
4) Tegevuse sagedus ja mustrid – kui tihti inimesed koos tegutsevad ja kas nendel 
tegevustel on teatud tüüpmuster. (NT: Kui sageli üks suhtes osaleja reageerib teise 
vajadustele võrreldes sellega, kui palju teine suhtes osaleja seda sooviks.
5)  Vastastikkus    ja   täiendavus  –   kas   suhtes   on   vastastikuseid   rollivõtmisi   või 
käitumiskogumeid, mis omavahel „kokku sobivad“. (NT: Ühes suhtes võib osaleja 
olla juht, samas teises suhtes tahab ta olla järgneja, muudes rollides tahab aga rolle 
võtta  vastastikuselt  või tasakaalustada suhet eri asjaoludel).
6) Intiimsus – saladuste  jagamise ja isikliku avatuse määr suhtes.
7)  Inimestevaheline   taju  –   kuidas   iga   suhtes   olija   teise   iseloomu   näeb   või   teise 
käitumist interpreteerib.
8) Kohustus – kui tugevat kohustust  partnerid  suhte ees tunnevad.
43) Millised tegurid on suhete püsimiseks olulised?
Suhte püsimiseks on olulised järgmised tegurid:
* Seista tema eest tema puudumisel (äraolekul)
* Jagada temaga uudiseid igasuguse ühise edu kohta
* Pakkuda talle emotsionaalset tuge, kui ta seda vajab
* Usaldada  teineteist ja olla teineteisele kindlad
* Aidata teda vabatahtlikult, kui ta seda vajab
* Püüda teda koos olles õnnelikuks teha
Neid tegureid nõuda ei saa, sest siis ei tule see iseenesest. Sõbrad, kellelt ei saa kõike 
jääb lihtsalt sõbraks. Sõbralt, kellelt neid omadusi saab, muutub tõeliseks sõbraks.
44) Lähedussuhte purunemise  faasid .
1) Psüühikasisene faas  – See on periood, kus üks partnereist muutub suhte suhtes 
järjest   rahulolematuks   ja   tunneb,   et   taluvuspiir   on   ületatud.   Partner,   kes   sellele 
järeldusele jõudis, hakkab  hindama  suhte  kulusid  ja tulusid ja kui sellest järeldub, et 
suhet ei tasu jätkata, toimub üleminek järgmisse faasi.
2) Dünaamiline faas  – Selles faasis tuleb mängu teine partner. Esimene võib teada 
anda, et ta ei soovi enam suhet jätkata või hakkab partnerit vältima ja taandub täiesti. 
Mis   ka   ei   juhtuks,   on   see   sageli   tugevaks   löögiks   ja   suurel   määral   ebamäärasust 
tekitav. Paar võib üritada otsustada suhte uuesti läbi rääkida või kui see tuleb lõpetada, 
minnakse kolmandasse faasi.
3) Sotsiaalne faas – Selles faasis tehakse selgeks suhtes toimunud muutuse sotsiaalsed 
tagajärjed, teatatakse sõpradele ja vastatakse väljas poolt sekkujatele. Paar peab ka 
näkku vaatama tagajärgedele, mis lahkuminekul on sõprus- ja muudele sotsiaalsetele 
suhetele.   Selles   faasis   võivad   perekond   või   religioossed   vanemad   teha,   mis   nad 
suudavad, et probleeme lahendada. Kui see siiski ebaõnnestub, järgneb neljas faas.
4)    Kalmu    ehitamise   faas  –   Selles   faasis   keskenduvad   kunagised   partnerid 
lahkuminekust   ülesaamisele,   levitades    pereliikmete    ja   sõprade   seas   oma   seletust 
toimunust ja püüdes säilitada alust sõpruseks, hoolimata lähedase suhte lõpust.