pöördumatu ümberkujundamisega ning viivad uues koosluse kujunemiseni. Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. Lõppkooslus, mis välja kujuneb. Popultasiooniökoloogia Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul, taiga Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga, mets Lokaalpopulatsioon - liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüteemi piires, kuusetukk metsas Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Olulisemad parameetrid, mis tagavad organismi või liigi ellujäämise: konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumine, popultasioonidünaamika laad. Keskkonnamahtuvus e. Kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid sama määral, kui need loodulikult uuenevad. Areaal e. Levila geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi popultasioonid elavad
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane)
oma keha sagedamini liigutama, tagamaks kiiremat veevahetust kehapinnal. Teiseks võimaluseks on sagedasem venitlatsioon. 19.2. Maismaa-ektoparasiidid – elavad reeglina peremehe keha ümbritsevas pindkihis. Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad
· Ökoloogiline eluiga liigi tegelik keskmine eluiga · Ellujäämus säilinud isendite arv pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Ellujäämust iseloomustatakse ellujäämuskõveratega (Deevey kõverad) Ellujäämus 100 I (k) ellujäämus % II III (r) 0 vanus Elustrateegiad · Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade Olulisemad parameetrid, mis tagavad organismi või liigi ellujäämise: · konkurentsivõime · ebasoodsate olude talumine · populatsioonidünaamika laad r - strateegia · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K - strateegia · K keskkonna kandevõime
Isolatsioon kujunemise põhjused Defitsiitsete ressursside kättesaamise pärast konkureerimine isendite vahel Otsene antagonism( käitumuslik, keemiline) Territoorium loomaökoloogias valdusala, elu ja kodupiirkonnas olev maa- ala või ruum, mida loom,loomaperekond või rühm kaitseb eelkõige ligikaaslase eest Territoriaaluses valdusala omamine, loomade ühtlast jaoutumist maa- ala bõi ruumis tagav ja üleasustust vältiv mehhanism. Elustrateegiad Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Konkurentsivõime Ebasoodsate olude taluvuse viis ja.. Populatsiooni dünaamika laad r-strateegia ( r ehk erikasvukiirus) Palju järglasi Järglased suhteliselt väikesed Järglased väikese konkurentsivõimega arvukuse suured kõikumised K-strateegia (K ehk keskkonna kandevõime) vähe järglasi konkurentsivõimelised suhtelised suured järglased
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H
liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia:(kalad) · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia:(karu, tamm) · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi
väljasuremiskiirus madalam2) Troopiline keskkond on stabiilsem Konkurentide kooselu homogeenses stabiilses keskkonnas on võimalik kui : Tugevamate konkurentide pop. vähendatakse perioodiliselt,Konkurentide väljatõrjumise protsessi aeglustatakse niivõrd, et tasakaal ei teki,Muudetakse keskkonda sedavõrd, et jõu tasakaal konkurentsivõitluses pidevalt muutub. Elu strateegia olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise põlvkondade jooksul. Elustrateegia on oluline näitaja, kui valitakse taimde gruppe eksperimendiks, selektsioonil jne. Konkurentsitaimed (klass C) levivad kui stress ja häirimine nõrgad, kooslus saab kestvalt areneda. Taimed taluvad konkurentsisurvet või on ise dominandid. Ruderaaltaimed (R) kohastunud tingimustega, kus stress puudub, mullaviljakus on suur, kuid kooslus pidevalt häiritud (inimtegevus, tuli, vesi).
Sünteesiprottsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud(respireeritud) energia vahe. bio aja jooksul kogunenud orgaaniline aine. primaar troofilise 1.astme toodang sekundaar troofilise 2.taseme toodang R strateegia sigivus, K strateegia keskkonnakandevõime Keskkonnamahtuvus populatsiooni arvukus, mille puhul pupoulatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need loodusikult uuenevad. Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi Populatsioon Suhteline tihedus - on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvuttatakse indekseid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast. Seire saab teada mitu sitikat satiks sel aastal selles kohas oli. Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: kõikide isendite loendus(suurulukid) väljapüük(väikeste tiikide kalastiku uurimisel) proovialade meetodid(taimed)
kirjeldamisel, rinnete ja sünuuside määratlemisel ning suurte taimkatteüksuste eristamisel. 2. Arengulooline suund. Eluvormide tekkeloo ning taimede vegetatiivsete organite kohastumuste evolutsiooni seaduspärasuste selgitamises. 3. Biotsönoloogiline suund. Selgitab eri eluvormide iseärasusi ja suhteid koosluse elus: kuidas nad kasutavad ära koosluse ajalisi ja ruumilisi muutusi ning milline on nende elustrateegia, mis taganud liikide säilimise koosluse suhetesüsteemis. Eluvormide klassifikatsioonid: C. Raunkiaeri eluvormide klassifikatsioon on läbi viidud arvestades taimede kohastumusi ebasoodsa aastaaja üleelamiseks. Liigituse aluseks on uuenemispungade olemasolu ja paiknemine. (Pungades on kõige õrnemad osad). 10 eluvormiklassi seemnetaimede kohta. I. Serebrjakovi eluvormide liigitus kajastab peamisi tendentse õistaimede morfoloogia evolutsioonis
temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia: · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia: · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured
(rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid? Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum 12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte: Raunkiaeri eluvormide süsteem kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve. Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13. Ökoloogiline strateegia ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 14. K, L ja r strateegiad: Elupaikade jagamine lihtsustatult stabiilseks ja ebastabiilseks (Wilsoni & Mcarthuri järgi): K strateegia Stabiilses keskkonnas, kus ressursid on piiratud, populatsioonide tihedused suured, liigisisene ja liikidevaheline konkurents tugev, arvukus sageli keskkonna kandevõime juures, st juurde enam rohkem ei mahuks Nt. tamm, kuusk r- strateegia
temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia: · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia: · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured
Füsiomorfotüüp kombineerib füsioloogilised ja morfoloogilised omadused. Rühmades on koos sarnase eluvormiga ja füsioloogiliselt sarnased taimed. Enamasti on aluseks lehe omadused, aga võivad olla ka teised. Selline rühmitamine sobib hästi. Puuduseks on, et jälgivad tüüpilist , kõik hinnangud kehtivad vaid teatud kindlates tingimustes (kindel lehe suurus, asukoht võras jne). 39. Taimede klassifikatsioon nende elustrateegia alusel. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise põlvkondade jooksul. Taimede elustrateegiate jaotamisel võetakse aluseks liigi konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumise viis ja populatsiooni dünaamika (arvukuse muutumise) laad. Ühe jaotuse järgi (Crime järgi) on olemas C (konkurentsi, tugevad taimed), S (stressikindlad taimed) ja R taimed. C taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid
Arvatakse, et juba mandrijää taandumisel algasid esimesed eutrofeerumise protsessid. Sinivetikad on Eesti järvedes põhilised veeõitsengu põhjustajad. Eestis teada olevatest sinivetikate liigist, mida on umbes sada erinevat liiki, on vohamisega seotud 20 liiki. Ka Undi veehoidla veeproovist selgus, et siingi vohas sinivetikas. Veeõitsengu intensiivsus suureneb järve toitelisuse kasvuga, millega võib õitseng kanduda kõikidesse veekihtidesse. Sinivetikad domineerivad oma elustrateegia pärast. Nende elukooslus ei ole püsiv, vaid muutub kiirelt. Seda mõjutavad temperatuur ja toiteelemendid. Kuna sinivetikaid on nii kiirekasvulisi kui aeglasema kasvuga, siis nad domineerivad eri aegadel. Vetikate vohamise tagajärjeks võib järveökosüsteemis olla teiste liikide surm, nii kalade kui ka teiste vetikate oma. Inimestele mõjub halvasti sinivetikate eraldatavad toksiinid, mis võivad tekitada inimesele tõsise mürgituse, millest maailmas 1% lõppeb surmaga
Parameetrid. Eluvorm – ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma arenguloost (fülogeneesist) olenemata on omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Funktsionaalsete iseärasuste kogu. Kasvuvorm – geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires. Morfoloogiliste ja arhitektuuriliste iseärasuste kogu. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Sarnase geneetilise iseloomuga tunnuste kogum, mis on omane teatud hulgale liikidele ja tingib ka sarnasuse nende liikide ökoloogias. Elustrateegiaid eristatakse dünaamiliste aspektide järgi taime elutsükli erinevate faaside ajal. MacArthur ja Wilson (1967) R-strateegia suur järglaste arv ja suhteliselt väike ressursside paigutamine ühte
poolt. Liikide jaotamine: 1.Eluvorm ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma arenguloost (fülogeneesist) olenemata on omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Funktsionaalsete iseärasuste kogu. 2.Kasvuvorm geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires. Morfoloogiliste ja arhitektuuriliste iseärasuste kogu. 3.Elustrateegia olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Sarnase geneetilise iseloomuga tunnuste kogum, mis on omane teatud hulgale liikidele ja tingib ka sarnasuse nende liikide ökoloogias. Elustrateegiaid eristatakse dünaamiliste aspektide järgi taime elutsükli erinevate faaside ajal. 4.Funktsionaalne rühm mingi tunnuse või tunnuste komplekti poolest sarnased liigid. Miks sellised funktsionaalsed tüpoloogiad?
