Füüsikaliselt, merevee soolsus tingib vee püsiva kihistumise vee tiheduse järgi, mistõttu iseloomulikud protsessid võivad meres olla väga pika perioodiga, kuni tuhandeid aastaid. Bioloogiliselt, vees elavad liigid jagunevad mage- ja merevees elavateks liikideks. Intensiivne veevahetus toimub atmosfääris ja jõgedes. Atmosfääris olev vee mass on ekvivalentne 3 cm paksuse veekihiga, jaotatuna ühtlaselt planeedi pinnale. Maailmameres tervikuna on vee viibeaeg ca 2600 aastat. Riimveelises Läänemeres moodustab viibeaeg mõnikümmend aastat. Inimene vajab elutegevuseks, tööstuses, põllumajanduses ja teistes asjades magevett mida saab eelkõige jõgede äravoolust. Äravoolu hulk on regiooniti väga erinev ning see seab piirid asustustihedusele. Umbes 2/3 planeedist on peamiseks põllumajandust ja tööstust limiteerivaks faktoriks veevarude nappus. Euroopas ja Aasias elab 76% Maa rahvastikust, kuid magevee äravool moodustab ainult 27%.
* tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlust ning kasutamist, hüg. omaduste parandamine ning lõhna kaotamine. Muda on veel voolav (tahk aine sis 5%) stabiliseerimine lubja abil- Lubja segamisel tõuseb pH 11,0-ni, viibeaeg 2 nädalat. Mikroobid hävivad, muda Hüg. omadused paranevad ja hais kaob. Siiski ajutine lahendus, org ja bakt elu jätkub. Anaeroobne kääritamine- laguneb osa muda orgaanilisest ainest metaaniks ja süsihappegaasiks, protsess viiakse kuni 90 % teor. gaasist on eraldunud -ei ole enam keskkonnaohtlik. Metaani saab kasutada energia tootmiseks. Kompostimine- mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas, saadakse huumus. Temp peab olema umb 55C, kuiv.ain.sis.> 30%
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige
Päike -> fotosüntees-> toiduahel-> CO2 vabanemine ( teiste ainete samuti) -> lagundajad Elusaine komponendid e biogeensed elemendid Aineringe kiirus ja varude suurus: Puudub tasakaal ( C talletub fossiiilsetes kütustes, lubjakivis, turbas jt. Maavarades) Samad ained ringlevad, vaid üliväike osa võetakse juurde ja lastakse minna 93% hapnikust ja 99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% süsinikust on aktiivses ringluses. Süsiniku viibeaeg maismaal 15-20 aastat, ookeanis veetaimedes ca 1 kuu. Seega C-( aga ka vesiniku- ja hapniku-) ringe ookeanis kiirem kui maismaal. Reservuaar - elemendi erinevad keemilisi vorme ökosüsteemis nim reservuaariks. Veeringe - maal toimuvate füüsikaliste protsesside tulem . Füüsikaline süsinikuringe veekogude ja atmosfääri vahel. CO2 lahustub hästi vees ! Populatsiooni arvukuse regulatsioonimehhanismid Tihedusest sõltuvad tegurid
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe
järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmamere massi ja ookeanidesse siseneva veehulga (sademed, jõed) vahelise seose abil on võimalik arvutada keskmine vee viibeaeg maailmameres. Joonisel 2.1 toodud arvväärtuste korral saame vee viibeajaks maailmameres 2600 aastat. Teiste hinnangute puhul (aurumine 336*103 km3 aastas, sademed 300*103 km3 aastas ja sissevool jõgedest 36*103 km3 aastas) on saadud viibeaja hinnanguks 4000 aastat. Vee viibeajaks Läänemeres on hinnatud mõnikümmend aastat. Atmosfääris toimub väga kiire veevahetus viibeaeg on ca. 10 päeva. Maailmamere geomorfoloogilised
