Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid või varuainete lõppemisel isegi valke. Energiabilanss ...
1. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (toimub läbi närvimpulsside, kiire) ja humoraalne (toimub läbi vere keemilise koostise, hormoonide ja laktaadi, aeglane). 2. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste SSN nääre, mis toodab hormooni (eriti pankreas) Hormoon bioloogiliselt aktiivne aine, mis mõjutab ainevahetust 3. Nimetage SSN-d ja nende paiknemine kehas a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus
Tallinn Regulatsioonimehhanismid: 99. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: regulatsioonimehhanismid koosnevad kahest poolest: neruaalne ja humoraalne pool. Neuraalne regulatsioon toimub läbi närviimpulsi ja seda protsessi viib läbi närvisüsteem tervikuna. Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi
POPULATSIOON Populatsiooniökoloogia Populatsiooniökoloogia Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon · Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt ristuvate isendite kogum · teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda Populatsioon · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsi...
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
Lihasbiopsia ensüümide aktiivsuse, lihastüübi selgitamiseks. Motoneuronpuul alfamotoneuronite kogumik (seljaaju hallaine esiservades) mis innerveerib ühte lihast või selle ühte pead. Lihaspinge regulatsioon motoneuronpuuli tasandil seisneb selles, et sealt saadetavate närviimpulsside mõjul toimub lihaspinge doseerimine ja selle ajaline kooskõlastamine antud motoorse programmi täitmisega. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid motoorsete ühikute rekruteerimine (suuruse printsiip, väike pinge-väiksed lihased, suur pinge-suured lihased, max pingutus-kõik töös), ajaliste suhete regulatsioon/sünkronisatsioon. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid üksiku motoorse ühiku tasandil impulsseerimissageduse muutused (mida suurem on alfamotoneuroni impulseerimissagedus, seda suuremat pinget ühik
substraatide ja produktide hulga kaudu kontroll substraadi tasemel ensüümide aktiivsuse kaudu allosteeriline regulatsioon kovalentne modifitseerimine ensüümide hulga kaudu süntees versus degradatsioon Eukarüootides regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu Kõrgemates organismides võivad erinevad regulatsioonimehhanismid olla omakorda allutatud hormonaalsele kontrollile Kontroll substraadi tasemel Ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiirus V sõltub substraadi kontsentratsioonist [S] vastavalt Michaelis-Menteni võrrandile V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) Kui [S] on palju väiksem kui KM, siis sõltub kiirus substraadi kontsentratsioonist lineaarselt V = kcat[E]t[S]/KM Enamiku ensüümide KM väärtused mingi substraadi jaoks on rakus esinevast vastava substraadi kontsentratsioonist suuremad
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
on aktiivses ringluses. Süsiniku viibeaeg maismaal 15-20 aastat, ookeanis veetaimedes ca 1 kuu. Seega C-( aga ka vesiniku- ja hapniku-) ringe ookeanis kiirem kui maismaal. Reservuaar - elemendi erinevad keemilisi vorme ökosüsteemis nim reservuaariks. Veeringe - maal toimuvate füüsikaliste protsesside tulem . Füüsikaline süsinikuringe veekogude ja atmosfääri vahel. CO2 lahustub hästi vees ! Populatsiooni arvukuse regulatsioonimehhanismid Tihedusest sõltuvad tegurid - Liigisisene konkurents - Kisklus - Parasitism - Haigused - Isegõrenemine tiheduse suurenedes arvukus langeb Tihedusest sõltumatud tegurid - Temperatuuri järsud muutused - looduskatastroofid Liigi levila e areaal geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. TERRITORIAALSTRUKTUUR kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid
selle kiirus kogu raja toimimist. Metaboolse raja võtmeensüümi hulga ja aktiivsuse kaudu reguleeritakse kogu metaboolse raja kiirus. Selliste võtmeensüümide poolt katalüüsitavate protsesside statsionaarne olek on kaugel nende tasakaaluolekust. Ensüümide aktiivsuse regulatsioon: · Kovalentne modifitseerimine Pöörduv (fosforüülimine) Mittepöörduv (limiteeritud proteolüüs, metüleerimine) · Mittekovalentsed regulatsioonimehhanismid Spetsiifilised aktovaatorid-inhbiitorid Produktpidurdus Keskonnatundlikud konformatsioonimuutused Kooperatiivsus ja allosteerika · Kompartmelisatsioon · Iga ensüüm paikneb kindlas raku piirkonnas või struktuuris See tagab ensüümreaktsioonide eraldatuse ja kindla järjestuse · Substraadi ja kofaktorite kontsentratsioon Ensüümid - katalüütiliste omadustega valgud (lihtensüümid) või valkude kompleksid
