........................................................................ 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid......................................................................................................................... 4 Mida teised teevad............................................................................................................... 5 Esivanematekultus.................................................................................................................. 5 Välismaa kombed...........................................................................................
Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Hingesandid Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid
Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Inimesed palusid esivanemate hingi, et need kaitseksid inimeste kodu, põldu ja kariloomi. Hingedepäeval käivad inimesed surnuaias ja süütavad hingede mälestuseks nende haudadel küünlad. Lisaks sellele on kombeks panna küünlad põlema kodudes. Näiteks panevad inimesed küünlad aknalauale. Osad inimesed usuvad, et aknalaual süüdatud küünal näitab hingedele koduteed. Vanasti käisid hingedepäeval ringi hingesandid. Lapsed maskeerisid ennast hingesantideks. Nad panid selga valged riided. Hingesandid käisid vaikselt talust talusse. Nad laulsid rahulikke laule ja soovisid perele kõike head. Inimesed andsid hingesantidele heade soovide ja laulmise eest pähkleid, ube ja herneid. Mis oli hingedepäeval keelatud? Vanasti ei tohtinud hingedepäeval teha neid tegevusi, millega kaasneb suur müra. Sel päeval ei tohtinud karjuda, naljatada ja naerda. Vanasti oli hingedepäeval keelatud
villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. JAGUAEG Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. HINGESANDID 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. HING See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis.
hingedeaja neljapäeval. Neist kommetest tähtsaim oli hingede söötmine, millest meil on mitmeid põhjalikke kirjeldusi, vanim neist 17. sajandist. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval nimepidi sööma kutsus. Arvati, et "õhk on hingekesi täis" ja tõepoolest, sel aastaajal on ilm tavaliselt udune või sompus. On tehtud isegi hingesanti - käidi talust tallu, lauldi, paluti ande. Erinevalt mardi- ja kadrisandist kandsid hingesandid surnutele viitavaid valgeid linu. Selline komme on tuntud teistelegi Euroopa rahvastele. Nukker sügis, looduse surmakuu, on esivanemate meenutamiseks tõesti kohane. Soomlastegi november, marraskuu, tähendab tõlkes surnukuud. Hingedeaja ja -päeva näol me kohtume nähtusega, mis ilmselt sobib tänapäevasesse kontekstigi, veel enam - on siia lausa hädavajalik, sest mineja peab ikka aeg - ajalt üle õla tagasi vaatama. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid
seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Jaguaeg Umbes 1. novembrist mardipäevani kestnud periood, mida tähistati põhjarannikul Jõelähtmest Jõhvini. Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. Hingesandid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu
mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Tänapäeval pannakse akendele küünlad , et esiisade vaimud näeksid koju tulla. Toomapäev 21. detsember Toomapäeval oli oluline mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Eestis teadaolevad nukud on olnud paarikümnest sentimeetrist kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud
Tänapäeval on samuti, nii nagu ka paljudel eelnevatel tähtpäevadel tänapäeval traditsioonid kadunud. Hingedepäev- (2. november) tähtsaim sel päeval oli hingede söötmine. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval nimepidi sööma kutsus. Arvati, et "õhk on hingekesi täis" ja tõepoolest, sel aastaajal on ilm tavaliselt udune või sompus. On tehtud isegi hingesanti - käidi talust tallu, lauldi, paluti ande. Erinevalt mardi- ja kadrisandist kandsid hingesandid surnutele viitavaid valgeid linu. Selline komme on tuntud teistelegi Euroopa rahvastele. Tänapäeval, ei kasutata enam neid traditsioone sel päeval, alles on jäänud küünalde põletamine hinede auks. Kadripäev- (25. november) kadripäeval ei tohtinud teha villast tööd lammaste õnne eduks. Söödi mardipäevaga sarnaseid toite. Paiguti eelistati kadripäeval käkkide söömist (mardipäeval mardimauk). Kadripäevaks tapeti kana või kukk
mardi ja kadripäeva vahel, muidu "sant viib villa ära". 17. sajandil on lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha, loomi on imiteeritud hüplemisega. Toidud Tangupuder, mida viiakse üksteisele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned või oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kaisan, kahjaiset, mille nimetus viitab vanale ohrijoogile. Lähedased pühad: Mardipäev Hingedeaeg & hingesandid Jõulusandid Nigulasandid Muu maailma tavadest Halloween (Ameerika) ja Lucia päev (Rootsi).
