rohumaad niiskemad (karjamaad !) tallamine: mulla tihenemine, õhustatuse halvenemine toitainetevaesemad (heinamaad !) heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine 4) ökoloogiliste tingimuste ja liigilise koosseisu järgi (rohumaade tüpoloogia) 1) arurohumaad – täna ! 2) soostunud rohumaad 3) madalsoorohumaad 4) siirdesoorohumaad 5) nõlvarohumaad – puudub osadel autoritel ! 6) lammirohumaad 7) rannarohumaad Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad, pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja elustikust lähtuvalt. Pärandkooslused. Arurohumaade mõiste ja tüübirühmad Oluline: puudub turbakiht •Karbonaadirikkal lähtekivimil: loorohumaade tüübirühm sürjarohumaade tüübirühm pärisarurohumaade tüübirühm •Karbonaadivaesel lähtekivimil palurohumaade tüübirühm
aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000
ha(23%) aga kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 (8,7%) 462 ha (1,7%) 1.5. SOOD.
kultuuristamisest mõjutatud. Saaremaal enam levinud niidu- ja rohumaatüübid: 1)Liigirikkad soostunud rohumaad - 6)Kuivad loorohumaad - 8332 ha (30,6%) 2122 ha (7,8%) 2)Niisked pärisarurohumaad - 7)Pärisrannarohumaad - 4548 ha (16,7%) 1247 ha (4,6%) 3)Kuivad pärisarurohummad - 8)Soostunud rannarohumaad - 2829 ha (10,7%) 1174 ha (4,6%) 4)Niisked loorohumaad - 9)Allikalised soostunud rohumaad - 2679 ha (9,8%) 571 ha (2,1%) 5)Sürjarohumaad - 10)Liigirikkad madalsoorohumaad - 2373 ha (8,7%) 462 ha (1,7%) Sood. Tõenäoliselt moodustavad sood 10-12% Saaremaa territooriumist. Saaremaal on neli üle 1000 ha ulatuva
(30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad. 5. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 6. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad. 7. Puisniidud Puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega
turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi soostunud rohumaid. Soorohumaad - turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. Üleujutatavad rohumaad - jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Rannaniidud - mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all. Suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega.
veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi.Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad 3.Üleujutatavad rohumaad: jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) 4.Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). 6.Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad
Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks. Rabametsadele on omane hästiarenenud puhmarinne sookailust, sinikast, kanarbikust, Ida-Eestis ka hanevitsast. Rabametsade kuivendamine ja väetamine pole tasuv. Rohumaade tüübirühmad: I Arurohumaad, II Lammirohumaad, III Rannarohumaad, IV Soostunud rohumaad, V Soorohumaad. I Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel pärisarurohumaad, nõmme- ja palurohumaad. Pärisarurohumaad on tasasel või lainjal reljeefil. Muld võib olla kuiv kuni liigniiske. Eristatakse kuiva pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kkt. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest
Sooldunud rannikumullad Ar. Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres, sooldunud rannikumuldade korral suur neeldunud Na hulk. Soolalembeline taimkate. Sooldunud rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge veetaseme korral võib olla isegi üleujutatud osaliselt (kuivades soolakristallid mulla pinnal). Rannikamuldi alla 1% maafondist Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Enamasti rannarohumaad, rannakarjamaad. Inimtegevuse lakkamisel hakkab pilliroostuma, kivisemate-klibusemate muldade puhul ei loeta päris rannikumuldadeks, vaid klibumuldadeks. Rannakarjamaal karjatatakse lihaveiseid (taimeliigid meeldivad soti mägiveisele meeldib pilliroog), rannaalad on olulised ka kõre, rohekärnkonna pesitsusalana (loigud, tiigid, mis suve lõpuks ära kuivavad). Üldjuhul jagunevad ka veereziimi järgi. Veealused mullad Võrtsjärve ääres. EROSIOONIALA MULLAD JA TEHISMULLAD
liigirikkaid kuivi lamme õhurez iim, viljakas Pärisrannarohumaad: mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad Liigirikas taimestik; kadakad, kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke
luhtadel. 6.3. Suurkõrreliste (märjad) lammirohumaad- pikaajaliselt liigniisked. Lopsaka ja tiheda rohustuga. 6.4. Suurtarna lammirohumaad- alaliselt liigniisked. Suured jõgede deltad (Emajõgi). Suur osatähtsus on põõsastel, tugevalt võsastunud. 6.5. Lammisoorohumaad- turvastunud muldadega, pidevalt liigniisked, väheväärtuslikud. 6.6. Jõe- ja järveroostikud- veekogude filtrid, vahetult veepiiri ääres. 7. Rannarohumaad- kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik taimkatte vööndilisus. Eestis üks paremini uuritud rühm. 7.1. Rannaniitude kkt. 7.2. Allikaliste mererannikute kkt. 7.3. Adruga väetatud randade kkt. 7.4. Liivarandade kkt. 7.5. Veeriseliste ja kaljuste randade kkt. Eestis on spetsiifilisi kooslusi väga vähe: Kaljude ja paljandite kooslused. Vähese leviku tõttu esinevad nad sageli vaid koosluste fragmentidena
lammi-ja lammi- gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. Soostuvad lammirohumaad on pika ajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. Lammiroostikud domineerib harilik pilliroog III Rannarohumaad 10 on mere rannikul soolase vee mojupiirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis soltub pinnamoest, setetest ja maapinnakorgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mojuall, suprasaliinsed paiknevad merepinnast korgemal
• Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. – madal toitevääruts, raske niita, koguda, transportida. 4. Rannarohumaa - on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. Teatavast siirdealast edasi eristatakse samu niidukooslusi kui sisemaalgi. Soolataluvad liigid 4.1. Millistel tingimustel rannarohumaad tekivad, püsivad ja kus nad Eestis levivad? - Eesti lääne- ja loodeosa ranniku pideva loodusliku tõusu tingimustes on vabanenud ja vabaneb ka tänapäeval mere alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti primaarsed rannaniidud, st kooslused, kus on levinud suhteliselt soolataluvad taimeliigid. *Ajalooliselt on ulatuslike alade teket soodustanud fakt, et inimasustus oli koondunud ranniku
..4 kui kihisemine C-st, ülemine karbon.vaba Soolalembene taimkate EI1...4 happelised kihisemiseta mullad Lääne-Eesti ja saarte lausrannad Alla 1% maafondist Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastatud AeBC; AeC Rannarohumaad Väliselt näha alumiste kihtide värvid Rannakarjamaad Üle 10° kaldega nõlvad jätta metsade alla Inimtegevuse lakkamisel pilliroog Deluviaalmullad - D Org. aine lagunemine toimub anaeroobselt
annaabi.ee 
