Maaviljeluse konspekt eksamiks (0)

Q: Mida arvestada vahekultuuride valikul?

Vastus leiad õppematerjalist: Maaviljeluse konspekt eksamiks

Q: Miks on rühvelkultuurid head?

Vastus leiad õppematerjalist: Maaviljeluse konspekt eksamiks

Q: Mis neid ennast ei kahjusta Peamiseks biotõrjevahendiks on putukad - -- odra vastu kärsakas Mükoherbitsiidid - kemikaalid mis hävitavad seeni?

Vastus leiad õppematerjalist: Maaviljeluse konspekt eksamiks

Tallinna Tehnikaülikool - Põllumajandus - Põllumajandus

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mida arvestada vahekultuuride valikul?
Miks on rühvelkultuurid head?
Mis neid ennast ei kahjusta Peamiseks biotõrjevahendiks on putukad - -- odra vastu kärsakas Mükoherbitsiidid - kemikaalid mis hävitavad seeni?

Agroökosüsteem , looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon , süsteemsus)
Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud.
Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus.
Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud.

GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus)
Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet.
Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus.
Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinimumis olev taimekasvutegur.
Toitainete tagastamise seadus- väetistega peab sama palju juurde andma toiteeelemente, kui me saagiga eemaldame.
Viljavahelduse seadus- seda parem ja suurem on saak, mida õigemas järjekorras me kultuure järjestame.
Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju
Idanemiskk mõju seadus- saagikus sõltub olulisel määral idanemiskk tingimustest.
GMO – taim, mis on muudetud herbitsiidi suhtes vastupidavamaks

Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, mahe )
Tava- 85% maaviljeelusest on tava. Tootmisviis , mida iseloomustab rohke toodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta.
Integreeritud- tootmisviis, kus kasut kõiki tehnoloogilisi võtteid, mis peaksid tagama samade koguste juures suurema saagi.
Mahe- looduslik tootmisviis, põhineb tasakaalustatud aineringel ja kohalikel taastuvatel varudel. Ei kasutata sünteetilisi väetisi . Looduslikke väetisi kasutatakse. väh 30% ulatuses väetatakse liblikõielistega

Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused
Eelised: Mahedal on mullas mikroorgaanisme rohkem, tervisele ohutum (pestitsiidid, toksiinid ), kvaliteetsem (rohkem antioksüdante).
Tavapärane üleminek tavaviljeluselt mahepõllumajandusele kestab 2-5 aastat. Eelised: tasakaalustatud aineringlus, loodushoidlik tootmisviis Puudused: Umbrohtumuse suurenemine

Mullaviljakus ( füsioloogiline , fütosanitaarne ja tehnoloogiline funktsioon).
Jaguneb 2-ks:

Looduslik- inimene ei sekku tootmistegevusega

Kunstlik- inimene sekkub tootmistegevusega
Mullaviljakus põhineb füsioloogilistel, fütosanitaarsetel ja tehnoloogilistel funktsioonidel.
Füsioloogiline funktsioon seisneb taime juurte vee-, toitainete-, õhu-, ja soojusvajaduste rahuldamises ning sõltub mulla puhverdusvõimest, läbilaskvusest ja neelamismahutavusest.
Fütosanitaarse funktsiooni mõju taimetervisele sõltub taime kahjustavate ainte ja organismide sisaldusest mullas, nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast.
Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamise võimalikkusele-tulemuslikkusesle kultuurtaimede viljelemisel.

Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile
Mulla olulisemad füüsikalised omadused on näiteks mehaaniline koostis ( lõimis , kivide sisaldus), struktuursus, lasuvustihedus , poorsus jpt. Mehaaniline koostis ehk lõimis- liivadest kuni savini. l, sl, ls, s. Liivasemaid muldi on parem harida, kui muldi, mis on savised. Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked , neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi.
8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne)
Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud.
Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad
Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks
Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest.
Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
Fokulatsioon ehk koagulatsioon- kolloidsüsteemi osakeste liitmine suuremateks osakesteks. Moodustavad erilise struktuuri koageeli.
Tsementatsioon- tsemendi abil liitmine või tugevdamine, kivistumine
9. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks.
Org aine liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks. (kolloidid, katioonid).
Võtted struktuuri hoidmiseks:

Mulda tuleb harida siis, kui see on küps. Siis ta ei keepu külge. Kui muld on märg, siis traktor surub struktuursõmerad kokku, aga kui on kuiv, siis purunevad struktuursõmerad ja muld tolmustub.
Vältida liigset tallamist. Künnikihialust tihenenud kihti aitab kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator.

Vähendamiseks:
Minimaalse traktorikäikude arvuga harimissüsteem, valida sobiv harimisaeg, suurendada heinatimede osatähtsust külvikordades, kasvatada liblikõielisi heintaimi, mis soodustavad sõmerate teket.

Külvikorras kasvatada järelkultuure, kasutada allakülve
Muldi lubjata
Vältida toitainete- ja huumusevaese kihi künnikihti toomist

10. Mulla struktuuriagregaatide stabiilsus. Veekindlad struktuuriagregaadid.
Mulla struktuuriagregaatide veele vastupidavus sõltub paljudest teguritest:
Mulla mehaaniline koostis (kerge või raske lõimis)
Savi- ja ibeosakeste omadused
Ioonide koosseis
Mulla orgaanilise aine kvaliteet
Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus
Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest:
Põllukultuur
Veekindlate agregaatide % mullas
Rühvelkultuurid
10 - 15
Teravili
15 - 25
Hernes
30 - 35
Kõrrelised heintaimed
50 - 60
Põldhein
70
11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht)
Struktuurne muld:
Mullapind
Üksikagregaadid selgesti märgatavad
Mittemudastunud
Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad
Vihmausside väljaheited
Ülakiht
Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne
Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud
Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud
Muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga
Üleminek
Järkjärguline üleminek
Alumine
kiht
Ei ole plaatjaid mullakihte
Kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuriagregaatidega muld
Ühtlane, sügav juurestatus
Arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud)
Halva struktuuriga muld:
Mullapind
Mudastunud, mullakoorik
Makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad
Ülakiht
Ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuriagregaadid
Ebaühtlane juurestatus
Lagunemata ja ebaühtlaselt jaotatud taimejäänused (lagunemata põhukiht) Hallikassinine värvus ja roiskunud lõhn ( viitab halvasti õhustatusele)
Üleminek
terav (rebenenud) üleminek
Alumine kiht
Plaatjalt murenev
Tihenenud üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) või väheste struktuuriagregaatidega muld
Ebaühtlane sügav juurestatus
Vähesed, mittevertikaalsed makropoorid
12. Struktuursuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile, veeläbilaskvusele, erosioonile, mullakooriku tekkimisele,puhverdusvõimele, taimede toitumisele, pestitsiidide järelmõjule, mikrobioloogilisele tegevusele,)
13. Mulla poorsus, poorsuse liigid.
Mulla üldpoorsus on 40-60%. Kapillaarne (väga väikesed, mullasõmerate sees) ja mittekapillaarne poorsus. Nende suhe peaks olema 1:1.
Kapillaarsed on täidetud mulla niiskumisel veega, mittekapillaarsed on täiedetud õhuga , need on suuremad. Poorides asub mulla vesi ja õhk, mis on vajalik taimede kasvuks ja organismide elutegevuseks.
Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40%, ekstreemsetel tingimustel isegi kuni 30%.
14. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile.
Tugeva mulla tihenemisega väheneb suuremate ja keskmiste pooride tähtsus. Suureneb peenikeste pooride tähtsus, aga nendes on vesi väheliikuv ja sellepärast on tihenenud muldadel nii õhu- kui ka veepuudus.
Liivastel muldadel on üldpoorsus väiksem (40-50%) kui savidel (50-60%).
15. Mullaharimise mõju (mulla kobestamise, rullimine , liigtihendamine) ja mulla vee- ja õhurežiimile.
Kobestamine - vähendab auramist ja parandab õhustatust
Rullimine - vähendab auramist ja taastab kapillaarsed poorid
Äestamine - soodustab mittekapillaarsete pooride teket
Liigtihendamine - vähendab õhusust ja veeläbilaskvust
16. Mulla lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus.
Dm- absoluutkuiva mulla mass looduslikus ehituses
Tasakaaluline tihedus - igale mullale iseloomulik Dm, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema.
Kobestusjärgne Dm on seda madalam, mida kõrgem on huumuse sisaldus ja mida kõrgem on üle 1 mm läbimõõduga mullaaagregaatide ja füüsikalise savi sisaldus.
17. Mulla kõvadus , mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega.
Mulla kõvadus ei ole otseselt seoses Dmga, vaid sõltub mulla vee- ja saviosakeste sisaldusest.
Kui Dm suureneb 20% võrra, siis kõvadus 400%.
Ühikuks: 1 kg/cm2 või 1 MPa.
Optimaalne kõvadus on 0,5-0.8 MPa, vegetatsiooni perioodi alguses, aga keskel: 2,0-2,5MPa.
Kõvadus mõjutab ka mulla elustikku, aga 3MPa ei mõjuta vihmausside käikude moodustamist.
18. Mulla tihenemine. Künnikihi tihenemine, künnikihialune tihes . Tekke põhjused, likvideerimise võimalused.
Tihenemine on seotud valede harimisvõtete kasutamisega. Optimaalne tihedus on 1,20-1,35 g/cm3.
3 gruppi:
1. lühiajaline, mis on seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga
2.künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud, mis püsivad pärast kündmist
3. aluspinnase tihendamise mõjud
Tihenemise vastu aitab sügavkobestamine, rullimine.
19. Tallamise mõju mulla vee- ja õhurežiimile. Mulla tihenemise mõju taimede arengule, toitumisele, saagikusele, mullaelustikule.
Muld pressitakse kokku, väheneb poorsus, õhustatus ja veeläbilaskvus .
Taimede juurte areng pidurdub ja toitainete omastamine on segatud ja selletõttu saagikus väheneb. Kuna õhustatus väheneb, siis ka mullaelustik väheneb.
20. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku puudusest tingitud protsessid mullas. Mulla CO2 mõju taimedele.
O2 sisaldus on keskmiselt 15-20%, kui langeb, siis mõjub see juurte kasvule negatiivselt. Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku.
O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa.
Mõju taimele:
-O2 puudusel pidurdub juurte kasv
-O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda
-O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt
Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul , hernes, nisu on tundlikud
O2 puudusele.
CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav . Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid .
21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad, põllutööriista haardelaiuse suurendamine,mullaharimise minimeerimine , rehvide valik, roomikud, rataste liikumine erinevas jäljes jne)