liiklusvahendite heitgaaside kohta. Järgitakse üldjuhul Euroopa Liidu normatiive. Järelvalve tagavad keskkonna, mereinspektsioon, kiirguskeskus. Seire Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on:1)prognoosida keskkonnaseisundit 2)saada lähteandmeid programmidele, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Märgalad Märgalad on valdavad niisked mullad, niiskuse suhtes nõudlik taimestik, alad, kus kasvuperioodi vee viibeaeg on 1-2 nädalat. Ramsari konventsiooni (1971) eesmärk on võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest paljud juba kuivendatud. Tähtsus: vee kvaliteedi hoidmine (head filtrid), looduse mitmekesisuse kaitsmine, üleujutuse kontroll. Märgalad on olulised elupaikad, kuid nende põhiline väärtus tuleneb ikkagi suurest veepuhastusvõimest, siin laguneb suurem osa inimese poolt loodusesse paisatud reostusest. Läänemereäärsed
h. Ohtlikke) 3. energia kasutamine 4. prügi kättesaadavus 5. vähe ruumi prügilate jaoks 6. ei pea jäätmeid sortima EESMÄRK: esialgu vähendada prügi, vähendada haiguste levikut, hiljem elektrienergia tootmine LAUSPÕLETAMINE (masspõletamine)- jäätmed põletatakse ,,kogu kupatusega" VALIKPÕLETAMINE- jäätmed põletatakse sordituna, teatud gruppidena PÕLETAMISPROTSESS: 1. Põletamise viibeaeg 2 sek. 2. Gaaside põlemine 3. Täielik läbisegamine 4. Prügihoidla ventgaasid 5. Järelpõleti PÕLETUSSEADMED: - restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE: 1. tahma ja lendtuha eemaldamine 2. happelise gaasi neutraliseerimine 3. Nox vähendamine 4. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine PLASMA- ioniseeritud kuumgaas GAASIPUHASTUS: 1. Kuivpuhastus- absorbenditolm (lubjakivi) 2
auramine. Savise puhul suurem auramine Sademete hulka mõjutab: · Kaugus ookeanidest ja meredest ookeani ääres on rohkem · Hoovus soe v külm hoovus mõjutab · Pinnamood mäestikud · Temperatuur Mida suurem on sademete hulk, seda niiskem on õhk ja väiksem auramine. Ekvaatoril on mandri kohal auramine suurem pilvede tõttu, mida on ookeanil rohkem. Troopilises ookeani kohal. · Mandriliustikud · Mäeliustikud Vee viibeaeg Veeringeid on kahte liiki: suur ja väike. Transpiratsioon kui metsalt aurab tagasi Auramist mõjutavad tegurid (selgeks!) · Pinnase omadustest · Taimestik · Õhu ja maapinna niiskus · Temperatuur · Tuule kiirus (näited!) 56678190 Maria telefoninummer Sademed: · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine
2000-tel reoveepuhastite rajamine tõusuteel Puhastite arvu suurenemine toimus kiirelt 70date alguses kuni 75-80da aastani. Pärast seda tekkis puhasteid vähe juurde. BIO pneumaatiline õhustus. BIO valmistati terasest Rakvere EPT-s, projekteerija Eesti Projekt. Aktiivmudapuhasteid on Eestis tehtud kolmes suuruses: BIO 25, BIO 50, BIO 100 (number näitab õhustuskambri mahtu). BIO mudatasku tüüpi setiti, aktiivmuda valgub tagasi õhustuskambrisse, pneumaatiline õhustus, reovee viibeaeg 24h. Võre setiti - bioloogiline puhasti - järelsetiti (mehaaniline puhastus tõmmatakse väikepuhastites kokku) Bio puhul reovee viibeaeg puhastis on väga pikk, vähemalt 24h. Selle tõttu tekib olukord, et lisaks bakteritele arenevad seal järgmised organismid, mis söövad eelmisi. Aktiivmuda hakkab ise lagunema. BIO-tüüpi puhastid on olnud soositumad ja enamehitatud väike-puhastid Eestis. BIO-d on töötanud hästi, efektiivsusega 60..75% BIO-tüüpi puhastitel on ka puudusi:
aktiivmuda mikroorganismide biomass bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed o järelsetiti - Toitainete hulk muda kohta o kõrge- o normaal- o madalakoormuseline - Tööparameetrid o mudakoormus - ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe o muda vanus - muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades o hapnikutarve (min 1-2 mg/l) o mudaindeks - muda sadenemisomadusi hinnatakse mudaindeksiga, mida väiksem on mudaindeks, seda paremini ta settib, ~100 - 200 ml/g Bioloogilised puhastusprotsessid jagatakse tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmuda- ja biokileprotsessideks. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav aeroobne biopuhastusprotsess.
