Suhtlemispsühholoogia Eksam 2015 (0)

Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused
1. TAJUVEAD (VÄHEMALT 5)
Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik.
Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe :
Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust . Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine . Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu , oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine - allumine, sõbralikkus- vaenulikkus.
Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus / kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust.
Halo -efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimest tajuma kas siis hea või halvana.
2. JOHARI AKEN
nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tuntud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele.
Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut.
Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise.
Tundmatu ala - see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades .
ENDALE
Tuntud
Tundmatu
Tuntud
AVATUD ALA
PIME ALA
TEISTELE
Tundmatu
VARJATUD ALA
TUNDMATU ALA
3. ENESETEOSTUSLIKUD ENNUSTUSED- Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma .
4.PROSOODIA- mitteverbaalse kommunikatsiooni valdkonda, mis tegeleb hääldamise ja sõnade väljaütlemisega, nimetatakse prosoodiaks. S.o. Kõne tempo, pausid , hääl, Intonatsioon , vaikus .
5. ATRAKTIIVSUSE TEOORIAD (3)-Esmalt seostatakse ilu kultuuriga .
1.Kultuuriline hüpotees eeldab, et ilukriteeriumid on kultuurinormidega määratletud. Kui ilu sõltub kultuurist, siis järelikult ilu absoluutne kriteerium puudub.NT Hiinas väiksed jalad
2. reproduktiivne potentsiaal otsitakse partnerit teatavate kriteeriumide alusel, nt peab mees olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu, naise ilus peaks aga väljenduma tema võimekus järglasi sünnitada.* lõua kuju- 1/5 näo pikkusest. Naise viljakust hinnatakse talje ja puusaümbermõõdu suhte abil. mehi, kellel on kitsas piht ja laiad õlad, ehk kelle torso omab ümberpööratud kolmnurga kuju.
3. ilusaks hinnatakse keskmiste näitajatega inimesi.Keskmiste füüsiliste näitajatega inimesed on kohanemisvõimelisemad, tugevamad ja neil on vähem mitmesuguseid pärilikke haigusi. Üheks selliseks tervise (ja seega ka ilu) indikaatoriks on kehapoolte sümmeetrilisus

