Taimekasvatuse üldkursus. (0)

TERAVILJAD .Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks
HMK katteseemnetaimed
Klass Üheidulehelised
Selts Kõrrelised
Sugukond kõrrelised
Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste , morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine.
Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder , rukis, kaer
Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss , sorgo , riis
Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukindluse ja kõrge saagipotensiaali. Neid hakati laialt kasutama indias, pakistanis jt riikides. )
Ehkki uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, toimus see ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga
Teravilja saagikust mõjutavad faktorid :
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine (praegusel ajal kasutatakse tänu keskkonnapiirangutele vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid. )
Põllumajanduses üha rohkem kasutuses täppisviljelus kus erineva viljakusega põlluosale erinev kogus väetist.
Teravilja saagikust mõjutavad faktorid:
*Propageeritakse üha enam maheviljelust, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine keelatud ja seetõttu saagikus väike . Tegemiste ekstensiivse põllumajandusega.
*Põldude niisutamise vähenemine kuna teatud piirkondades veepuudus mille tulemusel saak väiksem. Niisutamise tulemusel põllumaad soolduvad ning kult. kasvatamine problemaatiline.
* Sordiaretus . Lihtsad sortidevahelised ristamised ei suuda saaki enam tõsta et toita rahvastiku juurdekasvu .
*Geenitehnoloogia. GMtaimed on kahjuritele ja haigustele vastupidavamad, nende kasvatamisel on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud
Väetiste hinda ( nõudlust ) mõjutavad faktorid:
*Rahvastiku kasv. Üha rohkem inimesi keda vaja toita
*Parem toitumine. Üha suurem liha- ja piimatoodete tarbimine eriti arengumaades see tähendab rohkem väetiste kasutamist põllumajanduses.
*Põllupinna muutused+maahinna kasv. Põllumajadus intensiivistub st väikeselt pinnalt tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem.
*Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures
*Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K
*Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog , puuvill jt.
*Biokütus- uus turg : biodiisel, biogaas ,bioetanool jms.
*Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter)
Teraviljakasvatuse tähtsus:
*peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim.
*konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu
*tööstuse tooraine - Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber
Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast
Teraviljade vili
Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm .
Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk , rasv , suhkur.
Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist . Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike.
Kasvufaasid
Elutsükli vältel läbivad taimed mitu üksteisega seotud kasvufaasi , mis on eristatavad morfol.tunnuste järgi: idanemine , tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine
Nisu seemnete küpsusefaasid:
Piimküpsus- niiskusesisaldus 60-40 % intens.toitainete kogumine.
Vahaküpsus- niiskusesisaldus 40-20%, tera vahaja konsistentsiga, idanemisvõimeline, faasilõpus võib koristada
Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva. Koristada faasi algul, lõpus võib variseda.
Eelvili
Selle all mõistetakse põllul eelmisel vegetatsiooniperioodil kasvanud põllukultuuri. Eelvili mõjutav järgmisel aastal kasvava kultuuri saaki ja mulla fütosanitaarset seisundit. Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist.
Mullad
Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ).
Põllu valik
Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud
Kaer- madalama viljakusega muld , sobib ka happelisema reaktsiooniga
Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7
Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7
Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul
Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine , väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine
Väetamine
Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised:
*Põllu mullaviljakus - mullas sisalduvad taimetoitained
*eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained
*orgaaniline väetis ja selle järelmõju.
Mineraalväetistega antakse vaid planeeritud saagi moodustamiseks eespool nimetatud allikatega katmata toitainete kogus.
Lähtuvalt külviajast eristatakse järgmisi väetamisaegu: Külvieelne, Külviaegne, Külvijärgne e pealtväetamine
Kasutada soovitatavalt kompleksväetisi, mis sisaldavad taimetoitaineid taimede vajalikul hulgal ja õiges vahekorras. Taliteraviljadele antud 1t sõnnikut vähendab N normi 1-1,5 kg, P 0,3-0,5 kg võrra. Liblikõieliste rohke põldhein vähendab N vajadust 50 kg/ha.