Seejärel läheb aktiivmuda järelsetitisse. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, et hoida tagastusmuda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda. Aktiivmuda protsessid jaotatakse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus (ööpäevane lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe), muda vanus (muda viibeaeg biopuhastis), hapnikutarve ja mudaindeks (muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe) 8. Reovete anaeroobne puhastamine Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis: Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises
Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus, muda vanus, hapnikutarve ja mudaindeks. Mudakoormus – ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe Muda vanus – muda viibeaeg biopuhastis ööpäevades Hapnikutarve – hapniku sisaldus. Mudaindeks – muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe. Mida väiksem indeks, seda paremini muda settib. 12. Reovete looduslikud puhastid Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veeokudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus
On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. Samuti on selles protsessis orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum, puhastusefekt kõrgem ja liigmuda tekib vähem. Samal ajal on vajalik aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Lagundatud orgaanika jaguneb BHT' na: - mineraliseeritud CO2 ja vesi 30 - 50% - kõrvaldatud jääkmudaga 40 - 45% - väljub puhastatud veega 10%.
segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. Samuti on selles protsessis orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum, puhastusefekt kõrgem ja liigmuda tekib vähem. Samal ajal on vajalik aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Lagundatud orgaanika jaguneb BHT' na: - mineraliseeritud CO2 ja vesi 30 - 50% - kõrvaldatud jääkmudaga 40 - 45% - väljub puhastatud veega 10%.
segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d
On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem –Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus – L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d
kõrvaldama. - Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. - Liigmuda juhitakse eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. aktiivmuda protsesse jaotatakse: - Kõrge - Normaal - või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on - mudakoormus – on ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. - muda vanus – muda viibeaeg biopuhastis - hapnikutarve – aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. - mudaindeks – muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe. Mida väiksem on mudaindeks, seda paremini muda settib. 12.Reovete looduslikud puhastid
Maakera veevarud, % kogu veevarust: ookeanid ja mered: 94% põhjavesi: 0,3% jääkilbid, liustikud ja püsilumi: 1,7% järved: 0,02% pinnasevesi: 0,01% atmosfäär: 0,001% jõed: 0,0001% Maakera veevarude jaotus: Hüdrosfääri osade vahel toimub veevahetus, mis on tähistatud nooltega. Statsionaarse oleku korral on sisenevad ja väljuvad veevood tasakaalus. Veevahetuse intensiivsust iseloomustab viibeaeg T= V/ Qi, kus V on ruumala (näiteks: km3) ning Qi on kas sisenevate või väljuvate voogude summa (näiteks: km3/aastas). Näiteks riimveelises (soolsus on 4 –6 promilli) Läänemeres moodustab viibeaeg (T) mõnikümmend aastat. 5. Äravoolu mõjutavad füüsikalis-geograafilised tegurid. Muld Mulla mõju äravoolule toimub infiltratsiooni ja aurumise protsesside kaudu. Mida raskem on muld, seda vähem sademevett maasse imbub, seda suurem osa tugevate vihmade veest voolab
c.)suurendab koosluse stabiilsust (sest mitmekesistes kooslustes koos erineva nõudlusega liigid, mis reageerivad erinevalt keskkonnatingimuste muutumisele ning suurem on tõenäosus, et liigid suudavad üksteise funktsioone vajadusel asendada). · (a) puhul vastupidine ei kehti, (c) puhul küll. Üldisemalt: · liigirikkamais kooslustes tarbitakse ressursse (kõikidel troofilistel tasemetel) väiksema jäägiga, ressursside viibeaeg koosluses pikeneb; · suurem liigirikkus vähendab ökosüsteemi protsesside suurte muutumiste ohtu väliste mõjutuste korral (häiringud, invasioonid, haigused jne) · koosluste mitmekesisus ning elu jooksul erinevaid elupaiku vajavate liikide püsimine sõltuvad otseselt ka maastikulisest mitmekesisusest. *NB! Liigirikkus on sageli looduskaitsetegevuse üks eesmärke! Pärandkoosluste taimestik Soontaimede liigirikkus
