Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset
MÕISTED PAGAR-KONDIITRILE Aktiveeritud pärm - suurendatud käärimisenergiaga press- või kuivpärm, mis on saadud tema aktiveerimisel eritoitekeskkonnas. Bioloogiline kobestamine - taigna kobestamine alkohol- ja osalisel piimhappekäärimisel eralduva süsihappegaasi toimel. Busee - ümarbiskviitkoogi põhi. Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja
liiga niiske, muidu tekib Kaltsiumi puudusel õisik Kodusõnnik, kompost hallitus, mädanemine pruun ja mädane Spargelkapsas 1-aastane Talub lillkapsast paremini Kergemad huumuserikkad Tasub katsetada otsekülvi Mulla kobestamine, Koristada valikuliselt, nii Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib Uinuvad pungad kaelal. Niiskuse suhtes nõudlikum, Neutraalne või kergelt puhitud (ere värv)) Hoolikalt kastma Valmivad umbes 45-50
10. Millised köögiviljad arenevad kõige aeglasemalt idanemisperioodil? Idanemisperioodil arenevad kõige aeglasemalt sarikalised. 11. Mis juhtub, kui taim on liiga niiskes seisus pikemat aega? Taimede varustatus hapnikuga halveneb. 12. Millised on niiskuse reguleerimise viisid? · Niisutamine, · kuivendamine, · multsimine, · mullakooriku purustamine, · mulla kobestamine. 13. Mis aitab õhustada ja soojendada mulda? Mulda õhustada ja soojendada aitab regulaarne mulla kobestamine ja kooriku purustamine. 14. Millised mullad on õhurikkamad? Kerge lõimisega mullad on õhurikkamad. 15. Kui palju on tavalises sissehingatavas õhus CO kontsentratsiooni? Tavalises sissehingatavas õhus on CO kontsentratsiooni 0,03%. 16. Millistes oludes on meil võimalik taimede CO sisaldust reguleerida?
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine
Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko
paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ● Mulla kooriku purustamine ● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ●
Piisava arvukuse korral moodustavad nälkjad kuni ¼ konna päevasest toidust. Hoopis põhjalikumat laastamist tigudenälkjate hulgas teevad linnud rästad, kuldnokad, punarinnad, künnivaresed, varesed, pasknäärid, pardid, haned ja isegi öökullid. Tuntuimad tigudesööjad on muide laulu ja vainurästad, kes tigude kodade purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe "künni" käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigudenälkjate arvukus kuni ¼ võrra. Kahjurid armastavad muneda niiskesse, nätskesse, silumata pinnaga mulda. Kui selle pinnal ka veel umbrohtusid leidub, siis on nad õnne tipul ja kindlad, et muld enne munade koorumist liialt ei kuiva. Mootorkultivaator muudab mulla struktuuri ühtlasemaks, aitab kaasa mulla kuivamisele, hävitab hulgaliselt mune ja purustab ka täiskasvanud isendeid.
vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide mulda viimine. Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega. Rullimine – Selle eesmärk on tihestada mullapinda, parandada mulla ja seemnete vahelist kontakti
Esmalt kooritakse buldooseri abil kasvukiht ja ladustatakse aunadesse mäeeraldisel. Teises järgus eemaldatakse moreen ja dolomiidikihindi ülemine, porsunud osa, mis paigutatakse puistangusse, hiljem vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja. Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, lööklaine, tükkide laialipaiskumine)
· enne küpsetamist peal pähklilaast, hiljem zeleeritakse, seejärel kaunistan valmiskaunistuse või zeleeritud sidrunilõiguga · rulle võib 1/3 osas glaseerida erinevate glasuuridega · BISKVIITTAIGEN, POOLTOOTED · Biskviittaigna üldiseloomustus. · Biskviittaigna valmistamisel ei kasutata keemilisi ( sooda, küpsetuspulber), ega · bioloogilisi (pärm), kobestajaid. Hea poorsuse ja suure mahu saavutamiseks vahustatakse · mune. See on mehaaniline kobestamine. Vahustatud taignas laienevad õhumullid kõrge · temperatuuri mõjul ning toode kerkib, suureneb. · · Biskviittaigna põhitooraineteks on: · Jahu 1 osa 25% · Suhkur l osa 25% · Muna 2 osa 50% · · Osa jahust (kuni 25%) võib asendada tärklisega vahekorras 1:1 · Biskviidi valmistamine: · Biskviidi valmistamiseks on kaks põhimoodust. · 1
rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine
viimaste lagunemist. Künniga hävitatakse ka tärganud umbrohud ja taimehaigused ning -kahjurid. Kindlasti tuleks hoiduda kõrgetest kokkukünni- ja sügavatest lahku- künnivagudest, mis muudavad nisu kasvu ja terasaagi ebaühtlaseks (Reimets jt, 1986). Künda 18…20 cm sügavuselt (Lepajõe, 1984). Künnil jäänud vaod tuleks juba sügisel randaali või libistiga tasandada (Reimets jt, 1986). 2.3.2. Kevadine harimine Talvel ja kevadel tihenenud ülemise mullakihi kobestamine ja tasandamine on eesmärkideks kevadisel külvieelsel mullaharimisel (Lepajõe, 1984). Oluline on see selleks, et luua nisuseemnete idanemiseks ja tärkamiseks soodsad tingimused. Et saada suuri teraviljasaake, tuleb kevadine mullaharimine korraldada õigel ajal ja oskuslikult (Reimets jt, 1986). Mullaharimistööd on vaja teha lühikese aja jooksul ja optimaalse niiskuse juures. Muld peab harimistööde algul murenema, ei tohi tolmata.
Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis nurk,niiskus,filtreerivus,kobesus,tihendatavus,agresiivsus betooni ja terase suhtes. Torude kaevamine Mullatööd jagunevad Kasvupinnase koorimine Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine Süvendite pinnasega tagasitäitmine tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb Põhitööd-kraavide kaevamine,põhja planeerimine ja tugevdamine,pinnase tagasitäide ja tihendamine Ettevalmistustööd-platsi vabastamine puudest,maaaluste ja pealsete kommun.ümberpigutus,hoone mahamärkimine... Abitööd-kraavide toestamine,pinnase kobestamine Muldrajatised jagunevad
metsade ja soodega, inimesed rajasid oma asulaid jõgede ja järvede äärde. Toitu saadi küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Tööriistu valmistati kivist, luust ja puidust. II aastatuhandel eKr hakati töötlema metalli ning valmistama pronksist tööriistu. Umbes samal ajal saabus lõuna poolt uusi hõime, kes tõid kaasa karjakasvatuse ja põllunduse. Need andsid peagi inimesele põhitoiduse. 1.sajandiks eKr asendus pronks rauaga, millest sai teha vastupidavamaid tööriistu. Maa kobestamine ja alepõllundus levisid üha enam ja asustus muutus paiksemaks. Külad moodustasid kihelkonna ja kihelkonnad ühinesid maakondadeks. Eestlased elasid pikka aega rahus, kuid juba 6.-7.sajandil pKr hakati rajama linnuseid kaitseks slaavlaste ja viikingite vastu. Kuigi naabrid kippusid eestlastele kallale, suutis meie rahvas luua naabritega kaubandussuhteid, toimus kaubavahetus. Raha veel ei tuntud. 12.sajandil olid Soome ja Baltimaade rahvad ainsad paganrahvad Euroopas ning Rooma
3) O2 puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained Mulla õhureziimi reguleerimise võtted: 1) mulla struktuuri parandamine (liblikõielised, õigel ajal harimine, külvikordade vaheldumine jne) 2) mulla kooriku purustamine (niiske mulla intensiivsel kuivamisel, õhuvahetus seiskub) 3) mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine (orgaanilise aine juurdeviimine väetistena, liblikõieliste kasvatamine jne) 4) mulla sügav kobestamine (eeskätt alumiste kihtide õhustamine) 5) hüdromelioratiivsed võtted (kuivendamine, niisutamine) Ennetavad abinõud mullatihenemise vältimiseks: Mõju piirkond: mullaharimine Abinõu: väldime valel ajal harimist Mõjusuund: vähendab koormust mullale Abinõu: minimeeritud (konserveeritud) mullaharimine Mõjusuund: mulla kandevõime parem. Paraneb mulla mikrobioloogiline tegevus Mõju piirkond: taimekasvatus Abinõu: huumusemajandus (põhk, orgaaniline väetis), haljasväetiskultuurid
Piiotsa peamiseks ülesandeks mullakihi kobestamise ja mulla tihendamise masinad. Sellistel kergitamine. 1. Peab vastama mõnele küsimusele, et kombimasinatel on nii pii- kui ketastööseadised. 19. Mulla tallamise vähendamise võimalused ja mõju investeeringud ei osutuks asjatuteks kulutusteks. Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, mullale. töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Mulla pinnakihti Tallamine- Suureneb mulla lasuvustihedus, kahjustada saab 2. asukoha määramine, mida tehakse navigeri abil töötlevad kettad võivad olla nii enne kui peale piitööseadiseid mulla õhuga täidetud pooride hulk, väheneb taimedele 4
kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. • Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine.