PUUDUTUSTE FUNKTSIOONID
ŹESTID Žestid kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese juttu ja tuua sellesse selgust, võimaldavad juttu paremini meelde jätta jne.Osutavad žestid valjendavad sageli ruumisuhteid ja kujutavad tavaliselt kõigeolulisemat mõistet, mis jutus järgneb Embleemide näol on tegemist selliste mitteverbaalsete märkidega, millel on tavaliselt olemas 1-2sõnaline tähendus,võõraparaseid žeste ei pruugi kõik inimesed nendest ühtemoodi aru saada. Nt keskmise sõrme näitamine võib ühe inimese vihale ajada, teist mitte. Kõnega seotud žeste nimetatakse illustraatoriteks -Juttu saatvad illustreerivad liigutused aitavad seda paremini mõista ja meelde jätta. Referendiga seotud žestid – siia kuuluvad osutavad žestid, mis aitavad kirjeldada kas konkreetset inimest, kohta või asja. Nt: kui eestlased räägivad minevikus toimunust, siis tehakse osutav žest üle õla selja taha, tuleviku puhul on liigutus suunatud aga ettepoole . 2. Rääkija suhet referendiga peegeldavad liigutused – nt on peopesad suunatud allapoole juhul, kui inimene on oma sõnades kindel (rõhutab sõna kahtlemata ). 3. Kõnet rõhutavad žestid – nt kui räägitakse neljast aspektist , mida peaks arvestama, näidatakse samas ka nelja sõrme. 4. Inimestevahelist dialoogi reguleerivad ja soodustavad žestid – need moodustavad kuni viiendiku teise inimesega vestlemisel kasutatavatest žestidest. Nt kui miimiliselt väljendatakse mõtlikku nägu, ärgitab see kuulajaid kaasa mõtlema.
VÕIMUKAD POOSID - Võimukad poosid peegeldavad, tekitavad võimu, kutsudes esile võimu ja domineerimise tunde. Inimesed on tegutsemisvalmimad, altimad riskeerima ja kannatavad enam valu. Nende testosterooni tase tõuseb ning kortisooli tase alaneb ehk vähenevad stress ja arevus. Võimukusega kaasneb inimestel positiivsem tunne, nad tunnetavad kontrolli, on optimistlikumad tuleviku suhtes, enam eesmärgile orienteeritud ning valmis tegutsema
PILKUDE FUNKTSIOONID 5tk- Info edastamine -Pilk informeerib meeldivusest, tähelepanust, usaldatavusest. Suhtluse reguleerimine-Pilgud mängivad olulist rolli ka vestlusjärje ülevõtmisel. Jõudes oma mõtte edastamisega lõpuni, vaatab kõneleja taas kuulaja poole, kontrollimaks teise reaktsioone öeldule või andmaks märku, et teine järje üle võtaks.
Intiimsuse väljendamine-Inimesed vaatavad pikemalt ja kauem neid, kes neile meeldivad.
Sotsiaalse kontrolli võimaldamine-Pilk annab märku ka staatusest . Nii vaatab madalama staatusega isik teist sagedamini ja pikemalt kui kõrgema staatusega isik. Üldiselt vaadataksegi eelkõige neid, kelle staatus on tunduvalt kõrgem ja harvem neid, kelle staatus on oluliselt madalam. Väga kõrge staatusega isikud vaatavad teineteisele otsa harva.
Ühise ülesande teostamine -Kui töötatakse ühise projekti kallal, siis aitab pilk parandada kommunikatsiooni
SUHTLEMISDISTANTSID (4) Suhtlemisdistantsid on meile loomuomased ning leiavad automaatselt korrigeerimist juhul, kui teine valib meile ebasobiva distantsi .
1.Intiimne distants jaguneb kaheks. Esimene distants ulatub otsesest kehalisest kontaktist kuni meie kehast jalgade ulatuseni (kuni 15 cm). See on kõige tundlikum tsoon, kuhu lastakse ainult väga lähedasi inimesi.
2. Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse selliselt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe. Antud distantsi puhul võib suhtlemine osutuda ebamugavaks. Seetõttu on siin kasutusel mitmesugused barjäärid. Nt. võidakse pidudel oma keha kaitsmiseks hoida käes klaasi v mingit muud eset.
3.Sotsiaalne e ametialase suhtlemise distants on kasutusel tavaliselt ametialases suhtlemises või mitmesugustel ametlikel vastuvõttudel, kus suhtlemise sisu on enamasti umbisikuline. Sellel distantsil suheldakse kas võõrastega või inimestega, kes meile väga ei meeldi. Ei eelda, et üritatakse teist puudutada.Kasutusel teenindamisel ja äris. Kaugus 120 cm