minimeeritud mullaharimine - teeme vähem jälgi põllule
tehnorajad
controlled traffic farming- kõik liikumised käivad samu jälgi pidi
kombineeritud mullaharimisriistad (mitu operatsiooni ühe tööriistaga)
haardelaiuse suurendamine
laiem rehv
spetsiaalne ader
paralleelsõiduseadmed

22. Rehvirõhu seadistamine, millal, milliseid eeliseid annab.
Rehvirõhk peaks olema normaalsest natuke väiksem.
Selleks, et kombainidel ja traktoritel oleks võimalik rehvirõhku muuta (kompressorid küljes), lastakse põllule jõudes rehvid pooltühjaks, et vähendada põllu tihendamist.
23. Abinõud mullatihenemise kõrvaldamiseks mehaanilised ja bioloogilised võtted (lisaseadmed adrale, künnikihi alunekobestamine, sügavkobestamine).
Ennetavad abinõud mullatihenemise vältimiseks
Mõju piirkond
Abinõu
Mõju suund
Mullaharimine
Vältida
ebaõigel ajal mullaharimist
Vähendab koormust mullale
Minimeeritud (konserveeritud) mullaharimine
Mulla kandevõime parem
Paraneb mulla mikrobioloogiline tegevus
Mõju piirkond
Abinõu
Mõju suund
Taimekasvatus
Huumusemajandus ( põhk , org. väetis, haljasväetiskultuurid
Suureneb huumusesisaldus mullas
Tõstab struktuuragregaatide stabiilsust
Sügavkobestus, Drenaaž
Toitainete transport alumistest kihtidest
Järelkultuuride kasvatamine
Allakülvid
Taliteraviljad külvikorras
Viljavahelduslik külvikord
Muldade lupjamine
Väheneb varakevadine niiskel mullal harimine
Paraneb struktuursus

Tihenenud kihi kobestamine

- sügavkobesti
- spets . Ader
Tugevajuureliste kultuuride kasvatamine

Liblikõielised - lutsern , mesikas, ida-kitsehernes
ristõielised – raps , rüps

24. Mulla plastilisus, sidusus, kleepuvus , mahumuutused.
Plastilisus – mulla omadus muuta oma kuju välisjõudude mõjul ilma purunemata ning säilitada seda pärast välisjõu lakkamist. Suur savidel, väike saviliivadel.
Sidusus – mulla omadus vastu panna välisjõududele, mis püüavad mullaosakesi mehaaniliselt lahutada. Liivmullad on väiksese sidususega.
Kleepuvus – mulla omadus kleepuda niiskes olekus mulla harimisriistadele või muudele esemetele. Niisked savimullad kleepuvad tugevamini kui kergema lõimisega mullad, sõmera struktuuriga mullad kleepuvad vähem kui üksikteralised mullad.
Pundumine e paisumine – mulla omadus niiskumisel mahult suureneda
Kahanemine e kokkutõmbumine – omadus kuivamisel kokku tõmbuda
25. Mulla kleepuvuse, sidususe, eriveotakistuse, mahumuutuste sõltuvus mulla hüdrofüüsikalistest omadustest.
Kõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast.
Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel.
Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side.
Muld pudeneb harimisel kõige paremini, kui mullaosakeste vaheline side on nõrgim, mis igal mullal avaldub teatud kindla veesisalduse juures.
Veesisalduse suurenedes omandavad saviosakesed kolloidlahuse omadused, kus tahked osakesed koos ümbritseva veekihiga “ujuvad” vees. Sellised mullaosakesed on kergesti lükatavad ja muld muutub plastiliseks – on vormitav, ei pudene, kuid on kleepuv.
Kui niisuguses olekus avaldada mehaanilist survet , näiteks harimisel, surutakse saviosakesed üksteise vastu nii, et nad kuivades moodustavad panku. See side on praktiliselt tagasipöördumatu suvetingimustes.
Seda mulda võib mehaaniliselt tükeldada , kuid taimekasvu seisukohalt on tegemist “surnud” mullaga
26. Mulla mahumuutuste ilmingud taimekasvatuslikul tootmisel.
Mõjub taimedele halvasti: nad kerkivad üles, nende juured saavad viga jne. Kui muld niiskudes pundub ja kuivades uuesti kahaneb, siis praguneb mulla pealispind, praod soodustavad veekadu ning mulla kuivamist. Mulla kuivamisel taimejuured katkevad.
27. Mulla eripind, mullakolloidid, pinnaenergia, veemolekulide sidumisvõime.
Eripind - 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summa ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest.
Kolloidid - 1...100 nanomeetri suurused aineosakesed, nähtavad ultra- või elektronmikroskoobis. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, siis etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentrilist vett. Vee hulga suurenedes lõdveneb osakeste omavaheline side.
28. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis-keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest).
29. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon , puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus).
30. Mullaväsimuse peamised põhjused

Üldine vaesumine toite- ja mikroelementidest
Füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine
Ohtlike umbrohtude paljunemine
Mürgiste ainete eritumine juurtest ja nende kuhjumine mullas

31. Monokultuur , viljavaheldus
Monokultuur- kasvatame sama kultuuri pidevalt samal põllul nt. 5 a otra .
Probleemid: resistentsus, umbrohud, taimehaigused, erosioon , mulla vaesumine.
Viljavaheldus- kultuuride ajaline järjestus. Vanasti oli juhuslik, et subjektiivsed faktorid määrasid ära kultuuride järjestuse, aga tänapäeval agrobioloogiliselt põhjendatud, so kultuuride bioloogiliste iseärasustest tulenevate nõudlustest kktingimuste suhtes.
Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal.
32. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded
Külvikord- kultuuride süsteemne paiknemine ruumiliselt ja järgnemine ajaliselt üksteisele kindlal maa-alal. See on ülesehitatud viljavahelduse põhimõttel.
Tähtsus, ül:
Õige külvikord võimaldab taimekahjustajaid ja umbrohtumist vähendada, vältida.
Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt.
33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel

Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer , mais, talirukis.
Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule.
Kultuuride väärtus eelviljana: head eelviljad – rühvelkultuurid, mitmeaastased heintaimed, puhas e mustkesa

34. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele.
Suure ja sügava juurestikuga taimed parandavad mulla vee- ja õhurežiimi, näiteks valge mesikas. Sügavajuurelised liblikõielised tekitavad allpool künnikihti suure biopooride hulga, mis parandab oluliselt muldade hüdrofüüsikalisi omadusi, suureneb veeläbilaskvus. See omakorda soodustab taimejuurte tungimist mulda ja tagab paremad tingimused järelkultuuridele saagi moodustumiseks.
35. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule.
Kultuurid, millel on ühiseid haigused, mis põhjustavad suurt kahju, ei tohiks üksteise järel kavatada. Nt rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta 1 aasta vahele kui eelviljadena kasvatada hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik).
36. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele.
Head eelviljad:

rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt.

mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik , põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse

puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda
keskmise eelviljad:

üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba

raps/rüps

liblikõieliste ja teravilja segakülvid
halvad eelvilajd:

teraviljad , sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur
37. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus .

iseendale järgnevust taluvad kultuurid- võib ühel ja samal kohal kasvatada mitu aastat järjest, ilma, et saaks oluliselt väheneks. Nt mais, kanep, kõrrelised, heintaimed. Tingmisi ka kartul ja talirukis.

Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid- annavad mitu aastat samal kohal kasvatades tunduvalt vähem saaki nt teraviljad

Iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid- negatiivse järelmõju vähendamiseks ei tohi kultuure samal kohal kasvatada enne 3-6 aastat. Nt lina, punaane ristik, hernes, päevalill, lutsern, kaalikas
38. Põllukultuuride maksimaalne kontsentratsioon külvikorras, selle sõltuvus kasvutingimustest.
39. Allelopaatiline mõju.
Taimed eritavad mulda teistele taimedele kahjulikke ühendeid ja laguprodukte. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilse aktiivsuse toimel taandub. Ka org väetiste kasutamine aktiviseerib mulla mikroorganime ja vähendab juureeritiste negatiivset mõju.
Üldse ei sobi nt oder -nisu
Lina-hernes
Osadele on see eritis kasulik nt kartul-mais
40. Külvikord ja keskkonnakaitse. Keskkonnasõbralik tootmine ja viljavaheldus.

mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral – raps)
nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika
erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist ; panna harimissuunnad paika
vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine

41. Külvikordade kavandamise alused – kultuuride vaheldumise põhimõtted.
Külvikorda kavandades tuleb arvestada sellega, et

vahelduma peaksid:

sügavama ja madalama juurekavaga taimed. Sügavama juurekavaga toovad toitained altpoolt ülesse, rikastavad mulda

väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne

aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele

intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele

kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid

külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi.

42. Põldheina rajamine (katteviljata, katteviljaga) ja kasutamine külvikorras.
Katteviljaga külv:

allakülv -teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised, pun, ristik, lutsern, mesikas)
Kattevili- teravili, mille alla on külvatud heintaimed nt varajane oder, talinisu
külv kattevilja alla
a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda;
b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda.

43. Kesad, kesade liigid.
Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus:
Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili.
Kultuuridega- kasvatatakse taliteraviljade külvi aastal mõnd varajaselt koristatavat eelkultuuri nt põldhein, mesikas.
44. Mustkesa harimine.
Kesa haritakse ja väetatakse mullaviljakuse suurendamiseks ja umbrohtumuse vähendamiseks. Kesaharimine algab eelmisel sügisel mustkesa puhul. Kesa haritakse mitu korda, iga kord sügavamalt . Umbrohutõrjeks kooritakse põldu enne kesakündi.
45. Võimalused teraviljarohke külvikorra fütosanitaarse seisukorra parandamiseks
Mullaviljakuse tõstmiseks kasut haljasväetisi. Teravilja järgnemisel teraviljale tuleks kasutada tingimata kõrrekoorimist, allakülvi. Varajane künd vähendab ka teraviljade neg järelmõju.
Samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui 3 aastat järjest.
46. Köögivilja külvikorrad.

Ärge pange sama kultuuri ja sama perekonna-sugukonna esindajat järgmisel aastal samale kohale, sobiv paus on 3-4 aastat
Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga köögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama
Osad köögiviljad vajavad rohkem toitaineid – rikkam muld

47. Külvikorra koostamise alused maheviljeluses (umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje, lämmastikuga rikastamine, toitainete kao vältimine jne)

Maheviljelusse sobib ainult mahepõllumajandusliku päritoluga seeme ja taimne paljundusmaterjal. Juhul, kui maheseemet ei ole saada, võib erandkorras kasutada keemiliselt puhtimata tavaseemet. Seemnest ettekasvatatud istutusmaterjali puhul erandeid ei teha, see peab alati olema kasvatatud mahe-põllumajanduslikult.
Mullaviljakust taastatakse ja suurendatakse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik , virts , kompostid, haljasväetised, adru. Kui talus loomi ei peeta või nende sõnnikust ei piisa, võib väetada ka ekstensiivsest tavapõllumajandusest pärit sõnnikuga. Vajadusel võib kasutada teatud looduslikku päritolu mineraale (nt lupjamiseks). Sünteetiliste mineraalväetiste kasutamine on keelatud.
Taimekaitse alus on kahjustajate ( kahjurid , haigused ja umbrohud) kõrget arvukust ärahoidev ehk ennetav tõrje. Selle peamised meetodid on sobivate külvikordade rakendamine, otstarbekohane ja õigeaegne mullaharimine, kultuurile optimaalsete kasvutingimuste loomine, kahjustuskindlamate sortide kasvatamine ning loodusliku mitmekesisuse säilitamine.

48. Huumusbilanss, huumusvaru arvutamine, reguleerimise võimalused
Mulla huumusesisaldus on Eestis 3%, alla 1,5 on väga madal. Liivmullad on huumusvaesemad. Huumusesisalduse määramine:

Orgaanilise aine üldsisalduse määramine kuumutuskaona
C sisalduse määramine – laboris/Tjurini meetod (kergtuhastamine kemikaalidega)

C% - 1,75
Huumusvaru arvutamine: leian huumushorisondi mahu, korrutan lasuvustihedusega, ristkorrutis huumusvaru leidmiseks (teada on huumusesisaldus %des)
Huumusbilanss = huumuse lisandumine – huumuse kulu
Eestis negatiivne.
Reguleerimise võimalused:

Kompost
Sõnnik
Põhk
Jõemuda
Digestaat

49. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastikumajandusele.
Kui orgaanilises aines on vähe lämmastikku, siis kasutavad mikroorganismid elutegevuseks mulla lämmastikku.
Kui C:N suhe orgaanilises aines on alla 35-40:1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kitsa C:N suhtega materjal omab isegi suuremat potentsiaali denitrifikatsiooni suurendamiseks. Kergestilaguneva orgaanilise C ja kõrge N-sisaldusega sõnnik suurendab oluliselt denitrifikatsioonimäära.
Kui mullas on rohkesti kergestilagunevat süsinikurikast materjali võrreldes mineraalse lämmastikuga, siis on stimuleeritud süsinikuühendeid lagundavate mikroorganismide kasv ja mineraalse lämmastiku kasutamine nende poolt biomassi tootmiseks. •Mulla algse või juurdeviidud orgaanilise materjali C:N suhe koos mikroorganismide elutegevust reguleerivate keskkonnatingimustega määrab olulisel määral ära mulla mineraalse lämmastiku koguse, mis on taimedele omastatav. Mineraalmuldade stabiilne orgaanilise aine C:N suhe on 10:1 kuni 12:1. Mulla elusorganismide vastav suhe on 5:1 kuni 8:1.
Kui C:N suhe on 20…25:1, siis reeglina on N immobilisatsioon ja mineralisatsioon võrdsed. Kui see suhe on kõrgem 30:1, siis domineerib N immobilisatsioon. Sellise materjali muldaviimisel võib põhjustada mulla mikroobse massi järsku kasvu ja tekitada taimedele omastatava N defitsiidi. Kui C:N suhe jääb alla 20, siis tavaliselt domineerib N mineralisatsioon.
Muldaviidud orgaanilise aine C:N suhe on pidevas muutmises. Orgaanilise aine lagunemisel see suhe pidevalt väheneb. Seega lagunemise algstaadiumis võib domineerida immobilisatsioon ja hiljem mineralisatsioon.
C:N suhe ei kajasta kahjuks süsiniku ja lämmastiku omastatavust mikroorganismidele. Seetõttu ei saa ainult selle näitaja põhjal otsustada mulla N mineralisatsiooni ja immobilisatsiooni vahekorra üle. Arvestada tuleb, et orgaanilise lagunemine sõltub lisaks välisteguritele (temperatuur, niiskus, pH jne) ka algse materjali koostisest. Eelkõige sellest, milliste ühendite koostisse C kuulub. Näiteks orgaanilise aine, mis sisaldab palju ligniini , mineralisatsioon on palju väiksem. Sellest tulenevalt kasutatakse vahest orgaanilise aine lagunemise iseloomustamiseks ligniini lämmastiku suhet.
50. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused.
5 tonni põhku tagastab ca 1 tonn huumust.
Põhumajandus – nii kündi kui ka mullaharimise minimeerimist kasutades tuleb korda seada põhumajandus. Enne kündi peab teraviljapõld olema kooritud, mis tagab põhu lagunemisel otsatarbekama lämmastiku kasutamise ning soodsama vee- ja õhurežiimi. Koorimata põldu kündes võib tekkida põhukiht, mis häirib kappillaarset veetõusu
Põhk tuleks võimalikult vara lagunema jätta.
Teravilja põhk 50...70:1
51. Humifikatsioon sõltuvalt mulla lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, orgaanilise aine kogusest.

Et humifikatsioon ja mineralisatsioon oleksid tasakaalus, peab mulda jõudma 5...6 t/ha orgaanilist kuivainet aastas ning mullaviljakuse säilitamiseks on vaja kasutada ka muid orgaanilisi väetisi (haljasväetisi, orgaanilistest jäätmetest valmistatud komposti vm), mis omakorda suurendavad mineraalväetiste toimet. Eriti tõhus orgaaniline väetis on hästikõdunenud kompost, sest sellega viiakse mulda juba valmis huumust.
Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, mis esineb Eesti tingimustes. Taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Seetõttu on näiteks rähkmullad suhteliselt huumusrikkad.
Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. Savi- ja liivsavimuldades, kus on rohkesti savimineraalidest koosnevaid ibeosakesi, seotakse huumus tugevamini, võrreldes liivmuldadega.
Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid peavad olema tasakaalus.