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis
*Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu
klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks kliimaks, kuhu koonduvad kõik suktsessioonide seeriad. 93. Fluktuatsioonid 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). 94. Kahjustamine kahju tekitamine (nt vesi kahjustas orasepõllu) 95. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse d-d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi
· prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon /
Lapsel on ohtlik vees olla täispuhutud rõnga, mänguasja või ujumismadratsiga - ka need ujuvad kergesti lapsest eemale või (harvem) kaotavad oma õhu ning laps sattub vettevajumise ohtu. Last tuleb õpetada ujuma nii vara kui võimalik. Ujumisoskus kujuneb siiski alles aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba suudavad ujuda. 3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud Tuleb arvestada seda, et imiku kehatemperatuuri regulatsioonimehhanismid on veel välja arenemata. Areng jätkub veel väikelapse easki. Seepärast on laps täiskasvanutest tundlikum välistemperatuuri muutustele. Nii ülekuumenemine (liiga paksu ja/või õhku läbilaskmatu riietuse juures) kui ka allajahtumine (välistemperatuurile mittevastava kerge riietuse puhul) tekib kergesti. Ka palavikuhaigusega last, eriti imikut, ei tohi liiga sooojalt katta - see võib tema kehatemperatuuri veelgi tõsta ning põhjustada isegi nn. kuumuskrampide teket
· prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised
• reproduktiivne • postreproduktiivne • taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium • Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid • Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad • ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid • Tihedusest sõltuvad tegurid – liigisisene konkurents – kisklus – parasitism – haigused • Tihedusest sõltumatud tegurid – temperatuuri järsud muutused – looduskatastroofid • Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad – kosmopoliitsed – tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed – endeemsed – katkelised
klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. 96. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. 1)demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastane muutumine 2)sünökoloogias koosluse muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõike liikide arvukus, koosluse üldine koosseis jääb samaks. Fluktuatsioone põhjustavad koosluse sisemised regulatsioonimehhanismid (paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastik). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel. 97. Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. 98. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. 99. Koaktsiad organismide vastastikused suhted 100. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)...
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas.
*Giemsa värvid(verevärvinguks)- koosneb metüleensinisest, eosinist ja asuur B-st. *Kulla või hõbedaga impregneerimine Cajali meetod Embrüonaalne histogenees.Kudede geneesil rajanev kudede süsteem. Morfoloogilis-füsioloogiline süsteem Koed on hulkraksete organismide pika evolutsiooni tulemus.Arengu käigus piiristus ja eraldus sisekeskkond väliskeskkonnast. Liikumise ja muude adaptiivsetefunktsioonide tagamiseks täiustusid organismi reaktiivsusja regulatsioonimehhanismid. Vastavalt organismi nendele neljale elementaarfunktsioonile või omadusele – piiristumisele, sisekeskkonnale, liikumisele ja reaktiivsusele – jaotatakse koed nelja suurde rühma ja järgmisteks alaliikideks. Epiteelkude Side-ehk tugikude.Troofilised koed -pinnaepiteel - veri ja lümf -rasvkude -näärmeepiteel - retikulaarne sidekude -kohev sidekude Side- ehk tugikude.Toestuskoed
26. Kirjelda organisatsioonikultuuri kujunemise seaduspärasusi ja kujunemisprotsessi mõjutavaid tegureid. Tippjuhtkond (visioon ja strateegia) organisatsiooni käitumine (visiooni realiseerimine: tegutsemine lähtuvalt filosoofiast või strateegiast) tulemused (ettevõtte saavutused) kultuur (kujuneb kultuur, milles peegelduvad tegevuses saadud kogemused). 12 Kujunemisprotsessi mõjutavad tegurid: · käitumise regulatsioonimehhanismid - keel, rituaalid · normid, ühised arusaamad - ootused, mis töötajatele on pandud · domineerivad väärtused ja kuivõrd neid järgitakse · mõtlemislaad - suhtumine töötajatesse, klientidesse · õhkkond. 27. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi. Hofstede eristas nelja faktorit, mille alusel kultuure diferentseerida: · Võimudistants: millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust organisatsioonides.