4.Avalik ehk esineja distants on kasutusel siis, kui esinetakse suuremale hulgale inimestele. Selle distantsi esimesel poolel (3,6–7 m) suheldakse tavaliselt klassiruumis ning räägitakse kõva häälega ja formaalsetest asjadest
MONOKROONILINE AJAKÄSITLUS -korral tehakse üht asja korraga, erinevad sündmused tulevad üksteise järel, igaüks omal ajal. Aega planeeritakse väga täpselt ette, mistõttu on ka märkmikes kirjas, millal üks sündmus lõpeb ja teine algab. Need inimesed panevad rõhku täpsusele ja õigeaegsusele.
POLÜKROONILINE AJAKÄSITLUS-korral võidakse üheaegselt tegeleda mitmete asjadega. Suhted on olulisemad kui ülesande õigeaegne tüitmine, sellest tekivad aga mitmesugused viivitused ja hilinemised. Polükrooniliste inimeste elu ei valitse täpsed plaanid ja kavad, suhted on need, mida oluliseks peetakse. tehakse üsna sageli kokkulepitud plaanidesse muudatusi. Polukroonilise ajakäsituse korral räägitakse harva kaotatud ajast, inimesed ja inimsuhted on alati tähtsamad kui aeg.Lõuna-Euroopa, Ladina- Ameerika, Aafrika, Aasia, araabia maad jne.
FEROMOONIDE FUNKTSIOONID 5tk Kogetavate emotsioonide edastamine Inimesed on võimelised lõhnade abil alateadlikult teiste emotsioone tajuma Hirmutunne ei ole ainukene, mida teistele edastatakse. Ilmselt suudavad inimesed lõhnade abil jagada kõiki tundmusi. Lõhnade mõjuga saab ilmselt seletada ka rahvamassides toimuvat emotsioonide sünkroniseerumist.
Mõju menstruaaltsüklile-Pikka aega koos elanud naiste menstruaaltsüklid nihkusid ja saavutasid kooskõla algasid ja lõppesid enam-vahem ühel ajal. Mõju imiku ja ema kiindumussuhte kujunemisele Vastsündinu ja ema vahel toimub suhtlemine paljuski lõhnade vahendusel. uuringud näitavad, on beebi ja ema häälestatud teineteise lõhnadele.
Omasooliste tõrjumine ja vastassugupoole meelitamine Feromoonid mängivad olulist rolli ka territooriumi märgistamisel, enamasti teevad isasloomad seda urineerimise teel. Nii edastatakse teistele loomadele info, et antud territooriumil on juba valdaja olemas.
PETMISE TUNNUSED: jutumaneer on tavapärasest erinev. petvad inimesed naeratavad harvem. Rohkem kõnevääratusi ja hääletoon on kõrgem. Nad ilmutavad rääkimise eel ja ajal sagedasti otsustamatust, esineda võib ka muutusi kõne kiiruses. Pettusevihjeks võivad olla ka kõnevead või sõnavääratused.pause. Need võivad ollaliiga pikad või liiga sagedased. vajatakse vale formuleerimiseks rohkem aega. Seetõttu on jutus enam pause ning puuduvad spetsiifilised detailid. pettusele viitab see, kui inimese emotsioonid ja käitumisstiil ei sobi antud olukorraga või erineb suuresti tema tavapärasest käitumisest., nina puudutamine,
ENESEKEHTESTAMISE OLEMUS. Enesekehtestamine tähendab kindlalt enese huvide ees seismist ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumisviisi. Alistuva suhtlemisviisi- seab inimene teiste huvid esiplaanile. Inimese käitumises väljendub see kõhklemisena, vaikse rääkimisena, mitteotsavaatamisena, närvitsemise ja enesekindluse puudumisena.on teistega nõus ka siis kui see on vastuolus tema enda mõtete ja tunnetega, ei julge oma arvamust avaldada, püüab olla eelkõige teistele meele järgi.
Kehtestavat stiili iseloomustab mõtete, tunnete ja soovide väljendamine otseses ja samas situatsioonile kohases vormis. Selle stiili puhul arvestatakse teiste soovidega, ollakse valmis kokkulepeteks, kuid see ei toimu inimese õiguste arvelt
Agressiivset stiili iseloomustab enda soovide esiplaanile seadmine , teha teiste õiguste rikkumise arvelt. Teisi ähvardatakse, räägitakse kõvasti ja sõimatakse, süüdistatakse. Eesmärgiks on võita, sõltumata sellest, mis teine selle käigus tunne.
SUHTLEMISVIISID (3)
ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED (VÄHEMALT 5) Mina kasutamine, lihtne kehtestamine, emapatiline kehtestamine, eskaleeruv kehtestamine, vastandav kehtestamine.
SOTSIAALSETE SUHTUMISTE RING. teooriad üritavad seletada sotsiaalseid suhtumisi kahe dimensiooni alusel – sõbralikkus – vaenulikkus ja domineerimine – alistumine. Nende kahe dimensiooni kombineerimisel võime me saada 4 erinevat emotsionaalset suhtumisviisi: Hoolitsemine (hoivaaminen), toetumine (turvautuminen), hirmukus ja agressiivsus.