52. Haljasväetised (põhikultuurina, külvamine kattevilja alla, niite -haljasväetis, vahekultuurina).
Iseseisva põllukultuurina: ühe- või kaheaastased liblikõielised kultuurid; külvatakse kevadel, veget; kasvavad põllul

Viiakse taliviljade külvi eelselt mulda

Viiakse hilissügisel mulda, kevadekülv

Kevadel viiakse mulda, kevadkülv

Külviaasta saak koristatakse teisel kasvuaastal, esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal viiakse sügisel mulda
Suvel 1-2x mass purustatakse, ädal küntakse mulda

Külv kattevilja alla

Niite-haljasväetis – haljasväetiskultuure kasvatatakse väljaspool külvikordi: haljasmass niidetakse ja veetakse väetatatavale põllule, kus see mulda viiakse
Vahekultuurina – pärast varavalmivate kultuuride saagi koristust külvatakse kiirekasvulisi kultuure või kultuuride segu, mis viiakse mulda sügisel või järgmisel kevadel
53. Tegurid haljasväetiskultuuride valikul . Punane ristik, lutsernid, mesikas haljasväetisena nende kasutamisvõimalusi ja agrotehnika.
Enamlevinud liblikõielised: pun ristik, valge mesikas. Tetraploidsed annavad mulda rohkem N kui diploidsed. Punast ristikut kasvatatakse kaheaastase sordina – hilised sordid. Allakülviks kasutatakse varasemaid sorte .
Kõige parem tulemus 22...25 cm sügavune künd, enne kündi taimik maha rullida või purustada.
Eelistada kevadkündi – suurem saak; vähendab N väljauhtumist.
54. Haljasväetiskultuuride mõju mulla kõvadusele, mulla elustikule, taimede toitumisele. Järelmõju kestus olenevalt liigist ja agrotehnikast.
Haljasväetis soodustab vihmausside elutegevust.
Valge mesika järelmõju 24-28%, punase ristiku järelmõju 16-18%. Positiivne mõju mulla struktuurile.
55. Võimalused lämmastiku leostumise vähendamiseks (haljasväetiskultuuride kasutamisel ). Haljasväetiskultuuride mõju toitainete püüdjate taimedena, toitainete transportijana, fütosanitaridena. Invasiivsus.
Leostumise ohu vähendamiseks tuleb haljasväetist lisada hilissügisel või järgmisel kevadel. Leostumise ohtu vähendab ka talivilja külvamine pärast haljasväetise lisamist. Kui vara künname, siis võib lämmastik lihtsalt välja leostuda.
56. Vahekultuurid, nende mõju mullaviljakuse suurendamisele.
Catch crop – vahekultuur

Toitainete leostumise vähendamine
Orgaanilise aine rikastamine
Mikrobioloogilise tegevuse soodustamine
Vihmausside tegevuse soodustamine
Mulla niiskuse säiltamine
Mükoriisa arengu soodustamine

57. Mida arvestada vahekultuuride valikul? Nt
Vahekultuurid kasvavad kiiresti, nad on väikse külvisenormiga, soodsa hinnaga, head N kogujad, hilisema generatiivse arenguga. Tuleks arvestada vahekultuuridele sobivas külvikorras kasutatavate kultuuride järjestusega. Nt: valge sinep, õlirõigas, rukis , hernes
58. Vahekultuuride koht külvikorras, külviaeg , kasutatavad kultuurid ja nende segud.
Vahekultuurid külvatakse tavaliselt põhikultuuri koristamise järel. Kõrrelised ja ristiku võib külvata kevadel teraviljade allakülvina. Vahekultuurid küntakse sisse kas sügisel vahetult enne maa külmumist või kevadel. Vahekultuurid seovad mullas olevaid toitaineid, vähendades nende kadu. Nad talletavad oma kudedesse toitained, mis vabanevad taimede lagunedes aeglaselt ning on järgmise aasta põhikultuurile jälle kättesaadavad. Sügisel kasvav vahekultuur tarvitab vihmavett, vähendades vee liikumist mullas ning sellega ka toitainete leostumist. Lisaks parandavad vahekultuurid, kui neid sobivalt kasutada, mulla struktuuri, vähendavad tuule- ja vee-erosiooni ning aitavad kontrolli all hoida umbrohte, haigusi ja kahjureid. Igal konkreetsel juhul tuleb leida vahekultuurid, mis sobivad nii külvikorra kui ka mulla- ja ilmastikutingimustega. Vahekultuuridest on seda rohkem kasu, mida varem nad külvatakse. Nad on seega otstarbekad eelkõige varakult koristatavate kultuuride järel.
Levinumad vahekultuurid on ristõielised (õlirõigas, valge sinep, raps), teravili (rukis, oder, kaer, tatar) ja heintaimed (ristik, raihein).
59. Huumusbilansi kalkulaator. ???
60. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus ja kasulikkus.
Umbrohud on aias, põllul, rohumaal kasvavad mittesoovitud taimed.
MIINUSED

Umbrohtumisega kaasnevad saagi kaod
Saagi kvaliteet halveneb
Kultuurtaimed peavad võitlema nendega ruumi ja valguse pärast
Umbrohud on suure veetarbega ja kasutavad toitaineid
Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad

PLUSSID
+ sügavajuurelised umbrohud toovad toitaineid altpoolt ülesse
+ umbrohud vähendavad aurumist
+ rohkem putukaid ja linde
61. Umbrohtude introduktsioon, probleemid – lahendused.
Sissetoomine on kas tahtlik või tahtmatu . Tahtlik on uute liikide sissetoomine. Tahtmatu on tulnuktaimede lisandumine, autoga, laevaga, rongiga.
62. Umbrohtumise suurenemise tegurid

Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje
Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks
Vead kompostimisel
Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine
Agrotehnilised vead
Koorimise puudulik teostamine
Teravilja monokultuur
Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas
Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel

63. Umbrohtude klassifikatsioon : agrobioloogilised rühmad, iseloomustus, umbrohtude levimise viisid.
LEHEL!!!!!!
Agrobiloogilised rühmad:
I parasiitumbrohud

Täisparasiit- neil puuduvad lehed ja nad kinnituvad iminappadega nt võrm

Poolparasiit- neil on lehed ja on võimelised iseseisvalt toituma nt põld-härghein
II mitteparasiitumbrohud

Lühiealised- viljuvad ühe korra, siis surevad. Paljunevad seemnetega peamiselt.

suviumbrohud-

talvituvad ja taliumbrohud

mitmeaastased

vähelevivad

sammasjuurelised

narmasjuurelised

puhmikulised/kõrrelised

mugul - sibul umbrohud

hästi levivad

võsundilised

risoomidega

roomjuurelised
64. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid.
Seemneid on 30 000- 100 000 m2. Seemnevaru säilib ja hakkkab siis kasvama kui on soodsad tingimused. Kui umbrohuseemned jätta pindmisesse kihti, siis on nende idanemine soodustatud, kui alumisse kihti, siis on nendest lahtisaamine raskendatud.
Levik:
Autohooria- iselevik
Anemohooria- tuule abil
Hürdohooria- vee abil
Zoohooria- loomade abil
Ornitohooria- lindude abil
Antropohooria- inimeste abil
65. Umbrohuseemnete primaarne ja sekundaarne puhkeolek, reguleerimise võimalused.
Primaarne- seemned, mis väljusid taimest dormantses olekus, näitavad primaarset puhkeolekut
Sekundaarne- seemned, mis eraldusid taimest mittedormantses olekus, näitavad sekundaarset puhkeolekut
Reguleerimine: kasutada hormoone, mis suruvad alla seemnete idanemise protsessi ehk inhibeerivad kasvu.
Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist.
66. Umbrohtude tärkamiseks vajalikud keskkonnatingimused, umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil.
Neil on kindalad idanemise tingimused, nt temp, valgus; oluline on see, kui sügaval nad mullal asuvad. Temp tavaliselt 5—10 kraadi.
67. Vegetatiivsed paljunemise viisid.
Lehe või lehetükkidega

Lehe, varre, juure osad

Juurtele tekkivate lisapungade abil nt. väike oblikas
Lehele tulevad juured alla nt begoonia
Murdunud oksa abil nt paju

Muundunud varred ja võsud

Maaaluse varrest e risoomist nt hanijalg .
Risoomi muundumine mugulaks nt kartul.

Tütartaimed ja sigikehad

Täiskasvanud taime külge kasvavad tütartaimed nt maasikas; varrel, lehtedel või õisikul tekivad sigikehad.
68. Indikaatortaimed.
Taimed, mis on mulla või selle režiimi suhtes kitsa kohastumusega. Nende abil saab pinda iseloomustada ilma eeluurimiseta.
Nt oblikas kasvab happelisel mullal. Lubikas ja põldsinep kasvab lubjarikkal pinnasel. Ja nt paiseleht viitab halavale õhustatusele.
71. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje
Ennetav: eesmärgiks on leviku pidurdamine

Idanemisvõimeliste umbr.seemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine
Umbrseemnepuhas ja kvaliteetne külvis
Kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbr seemnete levikut põllule

Survetõrje:

Õige külviaeg ja viis
Otstarbekas mullaharimine ja väetamine
Liigniiskuse ja happesuse kõrvaldamine
Kasutada kasvukohale sobivaid kultuure ja sorte, mis on kõrgekasvulise ja kiire algarenguga.
Suvi ja taliteraviljade vaheldumine külvikorras

72. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje.

