nimega Charon , kes toimetab surnute hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose teemantne värav. Kerberos on Hadese kolmepealine ja draakonisabaga koer, kes valvab seda väravat. Ta laseb sisse kõik hinged, aga välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette, kohtunikud otsustavad, et halvad hinged läkitatakse igavesse piina ning head hinged õndsuse paika, mida kutsutakse Elysioni väljadeks. Väiksemad maajumalad Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal lõbus ja lärmakas metsavaim. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved.. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud, metsad, mäed. Paan oli suurepärane muusikant. Tihti uitas ta metsades ja mägedes ning mängis pilliroost vilepilli. Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfi kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud
ehteid, raha jne. Ohverdamine toimus peamiselt hiites. O. Looritsa järgi oli ohverdaja puhtais valgeis rõivais, puhtas pühas paigas, puhta siira südamega. Lapseliku usalduse, andumuse ja ühtekuuluvustahtega esitas ta oma lihtsad palved, mis polnud mingid elutuks kivistunud sundvormelid, vaid elavast hingest tulevad, soovidele ja meeleoludele vastavalt varieeruvad elavad tundesõnad, tõelise ja sügava usulise elamuse tõlgendajad: “Madalad maajumalad, kõrged kodukuningad, nurmeisa-nurmeema, nurme kuldakuningad, tulge hoidma mu kodu, mu karja!” (Eesti rahva ajalugu I, 1932). Pühapaika hiide teatud tähtpäevadel koguneti kokku pidudeks. Ohvripidudel joodi õlut, mis tookord kandis nime “kahi”. Kultusekivid ehk ohvrikivid olid uskumustega seotud kivirahnud/rändrahnud, mis kandsid sellele osutavat rahvapärast nime. Selle pinnal oli looduslikke või tehissüvendeid (lohke), kuhu pandi ande
Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani puhul olid sellels vee, õhu, maa ja metsa vaimud. 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid.
3) Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad (Kalev oma nimetu abikaasaga, Kalevipoeg, Kaleviid, ka Sohni); Endel, Ilmarise poeg; Juta, Vanemuise tütar; Koit ja Hämarik; 4) metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud (mets-algjas kõwwersilm, vee-algjad, te-jätkajad jms). (Metste 2014: 27-28) K.I.Petersoni loodud eesti ja soome jumalate hierarhia (1822) · esimese astme jumalad: taeva jumalad, äiksejumal (Kouk, Kouke, pitkne), Maaema (Maa- emma), laulujumal, päike, kuu ja tähed, Karu (Karro ehk Ot); maajumalad (Turris, Hisi) · teise astme jumalad, deemonid, nümfid: mere- ja jõejumalad (Näk), metsa- ja mäejumalad, puunümfid (Lempo, lendaw rabbandus, Tont ehk weddaja, Hal6a), maavaimud (Ma-allused) · hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad: kallewe-poeg, Kalewa, Soini · [+ müütilised loomad] (Metste 2014: 25-27) 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Põhimõtted sõnastati 1920-1930.aastatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
