Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav Võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Nõod Madalad tasandikud Jõgede ja ojade lammid Mikroreljeef keskmiselt mätlik Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole(57%) Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad)
rohketoitelisus (troofsus) kesktoitelisus (oligotroofsus (eutroofsus) (mesotroofsus) Pinnareljeef Tasane või nõgus Tasane Kumer või tasane Tasane või Kõrgete sambla- ja Vahelduv; mättad, Mikroreljeef rohumätastega villpeamätastega peenrad, älved Sookask, kohati Sookask ja mänd (teisi Ainult mänd, harva Puurinne sanglepp ja teised, pole) sookask harva mänd Madal kask, porss, Harva madal kask,
Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet olla III.Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi hästi liikuv. Mikroreljeef mätlik. Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad
mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid. Sõnajala kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed. Tarna kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Levinud küllastunud gleimullad, turvastunud
terasuurusega liivad, põhjavesi 1-2 m. Alustaimestikus puhmad, kasvab lehtsammalde osatähtsus. Levinud Põhja-Eestis, saartel ja Peipsi põhjakaldal. 1.3. Palumetsade tüübirühm- kasvavad maapinna kõrgematel osadel (mõhnastikud, kühmud). Muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi harilikult sügavamal kui 2 m. Levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde- Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. 1.3.1. pohla kkt.- mikroreljeef tasane või veidi mätlik. Lähtekivimiks peeneteralised liivad. Mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Heakasvulised männikud, teises rindes kuused. Põõsarinne puudub või on liigivaene (kadakas, vaarikas, pihlakas). Rohu-puhmarindes ülekaalus puhmad. Sambla-samblikurinne pidev. Levinud Lõuna-, Kagu-, ja Põhja-Eestis, samuti saartel. 4 kserofiilne- kuivalembene. 5
Alustaimestik- väga liigirikas, dom rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid- kopsurohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peam Eesti ida- ja keskosas; 11% metsadest. Sõnajala (sj) kkt Salumetsade malamatel reljeefi osadel, peam orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutust. Muld: iseloom leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad; mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistud: sagedasemad on kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10); esinevad ka lehtpuu segapuistud- sanglepp, kask, haab. Alusmets: hõre, kuid liigirikas- toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: domineerivad sõnajalad; rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl jne; mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kkt-le iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena- 0,1% metsadest. 1
KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätas...
domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid - kopsurohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad (Go), küllastunud gleimullad (G(o)) ja turvastunud mullad. Mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10). Esinevad ka lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl, püsikseljarohi jne. Mikroreljeefi kõrgematel osadel
Kodune töö nr. 2 õppeaines Andmetöötluse alused Juh.Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 711 kvartaliks on RO204, eralduse number on 4, kasvukohatüübiks on mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 35 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 15 cm, raadius 2 rinde puude jaoks puudub (0). Reljeef on laugjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juulil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pide Diskreetn Arvulin Mittearvulin Järjestustunnu Nominaaltunnu v e e e s s Puuliik x x Rinne x x D1 x x D2 x x H x x
ning jaotusfunktsiooni graafik, leitud kvantiilid ja kvartiilid ning esitatud põhilised karakteristikud. 3 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 710 kvartaliks on RO203, eralduse number on 9, kasvukohatüübiks on jõnesekapsa-mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 65 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 25 cm, raadius 2 rinde puude jaoks on 10 cm. Reljeef on lainjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juunil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pidev Diskreetne Arvuline Mittearvuline Puuliik x Rinne x x D1 x x D2 x x H x x HV x x HKO x x Rikke kood x x
pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala tootlikkusega, tormiheidet esineb sageli. Alusmets liigirikas, kuid hõre: pihlakas, paakspuu, mage sõstar, kadakas. Alustaimestik mosaiikselt, kõrgematel osadel: mustikas pohl; lohkudes: võsaülane, naat, angervaks. Lääne-Eestis.
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kir...