- On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. - Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: - kõrge-, - normaal- - või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja aeratsiooni korraldamisest. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus L on ööpäevane (d = day) siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe. Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d
lihtsam masspõletamine on kokkuvõttes soodsam + jäätmekütust saab eksportida + investeeringu maksumus väiksem kui masspõletustehnoloogial Põletustehnoloogia: · Minevikus kasutati lihtsaid katlaid, energiat ei kasutatud ja suitsugaase ei puhastatud · Prügile võib lisada tavakütust · Temperatuur peab olema olmejäätmete põletamisel 600-900 C, ohtlike jäätmete põletamisel 1000- 1300 C. · Viibeaeg põlemistsoonis peab olema piisavalt pikk, suurjäätmete puhul võib kuluda tunde · Prügi peab pidevalt segama ja juurde anda pidevalt hapnikku Nõuded põletusseadmetele: · Räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku üldsisaldus alla 3%; Jäätmepõletusseade peab olema varustatud vähemalt ühe automaatselt käivituva abipõletiga; · Põlemisel tekkiva gaasi temperatuur peab tõusma 2 sek. vähemalt 850 °C;
- <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile,
- <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku lendumise näol on tõenäoliselt oluline 7. Kõrge pH taseme juures kummulleerub fosfor koos kaltsiumiga veekogu põhjasetetesse Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon -Helsinki commission-HELCOM loodi 1972 Stockholmi Keskkonnakonverentsi otsuse täideviimiseks. 1974 kirjutasid 7 Läänemere-äärse riigi esindajad alla helsinki konventsionile,
Tegemist on energiamahukas tööstusharus alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisega [26]. Eestis oleks antud tehnoloogiat võimalik rakendada AS Kunda Nordic Tsemendis, kus on kasutatud rehvide puhul täidetud kõik tsemendi tootmiseks vajalike kütuste nõudmised. Lisaks on omalt poolt temendi tootmisel täidetud ka kõik kasutatud rehvide ohutuks põletamiseks vajalikud tingimused, milleks on kõrge temperatuur (teatud tsoonis üle 1400 kraadi), pikk põlemisgaaside ja materjali viibeaeg pöördahju kõrge temperatuuriga piirkonnas, piisav hapnikuvaru põlemiseks, suur termiline inerts ja aluseline keskkond. AS Kunda Nordic Tsemendi tehasel on olemas ka suitsugaaside puhasti, mis on kasutatud rehvide kütusena kasutamiseks vajalik. Kütusena saab kasutada nii purustatud sõiduauto- kui ka veoautorehve. Transpordikulude kokkuhoidmiseks on otstarbekas kasutada juba varasemalt purustatud ehk eelpurustatud kasutatud rehve
- Põlemisgaasid vajavad puhastamist · Temperatuur peab olema olmejäätmete põletamisel 600-900 C, ohtlike jäätmete põletamisel 1000- - Jäätmekütuse tootmine on kulukas 1300 C. · Viibeaeg põlemistsoonis peab olema piisavalt pikk, - Põhjamaade kogemused näitavad, et suurjäätmete puhul võib kuluda tunde masspõletamine on kokkuvõttes soodsam · Prügi peab pidevalt segama ja juurde anda pidevalt hapnikku
elemendi kogusega biomassis va. Fe, Mn, Ca, Si. Biogeensed elemendid esinevad kossteemis erinevates keemilistes vormides. Elemendi erinevaid keemilisi vorme kossteemis nimetatakse reservuaariks. Sltuvalt kossteemi tbist erinevad biogeensete elementide reservuaaride suurused (kogused). Aineringe kiirus ja varude suurus 93 % hapnikust ja 99% ssinikust maakeral paikneb setetes. Vhem kui 1 % ssinikust on aktiivses ringluses. Biosfris paikneb ssinik vga ebahtlaselt - suurem osa maismaal. Ssiniku viibeaeg maismaa taimestikus on u. 15-20 a., ookeanides veetaimedes u. 1 kuu. Seega ssiniku (ja hapniku ning vesiniku) -ringe on ookeanis tunduvalt kiirem kui maismaal. 1.1. Ssinikuringe Kiire ssinikuringe: ssiniku sidumine elusainesse toimub Ssiniku peamised reservuaarid fotosnteesi vahendusel. Rohelised taimed snteesivad atmosfris olevast CO2 orgaanilisi hendeid. Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga
annaabi.ee 