Otsene - korjatakse välja
matmine- kaetakse mingiks ajaks materjaliga , mis lämmastab olemasoleva lehestiku.
Väljakurnamine- takistada varuaine kogumist ja sundida neid suve lõpus varusid kulutama. Ehk siis taim kurnab end ise välja.korduvalt peab kasutama, muidu pole kasu.
Seemnte idanemise provotseerimine ja siis taimede hävitamine
põletamine

73. Kõrrekoorimine , kõrrekoorimise diferentseerimine lähtuvalt umbrohtumusest (lühiealised umbrohud, h. orashein,põldohakas, põld-piimohakas).
Kõrrekoorimine, teravilja alt vabanenud alade koorimine; sügisese mullaharimise võte. Kõrrekoorimine on tõhus umbrohutõrje: soodustab lühiealiste umbrohtude sügisest idanemist ja seega tal vist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava.
74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil.
2 võtet: koormine ja sügiskünd.
Umbr moodustab uue punga, ehk siis kurnab end, mis ongi koorimise mõte. Niikaua koorid, kuni taim hävineb.
Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse
Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine .
75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje.
Külvieelse ülesanded:

pindmise mullakihi murendamine, kobestamine, mullapankade purustamine

mullapinna tasandamine

veevarude säilitamine

mulla õhustamine

umbrohtude hävitamine

väetiste ja taimekaitsevahendite segamine mullaga
Kammäke, varb-rulläke.
Kasvuaegsel mullaharimisel
1. Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine
2. Veevarude säilitamine
3. Mulla õhustamine
4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine
76. Kaetud masinatega harimine, viiviskülv .
Viiviskülv – nt porgand külvatakse 5-8 päeva pärast viimast mullaharimist (madalalt 2-3 cm sügavuselt); kultuurid külvatakse nende tavalisest külviajast veidi hiljem (1-2 näd)
77. Äestamine (pimeäestamine). Äestamise mõju umbrohtudele. Nt
Äesatmine tõrjub paremini madalajuurelisi ja väikeseseemnelisi umbrohtusid . (mailane, vesihein, põldkannike)
78. Äestamise efektiivsust mõjutavad tegurid (umbrohtude kasvufaas , umbrohtude liik, kultuuride arengustaadiumid, ilmastikutingimused, mullaseisund, töökiirus, töösuund).
Efektiivsem siis, kui umbrohi on idulehtede faasis. (60-70%) Suuremas kasvufaasis olevate umbrohtude puhul peaks harimisriistade tööorganid olema tugevamale survele reguleeritud. Äestada tuleks kas enne kultuurtaimede tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud. (Teraviljadel 3 lehe staadiumis ) Äestada tuleks kuiva ilmaga, keskpäeval. Mida suurem liikumiskiirus , seda tulemuslikum töö.

tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv - ja aktiiväkked
tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp -, suga-, kamm -, pii-, nuga -(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked
tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised

79. Teravilja, herne ja põldoa äestamine.
Äestamine on oluline eriti talisnisul ja suviteraviljadel aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks. Äestatavatel kultuuridel peaks külvise normi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Nisu äestamine kahe lehe faasis, väiksema töökiirusega. Suviteraviljadel tärkamiseelne äestamine, otra peaks pärast külvi rullima ja äestama enne oraste tärkamist. Rukki äestamine kevadele ei ole oluline.
Hernest äestada tärkamiseelselt 2-3 cm sügavuselt, pärislehtede ilmumisel , võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni.
Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist 1-2x. Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel peab uuesti äestama.
80. Rasketel muldadel äestamine.
Sõmeraline muld võimaldab äestamist efektiivsemalt teha. Mehaaniline umbrohutõrje ei anna raskematel ja kooriku tekkele kalduvatel muldadel mitte iga harimisriistaga rahuldavaid tulemusi. Raske koorikuga mullad soovitatakse enne äestamist töödelda rõngas-rihvel rulliga.
81. Teraviljade vaheltharimine .
Lai reavahe , aga ei asenda äestamist. Rootoräkkega
82. Äestamine ja vaheltharimine mulla hüdrofüüsikaliste omaduste mõjutajana.
Harjad vaheltharimiseks – plastikust harjad, mis töötlevad pealmist mullakihti, eemaldades sellega umbrohu. Harjade tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel. Oht, et umbrohud edasi kasvavad, on väiksem, sest rohkem või vähem mullast väljakistud juurtega umbrohtudest jäävad mullapinnale. Harjade optimaalne harimissügavus on 3 cm. Nad jätavad kobeda peenesõmeralise mulla, mis aga teatud muldadel võib pärast tugevaid sademeid põhjustada erosiooni või mudastumist.
Äestamine kaitseb kuivamise eest.
83. Köögiviljade vaheltharimine (selektiivne, mitteselektiivne,)
Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!!
84. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel.
Piiäke – õrnemate taimede puhul
Sugaäke – raskematel muldadel
Harjastega äke – tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel
V kartul – äestada kuni õitsemiseni
85. Kartuli umbrohutõrje.
Herbitsiidid , paagisegud.
86. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi – vahu kasutamine, aurutamine , külmutamine , elektriga tõrje, laserid, UV kiirgus).

lahtine leek - lahtise leegiga umbr hävitamine. Paaris sek kuumusest piisab , et hävitada umbrohi. Nt maasikate puhul
solarisatsioon- niiske mulla kuumuatmine
Kiiritamine. Infrapuna kiirgusega
kuuma vesi+vaht
aurutamine- kuuma õhuga
külmutamine-
elektriga tõrje- elektrilaeng aurustab taimemahla.
Laserid-

87. Leegitamise mõju umbrohtudele, keskkonnale (mulla mikrofloora ja fauna ).
Lahtise leegiga paarist sek kuumusest piisab, mis tungib paari mm sügavusele mulda, et hävitada umbrohu paari päeva pärast. Mikrofloorale ja faunale ei mõju see hästi, kuna leek võib selle hävitada.
88. Leegitamise mõju sõltuvalt umbrohuliigist ja umbrohu ning kultuurtaime kasvufaasist.
Idulehtede faas – põldsinep, põld- kannike , verev iminõges
Idulehed kuni 2 idulehte – teekummel, kahar kirburohi
Idulehed kuni 4 pärislehte – kesalill
Rohkem kui 4 pärislehte – vesihein, raudnõges, roomav madar
Noor taim on leegitamise suhtes tundlikum . Oluline on ka kasvukuhiku paiknemine, kui see on sügavamal, siis leegitamine ei mõju ning taim võib uuesti tärgata. Pigem mõjub leegitamine üheaastastele taimedele. Kõrrelised on kõige vastupidavamad leegitamiseke. Kultuurtaime võib leegitada tärkamise eel ja järel.
89. Multši kasutamine umbrohutõrjel, „materjalide“ valik ja nende omadused (taimed, orgaanilised, tehis , iselagunevad jne).
Multš on sobilik umbrohutõrjeks, aga see peab sobima kultuuriga . Oluline on seltsilistaimed.
Sünteetline: killustik, sobib modernsesse aeda, ei vaja hoolitsust ja juurdepanemist.
Nt maasikaltele sobib tehismultš ehk kile.
Orgaaniliseks materjalik sobib põhk, koorepuru, turvas , puiduhake, saepuru.
Orgaaniline multš parandab niiskussisaldust, ei teki koorikut, meelitab ligi vihmausse, pärsib umbr teket, tuleb pidevalt juurde panna.
Iselagunev multš on paberisarnane toode.
90. Bioloogiline umbrohutõrje, mükoherbitsiidid.
Umbrohtudele levitatakse haigusi, kahjureid, mis neid ennast ei kahjusta.
Peamiseks biotõrjevahendiks on putukad--- odra vastu kärsakas.
Mükoherbitsiidid – kemikaalid , mis hävitavad seeni?
91. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon – kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed,mullaherbitsiidid, taime ja mulla kaudu mõjuvad, taime kaudu mõjuvad). Herbitsiidide toimespekter.
Herbitsiidide kasutamine. Hommikul vara pritsitakse.
Toime järgi jagatakse kaheks:

Üldhävitava toimega Mitteselektiivsed
Surmavad kogu taimeestiku- Kasutatakse peale kultuuride koristamist. Toimeaineks on glüfosaat.

Valiva toimega- Hävitab ainult ühtesid liike, teisi ei mõjuta. (selektiivsed)
Toimimise viisi alusel jagatakse:

Kontaktsed- kahjustavad ainult neid taimeosi, millega kokku puutuvad. Mõju on kiire
Süsteemsed- kanduvad taimes laiali kõikidesse taimeosadesse ja hävitavad taime.