Kui asi puudutab nafta ja vee segunemisesse, siis ookeanid kannatavad palju rohkema, kui lihtsalt mõningate lekete all. Kohutavad õnnetused jõuavad ajakirjandusee, aga sadu miljoneid liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal...
Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 65 LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS /
Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 65 LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS /
kopsuväratipiirkonnas on neid suur hulk. Alajäsemel asuvad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. Kõhuõõnes ja vaagnapiirkonnas kulgedes piki suuremaid veresooni, eriti palju peensoole kinnistiarteri läheduses. Lümfisõlmed on nagu regioonid kus kontrollitakse vastava piirkonna lümfi. 64 KONTROLLTÖÖ nr. 7 REGULATSIOONIMEHHANISMID 117) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus? REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / NÄRVIREGULATSIOON VERE KEEMILINE KOOSTIS /
3.Füüsikaliselt seotud vesi - veepot madal, osaliselt taimede poolt kasutatav; 4.Keemiliselt seotud vesi - taimede poolt mitte kasutatav, taimed kätte ei saa. TRANSPIRATSIOON Transpiratsioon tagab tõusva veevoolu taimedes ning alandab lehe temperatuuri. Toimub õhulõhede kaudu. Õhulõhede arv taimedel varieerib liigiti. Õhulõhed avanevad valguse ja vee toimel (koos veega liiguvad sulgrakkurdesse kaaliumioonid) ning sulguvad vee välja liikumisel. Regulatsioonimehhanismid: a) Fotoaktiivne avanemisreaktsioon – hommikuti, kui päike tõuseb b) Hüdroaktiivne sulgumisreaktsioon – umbes keskpäeval, kui tekib veedefitsiit taimes. Ületab fotoakt avanemisreaktsiooni, kestab mõnda aega. c) Hüdropassiivne sulgumisreaktsioon – suurvee ajal, kui taimerakud küllastunud veega ja suruvad õhulõhed kinni. d) Passiivne avatud olek – muud ekstreemsed tingimused, nt kui õhutemp on liiga kõrge (üle 40) või
Esteetiline väärtus Fluktuatsioonid(võnkumised): koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus (mõjutab tugevasti niitmise aeg:enamikul liikidest valmivad seemned juuli keskpaigas, osa liike õitseb pärast niitmist ädalas. Varasem niitmine vähendab eelkõige üheaastaste taimede arvukust (härghein, aaslina jt.)), elujõulisus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks. Põhjustavad ökosüsteemi sisemised regulatsioonimehhanismid (seemneaastad, paljunemistsüklid jms.), ilmastikumuutused (suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus, lumikatte paksus, kevade algus ja pikkus, hilised öökülmad jne). Erakordselt vihmasel hilissuvel ja sügisel võib mõju rohumaale olla väga tugev. Liigvee tõttu võib hävida osa liike, sügisesed võrsumised võivad olla puudulikud ja talvitumistingimused seega ebarahuldavad. Väetamine suurendab oluliselt biomassi