Kui N normid juba üle 70kg/ha siis anda jaotatult ( pool külviaegselt ja teine poool võrsumise lõpus )
Taliviljadele oluline anda ka kaaliumit, fosforit sügisel , samuti osa väävlist
Lehe kaudu anda väetist kuival ajal max 4kg
Seemnete ettevalmistamine külviks
Seemnevili peab vastama sertifitseeritud seemne kvaliteetnõuetele
- oma seemnetega võib tekkida segukülv seepärast olulised:
* kalibreerimine (suuruse ja massi järgi )
*puhastamine ( ei tohi sisaldada umbrohuseemneid ja muud prahti )
*idanevus peab olema 100% lähedane
*haigus ja kahjurivaba ( puhtime )
Külvisenorm
Aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele põllul. Sele all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
Külvisenormi arvutamine:
Külviviisid
Jaotatakse seemnete mulda paigutuse alusel:
*Hajus e laialt külv ( käsitsi saadakse suht oprtimaalne tihedus aga tänap ei tule kõneallagi)
*Reaskülv ( viiakse seemned mulda ridadena kindlasse sügavusse. Reavahe järgi jaotatakse külviviisid: kitsarealine 6-7cm ja tavarealine 10-20cm ja laiarealine üle 20cm)
*Pesitikülv( mõte luua ühele taimele võimalikult optimaalne kasvuruum põhi-lõuna, ida-lääne suunaline harimine. Miinuseks , et võb sassi minna kergesti seega ei tule tänap. kõneallagi )
Külviaeg
Taliteraviljad – külviaeg 20 kuni 30 august. Talinisu , talioder ja talitriticale 10.septembrini
Suviteraviljad- kevadel esimisel võimalusel ( alustame alati kergema lõimisega mullast ) ,külvisügavus 3-5cm kui muld on soojenenud vajaliku tasemeni ( min 3-5 , optim 8-10 kraadi )
-külvikonveier: hernes, nisu/kaer ( nisul veg.periood pikk ) , odraga pole mõtet kiirustada ( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes )
Kasvuaegne hooldamine:
*külvijärgne rullimine
*mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis)
*pealtväetamine
*retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC)
*umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline )
*kahjuritõrje
*haigustetõrje
Teraviljade koristamine
*Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline
*Tervikkoristus- säilitamine koos põhuga sileeritult vilisena
*Niiske vilja koristamine ja säilitamine muljutuna
Koristuskonveier
Teraviljaliike ja sorte külvatakse vahekorras mis tagab teraviljade järjepideva valmimise e koristuskonveieri , mis vähendab koristamise hilinemisest tingitud kadusid , koristustööde pinget, võimaldab optimeerida kombainide ja kuivati tööd
Koristuskaod
*bioloogilised- orgaanilise aine kogunemise enneaegne pidurdumine , terade pinnal bakterid ja seened
*mehaanilised
Koristuskadude peamised põhjused:
*koristamisega hilinemine
*agrotehnika puudujäägid( halb mullaharimine, ebaõige külviaeg, vale külvisenorm, vale väetamine, vale sort)
*kombaini ebaõige reguleerimine
*liigniiske vilja koristamine
*muud põhjused
Taimedest : varisemine, peade murdumine, lamandumine, ohtelisus, suur põhu mass
Agrotehnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus
Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine
Ilmast: vihm , rahe, õhuniiskus, tuul , põud
Teravilja külvikvaliteet
Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 – võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l
Külvisügavus
Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi põhjuseks liiga sügav külvieelne mullaharimine.
Külviviis
Reaskülv teraviljadele kõige sobivam , tagab ühtlase taimede jaotumise põllule. Sobivad sellised külvikud milledel on ketasseemendid või pneumokülvikud (ühtlane külvisügavus) .
Kombikülvikud- väetis , seeme , rearull
Viljelusviisid:
Intensiivtehnoloogia.
Agrotehniline süsteem suurte saakide saamiseks, taime kasvunõuete võimalikult täieliku rahuldamise teel .
Teravilja saak sõltub:
*koristamiseni säilinud taimede arvust
*produktiivvõrsete arvust taimel
Tehnoloogilised elemendid rakendatakse põllu ja sordi iseärasusi arvestades:
*võrsumist suunatakse lämmastikväetiste annuse ja andmisajaga
*reguleeritakse rohelist lehepinda
*kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus )
Lämmastikväetiste andmine loomise ja õitsemise vahel suurendab saagikust 5t/ha
Lehehaiguste keeminiline tõrje suurendab saagikust 0.2t/ha
Pähikuhaiguste tõrje suurendab saagikust 0,4t/ha jne
Kasvutingimuste optimeerimisel realiseerub täielikult antud mullale sobivate sortide saagipotensiaal.
Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada:
*tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi
*tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse
*efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu
*tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel.
Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne.
Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest:
*retardandid, fungitsiidid , N-väetised on efektiivsed vaid viljakal mullal
Hooldustööd põllul tehakse optimaalsel ajal , mis määratakse taime arengufaasi järgi. Taimekaitsevahendeid ( umbrohtude, taimekahjurite, taimehaiguste vastu ) kasutatakse kui mõju objektile on maksimaalne aga kultuurtaimele minimaalne
Pealtväetamine määratakse lehediagnostika kaudu
Iga uus võte ja vahend on efektiivne teatud tasemeni , optimaalset piiri ületades mõju väheneb
Intensiivtehnoloogia on intensiivsem:
*lubjarikkamatel
*hea veereziimiga
*kõrge mullaviljakusega , kus mullaviljakus võib isegi suureneda .