jalaga kinni. Nagu varem märgitud, saab potitaimi istutada ka kitsama teraga istutuskõpla abil. Istutavaid taimi võetakse rihmaga üle õla kantavast kastist, mis mahutab 50...200 taime, millest jätkub 0,5...1 tunniks. Enne istutamis tuleb potitaimi kõvasti kasta, et turbatuub oleks veest läbi imbunud. Kultuurihooldus: Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: kultuuri täiendamine, rohu niitmine, kulu kõrvaldamine, mulla kobestamine, multsimine jne.... Männikultuuride puhul kultiveerimisviisi ja hooldamisvajaduse sõltuvus kuuse esinemises endise või naabermännikus ja selle boniteedis. Väga kuivades kasvukohtades (loo- ja nõmmemetsades) tuleb kultiveeritud taimede ümbrust multsida kohapealse või juurdetoodud materjaliga kuivamisohu vähendamiseks. Eriti hea on selleks saepuru, mis hoiab niiskust, on hele ja seetõttu soojeneb ise vähe ning lagunemisel tüsendab taimeümbruse orgaanilist kihti
14. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile. Tugeva mulla tihenemisega väheneb suuremate ja keskmiste pooride tähtsus. Suureneb peenikeste pooride tähtsus, aga nendes on vesi väheliikuv ja sellepärast on tihenenud muldadel nii õhu- kui ka veepuudus. Liivastel muldadel on üldpoorsus väiksem (40-50%) kui savidel (50-60%). 15. Mullaharimise mõju (mulla kobestamise, rullimine, liigtihendamine) ja mulla vee- ja õhurežiimile. Kobestamine - vähendab auramist ja parandab õhustatust Rullimine - vähendab auramist ja taastab kapillaarsed poorid Äestamine - soodustab mittekapillaarsete pooride teket Liigtihendamine - vähendab õhusust ja veeläbilaskvust 16. Mulla lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus. Dm- absoluutkuiva mulla mass looduslikus ehituses Tasakaaluline tihedus - igale mullale iseloomulik Dm, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema.
4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56. Mullaharimise võtted u(koorimine, kultiveerimine, libistamine, freesimine) 1.Koorimise ülesanded 1)umbrohu hävitamine 2)niiskusvarude säilitamine 3)Mullapinna kobestamine 4)taimejäänuste segamine mullaga Koorimisriistad 1)Hõlmkoorel-ader hõlmadega 2)Ketaskoorel-taldrikukujulised kettad 3)Randaalid Koormissügavus sõltub umbrohtudest 5-12cm 2.Libistamine - tasandab mullapinda - mikrolohkude kaotamine - mullakooriku,pankade purustamine -Muld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnast heledaks muutuma -Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud Kultiveerimise ülesanded 1
Koos sellega viil deformeerub ja praguneb, st. kobestub. Teine kiil töönurgaga (xy-tasapinnal) eraldab künniviilu vao seinast (xz-tasapinnast) ja nihutab selle kõrvale. Seejuures viil samuti deformeerub ja praguneb, st. kobestub, kuid juba teises sihis. Kolmas kiil töönurgaga (yz-tasapinnal) kallutab künniviilu. Kui nurga muutumist kujutleda piirides 90° < max < 180°, siis tagatakse selle künniviilu kummulipööramine. Loomulikult kaasneb sellega ka viilu mõningane kobestamine. Kiilu töö kulgeb ajas ebaühtlaselt, järgnevate tsüklitena. Iga tsükkel koosneb mitmest faasist (joon 3.4). Algul toimub mulla tihendamine (joon. 3.4, a). Teatud tiheduse juures hakkab mullaviil painduma (joon 3.4 b). Edasi toimub mulla pragunemine nihkepindade frondi nurgaga (joon 3.4 c). Kuivad savimullad purunevad tükkidena (joon. 3.4, d), mistõttu vaopõhi jääb konarlik. 1 4
Reas kasvatamisel peaks reavahe olema 1,5- 2m, taimede vahe reas 1-1,5 m. Külvinorm sõltub liigist ja see on 1,8-4 kg/ha. https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine Võimalusel suunata noorte võrsete ladvad soovitavasse suunda, jättes igale võrdselt ruumi ja puistata võrsetele veidi mulda peale. Sel juhul moodustuvad täiendavad lisajuured, mis aitavad kaasa toiainete omastamisele. KASTMINE, VÄETAMINE, KOBESTAMINE Hooldustööd seisnevad kuiva ja palava ilmaga kastmises ning 2-3 väetamises suve jooksul mineraal- ja orgaaniliste väetistega, pärast neid töid aga kobestatakse maapinda. Esimene väetamine toimub 2. pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas väetamine väätide moodustamise faasis. Mineraalväetised antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4
