Leostunud gleimuld Niitmise ja intensiivse karjatamise tõttu kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Rohurinne on lopsakas ja liigirikad (paljud sõnajala- ja tarnaliigid, angervaks, seaohakas, sookastik, kõrvenõges jt). [2] Leetjad ja gleistunud leetjad mullad looduslikel metsata leetjatel muldadel on kuivad pärisaru- või palurohumaad. Taimekooslusest suurima osakaaluga on hariliku kasteheina madala mustjuure, angerpisti-lubika, hariliku kasteheina punase aruheina ja maarjaheina kooslused. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. [2] Leostunud muld leostunud muldade looduslikud rohumaad on kas kuivad pärisaru- või sürjarohumaad või niisked pärisarurohumaad
seemneumbrohtude tõrjevõttena tuntud kõrrekoorimist, see aitab ka säilitada mulla keemilisi varusid ja on hea keskkonnakaitse seisukohast. (Eesti mullastik 2011) 1.5. Muldade kasutussobivus Gleistunud leetjas muld (KIg) – Enamasti kasutusel kultuurrohumaana või kuivendatud põlluna. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure, tulika – luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. Selliseid looduslikke rohumaid esineb siiski vaid piiratud ulatuses üksikute väikeste alade kaupa. Niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse- lehtpuu segametsad. (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele (Penu 2006)
Lähtekooslus on loometsad. Taimestikul on suvine puhkeperiood, sest õhuke pinnakate kuivab suvel läbi. Sügisest kevadeni enamasti liigniisked, kuna vesi imbub paelõhedesse aeglaselt. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks loorohumaadeks. Kuivadel loopealsetel on sagedamad kooslused nõmm- liivatee hariliku kukeharja loo-jõhvsambla, lamba-aruheina mägi-kasteheina kevadtarna, angerpisti mägiristiku, sirplutserni punase aruheina jt. Niisketel loopealsetel on tavalisemad lubika vesihalja tarna, põõsasmarana lubika, luht-kastevarre ja lubika kaljupuju kooslus. Sürjarohumaad "Süri" tähendab Kirde-Eesti rannikumurdes väikest küngast. Levinud väiksematel küngastel Pandiveres, Põhja-Eestis, harvem Kesk-Eestis. Tekkinud sürjametsade asemele. Põuakartlikel, lubjarikastel muldadel. Taimestikult kui ka ökoloogilistelt tingimustelt kõige lähedasemad loopealsetele, ent neist erinevalt tunduvalt paksema pinnakattega
pilliroo, meri-mugulkõrkja, kareda kaisla, meri-nadaheina, randastri- rand-õisluha, rand- sõlmheina, hariliku soolarohu, rannika-tuderloa, lünktarna, hariliku lõhnheina, hariliku orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn. 2) liivarandade taimekooslused - oosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid
levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel taimekooslustest: Soomusalsi kooslus, Rand - sõlmheina kooslus, merihumuri - liiv- vareskaera kooslus, rand-ogamaltsa - liiv-merisinepi kooslus, hariliku soolarahu kooslus, lünktarna kooslus. Esinevad ka mõned suprasaliinse rannikuniidu kavukohatüübi kooslused nagu hirsstarna - hariliku tarna kooslus ja lubika - maokeele kooslus (Paal, 1997). Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. Nende hulgas leidub mitmeid käpalisi: väga haruldane Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, Euroopa loodusdirektiivi II lisa liik soohiilakas, balti täpiline ja kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik muguljuur, soo-neiuvaip ja harilik käoraamat. Euroopa mastaabis tähtsa liigina võeti hiljuti kaitse alla emaputk (Kukk, 2004). Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta
● Liigirikas madalsoo ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir ○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis ○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril ○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir ○ Mustja sepsika kooslus *- Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir ○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis ○ Lubika-pääsusilma kooslus - Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis ● Õõtsik-madalsoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ● Allikasoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ○ tömbiõielise loa kooslus * - Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir ○ Raudtarna kooslus (C. davalliana) - Läänesaared, levila põhjapiir Tegevuskavas on kirjas:
sinika mänd, kuusk II-III kl. Gleimullad G 25,9% Eestimaast (1,263 mln. ha), 17,7% harit. maadest (208000 ha), 30% Eesti metsadest. - kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad), kõik lõimised - huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas < 30 cm T - mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud (G või CG), savidel ja liivsavidel BG, CG või G, vahelduva veereziimiga - sinakas- või rohekashallil foonil roostepruune ja koolakaid laike Lubjalembesed taimekooslused (lubika-hirsstarna), Lääne-Eestis vähemkarbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%. Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4% - kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed. a) Paepealsed gleimullad Gkh b) Rähksed gleimullad Gk Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI
• kollase tarna kooslus • Peamiselt Ida-Eestis Liigirikas madalsoo • Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir • Padutarna kooslus Lääne- Eestis • Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril • Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir • Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir • Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis • Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis Õõtsik-madalsoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel Allikasoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel • tömbiõielise loa kooslus * Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir • Raudtarna kooslus Läänesaared, levila põhjapiir Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused.