30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e
samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju, soovõhk, villpea, jänesvill. Iseloomulik puhmarinne. Kestab lühikest aega. Mikroreljeef on mätlik,iseloomulik põõsa ja rohurinne. Mulla viljakus väheneb. Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel niiskuslembesed taimed. Rabadeliigitus puude järgi: rabamännikud, puisrabad, lagerabad.rabataimestik
erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad Nõuded: Pilliroog hõre, max 0,5 m kõrgune, kännud max 10 cm, puudeta (ka kõrgemad aiapostid võivad olla probleemiks) Loopealsete taastamine Loopealsete mullakihi tüsedus on maksimaalselt 20 cm. Elustiku jaoks on tingimused väga karmid, kevadeti sageli liigniiskus,
819 kohta. Andmed on võetud EMÜ Kreutzwaldi 64 õppehoone serverist. Juhendmaterjalidena on kasutatud A. Kiviste raamatut (2007) ja K. Kiviste kodulehte (2009). 2. Üldiseloomustus. Proovitükk nr. 819 kvartali number on TR077, eralduse number 6. Kasvukohatüüp on tarna, seal kasvavaks rühmatüübiks on soostunud metsad. Peapuuliigiks on kuusk ja peapuuliigi vanus on 28 aastat. Proovitüki raadius esimese rinde puude jaoks on 15 ja teise rinde puude jaoks 0 aastat. Mikroreljeef on tasane. Raieliik puudub. Esimene diameetri üldmõõt on 6,5 teine võeti sammuga 3 . Viimane diameetri üldmõõt 24,5. Mõõtmise kuupäev on 03.07.2002. 3. Tunnuste liigid. Märgin iga tunnuse juurde, millised määratlused tema kohta sobivad. Tabel 1. Tunnuste liigid. Pide Diskreetn Arvulin Mittearvuli Järjestustu Nominaaltun v e e ne s-tunnus nus
● kalade läbipääs ● varjepaigad VII Niidukoosluste taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud) Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Rannaniitude taastamine Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine
Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ? Pinnavormide suuruse järgi eristatakse: - megareljeef mandrid ja ookeaninõod - makroreljeef mäestikud, mäeahelikud, platood, ulatuslikud tasandikud ja ookeanisügavikud. - Mesoreljeef kõrgendikud, künkad, seljakud, vallid ja nõod, mille suhteline kõrgus (sügavus) on 10 200 m - Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod, mille suhtelised kõrgused on 1 10 m Mega- ja makrovormid on valdavalt kujunenud Maa sisejõudude tegevusel, meso- ja mikrovormid enamasti välisjõudude toimel. 27. Nimeta välisjõud, mis põhjustavad geoloogilisi protsesse ? Maa pinnavorme, maapinna ainelist koostist muudavad aktiivselt : - murenemine - tuul - vooluveed - põhjaveed - mered - jääliustikud - igikelts - taimkate
porosamblik, karik-porosamblik jne. Raiestikel: suureneb kõrreliste metskastiku, lamba-aruheina, lubika ja samblike ohtrus. Levik: saartel, Lääne-Eestis, vähem Põhja-Eestis Tähtsamad metsatüübid: Leesikaloo-männik Leesikaloo-kuusik Leesikaloo-kaasik Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl) Reljeef: nõrgalt lainjad paetasandikud, mikroreljeef tasane või madalate mätastega. Muld: õhukesed paepealsed mullad Kh´´, rähksed-, liivsavi- või saviliiv rendsiinad K´´. Paas on 10-30 cm sügavusel, mullapeenes on kõrge huumusesisaldusega, neut- raalsele lähedase reaktsiooniga, pHKCl 6,0-7,5. Veereziim: muld on väikese veemahtuvuse tõttu sademetevaesel ajal kergesti läbikuivav, reljeefi nõgudes võib olla ka ajutiselt liigniiske; põhjavesi on sügaval.
Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1/10>100m Suur Munamägi 317,6m Vällamägi >300m. Maapinna abs.kõrgus seoses geol aluspõhja pinnaga. Meos- ja mikroreljeef seotud mandrijää ja selle sulavetega. Jääaja lõpul Madal-E (<50 m merepinnast) vee all, Kõrg-E (>50m) (Pandivere, Haanja, Otepää, Sakala) maismaa. Madal-E lainjas moreenmaastik,suured soomassiivid. Kõ-E Pandivere aluspõhjaline kõrgustik,vähem liigestatud.Lõ-ja Ka-E reljeef tugevasti liigetsatud Kliima-läänest itta üleminek mereliselt mandrilisele,Atlandi ookeani hoovuste suur mõju.Temp aastakeskm. 4,1...6,0 kraadi,madalaim jaan-veeb.saaremaal -2,5..
c) Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat. d) Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: · Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Erinevad omadused nagu näiteks kasvukiirus, külmakartlikkus, varjutaluvus, haigustele vastuvõtlikkus jne. · Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Puude väljalangemine on tingitud olelusvõitlusest. Kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on alati piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades puude vahel terav kokurents. e) Varjutaluvate puistute nagu näiteks kuuse puistute iseharvenemine toimub intensiivsemalt vanuses 20-30 aasat. Valgusnõudlike puistute ehk männi puistute
kiirus on 21-32,6 m/sek. Käesolevas peatükis keskendutaksegi sellise tuule mõjule, mis toob endaga kaasa metsa häiringuid. (Laas et al. 2011) Tormid võivad põhjustada peaaegu kõikide puude hävimise mingis piirkonnas või vähendada võrade või pude tihedust piirkonnas. Eelmainitud hävingu tagajärjel võivad muutuda kohalikud kliimatingimused (Dale et al. 2001). Tormid võivad veel muuta mullaniiskust (lagedaks jäänud ala võib soostuma hakata), muutub mikroreljeef metsas, muutub valgustatus metsa all ning tekib uuendus tormi poolt tekitatud häiludes. (Laas et al. 2011) (Dale et al. 2001) Tormidele on vastuvõtlikud niisketel muldadel kasvavad puistud ja samuti madala juurestikuga puuliigid (Dale et al. 2001). Seepärast on kuusk Eestis väga tormihell puuliik kuna kuuse juurestik on maapinna lähedal ning kuusele meeldivad niiskemad kasvukohad. Samuti võib välja tuua, et kui metsa on juba sisse tekkinud häilud siis see
Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd. Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 4. Soode teket mõjutavad tegurid
Eristatakse viite lasunditüüpi madalsoo-,siirdesoo- sega-,siirdesoo-,raba-sega- ja rabalasund. Iga lasunditüübi piires on meil kolm lasundi alltüüpi: metsa-, metsa-märe ja märe. (vt lk 57) 3) MADAL JA SIIRDESOODE ISELOOMUSTUS madalsoo on soo arengu alamaste, asub reljeefi madalamas osas tasasel alal ja toitub põhiliselt mineraalaineterikkast põhjaveest, osalt ka pinna- ja tulvaveest. Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem. Mikroreljeef tasane, harvem mätlik. Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes
30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef – moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef – moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond – mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond – ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e
·neis muudetakse või hävitatakse maastikukomponente ·muutub maastiku struktuur, ainering, soojus ja niiskureziim jm. ·hävib osa looduslikke maastikke 7. Maastiku määravad, diferentsiaal ja indikaatorkomponendid. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad pinnamood, kivimid, pinnakate. Diferentsiaalindikaator komponendid. Vähem püsivad veereziim, mulla ehitus, mikroreljeef. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel on võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: · LõunaEesti künkliku reljeefiga maastikud; · Kesk ja LõunaEesti moreen ja sanduritasandikud; · PõhjaEesti paene lauskmaa; · LääneEesti settelised tasandikud. 8
palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. 7 Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis.
peamiselt künnikihis ja levivad seal enam-vähem horisontaalselt. Sellised on eeskätt harilik orashein, põld-piimohakas ja põldmünt. Ülejäänud mitmeaastaste umbrohtude korral on nende paljunemisorganid künnikihist sügavamal, seega koorimisriistadele kättesaamatud. Assimilatsiooniaparaadi hävitamiseks on küllaldane, kui kooritakse ka viimati nimetatud juhtudel vaid 5...6 cm sügavuselt. Et aga põllu mikroreljeef ei ole alati tasane, siis tuleb soovitada siiski 8...10 cm sügavust koorimist. Valitsevalt orasheinaga umbrohtunud põllul on koorimise eesmärgiks risoomide maksimaalne tükeldamine, et provotseerida nendel asuvaid pungi maksimaalsel arvul kasvamisele. Seda on võimalik teha vaid randaaliga, harides põldu vilja alt vabanemisel kaks korda teineteisega ristisuunas. Koorimine on efektiivne ainult koos sügavkünniga ühtses süsteemis. Künd järgnegu siis, kui orashein on jõudnud 2..