ja haljastustööde tegemiseks. Kuid suuremal määral sobib MB-2 talumajandusse, talunikele igapäevaste talutööde tegemiseks, samuti neile, kes elavad eramajades ja aastaringselt suvekodudes ning vajavad erinevaid abivahendeid oma maja, majaümbruse hooldamiseks ja aiamaadel töötamiseks. Ja kõik see tänu suurele arvule mitmesuguseid lisaseadmeid. Seepärast ühes selliste igapäevases taluelus tavaliste agrotehniliste operatsioonidega nagu kobestamine, kündmine, vagude lõikamine, muldamine, juurviljakoristus on kaherattalisele traktorile MB-2 jõukohased ka muud sama tähtsad ja töömahukad tööd, mis saadavad eramajas elamist ja igapäevast majapidamist.Need on esmajärjekorras muru ja heina niitmine (eriti heina niitmine suurtel aladel ning selle talveks tegemine), koormate vedamine (näiteks küttepuude varumisel ja metsast vedamisel), aia- ja juurviljamaade kastmine (eriti põuaajal), hoovide ja teede puhastamine
heinamaadele. 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? Raiutakse halli lepa,haava-,sookase-,sarapuu- või pajuvõsasse ribad,kuhu seejärel istutatakse soovitava puuliigi ilusaid istikuid,heistreid või metsikuid taimi. 8.Metsakultuuride hooldamine. Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: · Kultuuri täiendamine · Rohu niitmine · Kulu kõrvaldamine · Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine · Mulla kobestamine · Multsimine · Väetamine peale juurdumisperioodi · Männikärsakate arvu vähendamiseks püüniskoorte panek ja nende kontroll ning püüniskraavi kaevamine · Putukkahjurite vastu pritsimine · Kaitsevahendite kasutamine imetajate vastu · Lehtpuude tagasilõikamine 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. Inventuuri eesmärgiks on välja selgitada uuenduse areng,mida iseloomustatakse edukuse %-ga
Mulla struktuur säilib Puudused: Konkurents mullaniiskuse ja toitainete pärast rohukamara taimestiku ja sõstrapõõsaste vahel Kulutused sobiva niiduki muretsemiseks Rohukamar kipub levima põõsareale Rohukamar võib olla soodsaks keskkonnaks sõstra haigustele ja kahjuritele Üldiselt võiks noores istandikus hoida reavahed kultiveerimisega mustad, nii läheb kogu mullas olev toitaine- ja niiskusvaru põõsaste kasvuks. Põõsaaluste kobestamine Frees Põõsaste lõikamine Vajavad iga-aastast lõikamist, eriliigid vajavad erinevat lõikamist. Eestis lõigatakse sõstrapõõsa oksi peamiselt käsitsi. 50 cm aiakääridega, lõigatakse välja maapinnani, tüügast jätmata. Alternatiiv: masinlõikus nt Soomes ja teistes Põhjamaades. Saab lõigata lamanduvaid ja põõsast väljaulatuvaid oksi, kuid masin ei suuda ise otsustada, milliseid oksi on vaja lõigata
K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes) Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad. Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · hiina kadakas ja selle sordid · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · virgiinia kadakas · hariliku kuuse sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · kanada tsuuga · hariliku elupuu sordid KIVIKTAIMLA EHITUSE SKEEMID: HOOLDAMINE: · Rohimine · Kobestamine · Kastmine põua ajal · Äraõitsenud õite kõrvaldamine · Taimede kärpimine · Laiutavate taimede piiramine · Taimede katmine talveks · Igihaljaste taimede kevadine varjutamine Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil! LÜHIKE TURBAAIA JA KIVIKTAIMLA VÕRDLUS: Turbaaed ja kiviktaimla on kaks täiesti teineteise vastandit aiaehituses. Kui turbaaed
· kanada tsuuga · magesõstra madalad sordid jne. · hariliku elupuu sordid 45 46 Näiteid tänapäeva kiviktaimla Kiviktaimla hooldus versioonidest · Rohimine · Kobestamine · Kastmine põua ajal · Äraõitsenud õite kõrvaldamine · Taimede kärpimine · Laiutavate taimede piiramine · Taimede katmine talveks · Igihaljaste taimede kevadine varjutamine Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil! 47 48
olema õige, pH tase, ei tohi sisaldada mürke) PROTSESSILE (kompostisegu peab olema poorne, soe ja niiske) Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk KOMPOSTIHUNNIK- umbes 1 m³ (et vältida külmumist) KOMPOSTIHOIDLA- väldib jahtumist; on hunnikust nägusam (sobib linnapilti paremini) REAKTORKOMPOSTIMINE- sobib suure hulga org jäätmete KIIREKS lagundamiseks Kompostmassi segatakse; õhustatakse; niisutatakse; soojendatakse