kokku ei lange. · Väliskeskkond. Organisatsioonikultuuri arengut mõjutavad oluliselt ka välised tegurid. Näiteks võib Rootsi ettevõtte tütarfirma Eestis oma kultuurilt oluliselt erineda emaettevõttest või mõnest teisest tütarfirmast teises riigis. Kultuuri kujunemist mõjutavad ka see, kuidas väliskeskkond ja kliendid võtavad vastu ettevõtte tooted ja teenused ning kuidas nad suhtuvad ettevõtte põhitegevusse. · Käitumise regulatsioonimehhanismid keel, rituaalid, · Normid, ühised arusaamad ootused, mis töötajatele on pandud, · Domineerivad väärtused ja kuivõrd neid järgitakse, · Mõtlemislaad suhtumine töötajatesse, klientidesse, · Õhkkond 29. Selgita õppiva organisatsiooni mõistet ja kirjelda 5 põhilist valdkonda, mida P. Senge pidas oluliseks õppiva organisatsiooni kujundamisel. Õppiv organisatsioon väärtustab uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
Taimede siirdumine veest maismaale tõi kaasa vaba õhuhapniku osakaalu suurenemise, mis välistas elu teistkordse isetekkimise ja vabast hapnikust moodustus osoon, millest osoonikiht, mis takistas UV kiirguse voogu, mis võimaldas ulatuslikumat maismaa hõivamist kõrgemate organismide poolt. HULKRAKSETE ORGANISMIDE EELISED AINURAKSETE EES: Parem organismisisene tööjaotus. Parem eraldatus väliskeskkonnast ja stabiilsem sisekeskkond. Paremad terviklikkust tagavad regulatsioonimehhanismid. BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÄHTSAMAD ETAPID: Prokarüootide teke > (ainuraksete) eukarüootide teke > hulkraksete kujunemine Populatsiooni geneetilise muutlikkuse kaks peamist allikat on mutatsiooniline- ja kombinatiivne muutlikus, mis moodustabki muulikkusest suurema osa. BIOGENEETILINE REEGEL kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest liikidest säilivad ka täiseas. EVOLUTSIOONI SUUNAVAD TEGURID mutatsioonid
leevendada negatiivseid keskkonnamõjusid ja riske. Reguleerimise eesmärgid: · säästev areng · ressursside kasutamise reguleerimine · inimese tervise kaitse · keskkonna ja liigilise mitmekesisuse kaitse · keskkonna stabiilsuse (ja kvaliteedi) säilitamine · tegelemine inimtegevuse mõjutuste ja ennetamisega · poliitilised ja õiguslikud vahendid o rahvusvahelised keskkonnaõiguse printsiibid o regulatsioonimehhanismid · piiride, ohtude ja potentsiaali määratlemine. Erinevate võimaluste kaalumine saastuse vältimiseks ja probleemide lahendamiseks. · kokkulepped (k.a rahvusvahelised) - säästva arengu tagamine lokaalsest globaalse tasandini. 31. Keskkonnamõjude hindamine ettevaatusprintsiibi rakendusvahendina. Ettevaatusprintsiibi järgi tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. See on kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum ning ka EU keskkonnapoliitika põhialuseid
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
IMP konversioonil GMPks on vajalik ATP glutamiin ja NAD+. 7. Analüüsige nukleotiidide sünteesi päästeradade abil. Päästeraja tulemusel väheneb substraadiks oleva PRPP kontsentratsioon. Päästeradade abil võetakse uuesti kasutusele nukleiinhapete osalise katabolismi produktid. Need produktid on kasutatavad selleks, et taassünteesida nukleotiide DNA, RNA ja ensüümide kofaktorite koosseisu lülitamiseks. 8. Regulatsioonimehhanismid puriinide biosünteesis. Pürimidiinide biosüntees 9. Loetlege lähteühendid, mida kasutatakse pürimidiini tsükli aatomite saamiseks. Glutamiin, CO2, aspartaat ja energiaallikana 1 ATP. 10. Selgitage karbamoüülfosfaadi rolli pürimidiinide biosünteesis ja võrrelge eukarüootse raku kahe karbamoüülfosfaadi süntetaasi funktsioone. Kõik pürimidiini tsükli aatomid pärinevad 2 molekuli, karbamoüülfosfaadi ja aspartaadi koosseisust.
