Mida kujutab endast kitsendav fiskaalpoliitika? Eesmärk on majanduse kokkutõmbamine, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse Inflatsiooni liigid: nõudmise, pakkumise ja inertne infl. Kui valitsus otsustab pidurdada inflatsiooni, siis b) vähendab avaliku sektori kulutusi Maksude suurendamine omab suurendavat multiplikaatoriefekti sisemajanduse koguproduktile? Õige Millised motiivid määravad rahanõudluse Keynes'i rahateooria järgi? Tehingumotiiv, ettevaatusmotiiv, spekulatsioonimotiiv Ekspansiivne rahapoliitika? Rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, plaanitud investeeringud suurenevad, kogunõudlus suureneb, reaalne SKP suureneb On antud järgmised andmed (õpik ül 14 lk 115) Tarbimiskulutused C=1000+0,9(Y-T); Investeerimiskulutused I=390; Avaliku sektori kulutused G=600; Maksud T=400 Arvuta: Sisemajanduse koguprodukt Kulumultiplikaator Maksud Rahanõudluse kõver nihkub paremale, kui a) nominaalne SKP suureneb
vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel. Keynesi rahateooria kohaselt on rahanõudlus seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv-soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid; ettevaatusmotiiv-soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks ja spekulatsioonimotiiv- soov omada raha, juhul kui intressimäär tulevikus tõuseb. Rahapakkumine majanduses kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Mida kõrgem on intressimäär,seda rohkem soovivad inimesed hoiustada, suurenevad säästud ning see suurendab
Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE
Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE
a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3
a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 – raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3
väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest.
Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: ◦ Varimajanduse ulatusest ◦ majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi
Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine. Kitsendav rahapoliitika rahapakkumise vähendamine ja selle kaudu kogunõudluse pidurdamine. Situatsioonikohane rahapoliitika rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank. Automaatne rahapoliitika rahapoliitika kujutab endast ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma
o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni: o vahetusvahend o arvestusühik o rikkuse akumuleerimise funktsioon o Raha hoidmise kolm motiivi: o tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend) o ettev aatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks o spekulatsioonimotiiv o Varade struktuur o Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul; teisisõnu tähendab see seda, mitut lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil o Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid: o maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus o intressimäär o elatustase
89. Kvantitatiivse rahateooria peamine sõnum- seob raha pakkumise ja inflatsiooni ning ütleb, et olemasoleva raha hulk majanduses määrab ära hinnataseme ning raha hulga muutus tingib inflatsiooni. 90. Millistel motiividel inimesed raha hoiavad (raha nõudlus)? Nimeta kolm. Tehingumotiiv me vajame raha kulude katteks Ettevaatusmotiiv me vajame raha puhuks, kui peaks seda mingis olukorras kohe vaja olema Spekulatsioonimotiiv hoidmaks raha puhuks, kui intressimäär peaks tõusma 91. Mis on menüükulud? Hinnavahetusprotsessiga otseselt seotud kulud nagu hinnasiltide vahetamine, arvutiprogrammide ümber seadistamine, töötajate koolitamine jmt 92. Mis on inflatsioonimaks? maks, mis tekib kui valitsused trükivad liiga palju raha. Maksustamine tabab neid, kes raha hoiustavad. 93. Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse?
vahel, mis rahuldavad .... turu võrandit: kogutulu; hüvitiste (ja teenuste) 69. Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 70. Kui tegelikud kulutused on suuremad kui plaanitud kulutused Y>PE, siis tasakaalu saavutamiseks peavad tegelikud kulutused alandama. Selle tulemusena kaubavarud suurendavad, firmad peavad tootmist vähendama ning majanduse kogutulu langeb. 71. Nn raha nõudluse motiivid on tehingumotiiv ja ettevaatusmotiiv ning spekulatsioonimotiiv. 72. Kui Keynesi risti mudelis valitsussektori kulutused kasvavad 250 ühikud, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 73. Keynesi risti mudelis, kus MPC ontarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste (valitsussektori kulutuste) multiplikaatori absoluutväärtus .... kui maksumultiplikaatoril: suurem 74. John Maynard Keynesi kohaselt on madalate tulude ja kõrge töötuse põhjuseks surutise (depressiooni) aegses majanduses: madal kogunõudlus 75
Varad (aktivad) · Füüsline vara · Finantsvara 1. Reaalne rahatasakaal M/P a. Sularaha b. Nõudmiseni hoiused 2. Intressi andvad väärtpaberid a. Kodumaised B b. Välismaised B* Rahanõudluse motiivid · Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) · Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud (sissetulek, likviidsus (elektroonilised maksevõimalused), intress) · Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks (intress raha hoidmise alternatiivkulu) · Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub: a. varimajanduse ulatusest b. majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine) (nt mitteametlikult kehtiv USA dollar) Intress (raha hind) L likviidsus r inflatsioon (-) Y - tulu (+) MD = L = L (r, Y) MD money demand
milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata 19.Raha agregaat e raha mõõdud M0 = rahapaas ehk CU + RR + XR M1= sularaha + nõudehoiused M2 = M1 + säästuhoiused M2D = M2 + tähtajalised hoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid CU emiteeritud raha e käibele lastud raha RR- kohustuslik reserv, mille on pannud kommertspangad XR täiendav reserv, vabatahtlik, mille riik võib luua likviidsuse tagamiseks. Spekulatsioonimotiiv hoian raha mingi ostu jaoks, mis tuleb Ettevaatusmotiiv hoian raha igaks juhuks 20.Raha loomine pankade poolt. Riik on kehtestanud reservmäära, mis ulatuses peab igalt kommertspangas hoiustatavalt summalt raha keskpangas olema 2-7% Panen panka 1000.- 15% e. 150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja. Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15=6667 rahakordisti e muliplikaator 21
M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis? Kumb variant on tulusam? Rahanõudluse motiivid (1) Tehingumotiiv raha kui igapäevane maksevahend Sissetulek (SKP) Ettevaatusmotiiv ootamatud tehingud Sissetulek Likviidsus Intress Spekulatsioonimotiiv raha kui vahend tulu teenimiseks Intress (raha hoidmise alternatiivkulu) Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi vastu: Varimajanduse ulatus Majanduse dollariseerumise aste (valuuta asendamine) LOENG 14. nov 2011 Tööturg ja majanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärk: ressursside (tootmistegurite) täishõive saavutamine Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus - seos majandustsüklitega - ümberõpe, kvalifikatsiooni tõus - pikaajaline töötus
Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majandustegevuse aktiviseerimiseks. Kitsendav fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; C) spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 8. LM kõver väljendab seost tulutaseme ja intressimäära vahel. Mida kõrgem on tulutase, seda suurem on reaalraha nõutav kogus ja seda kõrgem on tasakaaluintressimäär. Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule. 9
vahelist seost väljendada järgmiselt: kus, V raha ringluskiirus P hinnatase M ringluses oleva raha hulk Y kogutoodangu hulk(reaalne SKP) Alternatiivne teooria sellele ona Keynesi rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · Tehingumotiiv ehk soov omada raha, etteostada igapäevaseid kindlaid tehinguid · Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks · Spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäärk tulevikus peaks tõusma. Keynesliku vaatenurga kohaselt sõltub raha nõutav kogus otseselt tulutasemest(Y) ja hinnatasemest(P) ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Intressimääramõjurid Intresson lisamakse, mida laenuvõtjad maksvad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgses laenusummas. Vastavalt klassikalisele teooriale on intressimäär määratud ühelt poolt investeeringute
61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust? Millised on rahanõudluse motiivid? Kuidas sõltub rahanõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Motiivid- tehingumotiiv; ettevaatusmotiiv; spekulatsioonimotiiv. 63. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust? Maksete laekumise sagudes ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus; intressimäär; oodatud (progoositav) inflatsioon; elatustase; institutsionaalsed tegurid. 64. Kuidas on vahetusvõrrandis seotud rahapakkumine ja üldine hinnatase? Mv = PY M-rahapakkumine; v- ringluskiirus; PY- nominaalne SKP maht (hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga)
Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes'i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust
Sukasäär, investeerida, hoiusesse panna, põlema panna.. Väärtpaberid, füüsiline vara 4. Kuidas defineeritakse raha nõudlust? Millised on raha nõudluse motiivid? Kuidas sõltub raha nõudlus tulutasemest ja intressimäärast? Raha nõudlus on likviidse, reaalse raha nõudlus. Tehingumotiiv -raha kasutada tehingutes, ettevaatusmotiiv – valmisolek ettenägematuteks 11 tehinguteks, spekulatsioonimotiiv – soov hoida raha tulu saamise eesmärgil. On küsimus kas hoida raha väärtpaberitena või sularahana, kui intressid on kõrgemad kui väärtpaberitest oodatav tulu, siis on mõtet hoida raha panagas. 5. Mille poolest erineb Keynesi ja neoklassikute käsitlus raha nõudluse kohta? Keynes’i arvates on rahanõudlusekõver suhteliselt elastne ja mittestabiilne, monetaristide arvates aga just mitteelastne ja stabiilne. 6. Millised tegurid (ja kuidas) mõjutavad raha ringluskiirust
käes. Kvantitatiivse rahateooria kohaselt kehtib seos: M xV = P x Y, kus M-ringluses olev rahahulk, V-raha ringluskiirus, P-hinnatase, Y-kogutoodangu hulk Võib tuua välja kolm nõudluse motiivi: · äritehingute nõudlus (tehingumotiiv) raha vajatakse igapäevasteks tehinguteks · ettevaatusnõudlus (ettevaatusmotiiv)- raha soovitakse hoida hädaolukordadeks või soodsa ostu tegemiseks · spekulatiivne nõudlus (spekulatsioonimotiiv) inimesed hoiavad raha kartes väärtpaberite hinna langust Raha nõutav kogus sõltub otseselt tulutasemest, hinnatasemest ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Igas riigis on üks keskpank ja teatud arv kommertspankasid. Keskpanka nime nimetatakse pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: · rahapoliitika elluviimine, · kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, · valuuta pakkumine majandusele.