Põhirühmad on fanerofüüdid (mitmeaastased taimed, uuenemispungad kõrgemal kui 25 cm maapinnast), kamefüüdid (mitmeaastased, 0,25 – 0,3 m, kuiv võikülm kliima), hemikrüptofüüdid (mitmeaastased, maapinnal või mulla pinnakihis), krüptofüüdid (mitmeaastased, mullas või veekogu põhjas), terofüüdid (üheaastsed, ebasoodne aeg seemnetena). 35.Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonidesäilimise põlvkondade jooksul. r-strateegiaga liigid – asustavad kiiresti uusi elupaiku, elukäike on lühike, järglasi palju. Nt ajutisi lokusid ja tiike asustavad liigid. K-strateegia liigid – asustavad elupaiku, mis on tihedalt asustatud ja kus valitseb tugev konkurents ressursside üle. Siia kuuluvad erineva elukäiguga liigid, kes kulutavad oma varusid konkurentsivõime
elumuskõverad (ellujäämuskõverad). Elupaik 1. autökoloogias eluase, liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi (arenemise)läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum, ka selliste tingimustega ala (demotoop), soodus biotoop. Loomade puhul eristatakse toitumispaiku, paljunemispaiku (pesapaik) ja raskete tingimuste üleelamise kohti (elumuspaik), taimede ja seente puhul kasutatakse terminit kasvukoht. 2. sünökoloogias sama, mis biotoop. Elustrateegia olulisimate kohastumuste kohum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Taimede e-te jaotuse aluseks on võetud pms. liigi konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumise viis ja populatsiooni dünaamika laad. Elutabel demograafiline tabel, populatsiooni struktuuri ja dünaamikat iseloomustavate tähtsaimate statistiliste andmete kogum vanuserühmade kaupa. Võrreldakse ellujäämust e. isendi tõenäosust elada mingi vanuseni, viljakust mingis vanuses jms
territooriumid 1955. ja 1956. aastal Oxfordi botaanikaaias. Numbritega on tähistatud rõngastatud territoriaalsete paaride isased linnud. Pöörake tähelepanu sellele, et 1, 6 ja 7 isendil säilib sama pesitsusterritoorium aastast-aastasse, teised linnud kevadel ei naasnud ja nende asemele asusid uued pesitsejad paarid. Tavaliselt säilibki edukatel paaridel pesitsuse koht läbi elu. Ellujäämise strateegiad. Energia jaotumine ja optimisatsioon: K- ja r-valik (strateegia). Elustrateegia - olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegiate jaotuse aluseks on võetud peamiselt: 1. KONKURENTSIVÕIME, 2. EBASOODSATE OLUDE TALUMISE VIIS JA 3. POPULATSIOONI DÜNAAMIKA LAAD. Energiakogus (%), mis kulub Joonis. Hüpoteetiline energia jaotumine kolme peamise eluavalduse vormi vahel, mis on vajalikud ellujäämiseks neljas väga erinevas situatsioonis, kus iga eluavalduse olulisus liigi/koosluse jaoks muutub.
annaabi.ee 