LISA: Millistes organites ei ole lümfisooni-sõlmi ja miks? Seroossetes kehaõõnetes ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi. 1) Südames (seroosne vedelik) 2) Ajus (ajukelme vahelised ruumid) 3) kopsukelmeõõs 4) liigeseõõned (neil endil antibakteriaalne toime) 32 KONTROLLTÖÖ nr. 7 133) Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus REGULATSIOONIMEHHANISMID / NEURAALNE REGULATSIOON HUMORAALNE REGULATSIOON / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / mõjustaja: NÄRVIIMPULSS (teostab närvisüsteem) mõjustaja: VERE KEEMILINE koostis /
regulatsioonil on organismis kriitiline tähtsus. Regulatsiooni alla kuuluvad juhtimisprotsessid (teatud muutujate muutmine kindlale eesmärgile orienteeritud viisil), mis aitavad teatud parameetreid kehas hoida vajaliku kitsa väärtustevahemiku juures. Ajalise dimensiooni alusel on Kiired nt oodatud teate saabumine- südame löögisageduse kasv Aeglased regulatsioonimehhanismid Ruumilise dimensiooni alusel on lokaalsed (nt ühel jalal hüppamisel teatud lihased) üldised(kogu keha haaravad nt vererõhu muutus), Vahendilise dimensiooi alusel on neuraalsed(närvid ja AP)- kiired ja hästi lokaliseeritud. humoraalsed (hormoonide abil) regulatsioonid- aeglased, kogu organismi mõjutavad. Reguleerimisel on alati kolm komponenti:
molekulide ekspressioonist. B- ja T-rakkude täpne lokalisatsioon (homing) perifeerses lümfoidkoes sõltub strooma- ja luuüdist pärit rakkude toodetud kemokiinidest. Vastselt perifeeriasse emigreerunud lümfotsüüdid peavad läbima perifeerse tolerantsuse mehhanismid, elimineerimaks (inaktiveerimaks) autoreaktiivseid rakke nende autoantigeenide suhtes, mida tsentraalselt ei ekspresseeritud. Perifeersete tolerantsusmehhanismide seas on ka tsütokiinidest sõltuvad regulatsioonimehhanismid. Dendriitrakud võivad perifeersetes kudedes üsna kaua oma tähetundi oodata. Infektsiooni ilmnemisel stimuleeritakse nende migratsiooni kohalikku lümfoidkoesse, kus nad enam ei suuda antigeeni fagotsüteerida, küll aga ekspresseerivad suurt hulka pikaealisi MHC I ja II klassi molekule, mis võimaldavad patogeenide proteiini esitleda. Pärast antigeeni haaramist toimuvaks küpsemiseks ja migratsiooniks annavad signaale tsütokiinid (või otsene kontakt patogeeni pinnaga). Küpsed
kiirendamiseks, vee (ka reovee) puhastamise võtteid. Selleks lisatakse veele näit. raua- või alumiiniumisooli, lupja. Fluktuatsioon 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fotokeemiline udu Los Angelese sudu; sisaldab orgaanilisi peroksiide, mis tekivad pilvitu kuiva ilmaga fotokeemilistes reaktsioonides autode heitgaaside ja naftatööstuse heitainete süsivesinikest ja lämmastikoksiididest
*Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu) ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle gruppi pead. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu
(kompositsioon), s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad suuremat jõudu lihased, millel on suurem ristlõige ja kiirete lihaskiudude protsent. Lihasesisene koordinatsioon, s.o lihaspinge regulatsiooni ühe lihase piires kindlustavad kolm mehhanismi: *Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon; *Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon; Motoorsete ühikute impulsatsiooni ajaliste suhete regulatsioon Need regulatsioonimehhanismid toimivad nii inimese tahtelisel kui ka reflektoorsel liigutustegevusel. Aktiivsete motoorsete ühikute arvu regulatsioon (rekruteerimine). Mida rohkem on aktiivseid (rekruteerunud) motoorseid ühikuid lihases, seda suuremat pinget (jõudu9 ta arendab kontraktsioonil. Motoorsete ühikute rekruteerumine on regulatsioonimehhanism, mis toimib motoneuronpuuli tasandil. Viimase all mõistetakse gruppi -motoneuroneid, mis innerveerivad ühte lihast või selle pead
keeruline hoomata, kuna ,,võrrandis on liiga palju muutujaid". Siiski, tänapäeval on võimalik juba teha üldistusi raku metabolismi moodulite koordineeritud regulatsioonist. Üldiselt bakterid ei ekspresseeri katabolismiks vajalikke ensüüme, kui keskkonnas pole substraati, mida lagundada. Vastupidine olukord on energiat raiskav ning bakterite kohasust vähendav. Sarnaselt katabolismiradadele on bakteritel välja kujunenud regulatsioonimehhanismid, mis kontrollivad anabolismi ning ekspresseerivad vajalikke ensüüme ainult siis, kui ainest tekib rakus puudus. Näiteks kui bakter leiab keskkonnast piisavalt aminohappeid, siis aminohapete biosüntees on represseeritud. Sellega hoiab bakter energiat kokku. Siiski, regulatsioonimehhanismid peavad olema paindlikud ja bakteri füsioloogia peab väga kiiresti reageerima keskkonnamuutustele. Sest toitainete kättesaadavus võib väga kiiresti muutuda.