Lambaliha on kergesti äratuntava maitsega Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lõhna eemaldamiseks võib leotada liha erinevates toiduvedelikes ja marinaadides. Liha kulinaarne kasutamine Eeltöötlemine : Külmutatud liha sulatamine Soolaliha leotamine Liha lõikamine Vasardamine/ kobestamine Vormimine Hakkliha Naturaalne hakkmass- hakkliha,vesi ja maitseained Lihthakkmass- hakkliha, vesi, maitseained, leotatud sai, (muna) Knellmass- hakkliha, maitseained, leotatud sai, muna, rõõsk või hapukoor seguhakklihad Säilitamine kuni 6 tundi +2...+4`c Liha marineerimine Marinaad on liha ja teiste toiduainete marineerimiseks kasutatav maitseainete, lisandite ja vedelike segu. Hape muudab liha muredamaks( lagundab sidekude)- vein, äädikas, hapud mahlad, õlu,
Struktuuripinged tekivad struktuuri muutuste tagajäriel. VORMI JA KÄRNISEGUDE VALMISTAMINE 3 Vormi ja kärnisegu valmistatakse savist ja liivast. Savi kuivatatakse ja seejärel peenestatakse. Samuti sõelutakse nii liiv kui ka savi. Kasutatud vormisegu peenestatakse, eemaldatakse metal ja sõelutakse. Valmistamine: 1. Komponentide doseerimine 2. Komponentide segamine 3. Laagerdamine 0,5-5h 4. Kobestamine (õhutamine) suurendab gaasiläbilaskvust. Kahepoolse valuvormi käsitsi valmistamisel põhioperatsioonideks on: 1. Alumise vormikasti täitmine ja tihendamine 2. Ülemise vormikasti täitmine ja tihendamine 3. Vormi kanalisüsteemide sisselõikamine. Valuvorm (casting mould) koosneb ülemisest ja alumisest poolest mida valmistatakse vormisegu tihendamise teel vormikastides ja jäljendi võtmisega mudelilt. Valandi sisepindade kujundamiseks kasutatakse kärna (core), mis fikseeritakse
Käesolev töö keskendub pigem traditsioonilisematele maaviljelusmeetoditele.[1] 2. MULLAHARIMINE Mullaharimise all mõistetakse igasugust pinnasega tehtavat tööd, mis muudab tema füüsilist vormi ja parandab mulla õhu- ning veereziimi. Mulla taimedele sobivaks harimiseks on kasutusele võetud mitmeid erinevaid töövõtteid, millest igal ühel on oma roll mullaharimisel. Peamised tehnoloogilised võtted on: 1) Mulla pööramine adraga kündes 2) Mulla murendamine ja kobestamine kultivaatori ja randaaliga 3) Mulla segamine äkke ja adraga 4) Mulla tihendamine rullidega 5) Mulla tasandamine libistiga 6) Muldamine muldajaga 7) Mulla vaostamine ja peenardamine 8) Maa-aluste umbrohu osade läbilõikamine Põllutööde alguseks loetakse valdavalt kevadet, sest siis alustatakse maaharimisega ja külvatakse maha enamik kultuuride seemneid. Kevadkünniga alustatakse kohe kui maapind
Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel Mütseeli kasv · Väljumine(seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temp, valgus,õhustatus, ph ja niiskus) katmine, kastmine ja hooldustööd Komposti valmistamine · Komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus 6. Üldine töökäik (austerservik , siitake jt. ): Tooraine- peenestamine- substraadi valmissegamine ja niisutamine- substraadi autoklaavimine- substraadi jahutamine- subst.nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine- kasvunõu transport kavuruumi- kasvunõude paigutamine riiulitele- substraadi läbikasvamine mütseeliga- (külmasokk ja kasvunõude transport viljumisruumi)- viljakandvus- saagi
! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv ! väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temperatuur, valgus, õhustatud, pH ja niiskus), katmine, kastmine ja hooldustööd. Komposti valmistamine ! komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus. 6. ÜLDINE TÖÖKÄIK (austerservik, siitake jt.) Tooraine peenestamine - substraadi valmissegamine ja niisutamine - substraadi autoklaavimine - substraadi jahutamine substraadi nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine - kasvunõu transport kasvuruumi - kasvunõude paigutamine riiulitele - substraadi läbikasvamine mütseeliga -