39. Vaata alljärgnevat joonist. Kui pika perioodi tasakaal on punktis A, siis nõudlustõmbelist inflatsiooni esindab nihe: asendist AD1 asendisse AD2 40. Vertikaalne pika perioodi AS kõver vastab klassikalise dihhotoomia põhimõtetele, kuna väljundi ehk kogutoodangu loomulik (naturaalne) määr ei sõltu: raha pakkumisest 41. J.M. Keynes lisas senituntud raha nõudluse motiividele juurde veel järgmised aspektid (1 kuni 4 õiget): Ettevaatusmotiiv, Spekulatsioonimotiiv, Kompromissi leidmine likviidsuse ja raha pealt teenitavate tulude vahel 42. Fikseeritud vahetuskursiga Mundell-Flemingi mudelis on pikal perioodil: nominaalne vahetuskurss fikseeritud kuid reaalne vahetuskurss võib kõikuda 43. Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale. Intressimäär alaneb ning kogutulu kasvab. Tulude kasv tekitab kogunõudluskõvera AD nihke üles paremale. ÕIGE 44. Negatiivne pakkumisšokk toob kaasa lühiperioodi kogupakkumise
Raha nõudlus monetaristid Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost raha pakkumise ja hinnataseme (inflatsiooni) vahel Raha nõudlus- Keynesi Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga: - Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid - Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks - Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine majanduses Raha pakkumine kujutab endast kogu rahavarvu, mis on majanduses saadaval. (pakuvad pangad) Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Raha pakkumine- pangad
Raha kui kaup (tarbimishüvis) Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine. Raha kui riigi (võla) kohustus Seaduslikkus o Raha väärtus hoitakse riiklike institutsioonide abil Raha nõudmine Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive) Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)- Spekulatsioonimotiiv Rahateooria Kvantitatiivne rahateooria M (rahamass, füüsiline kogus) * V (käibekiirus)= P(hinnatase)*Y(toodang) Raha trükime juurde, kiirus sama- hind suureneb. Eeldused Majandus toimub täishõive tingimustes Raha käibekiirus on püsiv Likviidsuseelistused on püsivad Reaalraha tasakaal (M/P)d=k*Y ; kus käibekiirus k=1/v (M/P)0 on reaalraha tasakaal Mõõdab raha ostujõudu reaalvarade suhtes Raha mass on tasakaalus reaaltuluga
rahaühiku keskmine kasutuskordade arv teatud ajaperioodil; P hinnatase; Q kogutoodangu hulk (reaalne SKP). See võrrand tähendab teisisõnu, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga. Alternatiivne teooria, mida nimetatakse ka Keynes'i rahateooriaks, väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: · tehingumotiiv soov omada raha, et teha igapäevaseid tehinguid; · ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; · spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus peaks tõusma. 9.4 PANGANDUS Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti või riiulit, kuhu 15.sajandi Itaalia kullassepad asetasid lahterdatuna nende juurde hoiule toodud kulla. Et aga kullassepp andis hoidmist tõendava veksli, avastasid inimesed, et palju mugavam on maksta nendesamade vekslitega, mitte kullaga. Kullassepp märkas, et mitte kogu kulda ei võta vekslite omanikud iga
majanduse põhjuslik tegur käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid majanduse juht- ja kontrollihoob - raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised, aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha nõudlus Keynesi rahateooria väidab, et raha nõudlus on seotud kolme motiiviga: Tehingumotiiv soov omada raha, et teostada igapäevaseid Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks kui intressimäär tulevikus peaks tõusma Raha pakkumine Rahapakkumine kujutab endast kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate: M0 = sularaha majanduses M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused Primitiivne pangandus kullassepp
valuutas. Neid eelistatakse kodumaistele väärtpaberitele. 8.4. Raha nõudlus mida suurem tulu, seda suurem nõudlus, seega oleneb raha nõudlus sellest, kuidas oma raha hoitakse, kas sularahana, väärtpaberitena või mingil muul moel. Raha nõudluse motiivid Tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid Ettevaatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks Spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil Raha nõudluse sõltuvus tulutasemest ja intressimäärast kogu raha nõudluse käsitlus on suuresti üles ehitatud dilemmale, kas hoida rikkust väärtpaberite või sularahana, ehk kas väärtpaberitest saadav tulu on suurem kui pangast saadav intress. 8.5. Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises majandusteoorias Kui liita kõigil motiividel hoitava raha hulgad, saame raha nõudluse kõvera (L-kõvera), mis
annaabi.ee 