SÕLTUVUSSÜSTEEMID (BOULDING) a)vahetussüsteemid: kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism . Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumi. Integratiivsed süsteesmid: Vahetussuhetest erinevalt on integratiivsed süsteemid sellised, kus indiviidid ei ole mitte lihtsalt motiveeritud oma kasumit suurendama, vaid hoolitsema ka teiste inimeste heaolu eest. Seda iseloomustaks nt selline arusaama, et mulle meeldib sinuga koostööd teha, koos olla, ma tahan seda mida oman jaotada nii, et meil mõlemil oleks hea olla. ähvardussüsteemid:iseloomustab kõrge konfliktsus ja siin kasutatakse teise mõjutamist ähvardamisi. Sellise suhte üheks eesmärgiks kui võimalik
RESSURSSIDE VAHETAMISE MUDEL (FOA&FOA)
TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS (EGO- TASANDID JA TRANSAKTSIOONID)
TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS – EKSISTENTSIAALSED LÄHTEKOHAD (HARRISE TÜPOLOOGIA)
KONFLIKTI KULGEMISE PROTSESS Konflikt areneb läbi 4 staadiumi 1) potentsiaalne vastandumine – tingimuste olemasolu selleks, et saaks tekkida konflikt. Siia alla võivad kuuluda nii kommunikatsioon, organisatsiooni struktuurist tulenevad põhjused kui ka isiksuslikud tegurid, ressursside vähesus, samuti selle konflikti ajalugu jne. 2)Konflikti tajumine ja personaliseerimine – Kui eelnevas punktis esitatud tingimused tekitasid frustratsiooni, siis konfliktne vastandumine kujuneb välja sellel staadiumil. Konflikt kujuneb välja alles siis kui mõlemad pooled tunnetavad vastuolu. 3)Käitumine – Alles sel staadiumil üritavad inimesed käituda viisil, mis raskendab teistel inimestel nende eesmärke saavutamast. Konflikt võib ka näiteks püsida tükk aega madalal tasemel ja siis ootamatult eskaleeruda 4)Konflikti tagajärjed.
SUHTLEMISEL PÕHINEV KONFLIKTIDE LAHENDAMINE
1) vältimine – toimub siis, kui surutakse maha kõik võimalused eriarvamuseks ning püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides
2) võitlus – tähendab teise osapoole püüdlustele vastutöötamist.Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu
3) kohandamine – toimub siis, kui lastakse domineerida teise poole soovidel ning huvidel, et säilitada näiline harmoonia. teisele vastu tulemine.
4) kompromisse tehes püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele.
5) probleemi lahendamine – tähendab, et püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle.
LÄBIRÄÄKIMISED.JAOTAVA KAUPLEMISE STRATEEGIA. Läbirääkimise tunnused:2+ osapoolt, huvidavahel peab olema konflikt, astutakse läbirääkimisse,et teist mõjutada ja parem kokkulepe saada.. Osapooled tahavad kokkulepet leida. Ollakse valmis mõnest asjast loobuma , loodetakse midagi saavutada.
Jaotavat kauplemist nimetatakse ka distributiivseks või võistlevaks kauplemiseks.Jaotava kauplemise puhul on ühe osapoole eesmärgid tavaliselt põhimõtteliselt ja otseselt vastuolus teise poole eesmärkidega. Ressursid on paigas ja piiratud, kumbki osapool tahab saada endale ressurssidest võimalikult suure osa-info andmisega ettevaatlikud.põhimõtteliselt võistlus , kumb saab piiratud ressurssidest (tihti rahas) enda käsutusse rohkem.
LIITVATE LÄBIRÄÄKIMISTE STRATEEGIA. Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, integreerivateks läbirääkimisteks. Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 etappi : 1)Probleemi määratlemine 2)Probleemist arusaamine ja huvide ja vajaduste väljaselgitamine 3)Probleemile alternatiivsete lahenduste leidmine 4)Alternatiivide hindamine ja selekteerimine
SUHTLEMISTÕKKED (VÄHEMALT 7) (ROBERT BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED .) ?? Levinumad suhtlemistõkked on käskimine, hoiatamine, moraali lugemine, nõu andmine, süüdistamine, sildistamine, rahustamine, ülekuulamine??
PEEGELDAV KUULAMINE (ROBERT BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED)
ARMASTUSE LIIGID (STERNBERG)