Kui ligi 30 aastat tagasi oli riigimetsafondis vastav näitaja 24000 ha ja umbes 1/3 lodumetsadest kuivendatud (Kollist, 1972), siis tänapäeval on lodu kasvukohatüübi pindala riigimetsas ligikaudu 9300 ha. Kuid siinkohal ja edaspidi ka teiste tüüpide puhul tuleb arvestada, et riigimetsade osatähtsus on väiksem kui 1970. aastatel. Tarnamadalsoo e. madalsoo Kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Mikroreljeef on vähem mätlik ja üleujutused kestavad vähem aega kui lodu kasvukohatüübis. Taimestik toitub põhjaveest, kuid vesi on vähemliikuv ja mineraalainetevaesem kui lodus. Seetõttu mõned nõudlikumad lodudel esinevad liigid siin ei kasva. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask, mis kasvab nii üksikpuudena kui puistutena. Sookasepuistute tootlikkus on märgatavalt madalam kui lodumetsades, boniteet tavaliselt IV-Va
kasvada kilpjalga (Pteridium aquilinum) ja võnk-kastevart (Deschampsis flexuosa), noorendikes ja raiestikel h. sinihelmikat (Molinia caerulea). Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe. Pohla kasvukohatüüp (ph) Kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel: luidete nõlvadel, sanduritel, mõhnastikel, moreenkühmudel jne., mikroreljeef tasane kuni nõrgalt lainjas. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad, mitmesuguse päritoluga (fluvioglatsiaalsed, luitelised, ka moreensed) keskmised kuni peeneteralised liivad. Muld väga õhukeselt kuni õhukeselt leetunud leedemuld (LI kuni LII). Liivakihi tüsedus enamasti üle 1,2 m. Kõdukiht õhuke, 3.....6 cm paks, A2 horisont kuni 20 cm tüse. Mulla pH KCl on 3,5 kuni 5,0. Põhjavesi asub sügavamal kui 2 m, muld perioodiliselt kuiv.
(põhjustatud risttolmlemisest). jugapuu, pärn, pöök). Ära 2. Puud satuvad erisugustesse Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju võivad külmuda talvel, eriti kui kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) ettevalmistusperiood (suvi) on olnud ebasobiv, erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - tingimused ei ole isegi väikestel järgmistest välistunnustest: 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. aladel ühesugused. Niisugused puud hakkavad 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur
Maastiku väljakujunemisel on oluline määrav komponent, millest sõltuvad teiste komponentide omadused. 1. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferentseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad pinnamood, kivimid, pinnakate. 2. Diferentsiaalindikaator komponendid. Vähem püsivad veereziim, mulla ehitus, mikroreljeef. 3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel on võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: · LõunaEesti künkliku reljeefiga maastikud · Kesk ja LõunaEesti moreen ja sanduritasandikud · PõhjaEesti paene lauskmaa · LääneEesti settelised tasandikud. MAASTIKE TALITUS
omadusi • ning millest antud regionaalsetes tingimustes kõige enam sõltuvad ka eraldatava ühiku majandusliku kasutamise võimalused. Eraldatakse: • 1. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad - pinnamood, kivimid, pinnakate • 2. Diferentsiaal-indikaator komponendid. Vähem püsivad - veerežiim, mulla ehitus, mikroreljeef • 3. Indikaatorkomponendid. Territoriaalselt muutlikud ning inimese poolt kergesti muudetavad. Näiteks taimkate, mulla struktuur, horisontide tüsedus jne. Eesti aladel võimalik eraldada määrava komponendi alusel maastikuliselt 4 piirkonda: • Lõuna-Eesti künkliku reljeefiga maastikud; • Kesk- ja Lõuna-Eesti moreen- ja sanduritasandikud; • Põhja-Eesti paene lauskmaa; • Lääne-Eesti settelised tasandikud. 9
Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne. Looduslikus olelusvõitluses jäävad alles need genotüübid, mis paremini sobivad antud keskkonnatingimustesse. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette.
Metsaökoloogia ja majandamine 1. Eesti metsad ja metsandus Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis enam kui 85 aasta pikkune ajalugu. 2010. aasta andmetel oli Eestist metsasus 50,6% ja tõenäoliselt see näitaja lähitulevikus suureneb veelgi. Võrreldes Euroopa või maailma keskmise metsasusega on Eesti metsarikas maa. Kaugemas minevikus oli metsade pindala Eestis suurem, ligikaudu 3500-4000 a. tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase p...
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi. 3) protsessi kinemaatika järgi. 4.Mehaan...
