* Eesti jõgede numeratsioon vastavalt nimestikule Emajõgi ühendab 1590 km vooluveekogusid ja 130 järve. Emajõe valgala on 9960 km², mis hõlmab 22% Eesti pindalast; valgalalt on Emajõgi Eesti jõgede hulgas teisel kohal, samuti veerikkuselt - aasta keskmine vooluhulk on 60 m³/s. Emajõe kallastel laiusid mõned aastakümned tagasi laialdased luhaalad. Heinaniitmise ja loomade karjatamise vähenemise tagajärjel on enamus luhtasid võsastunud ja roostunud. Lagedaid luhtasid on säilinud vaid üksikuid, needki on lähiajal hävimas. Seeläbi vaesub taimestiku, loomastiku ja linnustiku liigiline koosseis jõeäärtel. Luhtadel kasvab nii Eestis kui ka kogu Euroopas haruldasi taimeliike: künnapuu, madal kask, niidukuremõõk, siberi võhumõõk, käpalised jt. 4 Ürgorg ja selle kujunemine
Rohelise võrgustiku eesmärk on • kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest • kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. Roheline võrgustik koosneb: Tuumaladest, mis sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad. Koridoridest, mis ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel: Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori; Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali (metsamaa
Eesti loodus on Euroopa viie rikkama seas, mis kindlasti paneb olla uhke selle üle ja suunata kõike oma võimeid selle säilitamiseks ja arendamiseks. Eestis asuvad Euroopa ühed suurimad luhaalad Alam-Pedjal ja Kasaril, unikaalsed rabad, sood, säilinud loodusmetsad, saared, erakordselt suur liigirikkus (arv võib küündida 40 000 liigini) ja palju muud, mis tundub eestlastele tavalisena, aga on tegelikult haruldane ja väärtuslik. Eestis taimestiku ja loomastiku mitmekesisus on võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike tänu sellele, et riik on mitmekordne piiririik,
Idakaldas ulatuvad põllustatud alad järveni. Euroopa tasandil on suurimaks loodusväärtuseks haruldased kuivendamata sood, märjad metsad ja poollooduslikud lammikooslused. Kolga-Jaani vald kuulub ühte Eesti enam 9 soostunud piirkonda. Põltsamaa jõe alamjooksu ning Pedja jõe (Pedja jõe osa alates Põltsamaa jõe suubumisest) mosaiiksed lammialad on märkimisväärsed kõrge loodusliku mitmekesisuse poolest. Pärandkultuurmaastikud, nagu puisniidud ning luhaalad koos veekogude veekaitsevöönditega, on olulised mitte ainult loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks vaid ka piirkonna elanike rekreatsiooniliste vajaduste rahuldamiseks. Nimetatud maastike kaitse ja hoolduse seisukohalt on üheks kõige efektiivsemaks meetmeks osutunud nende alade jätkuv kasutamine heina- ja karjamaadena. Teatumatest linnupaikadest on Võrtsjarve ümbruses Tamme polder ning Võrtsjarve lõunaosa koos Väike Emajõe suudmealaga
• kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. • Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad sisaldavad olulisi elupaiku ja kasvukohti, mis tagavad soodsad tingimused liigipopulatsioonidele nagu näiteks raba- või metsamassiivid või ka linnurikkad luhaalad. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus ning sedakaudu lokaalsete looduskahjustuste korvamine ja mitmekesisuse taastootmine. Eristatakse veel: Astmelaud - ökoloogiliselt (liikumiseks, varjumiseks) sobiv saareke, mida võib vaadelda ka kui katkenud koridori; Nullala - ala, mis omab vaadeldava põhisüsteemi suhtes kõrgemat potentsiaali (metsamaa
h liikidevahelised suhted) määravad selle, millised liigid koosluses püsima jäävad. · Meenutage - mis mõjutab liikide võimalust elupaigas püsima jääda? · Pärandkooslustel olulisim abiootiliste tegurite (niiskus, valgus, viljakus jmt) koosmõju inimmõjuga (eelkõige niitmine ja karjatamine). taimekoosluse areng - suktsessioon · Primaarsuktsessioon - areng, mis algab täiesti taimestikuvabal territooriumil. Eestis merest kerkivatel aladel. Rannaniidud ja mõned luhaalad on meil ainukesed primaarse tekkega niidud. · Sekundaarsuktsessioon - areng mõne häiringu või muutuse järgselt (näiteks rohumaa taastamisel) Häiringud *Mõiste süsteemiteooriast: süsteemile kontrollimatult toimivad tundmatu algupäraga välistoimed *Ökoloogias - häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid * juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud (teatud mööndustega) jpt
püsimise ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Alam-Pedja looduskaitseala loodi eelkõige selleks, et hoida võimalikult hästi siinset loodust. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Alam-Pedja kaitseala kuulub Eesti suuremate looduskaitsealade hulka, siinseks eripäraks on väga madal inimasustus. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taimedele ning ohustatud linnuliikidele. Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp) elupaigad. Samuti peatuvad siin kevadel ja sügisel läbirändavad veelinnud. Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealad. Metsad, sood ja luhad ... on Alam-Pedja kolm iseloomustavat koostist. Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng
suurenemist. Katastri aluskaardilt oli võimalik eristada ka erinevaid niidukooslusi, mis varasematel kaartidel ei eristunud. Ala loodenurgas on ca 16 ha suurune maatükk märgitud 20. sajandi alguse kaartidel metsamaana, hiljem on aga kasutusele võetud heinamaana. (1947. a. kaardil on tähistatud see ala hõreda metsaga heinamaana.) Võrreldes uurimisala muu osaga on selle ala luhakooslus suhteliselt noor ning ei oma sellist ajaloolist väärtust kui ülejäänud luhaalad. 38 4.1.1. Halliste luha põllumajanduslikust maakasutusest Pool-looduslike koosluste leviku kõrgaeg oli Eestis 19. sajandi lõpul, kui looduslikud rohumaad võisid hõlmata ligikaudu 1/3 maismaa pindalast. Ligilähedane olukord kestis 1940ndateni (Kukk, Kull 1997). Käesolevas töös kasutatud vanimad allikad "Vene 1- verstane" kaart ning 1905. a. topograafiline kaart näitavad ilmselt kasutuses olnud niidupindala maksimaalset seisu
o Väikevoored (u 100), mille kõrgus maksimaalselt 11 m, 500-1500 m pikad ja 100- 300 m laiad · Ulatuslikud sooalad o Parika raba o Alamm-Pedja o Sangla · Veestik o Emajõe (vanajõed), Pedja ja Põltsamaa o Tänassilma o Üleujutused (kõrge veetasemega ligi 100 km2 suurune üleujutusala) o Tagasivool Emajõel o Ajalooliselt on luhaalad olnud heinamaad Kõrvemaa · Kõrb tähendas varemalt paksu metsa · Kõrvemaa on põhjapoolne osa Vahe-Eesti madalikust · Nimi Jakob Kentsilt, kõrb kui asustamata paksu metsaga ala. Kandis kõik kõrve- nimelised kohad Eesti kaardile · Taimegeograafiline piir. Maastiku eripäraks on mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeliste pinnavormistike põimumine jääjärvetasandike keskel. Soostumus on ulatuslik ja metsade osatähtsus suur, asustus on hõre
annaabi.ee 