• Armastuse puudumine – lühiajaline juhuslik suhe tuttavatega, kes ei ole ei sõbrad ega armastatud .
  
• Meeldivus – lähedus ilma kire ja seotuseta sõprussuhetega
  
• Meeletu kiindumus -kire kogemine ilma läheduse ja seotuseta armastus esimesest silmapilgust
  
• Tühi armastus -sisaldab endas seotust ilma kire ja läheduseta
  
• Romantiline armastus
  
• Kaaslusarmastus lähedus ja seotus ilma kireta
  
• Rumal armastus – enda sidumine kire baasil ilma läheduseta
  
• Täiuslik armastus – kolme komponendi kombinatsioon:kirg, intiimsus ,seotus.
  

ARMASTUSE STIILID (LEE) 6 erinevat liiki armastust –eros, agape , mania, ludus , storge ja pragma .
KIINDUMUSMUDELID (BARTHOLOMEW)

• Turvalise kiindumusmudeli- hindavad endid , loodavad teiste peale ja usuvad, et nad suudavad oma elu kontrollida, kuid võivad olla ka teistest sõltumatud
  
• Takerduv kiindumusmudel – arusaam teistest on positiivne, endast aga negatiivne. Nad on teistest enam sõltuvad teiste tunnustamisest ja hinnangutest.armuvad sageli, armukadedad,
  
• Hirmunud kiindumusmudel - kui inimene soovib teistega kontakti, kuid kardab nii seotust kui ka selle tagajärgi, võimalikku hülgamist. arvab endast ja teistest negatiivne, et nad ei vääri armastust
  
• Vältiv kiindumusmudel - endist positiivne, kuid teistest on see mall negatiivne. usuvad, et turvalisuse otsinguil võidakse neid hüljata. rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle
  

INVESTEERIMISMUDEL (RUSBULT)
Selleks et ennustada rahulolu kõrvutab inimene neid tasusid mis ta suhtest saab nende kulutustega, mis suhte säilitamine talt eeldab. Seda resultaati kõrvutatakse omakorda nende tulemitega, mis tal on olnud eelnevatest suhetest. See mudel määrab ära, et rahulolu suureneb kui :
1) tasud suurenevad
2) kulutused vähenevad
3) ootused (mis baseeruvad eelnevatel suhetel ) langevad.
Mida rohkem on inimene sinna suhtesse investeerinud, seda enam on ta selle suhtega seotud. Kui investeeringud on suured ja tulemid positiivsed, siis inimese seotus selle suhtega suureneb.Need, kes tavaliselt on suhtesse kõige enam investeerinud, need tunnevad suhte lagunemisel ka enamat stressi.
SUHETE LAGUNEMISE MUDEL ( DUCK )
Esimene faas ehk interpsüühiline faas kujutab endast inimese sees toimuvat arutelu selle suhte üle. Selle faasi jooksul keskendutakse teise käitumisele ja püütakse selles leida sellist, mis annaks võimaluse see suhe lõpetada. Tavaliselt n oma rahulolematusest partnerile veel ei räägi.Toimub seesmine arutelu selle üle, mis on suhte positiivsed ja negatiivsed küljed. Enne kui räägitakse sellest partnerile võivad sellest kuulda need inimesed, kes ilmselt partnerile sellest ei räägi. Selle faasi jooksul mõeldakse läbi ka lahkumineku hind. See võib olla lahutamise takistuseks
Teise ehk diaadilise faasi ajal otsustab üks osapooltest enda jaoks suhe kas siis ümber määratleda või lõpetada.Kui üks osapooltest räägib oma rahulolematusest teisele ja teine sellega nõustub, siis saadakse midagi ette võtta suhte parandamiseks võib olla ka kõigist sündmustest, olukordadest täiesti erinev interpretatsioon ja arusaamine nende tähtsusest. Seega sunnib antud faas partneritel minema kas konflikti või siis asuma läbi rääkima ja ümber hindama oma suhte tulevikku. Kui aga otsustatakse lahku minna, siis arutletakse läbi ka lahkumineku hind, mis see endaga kaasa toob, mida kaotatakse.
sotsiaalsesse faasi, kus kinnitatakse avalikult suhte lõpetamisest ja seletatakse ka teistele, miks see suhe katkestati. See faas on nagu grupile orienteeritud:tõmmatakse kaasa sõbrad, sugulased ja naabrid . töötatakse ka välja selline sotsiaalselt aktsepteeritav versioon sellest, keda tuleks süüdistada
Viimane faas on haua dekoreerimise faas, kus peamine aktiivsus on suunatud suhte lõpetamisele.Üheks selle perioodi peamiseks mureks on kogu suhte ümbermõtestamine, endale selle suhte ja selle lõpetamise ratsionaliseerimine ja toimetulek oma mina probleemidega.
MULJE KUJUNDAMINE ( GOFFMAN ) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet
MULJE KUJUNDAMISE STRATEEGIAD (VÄHEMALT 5)

