08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe
Ratsionaalselt käituv majandussubjekt kasutab Kui toodetav hüvistekomplekt paikneb tootmis- oma käitumise põhjendamiseks erinevaid teoree- võimaluste piiril, siis on tasakaaluhindade suhe tilisi seisukohti fikseeritud Konkurentsimajanduse tasakaalulahend sõltub Hüvise turunõudlus leitakse majapidamiste indivi- majapidamiste eelistustest ja rikkuse algjaotusest duaalsete nõudluste summana Samakasulikkusjoonel paiknevad hüvistekomp- Kui ühe hüvise hinna tõustes teise hüvise tarbimine lektid maksavad ühepalju väheneb, on tegemist asenduskaupadega
Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp. Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks. Eeldatakse ressursside nappust, majanduses osalejad on omavahel konkurendid. Tasakaalulahend, mis parimal võimalikul viisil rahuldab kõiki osalejaid, saavutatakse turu vahendusel. Turuhindade vahendusel toimuv jaotus on teistega võrreldes odavam ja võimaldab ressursse efektiivselt kasutada. Riik paneb paika turu tegutsemise raamistiku, vähemalt seadustega. Kuidas turg tegutseb? A. Smith ,,nähtamatu käsi" kooskõlastab asju. Meie jaoks on nähtamatu käsi turg. Mikroökonoomikat tuntakse ka kui neoklassikalist majandusteooriat.
· majapidamiste sissetulekud, · ettevõtete ressursid, · kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused), · tootmisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia). Ainult siis sõltub tarbitav ja pakutav kogus ainult hinnast. Tasakaaluhind on hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Kuigi tasakaalupunkti saab analüütiliselt hõlpsasti kindlaks teha, siis kujuneb tegelikkuses tasakaalulahend välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu. Oletame, et turul on toimunud mingi tingimuste muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast erineva alghinna. Kui see hind on liiga kõrge, siis on ettevõtted nõus kaupa palju müüma, tarbijad aga soovivad seda kaupa nii kallilt osta suhteliselt vähe. Tekib hüviste ülejääk: selle hinna puhul pakutakse rohkem kui nõutakse. Et rohkem kaupa maha müüa, hakkavad ettevõtted hinda järjest alandama. Kaupa hakatakse
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus,
q0 Q Ämblikuvõrgumudel. See turg tekib tavaliselt siis, kui nõudluse turg on väga väike. q2 q2 q1 q1 Pareto-efektiivseid punkte on terve parv. q2 q2 q1 q1 Tasakaalulahend on kas olemas või puudub. Ilma täeliku tasakaalupunktita täielikku stabiilset tasakaalu ei saavuta. MUA1 / MUA2 = MUB1 / MUB2 = P1 / P2 · Heaolu kaotused on erinevad. Võivad olla kellegi jaoks suured, kellegi jaoks väikesed. Ühiskond peaks leidma sellise variandi, kus kellegi heaolu kaotused on väikseimaid ja kellegi võidud suurimad. See asub igas punktis eri suunas ja on erineva suurusega. · Välismõju tulemusena varem või hiljem minnakse sellest asjast välja
Vastupidised tendentsid nihutavad vasakule. Nihke suurus sõltub konkreetsest olukorrast ja seda põhjustanud muutuste ulatusest. 4.6. Turuprotsesside poolt tekitatud hinnamuutuse suund defitsiidi ja ülejäägi korral Ülejäägi korral on tootel kõrge hind ja tootjad on nõus müüma suurtes kogustes, kuid tarbijad ei ole nõus ostma. Seepärast hakkavad tootjad hinda langetama, ostjad on nõus järjest rohkem odavama hinnaga ostma ja tootjad järjest vähem müüma, kuni saavutatakse tasakaalulahend, kus nõudlus ja pakkumine on võrdsed. Defitsiidi puhul hakatakse hinda tõstma, kuni leitakse tasakaalulahend pakkumise ja nõudluse vahel. 4.7. Turuvormid osalejate arvu järgi eristatakse 9 turuvormi. Bilateraalne monopol üks pakkuja, üks tarbija. Piiratud monopol vähe pakkujaid, üks tarbija. Monopol palju tarbijaid, üks pakkuja. Piiratud monopson vähe pakkujaid, üks tarbija. Bilateraalne oligopol vähe pakkujaid, vähe tarbijaid
kasulikkust/kahjulikkust erinevate majandussubjektide (tarbijad, ettevõtted, ühiskond tervikuna) vaatenurgast. Täieliku konkurentsiga turg saab tekkida polüpoli korral, kui kõik tootjad on valmistavad ühesugust hüvist. Monopolistliku konkurentsiga turg võik tekkida polüpoli korral, kui hüvid on tarvija jaoks eristatav. Monopoli korral konkurents tootjate vahel puudub. Oligopolistliku konkurentsi korral sõltub tasakaalulahend tootjate käitumisest. Monopoli korral hüvise tarbitav kogus väheneb, tarbijate heaolu langeb. Monopol toob kaasa heaolu kaotuse ühiskonnas ja ressursside ebaefektiivse kasutamise. Monopoli korral saab tootja täiendavat puhastulu, ühiskonna heaolu jaguneb tootja kasuks ümber. 38. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kuidas leitakse turutasakaal konkurentsi korral? Kõik sama hüvise tootjad pakuvad täpselt ühesugust hüvist. Tarbijad ei erista hüvise
Kuna kapitalistlikus ühiskonnas sõltub ettevõtlus tarbija soovidest, stimuleerib see pakkuma paremat toodet odavama hinnaga. Pikemas perspektiivis tagab see ebaefektiivsete ja ühiskonnale vähemkasulike ettevõtete kadumise turult. Kapitalismiga kaasneva vabaduse tõttu peaks toimuma tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes samuti tahavad võita) võimaluse saada mõnel põhjendamatult suurt kasumit (ideaalis Pareto - optimaalne tasakaalulahend). Miks siis ikkagi tekivad konfliktid? Üheks põhjuseks on kasu mõiste erinev tõlgendamine. Kas kasu on siiski alati rahaliselt mõõdetav? Kas me suudame ette näha praeguste otsuste pikaajalisi mõjusid? Tegelikkuses ei ole ka kapitalistlik konkurents kunagi täiesti vaba. 8 Ärieetika on üks normatiivse eetika alamliik, tegevusala eetika, mille aineks on äritegevuse moraalinormid ja ideaalid.
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus,
ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta; müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada; turg on avatud, pääs sellel ja sealt ära on vaba; hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta. 2. Milliste tegurite muutumist eeldatakse esmases turutasakaalu analüüsis? Hinna 3. Kuidas leida turutasakaalu konkurentsi korral? Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus,
annaabi.ee 