Seda nähtust nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks põhjust: 1. Seemnete pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu järglased on pärilikult erinevate omadustega. Üks on kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, üks vajab rohkem niiskust ja valgust, on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Seemned satuvad erisugustesse kasvutingimustesse, sest mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikesel alal ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette
Madalsoo on mitmete haruldaste liikide nagu näiteks orhideeliste kasvukoht. Puudest esineb madalsoos kuuske ja kaske.Madalsoo esialgu nõgus pind hakkab aegamisi tasanduma, mis omakorda soodustab vete voolu aeglustumist ja pidurdab nii sootaimi lagundavate mikroorganismide tegevust. Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus, mida iseloomustab mätlik mikroreljeef. Mätaste peal esineb juba turbasammal ja mitmed teised rabale iseloomlikud liigid. Mätaste vahel võib leida aga madalsoole tüüpilisi taimeliike. Kuna turbakiht on juba küllaltki paks ja põhjavee kättesaadavus taimedele on raskendatud, siis on siirdesoo oluliselt vähemviljakas kui madalsoo. 30.Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp,
Pärandkooslusteks saab pidada vaid tinglikult, sest need on primaarsed kooslused, püsivad inimese vahelesegamiseta. Pindala Eestis ilmselt sadades hektarites. Õõtsikutel kasvab mitmeid kaitsealuseid liike, lisaks eelnimetatud madalsooliikidele ka sookäpp, soohiilakas, turvastarn. Siirdesoorohumaad Lagedad siirdesood, mille taimkattes on kuni 50% rabataimi, ülekaalus on madalsooliigid, nagu niitjas tarn, alpi- ja raba-jänesvill, pudel- ja mudatarn. Turbakiht enamasti 1-3 m paksune. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Pärandkooslused vaid tinglikult, püsivad inimmõjuta. Sagedamad taimekooslused: niitja tarna turbasambla, pudeltarna turbasambla, alpi jänesvill raba-jänesvill alpi jänesvilla ning tuppvillpea kooslus. Ülevaade Eesti esiajalukku Eesti kiviaeg 9000-5000 e.kr periood:keraamikaeelne kiviaeg;9000-6500 e.kr varamesoliitikum, 6500-5000 e.kr hilismesoliitikum; arheologiline kultuur:kunda kultuur 5000-2500 e.kr periood: keraamikaga kiviaeg; 5000-4000 e
veelembesed rohttaimed, näiteks tarn. The alder fen site type is commonon potentially fertile, wet, predominantly thin and well-decomposed fen soils. Lodu kasvukohatüüp on iseloomulik viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel ja hästilagunenud madalsoo muldadel. The microrelief is markedly undulating. Swamp birch forests dominate (55% of the total area), black alder forests (31%) being the next and in the drained areas we can see spruce forests (12%). Mikroreljeef on tugevasti künklik. Sookasemetsad domineerivad (35% kogualast), järgmised on sanglepikud (31%) ning kuivendatud aladel võime näha kuusikuid (12%). The stands belong to the quality classes II to III(IV). Puistud kuuluvad boniteediklassidesse II...III(IV). In the black alder forests the resources per hectare are slightly bigger than those of the birch forests. Sanglepikutes on ressurss hektari kohta veidi suurem kui kaasikutes. The undergrowth is rich in species
Soo ökosüsteemi iseäraks on pidev turba moodustumine ja kuhjumine. Soode üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm paksuse turbakihi olemasolu. Soometsad jagatakse neljaks tüübiks: lodu-, madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb
niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitainete rikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulikon mitmekesine mikroreljeef kännu mättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo-ja lodutaimi, lohkudes ka vee-ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõigerohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitainete rikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis
Tegelikult valdavad taim- ja kõdutoidulised liigid, aga inimene märkab loomulikult röövtoiduliste küllust parmud, sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD Soo moodustumise teine etapp enamasti. Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturba osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes.
maakerkealale (laguunipõhja). · Nt Nehatu soo Läänemaal, Otepää prk. Siirdesood · Tulevad jõhvikad mätastele. Soo moodustamise teine etapp enamasti · Turvast tavaliselt üle 1 meetri. Turbas suureneb turbasambla- ja tarnaturba ning pillirooturva osakaal (madalsoos enam rohu- ja lehtsamblaturvast). · Soo toitub osaliselt põhjaveest, aga ka sademeveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. · Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid. · Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. · Ülemineuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes.
(kõrvikud, roomav madar). Järelniitmisega kärbitakse ka neid liike, mis esmalt ei ole loomadele maitsenud, kuid võivad olla söödavad suve teisel poolel, kui nad on noores arengujärgus (ädal) ning karjamaal napib rohtu. Ülekasvanud ning puitunud taimed ei sobi lammastele söödaks. Hooldusniit takistab ka seemnetega levivate karjamaaumbrohtude (luht kastevars) levikut. Luht kastevars kasvab küll niisketes kasvukohtades, kuid kuppelaladel võib maapinna mikroreljeef olla suurtes vahemikes vahelduv. Nii võib kahe kupli vahel (või isegi kupli tipus) olla küllaltki sobiv madalam, lokaalselt liigniiske koht luhtkastevarre levikuks. Korralikult hooldades ja süsteemikindlalt karjatades püsivad lambakarjamaad aastaid umbrohupuhtana. Lehmakarjamaal leviv võilill ei talu lammaste tihedat ja madalat kärpimist. Vanade, võilillede poolt risustunud rohumaade karjatamisel lammastega langeb ta taimikust välja. 3.2.5. Karjatamise läbiviimine
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