Meeldida püüdmise (ingratiation) abil üritame me teistele enam meeldida.üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel .ükskōik mida, et teistele meele järgi olla.

Eneseülendamise (self-promotion) eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid enda osavuse tõestamine. austust Selle strateegia eesmärgiks on saada teistelt pigem austust kui sümpaatiat.

Hirmutamise ( intimidation ) abil võidakse panna teised uskuma, et neil tekib raskusi, kui nad ei tee seda mida neilt nõutakse. üritatakse tekitada hirmu.

näidise esitamine-neist efektivseim.Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui moraalselt õieti toimivast isikust – ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet.võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.teatav enesekiitja, kuid oma kompetentsuse tõestamise asemel üritab ta tõestada oma korrektsust

abituse näitamine (supplication), enda esitamine nõrga ja abituna.kasutatakse vaid siis kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla.Sellises olukorras esitaja näitab üles abitust ja soovib sellega esile kutsuda teises kohustust aidata

tagasihoidlikkuse ilmutamine

INDIVIDUALISM-KOLLEKTIVISM (HOFSTEDE)

VÕIMU DISTANTS (HOFSTEDE)
Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid. Need maad kus räägitakse romaani keeli ( hispaania , portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi).
Võimudistantsi kujunemise eeldusteks 3 faktorit:

• Kliima: külmema või mõõduka kliimaga maades valitseb madalam võimudistants, troopilistes maades suurem võimudistants.
  
• Rahvaarv: mida rohkem inimesi, seda suurem võimudistants.
  
• Rikkuste jaotumine ühiskonnas: mida ebavõrdsemalt jaotub rikkus, seda suurem on võimudistants
  

Suure võimudistantsiga maades nähakse võimu ühiskonna põhiolemusliku tõsiasjana, mis seisab kõrgemal heast ja kurjast: võimu seaduslikkus pole väga oluline. Väikese võimudistantsiga maades peab võim olema seaduslik ja moraalse kontrolli all: seadused peavad andma kõigile võrdsed võimalused
Väike võimudistants -kus kasutatakse eesnime , juhtimises osaleb rohkem kui üks inimene
Suur võimudistants on iseloomulik suurpere ja kogukonna kultuuridele, kus klassi ja kasti sotsiaalne struktuur määrab osasaamise võimu ja rikkuste jaotumisest. Sellistes ühiskondades moodustavad eliidi näiteks firmajuhid, kes on saanud oma koha, mitte saavutuste ja pädevuse tõttu, vaid perekonna positsiooni

MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (HOFSTEDE): orienteeritus saavutustele või hoolitsusele

Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud . Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. mehelikke" väärtushinnanguid , milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel.
Madala maskuliinsusindeksiga e feminiinsetele väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine , hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides.
Saavutustele orienteeritud maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui tüdrukud olema auahned ning võitlushimulised, püütakse olla klassi parim õpilane. Feminiinses ehk elu kvaliteedile suunatud ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõudlikud, auahnust ja konkurentsi ei peeta vooruseks, õppetöös on rõhuasetus rohkem kooperatiivsetel töömeetoditel.
EBAKINDLUSE TALUMINE (HOFSTEDE)
Ebakindluse tõrjumine näitab ulatust, milles kultuur tunneb end ebaselgetes ja ebakindlates olukordades ohustatuna ja püüab neid vältida. Kõrged positiivsed näidud ebakindluse tõrjumise indeksis näitavad halba ebakindluse taluvust.
1) töö stress
2) orientatsioon tugevale reeglistamisel
3) töökoha pidamise planeeritud kestus
Hea ebakindluse talumine iseloomustab madala ebakindluse tõrjumise indeksiga kultuure, nagu nt Singapur, Jamaica ,Rootsi (29), Hongkong (29) ja Suurbritannia (35).
Halb ebakindluse talumine näitab seda, kuivõrd inimesed tunnevad end ohustatuna uutes ja ebakindlates olukordades nt Kreeka, Jaapan, Venemaa. Halvast ebakindluse talumisest tunnistust suitsiidid, alkoholism ja juhusurmad
.Ahistunud kultuurid ei talu ebakindlust. Ebakindlust hästi taluvates kultuurides on ahistuse tase suhteliselt madal.Sellistes kultuurides ei näita inimesed tundeid välja, elatakse sissepoole.
Ebakindlust halvasti taluvates kultuurides on must ja ohtlik kindlalt määratletud:
Ebakindlust halvasti taluvates kultuurides eeldavad õpilased, et õpetaja on asjatundja, kel on vastus igale küsimusele
bakindlust hästi taluvates kultuurides peavad õpilased lugu demokraatlikust õpikeskkonnast, kus ei ole palju reegleid. Õpetaja ei pea olema kõiketeadj
Ebakindlust halvasti taluvates kultuurides on palju seadusi ning määrusi, mis reguleerivad
Ebakindlust hästi taluvates kultuurides tekitab seaduste suur hulk hirmu
KULTUURIŚOKI STAADIUMID (4)

Esialgne innukus:Alguses köidab meid samasugune uudsuse tunne nagu näiteks nädalasel turismireisil vaatamisväärsused, kaunis loodus, eksootilised inimesed ning erilised toidud tekitavad meis vaimustust ning uudishimu. Kodumaa ununeb ning uuest keskkonnast nähakse vaid meeldivaid külgi: 2ndl jooksul, mõnedel võib see etapp kesta aga kuid.

Tüdimus.kui peale hakkab tulema elu rutiin ja kui on vaja nagu selgeks teha mitmesuguseid sügavamaid probleeme. sh keeleoskus . raskused kohanemisfaasis tulevad just sellest, et ei saada aru uue kultuuri mitteverbaalsetest sõnumitest:keha liigutused, näoilmed, hääletoon, riietusSelliseid probleeme tekib tavaliselt senikaua , kuni hakatakse mõistam teatavaid kultuuri sügavamaid seoseid

Omaksvõtmine: algab sellisest arusaamisest, et keskkond teie maitse kohaselt ei muutu, vaid te peate ise sellega kohanema.Paremaks muutub asi siis, kui võetakse omaks tõsiasi, et keskkonda ei tule muuta vastavalt oma soovile, vaid et ise tuleb muutuda.Huumorimeel hakkab tagasi tulema, iseenda üle naermine on ilmseks toibumise märgiks.

Kohanemine :Sel ajal hakkab inimene tundma, et uues keskkonnas on ta kodus. Kohalik kultuur ja elamisviis on tema jaoks kui üks võimalikke variante . Ta on õppinud nautima mitmeid uue kultuuri iseärasusi - jooke , sööke, vaba aja veetmist, kunsti. Tema arusaamad on ka laienenud , ta tunneb kultuuris olevaid reegleid ja oskab nendega enamvähem opereerida.