neutraliseerimiseks Lubjatarve väljendatakse CaCO3-na tonnides hektari kohta Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu, tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56. Mullaharimise võtted (koorimine, kultiveerimine, libistamine, freesimine) Koorimine Koorimise ülesanded: 1.Umbrohtude hävitamine 2.Niiskusvarude säilitamine · Koorimisriistad: 1.Hõlmkoorel - ader, millel on palju adra hõlmu 2.Ketaskoorel - mulda töötlevad taldrikukululised 3.Mullapinna kobestamine 4.Taimejäänuste segamine mullaga kettad töösügavusega 5 cm 3.Kerge randaal - töösügavus kuni 10 cm 4.Raske randaal - töösügavus 10 15 cm Kultiveerimine · Ülesanded : 1. Mulla pindmise kihi murendamine, segamine, kobestamine 2. Umbrohtude hävitamine 3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine 4. Mullapinna tasandamine · Kultivaatorid jätavad maa vaoliseks, nad agregateeritakse kas äkete või libistiga · Kultiveerimissügavus 5 15 cm sõltub kultuurist ja harimiskorrast
temperatuuri langemise vastu.[10] Selleks, et vältida kirsipuude lehevarisemistõbi, tuleb varisenud lehed hävitada ja pritsida puud enne pungade puhkemist karbamiidi või raudvitrioliga. [15] Mida paremini muld taimi toitainetega varustab, seda viljakam ta on ja seda suurem on saak. Viljapuud kasvavad normaalselt, kui põhjavesi on 1,2..1,5m sügavusel.Pinnalt kobestatud muld takistab niiskuse auramist sügavatest kihtidest ja säilitab seda taimejuurte tarvis. Mulla kobestamine parandab ka mulla õhusisaldust. Viljapuud võtavad rohkesti mullast lämmastiku, fosforit, kaaliumi ja kaltsiumi. Viljapuu vajab ka magneesiumi, väävlit, rauda, boori, mangaani, vaske, molübdeeni ja tsinki, mida mulla son tavaliselt piisavalt. Kui aga viljapuude kasvus ilmnevad mõningad häired või puudushaigsued, tuleb tingimata anda ka mikroväetist, mis sisaldavad eespool loetletud elemente. Kõik need elemendid on viljapuude kasvuks vajalikud ja mitte üksi ei ole asendatav teisega
3.3.2 Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel 35-45m kaugusele tuleb buldooser tagasi viia tagurpidikäiguga. Kui tagasisõidu pikkus on üle 45 m, tuleb buldooser töökäigu lõpul ümber pöörata ja tagasisõiduks edasikäike kasutada. Tagasi tuleb sõita võimalikult kiiresti. Kasutades buldooseri hõlma tagaküljele monteeritavaid kihvu võib tootlikkuse tõstmiseks tagasisõidul(tagurpidikäiguga) pinnast kobestada. Eriti on eelnev kobestamine vajalik siis, kui kasutatakse külgtiibadega ja sirmiga varustatud hõlma. Sellise hõlmaga nagu vastavad katsed on näidanud, võib pinnase teisaldamisel tootlikkust tõsta 2 korda. Külgtiivad ja sirrm kinnitatakse gõlmale nii, et nende tasapind oleks traktori pikiteljega paralleelne. Seejuures võetakse sirmi laiuseks külgtiibade ülemise ääre laius. Sellise hõlmaga töötamisel on hõlma ees oleva pinnasekuhja kaldenurk keskmiselt 300. 3.3.3 Pinnase teisaldamine üle valli
Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal Nisujahu leiab laialdast kasutust: - pagaritööstustes saiatoodete ja väikesaiade; - kondiitritööstustes tortide, keekside, küpsiste jne. valmistamisel. Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine. Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid. Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg
olemasolust* veega küllastunud mullast aurub väiksem,sõltub atm.seisundist-pilved,udu,õhu 2)FULVOHAPPED-(kõige agressiivsemad)tema rohkem kui vabalt veepinnalt*aurumine on alati puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine soolad lah.vees. Võrreldina humiinihapetega on kiirek tolmustunud mullast *aurumist pidurdavad lagunemisel vabanev soojus Mulla nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. mullapinna kobestamine ja multsimine Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna 3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest. Soojusmahutavus-soojushulk mood.kõige inertsema osa huumusest.Vees ja mulda tungimisega,seal liikumisega ja kaoga cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega mullast
10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ära ja samuti püsib niiskus kauem pinnases. Samuti tuleb tulpide õitsemise ajal välja kaevata ja hävitada viirushaiged tulbid, need tunnete ära siiruviiruliste õite poolest, kus värvid on väga ebaühtlaselt jaotunud. Ärge lõigake viirushaigeid ja terveid tulpe ühe ja sama noaga, nii olete ise tahtmatult viiruse levitaja! Äraõitsenud tulpidel tuleb ära murda arenemahakanud seemnekuprad, et mitte kurnata sibulat