Mõjumise järgi jaotatakse kaheks:

Taime ja mulla kaudu mõjuvad.- Pritsitakse tärkamis eelselt või tärkamise järgselt

92. Herbitsiides kasutatavad abiained toime efektiivsuse parandamiseks ja kultuurtaime kaitseks (kandurained, sünergismitekitavad, inertsuse suurendamine hoiustamisel).
Kasutatakse nt glüfosaati. lisaks glüfosaadile on kasutatud abiainetena seda lagundavaid aineid, nt AMPA, mis on isegi mitu korda mürgissemad kui glüfosaat ise.
Sünergism- Nt kasutatakse segusid, mille eesmärk on nt kahjurite hävitamine, eemale peletamine. Enamasti kasutatakse kemikaale. Nendega koos ka biolooogilise vahendeid.
93. Paagisegud, kleepeained - nende kasutamise põhimõtted.
Paagisegu:

Veega tehakse pooleks ja siis pritsitakse taimedele. Pannakse kolmveerand vett paaki ja siis pH reguleeritakse (5...6). Lisatakse väetis, pestitsiid , herbitsiid jne, ja siis täidetakse veega paak. Segaja peab koguaeg töötama, samal päeval ära kasutada.
Kleepaineid kasutatakse lisandina paagisegudes, et oleks parem kleepuvus ja ühtlasem kattuvus. Paljud lehed on karvased, vahased ja lahus ei jääb tilgana peale. Selleks, et tekiks ühtlane kile taimele ja see lahus tungiks võimalikult kiiresti taimesse, selleks kasutatakse kleepaineid.

94. Herbitsiidid ja vee kvaliteet (temperatuur, kare vesi, soolade sisaldus, pH tase), reguleerimise võimalused.
Reguleeri vee pH vajalikule tasemele, lisades vee pehmendajat Spray Plus . (ka äädikas) Vee pehmendaja kogus sõltub vee pH tasemest ja vabade karbonaatide sisaldusest. Paagisegudeks kasutatava vee optimaalne pH on vahemikus 5-6. See tagab paagisegu komponentide parema lahustuvuse ja parandab pritsimise efektiivsust. Veetemperatuur soovitavalt üle 10 kraadi. Kerge öökülm soodustab preparaadi taimesse tungimist nii umbrohtudel kui ka kultuurtaimedel. Tuul – lubatud kuni 4 m/sek.
95. Herbitsiidide järelmõju, seda mõjutavad tegurid.
Pehme talv muudab ained inaktiivseks. Enamik herbitsiide on lühiealise fütotoksilise järelmõjuga ja kiiresti välja uhutavad. Osad jällegi püsivad mullas mitmeid aastaid ja on võimelised umrohtusid hävitama.
96. Herbitsiidide fütotoksilisuse vähendamise võimalused (aminohapped biostimulaatoritena).
Ained, mida lisatakse taimekaitsevahendile, et vähendada fütotoksilisust. Nt aminaohapete lisamine vähendab fütotoksilisust.
97. Herbitsiidide resistentsus.
Kautatakse mitu aastat (4) järjest sama toimemehhanismiga herbitsiide. (glüfosaat) Tekivad superumbrohud.
98. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood.
99. Herbitsiidi kasutamist mõjutavad tegurid.

ilmastikutingimused temp, sademed, tuul:
optimaalne on 15-20 kraadi, aga kerge öökülm aitab kaasa preparaadi tungimisele taime. Saju aial ei pritasita, sest see peseb kogu preparaadi maha. Kui on tugev tuul, siis osa preparaadist võib ära kanduda.

kultuurtaimede seisund ja kasvufaas:
kõige tundlikum on idulehtedele ja esimestele pärislehtede faasis.

umbrohtude seisund ja kasvufaas:
idulehtede faas ja esimeste pärislehtede faasis on kõige tundlikum.
100. I - Taimekaitse ja selle rakendamise põhimõtted. Herbitsiidide kulunormid, kulunormi efektiivsus.
Sõltub umbrohu tundlikkusest. Kulunorm sõltub kultuurist, umbrohu iseloomust, koosseisust ja ilmast.
101. Piraat - ja võltsitud taimekaitsevahendid .
Tuleb alati kontrollida, kas tegu on õigete taimekaitsevahenditega, kui müüakse vah väga odavalt, siis võib olla tegemist võlstkaubaga. (tehakse järgi kõige enam Aasias)
Kuni 20% Euroopa taimekaitsevahendite turust. Võivad olla tervisele ohtlikud.
102. Nn superumbrohud, roundupi resistentsed taimed.
Võib olla väga pikk. Nt glüfosaadi puhul on poolestus aeg kuni 3 aastat, kuna g on üks odavamaid taimekaitse vahendeid, siis kasutatakse seda ja ei hoolita tagajärgedest. Eesti muldadel ei ole taimekaitsevahendite liigse sisalduse probleeme täheldatud, aga see on suureks probleemiks nt USAs.
103. Umbrohutõrje maheviljeluses
Mehaaniline.

Otsene-korjatakse välja
matmine- kaetakse mingiks ajaks materjaliga, mis lämmastab olemasoleva lehestiku.
Väljakurnamine- takistada varuaine kogumist ja sundida neid suve lõpus varusid kulutama. Ehk siis taim kurnab end ise välja.korduvalt peab kasutama, muidu pole kasu.
Seemnte idanemise provotseerimine ja siis taimede hävitamine, idanema meeltitaud umbrohud hävitatakse.
põletamine

104. Mullaharimise põhisuunad, ülesanded.
Mullaharimine on mulla töötlemine vastavate masinate ja riistadega. Eesmärk on luua soodsamaid kasvutingimusi taimedele.
Ülesanded:

künnikhi pööramine

mulla vee- ja õhuržiimi reguleerimine

mulla puhastamine umbrohtudest

väetiste mulda viimine

mullapinna tasandamine ja tihendamine
106. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded, kõrrekoorimise diferentseerimine, masinate valik sõltuvalt umbrohtumusest, põhu kogusest.
Peale teravilja koristamist mulla harimine umbrohtude tõrjeks.
107. Põhumajandus, ebaõigest põhumajandusest tingitud probleemid. Põhu järelmõju kultuuride saagile.
Enne kündi peab olema teraviljapõld kooritud, see tagab põhu lagunemisel soodsama vee- ja õhurežiimi ja N kasutamise. Kui ei koorita, siis tekib põhukiht. Põhu juurdeviimisel mulda N suhe muutub väiksemaks, peab juurde andma.
108. Koristusjärgne glüfosaatidega pritsimine.
Peale kõrrekoorimist tuleb glüfosadiga pritsida. Enne ei tehta, kui taimed on 15 cm pikkused. Risoomide mass väheneb 50%.
109. Mulla sügisene kobestamine: künnikihialuse tihese kõrvaldamiseks, sügavkobestamine.
Kobestamine aitab vee ja õhurežiimi reguleerida, parandab juurte arengut, taimede toitumist.
Tingimused: kuiv muld, sügisel parem, sest siis mõjub hästi kapilaarsele veetõusule. Nitreaatide leostumise oht on suurem sügisel.
110. Künd, mulla pööramise ülesanded.
Harmine jaguneb 2ks:
Sügav ja pindmine
Sügava alla kuuluvad künd, freesimine , sügavkobestus
Pindmise alla kuuluvad libistamine, äestamine, koorimine, rullimine, kultiveerimine
Pööramise ül:

mullakolloidide ja lahustuvate soolade uuesti ülemisse kihti toomine
umbrohtude tõrje
mulla füüsikaliste omaduste parandamine
väetiste mulda viimine