(r), Rabapistrik (r) Punajalg-pistrik Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigirikas madalsoo Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir Padutarna kooslus Lääne- Eestis Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis 7.5. Madalsoo ja kõrgsoo (raba) võrdlus. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja
pruunid, kollased või punased seeneeoslad e.apoteetsiumid karikate servades. Porosamblikud kasvavad kuivades liivastes kasvukohtades aga ka kuival turbapinnasel, katustel, kändudel, sammaldunud kividel. Tavalisemad liigid on: kobar-porosamblik, kõdu-porosamblik, lehter-porosamblik, naaskel-porosamblik, sarv-porosamblik, kähar porosamblik, karik-porosamblik jne. Raiestikel: suureneb kõrreliste metskastiku, lamba-aruheina, lubika ja samblike ohtrus. Levik: saartel, Lääne-Eestis, vähem Põhja-Eestis Tähtsamad metsatüübid: Leesikaloo-männik Leesikaloo-kuusik Leesikaloo-kaasik Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl) Reljeef: nõrgalt lainjad paetasandikud, mikroreljeef tasane või madalate mätastega. Muld: õhukesed paepealsed mullad Kh´´, rähksed-, liivsavi- või saviliiv rendsiinad K´´.
Kasari, Halliste ja Navesti luhaniitude taimkattest" (1959). Välitööde käigus tehti 290 geobotaanilist analüüsi, neist Soomaa luhtadelt 85. Anti ülevaade luhal levivatest taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata (luhttarna), Carex disticha ja Carex gracilis kooslused. Kõrreliste kooslustest levisid Halliste luhal Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Festuca pratensis (hariliku aruheina), Sesleria caerulea (hariliku lubika) kooslused. Soomaa luhtade uurimisega on põhjalikumalt tegelenud M. Suurkask. 1996. a. suvel inventeeris ta Halliste jõe luhta ning puisniite ja andis ülevaate luhaala tähtsamate biotoopide levikust, nende seisundist ja looduskaitselisest väärtusest. Kokku leidis M. Suurkask Halliste luhalt 222 liiki soontaimi, sealhulgas 7 kolmanda kategooria kaitstavat liiki, Läti puisniidult 167 liiki ja Halliste puisniidult 171 liiki (Suurkask, 1996).
2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3. kui lihtsalt ilus, pargilaadne maastikutüüp, mis eriti õiteajal silma rõõmustab. (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Puisniitude loomastik Eesti puisniitudel on täheldatud nematoodide suurt arvukust. Nii on Laelatu puisniidu igas grammis samblas 23-43 nematoodi, 1g mullal keraheina juurte ümber 13-16, lubika juurte ümber kuni 30, juurtes kuni 60 ja maapealsetes osades 71-81 isendit substraadi grammi kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera trifolii), samuti mitmed pahku esile kutsuvad ingerjad (Anguina). Katsete tulemusel on
annaabi.ee 