Kartulile ei sobi tugevalt juurumbrohtunud põllud. Seetõttu tuleks eelnevalt teha umbrohutõrje. Idanemistemperatuur on 5...7 C, idud võtab ära -1...-1,5 C. Kartul on valgusnõudlik pikapäevataim. Külvieelne mullaharimine Mullaharimisega tuleks alustada juba sügisel. Sügiskünni eelselt tuleks mulda anda orgaaniline väetis (kompost või tahesõnnik) ning PK väetised. Sügiskünni sügavus peaks olema 20...25 cm. Kevadel tuleks teha mulla pindmine kobestamine 10...12 cm sügavuselt. Vajadusel teha ka külvieelne keemiline umbrohutõrje. Vaod tuleks ajada sisse kuni nädal enne külvi. Selle ajaga jõuab muld soojeneda ja luuakse mugulatele sobiv kasvukeskkond. Vagude ajamise vajalikkuse määrab ära külvitehnoloogia. Külvi eelselt antakse mulda ka mineraalväetised vastavalt mullaviljakusele ja PKvajadusele. Oluline on jälgida, et kompleksväetis ei sisaldaks kloori (Cl), sest kloor muudab mugulate maitseomadusi ja halvendab nende säilivust
Selleks peame liha marineerima hapuaineid sisaldavas marinaadis. Liha vasardamine, sisselõigete tegemine ja kuumtöötlemine aitab samuti vintskeid tükke pehmendada. On võimalik kasutada ka lihapehmendaja (papaiini) abi. Liha tenderiseerimise (ehk kobestamise/murendamise) eesmärk on analoogne liha vasardamisega. Lihalõigud lastakse üks või kaks korda läbi nõelte või lõikerullidega varustatud tenderisaatori. Samas liigne kobestamine lõhub liigselt lihaskiudusid ja teeb liha kuivemaks. - Liha maitsestamisega peab olema ettevaatlik, et me ei kaotaks liha naturaalset maitset. Mõõdukas maitsestamine eeldab õiget tunnetust, mis tekib kogemuste ja katsetuste kaudu. - Enne kuumtöötlemist peaks liha umbes tunni toasoojas seisma, et ahju pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas. - Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks
sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis. Mullapind multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket ja kaetakse kattematerjaliga. KUI VARAKEVADEL KÜLVID KATTA KILEGA VÕIB SAADA ÜLIVARAST SAAKI. Selle juures nagu ka kevadise külvi korral on tähtis kõrge agrotehnika - kobestamine, väetamine ja võitlus umbrohuga. Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini kasvavad kinni umbrohust. Nii et harvendada on väga raske. Raskendab veel harvendamist see asjaolu, et erakordselt väikesed seemnete tõusmed paiknevad liiga tihedalt. Mõlemad probleemid on kergesti lahendatavad. Pange seemned kuueks tunniks sooja vette, et nad paisuksid. Vee asemel võib(on isegi parem) võtta apteegitilli- või kummelitee, mis aitab kaitsta bakterite eest.
*Transpiratsioonikoefitsent 500-800 . *Tüüpiline lühipäevatim. *Muldadest rasked savimullad mis hoiavad niiskust ning on kõrge orgaaniliseaine sisaldusega. *Vajab perioodilist üleujutamist , nädal niisutust millel järgneb nädala pikkne kuivaperiood. *Vahaküpsusefaasis enam ei niisutata ning seemne järelvalmimine toimub taime küljes. *Talub enesele järgnevust. Parimateks eelviljadeks kaunvili, lutsern, ristik. *Mullaharimise peamine ülesanne raske mulla kobestamine. *Antakse orgaanilisi väetisi ( sõnnik , haljasväetis ) pealtväetamine 2-3 korda. *Külvile eelistatakse taimede istutamist . *Riis on suure võrsumisvõimega( kuni 70 produktiivvõrset) Külvisenorm 180-230 kg/ha *Koristatakse kahefaasiliselt. Tatra kasvatamine *On tangukultuur: tatratang heade maitseomadustega ja kerge seeedida. *Juurte toitainete omastamisvõime suur kuna juured eritavad happeid . *Õied on viietised, õisik on kobar, taimel 500-1500 õit
Mulla bioloogilise aktiivsuse 2. vesiniku äraandmine Täielik ehk maksimaalne veemahutavus mullatekke protsessidest, taimede reguleerimine (CH2COOH)2 H2 + (CHCOOH)2 Wmax kui kõik mullapoorid on täidetud toitumisprotsessis. 4. Mulla sügav kobestamine 3. elektroni veega. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees Hüdromelioratiivsed võtted: loovutamine Fe2+ Fe3+ Aktiiv veemahutavus ehk omastatava vee lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise 1. Kuivendamine Taandumine: diapasoon Wakt = O U D 0..
