Pärandkooslused eksam (0)

8
Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused ) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud.
Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta.
Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused.
Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus .
Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus , kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest .
Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.
Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa.
Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks , mis on suhteliselt püsivate omadustega.
Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum.
Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu .
Fluktuatsioon - koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub liikide arvukus, osakaal koosluses, kuid koosluse üldilme jääb samaks.
Suktsessioon – koosluse/ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul.
PKÜ – Pärandkoosluste kaitse ühing
ELF – Eestimaa looduse fond
Millal alustati niitude taimkatte uurimist Eestis ning millal ja miks hakati tähelepanu pöörama rohumaade kaitsele?
Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus palju rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork , Krall, Kull jt.
Rohumaade kasvukohatüübid
1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel.
2. Soostunud rohumaad paiknevad pidevalt niisketel toorhuumuslikel või turbahorisondiga (30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised.
3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad.
4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad.
5. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad.
6. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad.
7. Puisniidud
Puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu . Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks heinamaadeks Eestis. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus . Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis näiteks Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim on Nedrema puisniit.
8. Rannaniidud
Mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee ajal võib jääda vee alla. Asuvad Eestis peamiselt Lääne-Eestis, kus rannikud on suhteliselt madalad ja lauged. Taimestik ja loomastik on mitmekesine , millest tuntuimad taimed on randaster ja pilliroog ning loomadest juttselg - kärnkonn . Rannaniitusid kasutati varasemalt peamiselt kariloomade karjatamiseks ja heina tegemiseks. Tänapäeval ohustab rannaniitusid kinnikasvamine vähese hooldamise ja pinnases leiduvate väetiste tõttu. Rannaniitude hooldamine tähendab eeskätt karjatamist, vähemal määral ka niitmist.
9. Lamminiit
Lamminiit ehk luht on suurveega üleujutatav ala madalal järverannal. Tuntumad luhad paiknevad suuremate jõgede ääres. Kujunenud enamasti lammimetsadest Ained, mida veega üha peale kantakse muudavad luha mulla viljakaks. Võrreldes teiste poollooduslike kooslustega on luhtade taimestik lopsakas, kuid liigivaene. Puurindes kasvavad luhal tamm, hall lepp , haab , toomingas , sanglepp . Kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana.. Kui luhta ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvab ta kiiresti kinni. Luha hooldamiseks on vaja seda niita igal aastal.
10. Looniit
Enamasti on nad tekkinud sekundaarselt inimtegevuse mõjul varasematest loometsadest, esmatekkelisi looniite leidub tugevasti läbikuivavatel aladel. Mullakiht on liiga õhuke ning puud ja põõsad ei saa seal kasvada. Rohttaimestik on üsna kidur , kuid väga liigirikas . Seal kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann.
Pärandkoosluste väärtus/// Puisniitude uurimise ja kaitse peamised põhjused.
1. Liigiline mitmekesisus .
2. Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge liigirikkus.
3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses.
4. Kultuuriline väärtus.
5. Majanduslik väärtus.
6. Esteetiline väärtus.
Väetamise ja karjatamise mõju niidukooslusele.
Väetamine
Suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu , fosfor ja kaalium eriti liblikõieliste osakaalu.
Karjatamine
Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid.
Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus - domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid.
Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaene ja taimekasvuks ebasobiv. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised.
Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel kasvama hakata.
Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult.
Muutused koosluses majandamise katkemisel
1. Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks.
2. Levima hakkavad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha.
3. Võsastumine on tihedam.
4. Võsastumisele järgneb rohukamara häving .
5. Endised puisniidupuud kuivavad.
6. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad .
Millal hakkasid puisniidud kujunema, nende kunagine levik, kadumise põhjused.
Puisniite meenutavad kooslused hakkasid kujunema 7000- 8000 aastat tagasi. Ulatuslik karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aastat tagasi ning samal ajal võis suurenes märgatavalt ka puisniitude pindala. 20. sajandi keskpaigani ohustas niite peamiselt nende ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite kahjustamise eest. Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos kinnikasvamisega.
Milliseid põhireegleid tuleb jälgida metsastunud puisniidu taastamisel?
Taastada tasub puisniitu, millel on veel märgatav endine struktuur ning säilinud niidule omast rohukamarat. Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma . Puisniidu taastamisel tuleks lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur). Peale puisniidu taastamist on seal kasulik mõnel aastal loomi karjatada. Taastamist ei tasu ette võtta, kui: 1) puistu on lootusetult tihe; 2) pole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks.
Pärandkoosluste kaitse ajaloost Euroopa Liidus ja Eestis, kuidas on kaitse/ majandamine korraldatud nüüdisajal.
Natura 2000 abil püütakse kaitsta Euroopa ohustatud liike ja elupaigatüüpe. Pärandkoosluste Kaitse Ühing on mittetulunduslik ühing, mis on asutatud 27. märtsil 1997. a. eesmärgiga tagada Eesti pärandkoosluste püsimine. PKÜ senise tegevuse võib jagada kolmeks: informatsiooni kogumine pool-looduslike koosluste kohta, nende kaitse ja majandamise organiseerimine ning tutvustamine laiemale ringile. PKÜ korraldab igal aastal vähemalt kaks suurt talgut, mille käigus taastatakse mõni pool-looduslik kooslus .
Põllupidamise ja karjakasvatuse algus Eestis ( Kelti ja Balti põllud).
Vanimad koduloomade leiud Eestis on teada hilisneoliitilistest asulakohtadest Kagu-Eestis ja Saaremaal. Sellest perioodist on leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri. Arheoloogilised materjalid kinnitavad teraviljakasvatust Pronksiaja lõpul. Nn. Balti- ja Kelti muistsed püsipõllud mitmel pool Põhja-Eestis ja saartel. Esmakordselt leidub Pronksiaja lõpu setetes rukki õietolmu . Rauaajal võeti rukis kasutusele iseseisva põllukultuurina.
Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega.
Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal kujunes u. 11 000 aastat tagasi. Esimesed jäljed inimesest Virumaa idapoolses osas pärinevad keskmisest kiviajast. Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal . Tuntum leiukoht on Narva Joaorg. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega.
Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks?
Vanimad fossiilsed põllujäänused Eesti alal pärinevad nooremast pronksiajast ja vanimad välja kaevatud adrajäljed rooma rauaajast. 600/500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud põllusüsteemid, nn keldi põllud. 50/100 pKr muutub maaviljelus järjest tähtsamaks ja inimesed jäävad paiksemaks.
Mis on???
Konsortsium – suheterühma kaudu seotud organismide kogum.
Tolerantsuskõver – iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist.
Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis.
Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos , parasitism, kommensalism , amensalism, mutualism , konkurents .
Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents.
Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust.
Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale .
Sekundaarsuktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri kk muutusi.
Pärandkooslusi kujundavad koos:
1. inimmõju ;
2.kliima;
3. niiskustingimused ;
4. mullastik ;
5.ümbritsevad alad ja nende elustik.
Liebigi seadus – Organismi kasvu takistab faktori, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile.
Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) – Kui liigi areaalis kliima muutub, asustab ta sellise kasvukoha, milles kohalikud tegurid korvavad kliimamuutuse.
Tolerantsus - keskkonnateguri või tegurite kompleksi talumine ökoamplituudi piires.
Elustrateegiad - kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade.
1.r-strateegia - järglasi on palju, nad on nõrgad ja väikesed. Lühiealised ja kohastunud eluks keskkonnas, mida iseloomustab sage häirimine. Populatsioonidünaamikat iseloomustavad suured kõikumised.
2. K-strateegia - järglasi on vähe, need on suured ja tugevad. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika stabiilne.
Klonaalse kasvuvormid ja parameetrid - Suur hulk taimi on klonaalsed, seega määravad klonaalse kasvutunnused(risoomiosa pikkus; risoomi hargemisnurk) ära nende edukuse koosluses ja sobivuse ühtede või teiste tingimustega.
Kasvusrateegiad Grime`i järgi:
S-taimed – stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks keskkonnas, kus on väga vähe ressursse
-> varjutaimed.
C-taimed – konkurentsitaimed. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, kus valitsevad konkurentsisuhted -> pikaealised puud.
R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on häiritud -> umbrohud.
Eluvormid - ökoloogilis -morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm.
Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid :
1. Fanerofüüdid – uuenemispungad maapinnast kõrgemal kui 0.25 m.
2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel.
3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal.
4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse:
Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas.
Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal.
Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal.
Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena.
Liigifond
Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas.

• Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas.
  
• Lokaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas uuritava koosluse lähiümbruses ja kuulub selle koosluse liigifondi.
  
• Regionaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja kuulub selle koosluse liigifondi.
  

Seemnepank
Mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum. Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised.
Miks puisniidud on nii liigirikkad?

• Suur liigifond
  
• Suur pindala ja lai levik
  
• Seesmine heterogeensus
  
• Madal konkurents
  
• Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine
  

Sagedamaid rohttaimi pärandkooslustel.
Võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik kuutõverohi, härjasilm, metsmaasikas , pääsusilm , lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn.
Külad ja heinategu
Küla – 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus Pärast 19. sajandi teisel poolel toimunud maade kruntimist haldusüksus.
Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga.
Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem . Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud , kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud.

• Sumbküla
  
• Ridakülad
  
• Ahelküla
  
• Hajaküla
  
• Tänavkülad
  

Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena.
19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks.
Algse talu suurus oli 1 adramaa , hiljem sageli ½ või ¼ adramaad . Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud .
Maaviljelussüsteemid, külvikord
Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/ kartul , oder ristikuga.
Rohumaade tööde aastaring
Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine . Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks.
Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine?
Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine.
Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul?
Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini.
Millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel?
1940ndate lõpust algas kollektiviseerimine , mille käigus kolhoosnikud võisid eravalduses pidada väheseid loomi ja seetõttu vähenes ka vajadus heina teha. Ühismajandid kaotasid huvi väiksemaid niidualasid ja puisniite niita, kuna heina oli vaja rohkesti ja võimalikult vähese tööga. Peamine niitude, eriti aga puisniitude vähenemise põhjus oli käsitsitööst loobumine.
Millised organisatsioonid tegelevad pärandkoosluste kaitsega?
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, ELF, Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Millistel kaitsealadel kaitstakse pärandkooslusi Eestis?
Nedrema puisniit Pärnumaal , tamme-puisniit Soomaal.
Mis tegurid ohustavad liigirikkust?

• Kasvukohtade/elupaikade hävimine
  
• Kasvukohtade reostumine
  
• Globaalne kliimamuutus
  
• Võõrliikide invasioon
  
• Suurenenud haiguste levik
  

Kui suur on adramaa?
Ühe adramaa suurus tähendas normaaltalu, mida künti ühe adraga. 16. saj adramaa oli 6-12 ha, Rootsi ajal pisut suurem.
Kaitstavad ja ohustatud liigid:
Jalgtarn I kat. Balti sõrmkäpp II kat. Kaunis kuldking III kat.