111. Nõuded külvieelsele künnile ja sügiskünnile (sügiskünni viil, viilude harjad.
Sügiskünniviil- õhu ja mulla kokkupuutepind peab olema võimalikult suur. Tuleks vältida tüü või rohu lauskihi tekkimist künnikihi alla ja võimaldada õhu ja vee osalust kõdunemisel. Künniviil peab olema pööratud 135 kraadi. Viilude harjad ümarad või teravad. Tervavad siis, kui on sügiskünd ja seejärel kohe külv. Tüü ja põhk peavad olema maetud.
Künnivaod peavad olema sirged, norm kiirus on 7 km/ha. Ribakünd kõige parem.
112. Künnisügavuse diferentseerimine.
Normaalne on 20...22 cm. Kui muld lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui kasvatatakse uuesti teravilja, siis võimalikult sügavalt ja sügisel. Kui järgneb raps/rüps, siis 18-20 cm.
Sp, et rapsil on suurem juurekava ja kui teravili järgneb teraviljale, siis suureneb allelopaatiline mõju, aga sügavam künd vähendab seda.
Kui on umbrohtusid palju, siis 22...25 cm sügavuselt.
113. Künni aeg ja diferentseerimine.
Künnitöödega peaks olema valmis oktoobri lõpuks. See tuleks ära teha sügisel, aga vägisi ei tohi teha. Kui sügisel ei saa teha, siis kevadel.
114. Adra lisaseadmed ja nende ülesanne. Adra hõlmatüübid.
Kui eesmärgiks on umbrohtude hävitamine, siis peaks adra tera olema sama pikk kui on vao laius.
115. Tihendusrull e pakker, ülesanne.
Tihendusrulli kasutatakse nt odra kasvatamisel.
116. Mullaharimise minimeerimine.
Otsekülv - kulude kokkuhoid harimisel, aga selleks on vaja kvaliteetseid otsekülvikuid, mis on kallid. Aga see-eest otsekülv parandab mulla pealmises kihis C sisaldust ja parandab seeläbi viljakust. Miinusteks on umbrohud, haigused, sest neid ei hävitata. Selleks peab kasutama rohkem pestitsiide, mis toovad kaasa selle akumuleerumise mulda.
117. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused ( tööaeg , kulutused, saak, umbrohtumus, vihmaussid , taimehaigused ja kahjurid, N-majandus, huumusseisund, sordi ja kultuuri valik, mulla tihenemine jastruktuur, mulla filtratsioon, toitainete diferentseerumine künnikihis, toitainete juurdeviimine, toitainete leostumine,pestitsiidide koormus).
Eelised
Puudused
Lahtised küs?
Aja kokkuhoid
Rohkem herbitsiide peab kasutama
Kahjurid, haigused
Kütusekulude kokkuhoid
Umbrohtude oht
Huumuseseisund
Vihmausse rohkem
Väiksem saak
Toitainete juurdeviimine
Parem filtratsioon
118. Künniasendamisega kaasnevad probleemid üleminekul ja lahendusvõimalused.
Tuleb kontrollida, kas taimed on piisavalt N varustatud. Künnita variandi puhul võivad mikroorganismid hakata suurt kogust põhku lagundama ja seovad kogu vaba N-i.
119. Ecomat, töö põhimõte, mõju mullale ja mulla fütosanitaarsele seisundile.
122. Äestamine, ülesanded, mõju mulla õhu- ja veerežiimile. Äkete jaotus. Agrotehnilised nõuded äestamisel. Äestamise kvaliteeti mõjutavad tegurid.
Äestamine
Äestamise ülesanded sõltuvad äestamise ajast:
Eristatakse:
külvieelset,
külviaegset
ja külvijärgset ehk kasvuaegset äestamist,
Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jmt. tööga, külviaegsel äestamisel aga kooskülvamisega.
Äkke murendav ja kobestav mõju sõltub:
veojõuallika liikumiskiirusest,
äkke raskusest,
äkkepulkade asetusest ja kujust.
Kiiruse suurenedes hakkab äke hüppama, lõhutakse struktuuri ning muld tolmustub.
Üldreeglina on mulla struktuuri lõhkuv toime seda suurem, mida kuivem on muld ja mida kiiremini äke liigub. Mida suurem on raskus tööorganile, seda suurem on võimalik töösügavus ja seda paremini püsib tööorgan mullas – seda eelkõige suurematel töökiirustel.
123. Kultiveerimine, ülesanded, kultivaatorite tööorganid – nende mõju mullaharimiskvaliteedile. S- pii, C- pii,
tüükultivaator, hanijalgkultivaator, Crossboard (vedrupiisilur). Äestamise kvaliteeti mõjutavad tegurid.
Kultiveerimine
Kultiveerimise ülesanded
1.Mulla kobestamine ja õhutamine,
2. Mulla segamine ja murendamine,
3. Põllupinna tasandamine,
4. Umbrohu hävitamine.
5. Väetiste ja mulda antavate herbitsiidide ja insektitsiidide segamine mullaga
6. Künnialuse kihi kobestamine
7. Künni asendamine
Lauskultiveerimise eesmärgiks kogu haritav mullakiht kultuurtaimede kasvuks ja arenguks soodsaks muuta.
1) kultiveerida tuleb õigeaegselt, s.t. kui mullapind on tahenenud ja elutegevus mullas alanud;
Kergema lõimisega mullal võib niiskus olla suurem, raskemal peab olema väiksem.
2) kultiveerida tuleb nõutud töösügavusega
3) kultiveeritud põllu pindmine kiht peab olema hästi kobestatud ja murendatud, umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud;
4) kultiveerimine peab toimuma ilma niiskete ja märgade aluskihiklompide pinnale toomiseta;
5) kultiveerimisega ei tohi kaasneda mulla tolmustamist (mullasõmerate purustamist) ja tihendamist;
6) kultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta;
7) kultiveeritud põllul ei tohi esineda töötlemata põlluosi.
Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest.
C- kujulise ankruga kobestuskäpad
- vibreerivad halvasti,
- toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisse kihti
- ja ka nende eriveotakistus on suurem.
Külvieelsel kultiveerimisel on kõige otstarbekam kasutada S-kujulisi vedrupiisid.
S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötamisel hästi nii piki kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb paremini.
S-piisid iseloomustab hea elastsus . Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust.
Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid.
1. Ei ummistu taimejäänustega
2. Talub hästi kive
3. Eriveotakistus on tunduvalt väiksem
4. Hea umbrohutõrje
Rõhtlõiketeradega hanijalgkäpad sobivad hästi umbrohujuurte läbilõikamiseks, mistõttu neid kasutatakse valdavalt
reaskultuuride reavahede harimiseks ja kõrrekoorimisel.
Mullaharimise täiendseadistena on enamkasutusel kultivaatori raamile vedrustatult kinnitatud silurplaat (plaatlibisti),
varbrull (varbrulläke) ja hariäke (kammäke). Silurplaat paigaldatakse kas kultivaatorikäppade (-piide) ette, taha või ette ja
taha. Varbrull paikneb tavaliselt taga või ees ja taga, hariäke aga ainult taga.
124. Rullimine, ülesanne, mõju mulla õhu- ja veerežiimile. Silerull, Cambridge rull, rõngasrihvelrull, kiilrõngasrull,
rõngasrull, karpprofiil-rõngasrull, õhkrehvrull – nende mõju mullale.
Rullimine
Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel.
Rullimise ülesandeks on :
- mullapinna tihendamine
- mullapinna tasandamine
- mullapankade purustamine
- väikeste kivide mulda surumine
- mullakooriku purustamine
- külmakergituste likvideerimine
- konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rullil on veel täiendav ülesanne – muuta pealiskiht kobedaks, niiskuse
väljaauramist takistavaks
Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi:
- Väheneb suureläbimõõduga mittekapillaarsete pooride hulk mis vähendab mullast difusioonist tingitud veeaurumist.
- Parandab kapillaarset poorsust ja soodustab kapillaarvee tõusu seemneteni, et vähendada kapillaarvee tõusu maapinnale ja
sellega veekadu tuleks peale rullimist äestada.
Parandab kontakti seemnete ja mulla osakeste vahel (soodustab idanemist).
- Parandab kontakti mulla ja väetiste vahel, soodustades sellega taimede toiterežiimi.
- Loob pindmises kihis optimaalse tiheduse
Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel, märgade muldade rullimine tekitab koorikut. Kuivade muldade
rullimiseks tuleb kasutada raskemaid rulle.
Kuiv muld tiheneb rullimisel vähe.
Vaid kerge lõimisega muldi võib rullida optimaalsest kõrgema mullaniiskuse juures.
Silerull toimib peamiselt tihendavalt, kuid mõnevõrra purustab ka mullapanku ja tasandab mulda ning kevadel võib temaga
mullast üleskerkinud taimede juuri mulda vajutada.
Cambridgerull
Kiiljad ja hammastatud servadega nn. rihvrõngad paiknevad vaheldumisi .
Lõhub mullapankasid,
Külmakergituste rullimiseks kevadel
Mulla tihendamiseks
Hea enesepuhastusvõime
Rõngasrihvel, Croskillrull
Koosneb külgkrihvidega varustatud välisservaga rõngastest
Kõige parem rullitüüp on rõngasrihvelrull mis tihendab maapinda ja jätab pealt 1,5-2 cm mulda kohevaks.
Niisugune rõngasrull sobib põllu külvijärgseks rullimiseks, sest ühtaegu mulla tihendamisega kergitavad rõnga külgkrihvid
mulda ühes ja jätavad pinnale niiskuse aurumist takistava kihi (mis väldib kapillaarvee kerkimist pinnale).
Eriti sobiv rasketele muldadele
Ei ole nii hea enesepuhastus
kui Cambridge rullil
Kiilrõngasrull
Mulla tihendamine võrreldes eelmistega suurem, suurem kapillaaride taastamise võime
Suurendab oluliselt põllu eripinda, kiirendades nii mulla soojenemist
Karpprofiilrõngasrull tihendab mulda hästi. Tänu töötamisel profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe .
125. Külvieelse mullaharimise ülesanded.
Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda .
126. Diferentseeritud mullaharimissüsteem
a. kerge lõimisega muldadel
b. keskmise lõimisega muldadel
c. raske lõimisega muldadel
Kerged mullad
Mullaniiskuse jaotumus
künnikihis Harimisskeem
Wv = 55-65%
Mullaharimine 4-5 cm sügavusel
Külv
Keskmised mullad
Wv = 50-65%
5-7 cm
Külv
Rasked mullad
Libistamine
Künd 7-9 cm
5-6 cm
Wv = 50-55%
127. Mullaniiskuse sõltuvus mullaerimist. Mullaniiskuse jaotus künnikihis, harimissügavus, harimiskordade arv,
harimisskeemid.
Küllastumata kihis, kus kõik poorid ei ole veega täidetud ja
(joonis 4.1), mõjuvad poorides olevale veele jõud:

raskusjõud, mis sunnib vett allapoole valguma

kapillaarjõud, mis tõstavad poorides olevat vett suurema veesisaldusega kihist väiksema veesisaldusega kihti (pindpinevusest tingitud kapillaarrõhu tõttu on näiteks veetase alt ühendatud peenikeses ja jämedas torus erinev).
Joonis 4.1. Küllastunud ja küllastumata (niiskuse mõttes) pinnasekihid .
Küllastunud kihi ülemist piiri nimetatakse põhjavee vabapinnaks (water table) ning seal on hüdrostaatiline rõhk võrdne õhurõhuga. Vabapinnast allpool, esimese suhteliselt vettpidava kihini on surveta ehk vabapinnaline põhjavesi, mida nimetatakse pinnaseveeks. Seega pinnasevesi on kõige ülemine põhjavee kiht, mis on aktiivselt haaratud veeringesse. Inglise keeles terminit “pinnasevesi” ei eristata ning selle asemel öeldakse groundwater in active zone.
Sademete väikse intensiivsuse korral läheb vesi otse pinnasesse ja suurendab tema niiskust. See imbub omakorda pinnasevette ning toidab pinnasevee äravoolu. Intensiivsete sademete korral langeb maapinnale rohkem vett kui pinnas jõuab sisse imada. Selle tulemusel tekib sademete jääk.
128. Lahusagregaatne ja põimagregaatne mullaharimine.
129. Külviase (tihedus, harimissügavus, harimise ühtlikus, külvisügavus, külvisenorm )
Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veerežiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset
harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm. Kui kevad juhtub olema sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja kevade korral sügavamalt. Arvestades künni kvaliteeti, põldude kivisust, umbrohtumist ja teisi tingimusi on vaja põlde külvieelselt rohkem kui üks kord harida. Mitmekordsel harimisel peaks püüdlema selleni, et viimane harimine, mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse.
Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida.
Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse
Külv tuleb rullida – õhkrehvrull
Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke ( piid )
Külvisenorm:

1000 seemne mass

Idanevate seemn m2

Idanevus%

Puhtus %
b*a/c; b*a*100/c
Külvisügavus
Seemnete sügavam külv
Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu
Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel.
Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks.
Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine.
Savimuldadel juhtub aga sageli nii, et osa seemnest jääb mulla pinnale.
Külvil tuleb arvestada ka mulla niiskust.
130. Külvijärgne muldade tihendamine.
Teraviljade seemned on külvireas jaotud hajusalt (2…3 cm laiuselt). Seemnete külvisügavuse ühtlikkus madalatel töökiirustel (kuni 6 km/h) stabiilne. Suurematel töökiirustel jääb ebatasastel ja tihenenud muldadel kuni 15% seemneid mulla pindmisse kihti. Nende muldaviimiseks tuleks põldu külvijärgselt rullida. Samasugust võtet tuleks kasutada ka küntud põldudel. Saagilisa 400…600 kg/ha. Väga ekstreemsetes oludes (sügisel koristamata jäänud suvirapsi põld) töötas põimkülvik T-S rahuldavalt.
131. Taliteraviljade mullaharimine. Kesade harimine.
Taliteraviljade külvieelne mullaharimine sõltub eelviljast, põldude kultuuristatusest ning ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (künnipõhine või pindmine harimine, otsekülv).
Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite moodustumist pritsida üldhävitava herbitsiidiga (maheviljeluse nõuete järgimisel jääb see tegevus ära); kahe-kolme nädala pärast harida põld ( randaal , nugaäke vms) ning seejärel ~2 nädala pärast künda. Künnisügavus sõltub mullastikust ja umbrohtumusest (orasheinaga umbrohtunud põllul võiks künda sügavamalt).
Arvestama peab, et taliteraviljade külvi eel peab muld olema küllaldaselt tihenenud. Hilisemate kündide korral tuleks põldu rullida (adra tihendusrull, rihvelrullid), et tagada taliteraviljadele sobivaim külvisügavus (2...4 cm). Külvieelne kerge kultiveerimine hävitab umbrohte ja loob seemnetele soodsa idanemiskeskkonna.
Mullapind tuleks harida võimalikult siledaks, et talvel lohukestesse kogunev vesi ei ohustaks taimi.
Loomulikult on hästikultuuristatud aladel võimalus piirduda pindmise (8…10 cm) randaaliga vms. harimisega või mullaharimisest loobuda ja külvata talivili otsekülvi meetodil (eelkõige rapsi või suviteravilja järgselt).
132. Kartulipõllu ja köögiviljade mullaharimine.
Kartuli mahapanek, kui muld on püsivalt 7-10 kraadi. Rullimine - soodustab mulla soojenemist ja mullaniiskuse liikumist kartulipesa tsooni. Äestamine – hoiab mulla kobeda ja umbrohupuhtana. Muldamine – kuni õeipungade moodustumiseni.
Köögiviljad:
Aiamullas kasvab enamik köögivilju väga jõudsalt ja annab õige hoolduse korral ka head saaki. Siiski tuleb kultuure valides ja paigutades arvestada mulla omadusi ja sobivust. Et koduaias on tegemist väikeste pindaladega, siis ei valmista raskusi ka mulla parandamine, tema struktuuri ja keemiliste omaduste muutmine kasvatavaile kultuuridele sobivaks.
Mehaaniliselt koostiselt (lõimiselt) jagunevad meie mullad liiv-, saviliiv -, liivsavi- ja savimuldadeks, peale selle leidub kohati turbamuldi. Liiv- ja saviliivmuldi loetakse kerge- te, liivsavimuldi keskmiste ning savimuldi raskete ja külma- de muldade hulka. Turvamullad moodustavad tavaliselt pinnase pealise kihi, selle all on liiv, savi või nende segu. Keemilise reaktsiooni järgi rühmita- takse mullad tugevalt happelisteks, neutraalseteks ja leeliselisteks.
Liivmuldade huumusesisalduse suurendamiseks sobivad laudasõnnik, kompost ja turvas; väga häid tulemusi annab turbaga multimine. Savimuldi muudab õhurikkamaks hobusesõnnik (kõduneb kõige kiiremini), kuid ka teiste loomade sõnnik, kui allapanuks on kasutatud rohkesti turvast. Turvasmuld on üldiselt suure veesisaldusega ja kuivalembesed taimed seal eriti hästi ei kasva. Et teda õhurikkamaks muuta, tuleb lisada liiva ja neutraliseerimiseks lupja.
Köögiviljad ja maitsetaimed vajavad üldiselt kerget või keskmise raskusega huumusrikast saviliiv- või liivsavimulda, mis sisaldab rikkalikult toitaineid, niiskust ja õhku. Kergematel muldadel kasvavad paremini kurk , porgand, söögipeet, lill- ja spargelkapsas, aeduba , sibul ja enamik maitsetaimi, raskematel muldadel peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. Mulla reaktsiooni suhtes köögiviljad eriti tundlikud ei ole, kuid paremini sobib neile nõrgalt happeline või neutraalne muld.
Kogu kasvuaja jooksul vajavad köögiviljad palju toitaineid. Sellepärast tuleb köögiviljaaiale anda põhiväetised sügisese mullaharimise ajal; lisaväetised antakse kevadise mullaharimise ja peenarde tegemise ajal ning pealtväetisi taimede kasu ajal vastavalt vajadusele. Väetamisel on väga oluline arvestada iga kultuuri erinõudeid.
Kultuuride kasvukohta tuleb igal aastal vahetada ka sel põhjusel, et taime juured eritavad mulda mürgiseid aineid, mis hakkavad hiljem tema kasvu ja arengut pidurdama. Mullas levivad ka igale taimeliigile eriomased haigused ja kahjurid. Eriti oluline on, et maasikad , kurk ja kapsad ei satuks samale maale enne 3-4 aastat.
Sügavalt haritud mulla puhul on väiksemaseemnelistel kultuuridel vajalik rullimine.

Umbrohutõrje: kõplamine, rohimine

Kobestab mullapinda, õhustab

Multšimine (põhk, rohi, paber, kile, tekstiilid)

Hoiab niiskust, tõrjub umbrohtusid, kaitseb kahjurite eest, väetisena

Mullaharimine

Peale suuremat vihmasadu: kobestab ja õhustab mulda

Kastmine, väetamine - virts
Toestamine

Tomat, paprika, hernes, aeduba, ka kurk

Kärpimine

Kõrvits, kabatšokk

Taimekaitse

.DOCX Laadi alla originaalfail 36 lk · .docx · 74 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisugirl Õppematerjali autor

1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus)

Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud.
Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus.
Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud.

Sarnased õppematerjalid

doc

Maaviljeluse konspekt

MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat"

Põllumajanduse alused

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods

Taimekasvatus

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad

Taimekasvatus

docx

Põllumajandus alused II kordamine kontrolltööks eksamiks

kordamisküsimused 1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud

Põllumajanduse alused

docx

Põllumajandus aluste test

Põllumajanduse alused

docx

Taimekasvatuse üldkursus

Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e

Taimekasvatus

pdf

Taimekasvatuse arvestuse materjalid

PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest  Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas  Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine  Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb  Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine  Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine  Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine  Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei lähek

Põllumajandus taimed

docx

Taimekasvatuse üldkursus.

TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali.

Teraviljakasvatus

Rohkem sarnaseid