teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne,
Fashismi mõju uurijad Adorno, Milgram, Asch, Hovland, Festinger (kõige mõjukam teema kognitiivse dissonantsi teooria e inimestel on vajadus saavutada sisemine tasakaal ning selle nimel on ta nõus tegema muudatusi), Clark's (uurimistöö, et eraldamine kahjustab mustanahaliste laste enesearengut, selle tulemusel keelati kohtus rassi alusel eraldi hariduse andmise USAs). Kontaktihüpotees vaenu vähendamiseks Tekkisid uued teemad SP-sse: Agressiivsus, abistamine, meeldimine ja armastus. (Berscheid ja Hatfield 1969) uuringud inimestevahelistest romantilistest meeldivustest. See tekitas hulgaliselt boleemikat terves ühiskonnas. Latane ja Darley 1968 uuring Kitty Genovese in New York City SP-de arv tõusis, hakkasid tegelema ka naised ja õpiti laiemates ühiskonnakihtides. Kriis ja ümberhindamine 1970 1984 Süüdistused rassilises ja soolises kaldes, ka tänapäeval on veel kriitikat selliste kallete
enda kohta on. 5) Sotsiaalse identiteedi mõiste, sotsiaalse identiteedi kujunemine. Referentgrupp, selle tähtsus. Sotsiaalne identiteet samastumine suurte sotsiaalsete rühmadega (rahvusega, riigiga), sotsiaalse struktuuriga (eliit, keskklassid, massid). Kuidas me näeme ennast ümbritsevas keskkonnas ja kuidas näevad teised meid ning kuidas me üksteist mõjutame. Sotsiaalse identiteedi kujunemine sotsiaalne identiteet kujuneb välja nii, et kelle moodi ma olen, nii ma ka suhtlen teiste inimestega. Tavaliselt on see seotud erinevate rühmadega, kellega ma suhtlen ja ei, käitun vastavalt rühma nõudmistele ja ootustele. Referentgrupp ehk osutusgrupp inimgrupp, kellega inimene arvestab või kellele viitab oma käitumist grupi liikmete käitumise järgi kujundades. Tähtsus: Referentgrupi tähtsus seisneb selles, et inimesed saavad sellest eeskuju võtta ja samamoodi käituda
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings".
... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb
● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.
võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21
teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti
ning mina-käsitlus peegeldab kõike seda. - Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega. - Mittedirektiivne - teistega suheldes avalikult või kaudselt mitte osutav või vihjav sellele, kuidas teine inimene käituma või rääkima peaks. 2 - Mina-pilt - tegelik pilt sellest, mis inimesel iseenda kotha on, tema sümpaatia ja antipaatia jne). - Enesehinnang - inimese mina-kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab tema poolt internaliseeritud sotsiaalseid hinnanguid. «Mina» kultuuriliste kontekstide mudel (- Hsu): 0) välismaailm 1) laiem ühiskond ja kultuur 2) isiku tegevusväli ühiskonnas ja kultuuris 3) lähiühiskond ja kultuur 4) väljendatav tedvus 5) väljendamatu teadvus 6) eelteadvus (freudstlik) 7) eleteadvus (freudstlik) Kokkuvõtte Sotsiaalse identiteedi teooria:
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid,
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
- Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt? - Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele) Intra-/interpersonaalne dimensioon. Inimese õpetus tegeleb enesekohase, sotsiaalse pädevusega. Ainevaldkonna kirjeldus inimeseõpetuses: PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses
3. Indiviidi ümbritsev punktiirjoon viitab ka sellele, et indiviidi minakogemus erinevates olukordades on varieeruv. 4. Pidev joon ümber kuuluvusgrupi näitab võrdlemisi tähtsat ja stabiilset eristust. Suhted kuuluvusgrupiga on kuuluva mina jaoks ennastdefineerivad. Identiteet põhineb suhetevõrgustikel. Eneserepresentatsioonidega on seotud medial prefrontal cortex. Enesekontseptsioonid organiseerivad teavet, mis meil enda kohta on, suunava tähelepanu olulisele, vormivad meie huvisid, juhivad meid meie partneri- ja suhtevalikutes, mõjutavad olukordade tõlgendamist etc. Individualism ja kollektivism Kuidas läänes loodud psühholoogilised teooriad teistes kultuurides toimivad?