nutikust. Seda on oma näidendites välja toonud ka August Kitzberg. 5.2. Rahvakombed ja pärimused Tõenäoliselt kõige rohkem on Mulgimaal säilinud muistendeid ja legende vanapaganast (kuradist). Just Mulgimaad ja mulke võib pidada ka sandimängimise / jooksmise traditsiooni algatajaks. Pärimustest on teada, et Mulgimaal liikusid hingedeajal ringi hingesandid (vallasandid, kehvikud, vaesem rahvas), kellele jäeti laudapealsele või lakka toidupoolist (nagu oleks jäetud koduskäivatele hingedele). Sellest kombest kasvas välja mardi- ja kadripäeval sandijooksmine ja andamite kogumine. Santi ei tohtinud tühja kotiga minema saata või ukse taha jätta, sest sandil oli suur võim talule ja pererahvale häda ja õnnetust kaela manada. 5.3. Huvitavaid fakte
Söök/Jook: Muna Herned Liha Viin Õlu 28.oktoober- simunapäev Apostel Simoni surmapäev Kombed: Kui sajab vihma on sügis vihmane Apteegist ostetud rohi on erilise tähtsusega NOVEMBER (hingekuu) 2. November- hingedepäev Kombed: Oodati koju esivanemate hingi Hingesandid Andide palumine Paluti hingedelt, et nad abi ja tuge annakasid Toidud viidi tare peale Söök/Jook: Lihatoidud Puder Mardihani Linnuliha Seapea Naerid Kaalikad Tangu- ja jahuvorstid Karask Kapsas 9
Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) Halloween (31.10) ja hingedeaeg Kõigi pühakute päeva eelõhtu = lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris, mil ringi käisid „hingesandid“ (uus tähendus anloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik) Rahvalaul ja rahvamuusika Rahvalaulu mitu määratlust: - Rahvalaulud, kui maakrahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse) – kitsam rahvalulumääratlus - Mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale) – laiem
luues traditsioonilise Dracula riietumisstiili. 31.aastal tehtud filmi „Dracula“ järel on see levinud massiliselt muutues vampiiri klassikaliseks näiteks. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla). Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavatega perekondade või sugukondadena
35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ,,surmahaldjas" ja hingesandid Mulgimaal) - Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus) - Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist
35.3. Uku Masing (1909-1985) - ,,Eesti usund" (1995, 1998) 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? - Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483) - Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ,,surmahaldjas" ja hingesandid Mulgimaal) - Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus) - Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist
Toit jäeti sel ajal ööseks lauale, küünal võidi panna aknalauale, et hinged näeks, kuhu tulla. Mardisandid ja kadrisandid on kombed Eestis, mis on kõigile tuntud. Kadrid on valga ja mardid mustad. Mardid ja kadrid, kes käivad, olid hingedeaja traditsioonidega väga tihedalt seotud, kuna kehastuti ikkagi hingedeks, käidi kodust-kodusse õnne ja rõõmu andmas ning vastu saadi söödavaid asju ning vahel ka raha. Vähemal määral eksisteeris veel üks santide rühm ning selleks on hingesandid. Hingesantidele pakuti söögiks üldjuhul putru. Mardid tulevad tavaliselt läbi õhu, lennates, nad tulevad hingedena. Mardisandid on lärmakad, hingesandid on vaiksed, neid kardetakse. Loodusesse jäänud hinged Omaette rühmaks on loodusesse jäänud hinged, kelleks võisid olla näiteks hukatud lapsed, kes võivad jääda huikajateks või virvatulukesteks, kui nad on maetud metsa või sohu. Metsas hukkunud inimesed võivad jääda sinna ning saada metshaldjaks.