*sügisene mullaharimine *kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine SÜGISENE MULLAHARIMINE 1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad.
Neid kasutatakse raud- ja maanteede süvendite ja mullete ehitamisel, pinnase planeerimisel ja hüdrotehnilistel ehitustel. Nendega tehakse terve mullatööde tsükkel: pealelaadimine, teisaldamine, mahalaadimine, tasandamine ja tihendamine. Skreepereid on traktoriga järelveetavaid ja isesõitjaid. 39. Milliste meetoditega on voimalik talvel teostada mullatoid? Külmunud pinnase kobestamine toimub kas mehhanismide abil või käsitööriistadega. · 0,65 m3 kopamahuga võivad välja kaevata kuni 0,25 m paksuse külmunud pinnasekihi; · draglainid kopamahuga 0,5 m3 kaevavad 10...15 cm paksust külmunud kihti Üldiselt on soovitav pinnas eelnevalt kobestada. Tavaline vahend kaasajal on ekskavaatori noole külge kinnitatav seade, mida nimetatakse hüdrovasaraks (rahvakeelne nimetus roxon). Kasutatakse draglaini noole otsa riputatavat kuulvasarat ehk pommi kaaluga 2000...
15 cm-le. Harvendada tuleb 1 - 2 pärislehe faasis. Suvel tuleb rohida, kobestada mulda ja kasta vastavalt vajadusele. tarvitatakse toorsalatina avamaale võib külvata esimesel võimalusel pärast maa tahenemist. Hiljem tehakse 5 - 7 päeva järel korduskülve, et saagiaega pikendada. Reavahed 12 - 15 cm, taimed harvendatakse reas 4 - 5 cm- le. Hooldustöödeks umbrohu hävitamine, mulla tarvitatakse toorsalatites, kastmine ja kobestamine. võileibadel jne külvata kevadel võimalikult vara - seemned maitsetaimena, vajavad idanemisel palju niiskust. Säilitamiseks ravimtaimena, sobib mõeldud till külvata jaanipäeva paiku. püsilillepeenrasse Istikud tuleb meie oludes kasvuhoones või toas ette kasvatada ja taimed istutada avamaale pärast öökülmade möödumist. Hea hooldamise korral tekivad õisikud suve lõpul. Mitmeaastase
umbrohuseemned idanema. Taliteraviljade külv on teiseks oluliseks tööks sügisel Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks. Selle headusest sõltub olulisel määral põllukultuuride saagikus. Seepärast tuleb sügiskünnile osutada ka vajalikku tähelepanu. Künni headus sõltub suurel määral adrast, künnimehe oskustest ja teadmistest ning põllu seisundist. Oma tegevusega loob inimene põllul soodsad tingimused kultuurtaimedele. Kobestamine ja muldamine suurendab õhusisaldust mullas. Et põllud aja jooksul viljatuks ei muutuks, põlde väetatakse. Mulla omaduste parandamiseks kasvatakse põldudel 3-4 aastat põldheina, seejärel taas teravilja või muid kultuure. Liigniisketel põldudel tehakse maaparandust. Järjest rohkem tegeldakse meil mahepõllundusega ei kasutata mineraalväetist, vaid sõnnikut. 2. EEESTI MULLAD
Väheviljakatel muldadel eraldub CO2 kuni 10 korda vähem Väheviljakatel muldadel kannatavad taimed nii toitainete puuduse kui ka CO2 puuduse all. CO2 puuduses väheneb taimede fotosünteesi (FS) intensiivsus Hapnikku toodetakse fotosünteesiprotsessis valguse käes pidevalt juurde ja praeguseks hetkeks ei ole selle puudust veel märgata. Küll aga võib hapnikupuudus tekkida mullas, kui mullapoorid on veega täitunud. Regulaarne mulla kobestamine ja kooriku purustamine õhustab ja soojendab mulda, kerge lõimisega mullad on õhurikkamad. Õhuniiskus. Erinevatel köögiviljadel on erinevad nõuded õhuniiskuse suhtes. Kurk, kapsas ja mõned lehtköögiviljad - nende optimaalne relatiivne niiskus on 75...90%, porgandil, peedil, tomatil, paprikal, aedoal - mõõdukas 60...75%, arbuusil, melonil 50...60%. Kõrge õhuniiskuse korral moodustuvad pehmemad taimekoed ja teatud juhtudel on ka maitset mõjutavate ainete sisaldus on madalam
annaabi.ee 