t. et kõik puud kahjustatud metsaosal raiutakse lageraie korras (sanitaarlageraiele määramise piiriks on tavaliselt täius 0,4). Tänapäeval, kui hinnatakse metsade puhul eriti looduslikku mitmekesisust, ei tule sanitaarraietega ülepingutada ja tuleks loota rohkem looduse isereguleerumise võimele. Tulundusmetsades on sanitaarraiete tegemine rohkem õigustatud, kuivõrd siin on tegemist tavaliselt ühevanuseliste puhtpuistutega, milliste regulatsioonimehhanismid on inimese sekkumiseta kahjustustest ülesaamiseks tihti ebapiisavad. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju me puid korraga välja raiume (mitu % tagavarast). Sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Põhimõte, mida vanem puistu, seda väiksem raiekraad. Peab raiuma nii, et me metsa ära ei lõhuks, liitus ei tohiks oluliselt langeda: nõrk raie - 15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%.
Fluktuatsioon (lad. fluktuatio) lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat. 1. demökoloogias populatsiooni arvukuse järsk aastatine muutumine. 2. sünökoloogias koosluse (ökosüsteemi) muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide (isegi dominantide) arvukus, koosluse üldine koosseis jääb endiseks. F-e põhjustavad koosluse (ökosüsteemi) sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fluktuatsioonide põhjusteks võivad olla ilma muutus, konsumentide muutus, inimtegevus. Konvergents sarnaste tunnuste kujunemine päritolult kaugete organismide evolutsioonis. Darvinism peab konvergentsi põhjuseks loodusliku valiku tõttu toimuvat kohastumist sarnaste elutingimustega.
tekkinud muutuste tõttu. naga kohanemise protsessile Seega, lähtudes evolutsioonist kui arenguprintsiibist, on kehaline aktiivsus oma põhiole- muslikus tähenduses vajalik kohanemiseks keskkonnaga selleks, et liik säiliks. Samuti on keskkonnaga kohanemise vajadusest välja kujunenud teadvustamata ja teadvustatud regulatsioonimehhanismid kehalise aktiivsuse tagamiseks. TEADVUSTAMATA REGULATSIOON ENDORFIINIDE TOIME TEOORIA Olemus: Endorfiinid avastas J. Hughes aastal 1975. Üldise nimetuse "endorfiinid" alla kuuluvad beta-endorfiinid, met-enkefaliinid ja leu-enkefaliinid kujutavad endast peptiide, sarnanedes keemiliselt struktuurilt morfiiniga. Endorfiinid on heaolutun- net tekitavad ained, mida toodetakse ajuripatsis, ja mis erituvad kestva kehalise pin- gutuse tagajärjel verre, et vastu seista valule ja reguleerida emotsioone
Kui populatsioon kasvab ja ressursid hakkavad rohkem limiteerima, siis realiseerunud kasvukiirus väheneb. Teisisõnu sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni nad saavad võrdseks. Logistilise mudeli üks ennustus kehtib universaalselt – ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult. Globaalne probleem: inimpopulatsiooni eksponentsiaalne kasv planeedil Maa. 120. Tsüklilised populatsioonid, tihedusest sõltuvad ja sõltumatud arvukuse regulatsioonimehhanismid Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega.
oskab nimetada kõhu- ja seljavalu sümptomaatiliseks raviks kasutatavaid ravimeid. Üldine sissejuhatus Kõhuvalu on üks sagedamini kiirabi kutsumise põhjus. Tüüpilised on tugev kõhuvalu, mida patsient oskab täpselt kirjeldada (nt maohaavandi ägenemine), või hajus kogu kõhu piirkonna valu (nt üldine peritoniit). Enamasti kaasneb kõhukatete kaitsepinge. Keha reageerib kõhuvalule tavaliselt iivelduse, oksendamise ja meteorismiga. Kõhuvalu käivitab neurohumoraalsed regulatsioonimehhanismid, mis omakorda vähendavad ulatuslikult soolte liikuvust. Lõppkokkuvõttes on häiritud kogu patsiendi üldine tervislik seisund: palavik, eksikoos, tahhükardia, vererõhu langus, külm higi, hirm, tasane säästev hingamine. Terminoloogia Abdoomen – kõht, alakeha Kaitsepinge – juba kerge surve mõjul kõhule tõmbuvad kõhukatted pingule ja tekitavad valu Äge kõht – ägedate, sageli eluohtlike haiguste korral abdoomeni piirkonnas äkki ilmnevad sümptomid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