Oskar Loorist „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Ivar Paulson „Vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“ Uku Masin „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? – Kristlik taust: Tours’i piiskop Martinuse surmapäev (4. saj.) ja Martin Lutheri sünnipäev (1483); – Kristluse eelne hingedeaja kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ‘surmahaldjas’ ja hingesandid Mulgimaal); – Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded;
liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja taasärkav jumalus), kuid tegemist pigem samanistliku arusaamaga initsiatsioonist 14. Kuidas suhestub läänemeresoome sanditamistava ja eesti hingedeaeg (või soome jaokaika)? Maad ja teispoolsust ühendav ilmapuu (seos hingedeajaga, vrd kuldne kõrend mardilauludes) · eesti hingedeaeg; mardi-kadrisandid, hingesandid · soome-karjala: jakoaika, vuodenalkajaiset (november); kekri~keyri~köyri~köyry~keuri (~1.XI); sanditajate nimetused köyrimörkö ja keyrittär~ köyriätär · vadja: tsuudad (vrd vn tsudno `veider, imelik, imeline'; samuti tsud' jms) · vepsa: kul´ik, pl. kul´ikod (vrd vn kulik `noormees, kes käib istjatsitel kaetud näoga; lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega'; V. Dalil: kuljazki `jõulusant' <
• Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel • Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest) 29. Mille poolest sarnanevad ja erinevad halloween ja hingedeaeg? Halloween (31.10) ja hingedeaeg • Halloween < All Hallows’ Evening ‘kõigi pühakute päeva eelõhtu’ = lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris, mil ringi käisid “hingesandid” (uus tähendus angloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik) • Hingedeaeg (Põhja-EesMs ka jaguaeg) = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris (vrd soome kekri) 30. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need määratlused erinevad. Rahvalaulu mitu määratlust – rahvalaulud, kui maarahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva
surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning selleks on ka tõrjemaagilised toimingud. Arusaam kaugest teispoolsusest on arhailisem kui see, et teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul. 43. Missugused arusaamad teispoolsusesse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes? Hingedeaeg lahkunuid oodatakse koju, mardi-kadrisandid on kui mardused ehk surmahaldjad või hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse jõudmise müüdi etendajad, justkui tee toonelasse oleks vaevaline, raske ja täis takistusi. Seto ja eesti lauludes ning itkudes on teispoolsuse valitsejad Äijo, Tooni, Mana, Koolu, teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela, Manala ja Hiiela asukad üldiselt äijolased, manalased.
toimumiskoht: ebamäärane, toimumisaeg: ebamäärane, tegevusväli: mingi ajatu/kohatu, tõeväärtus: mitteusutav, jutustamise aeg: piiratud, konventsionaalne algus: tavaline. 24. Mille poolest sarnanevad või erinevad halloween ja hingedeaeg? Halloween (31.10) < All Hallows' Evening `kõigi pühakute päeva eelõhtu'. See on lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris, millal käisid ringi "hingesandid". Sai uue tähenduse angloameerika kultuuris ja on nüüd globaalse levikuga. (Inimesed riietuvad kostüümidesse ja käiakse uste taga maiustusi palumas.) Hingedeaeg (2.11) on lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris. Eesti rahvale omane traditsioon, kus oodatakse surnud esivanemaid külla, neile jäetakse toitu ja pannakse küünal akna peale põlema. 25. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need määratlused erinevad. 1
· ÁlÅeimr haldjate maailm · SvarkálÅeimr tumedate haldjate ehk Svartalfarite kodu · Niavellir (Nidavellir) päkapikkude maailm · Jtunheimr (Jötunheimr) hiidude/ jöötunite maailm 28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Hingedeaeg = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid, mardus ,,surmahaldjas" Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja
maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige- rõõmsamale elule teisel pool. Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning soomes on Sanditamine on seotu hingedeajaga kui oodati koju lahkunuid. Mardi ja kadrisandid kui hingesandid tulevad teispoolsusest. Lauludes mainitakse et sandid tuleva kaugelt ja kõrgelt, räägitakse metsade järvede ja jõgede ületamist mis arvatakse olevat tee teispoolsusest elavate juurde. marraskuu november (hingedepäev on 2. november). 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Surnud elavad kuskil kaugel lääne- või põhjapool (Pohjola), või kõrgel taevas või siis maa all ja seotud hauaga (surnuaed kui surnute küla).
annaabi.ee 