1. Miks on poisid tüdrukutest agressiivsemad? Mehed rakendavad füüsilist agressiivsust sagedamini. Üheks põhjuseks on leitud olevat hormooni testosterooni kõrgem tase meestel agressioon ja testosteroon on omavahel oluliselt seotud. Hormonaalsete erinevuste juures on oluline ka keskkond. Nimelt, naistel ja meestel on kujunenud erinevad soorollid ja neid koheldakse pere, sõprade, institutsioonide poolt erinevalt. Tüdrukutelt oodatakse pigem passiivset ja hella käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes
sotsiaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil, on saatuslikud esimesed aastad meie elus lapsena. Lapse ja ema suhe Kalle elus on olnud lõhutud kahel korral. Bioloogilise ema mitte tundmine ja kasuema surm. Emaliku deprivatsiooni toimumine ema kaotuse läbi võib olla Kalle varajase alkoholi lembuse põhjus ja sealt tulenevate probleemide algallikas. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed on : ● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria.
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
kooskõlas vastavate protseduurireeglitega on loonud ja kehtestanud legitiimne seadusandja (õiguspositivistlik lähenemine). Õiguse peamise allikana nimetatakse seadust. Mõnikord ollakse veel radikaalsem ning nimetatakse, et ainult see ongi õigus, mis on seaduses (nn seaduspositivistid). Õige olemine, õige käitumise vormel on tegelikult kätketud asjade, inimsuhete, protsesside jne olemusse teatava loomuliku korrana. Seepärast ei ole inimese ülesanne välja mõelda õigust, vaid avastada see (loomuõiguslik filosoofia). Õiguspositivism näeb õiguslikku regulatsiooni ainuvõimaliku alusena legitiimse seadusandja tahet ja siit tulenevalt võib seadusandja konstrueerida ükskõik milliseid reegleid, peaasi, et need vastaksid teatavatele protseduurireeglitele ja oluline on järgida normisüsteemi enda sisemist loogikat
Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted, uuritakse teise poolset kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada nt T. Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil. Need on domineerimine- allumine, sõbralikkus- vaenulikkus. Viimatisuse efekt on aga seotud sellega, kuidas hilisem info mõjutab meie otsustusi. See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga
Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
varjatult edasi ka muid olulisi teadmisi. ,,Varjatud õppekava" - patriotism, ajalootõlgendus, oma kultuuri väärtuslikkus, olulsisus, headus). Inimene ei teadvusta endale, et ta raamatut või õpikut lugedes ka need teadmised omandab, kuid kinnistuvad seda võimsamalt. (,,Pipi Pikksukk vs ,,Kaari koristab"). Sotsialiseerimise käigus tekivad ka soolistatud mina-pildid. Üldiselt naistel meestega võrreldes suhteliselt madalam enesehinnang. Sotsiaalne roll, kus naisel on pidevalt väiksem võimukogemus. Naiseks olemise fakt on paljudel kõrgetel ametikohtadel töötavatel naistel põhjendamatult esil. Seda eriti siis, kui arvatakse, et naine on naisele traditsiooniliselt sobimatus positsioonis (,,naine meeste maailmas"). Mitteametialased omadused on liialdatud tähelepanu all (välimus, lapsed, pere, tiksuv bioloogiline kell). Naiste ja meeste ajakasutus. Väga suur erinevus vaba aja omamisel. Tekib küsimus, kelle vaba aeg on
iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end kaotajana, tema enesehinnang langeb ja sellega kaasnevad muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused. Õppekava tuleb laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4
Sotsiaalne konflikt sotsiaalsete gruppide, inimühenduste indiviidide huvide kokkupõrge sotsiaalse käitumise protsessides. Paneb osapooled tegutsema mingis suunas. HUVID (mille pinnalt konflikt võib tekkida reaalselt): 1. ressursid nt territoorium, raha, energiavarud, toit kuidas neid ressursse jagatakse, kas see toimub asjaosaliste arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid
·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib
ning võrgu liikmetele osutatavas abis. Mõlemad on äris olulise tähtsusega, nt on mõnes kultuuris mitteformaalsete suhete vahendusel toimuv äri isegi olulisem. x Mina. Eristatakse individuaalset mina ja kollektivistliku mina. Kollektivistlikust minast lähtuvad suhtlemismeetodid, konformism (kalduvus käituda nagu kõik teised), koostöö ja traditsioon, staatus ning hierarhia hindamine. x Kultuuriidentiteet. Inimese sotsiaalne identiteet, mis lähtub tema kultuurikuuluvusest. Kultuuriidentiteedist saadakse teadlikuks siis, kui satutakse teise kultuurikeskkonda või suheldakse omas kultuuris olles teiste kultuuride esindajatega. Stereotüüp uskumus sellest, millised on teatud grupi inimeste isiklikud omadused. Stereotüübid mõjutavad inimese käitumist ning seeläbi ka suhtlemispartneri käitumist, sest eeldades partnerilt teatud käitumist, mõjutab inimene teda just niimoodi reageerima.
kogemusi esinenud. Teine mõõtmisskaala rajaneb Stace (1960) müstilise kogemuse kontseptsioonil ja mõõdab kolme faktori osatähtsust müstilises kogemuses. Need on väljasuunatud müstika, sissesuunatud müstika ja tõlgendus. Skaala abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas need on seotud kogemuste tõlgendamisega. 14) Eetika kui religiooni üks dimensioon Religiooni üheks dimensiooniks on eetika. See tähendab, et erinevad religioonid sõnastavad üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Tavaliselt antakse nendele kategooriatele ka konkreetne sisu. Kuna moraali olemuseks on arusaamine õigest ja valest, on religioon ja moraal omavahel paratamatult seotud. Tegemist on psühholoogiliselt keerulise valdkonnaga. Probleem on selles, et inimese hoiakud ja käitumine ei pruugi omavahel kokku langeda. Inimene, kellel kõik on
a. REEM annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjelduse. Vastajal tuleb neid hinnata b. M mõõdab 3 fakti osatähtsust. Väljasuunatud müstika, sisse suunatud müstika ja tõlgendus. Selle abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas on need seotud usulise kogemusega tõlgendamisega. 15. Eetika kui religiooni üks dimensioon. Eetika religioonis tähendab seda, et peaaegu iga religioon maailmas sõnastab üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Inimeste moraalid ja käitumine ei ole sageli kooskõlas. Saadakse aru, et tapmine ja varastamine on halb; teiste aitamine ja inimeste austamine on hea. Religioon ei tee sinust head inimest ja kindlasti ei taga kõlbust ühiskonnas. Jah, religiooni
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on põhimõtteliselt instinktid, mis inimese tegevust mõjutavad. Olulisemad jäägid inimeses: - kombinatsioonide jääk: loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele; - agregaatide püsivus: hirm muudatuste ees, agressiivsus. Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele põhjustele (jääkidele). 12 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eliidiringlus
näitab see kõrgeenesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust 6. Pilkude funktsioonid – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 15cm-46 otsest kehakontakti ei esine 2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe 3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside
3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus · kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte · liigne rangus, liiga suured nõudmised laspele · agressiivsus, vihkamine, halvad suhted lapsevanemate vahel Lastele tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid. Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele. Karistusele ei tohi järgneda karmust, peab järgnema hoolivuse näitamine. Ebaefektiivne - lohutada - süüdistada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