Ebaefektiivne : madala mullaviljakusega põllumuldadel, liigniisketel muldadel jne.
Säästlik agrotehnoloogia
Õhus suureneb CO2 sisaldus millest tingituna on olemas tootmist piiravad keskkonnastandardid. Kasutatakse vähem fossiilseid kütuseid. Soositakse biokütuse kasutamist põllumajanduses. Põllumajanduslik tootmine koondunud piiirkondadesse kus on piisavalt vett ( kasutab 70% magedast veest )
Biotehnoloogia arendab sordiaretust , tipptehnoloogiat kasutatakse üha rohkem põllumajandusmasinate tootmises kui ka põllumajandustootmises.
Põllumajandusettevõtted on äriühingud mis on orienteeritud kasumi tootmisele, mille tulemusel masinad ja ettevõtted suurenevad, sest ainult suured on võimelised seda tehnikat endale muretsema.
Arvestab kõike eeltoodut ja see võimaldab kasutada loodusressursse ka meie järeltulevatel põlvedel.
Sellele üleminek eeldab:
*suurema saagipotensiaaliga ja haiguskindlamate sortide aretamist ja kasutamist
*väetised ja taimekaitsevahendid keskkonnasõbralikumad nii nagu ka nende kasutamine
*hari mulda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja
*põllumajandustehnika( mullaharimine, väetamine, taimekaitse, saagikoristus ja koristujärgne töötlemine) kasutamine olgu ratsionaalne
*kütusekulu vähendamine
*vastavasisuliste teadusuuringute laiendamine ja rakendamine säästlikus agrotehnoloogias
Täppisviljelus on säästva agrotehnoloogia põhiline väljund . põllutööd tehakse ressursisäästvalt ja loodussõbralikult ning õigeaegselt. Igale põllule valitakse sobivad taimedliigid ja sordid ning neile optimaalsed külvinormid , igale sordile oma agrotehnika. Külvikord (viljavaheldus), mullaharimine, külv jne. Tuleb valida optimaalne vastavalt ettevõtte tootmissuunale ja põllumuldadele.
Täppisviljeluse rakendamisel tuleb tunda põldude saagipotensiaali , kasutades mitmesuguseid mõõteriistu saadakse üha enam teavet oma põldude kohta. Kuigi täppisviljeluse eesmärgiks on tootmiskulude vähendamine, saagi kvaliteedi tõstmine ja kasumi suurendamine , on tema tasuvus problemaatiline, kuna vastavad masinda, seadmed ja mõõtetehnika kasutamine eeldab suurt investeeringut.
Uuringud on näidanud et säästlik tehnoloogia tagab : väetiste kokkuhoiu, taimekaitsevahendite kokkuhoiu, seemnete kokkuhoiu, teravilja ja rapsi tootmiskukud ja omahind väheneb , suureneb teravilja proteiinisisaldus.
Täppisviljelus on perspektiivikas suurtes tootmisüksustes, kus on vahelduv mullastik, samas ei ole ka seadmete ost jõukohane alla 500ha suurusele põllumajandusettevõttele.
Tavaviljelus
Arvestab nii intensiivtehnoloogia , säästliku tehnoloogia kui ka mahetehnoloogias kasutatavaid agrotehnoloogilisi võtteid.
Maheviljelus
Ehk ökoloogiline põllumajandus on tasakaalustatud toiteringel ja suures osas kohalikel taastuvate ressursside kasutamisel põhinev looduslik tootmisviis . Mahepõllumajandusettevõtte majandamisel on põhimõtteks toimida kooskõlas loodusega mitte looduse arvel.
Mahepõllumajandusettevõttete iseloomustus:
*tegeldakse enamasti nii taime- kui loomakasvatusega
*ei kasutata sünteetilisi min.väetisi ega ka pestitsiide
*keskendutakse ettevõtte siseste ressursside võimalikult efektiivsele kasutamisele, selle asemel , et vajalikud ressursid välstpoolt sisse tuua.
*mullaviljakuse säilitamiseks ja parandamiseks anatakse mulda piisavalt orgaanilist ainet ning haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. külvikorras liblikõielised( biol. lämmastik, orgaaniline aine )
*rakendatakse sobivat külvikorda vähendamaks umbrohtumust ja haiguste levikut. Kasvatatakse haiguskindlamaid sorte, soodustatakse kahjurite looduslike vaenlaste esinemist. Mehaaniline umbrohutõrje.
*pööratakse suurt tähelepanu looduslikule mitmekesisusele ja kogu tootmise keskkonnasäästlikusele
*ei kasutata geneetiliselt muundatud organisme ( GMO)
Otsekülvi tehnoloogia
Eelis: Kasvuresursside (valgus, niiskus, temp) parem kasutamine. Külviaeg varajasem ( kuni 2 nädalat) sest kündmata põld kannab kevadel traktorit paremini. Mulla niiskus alati piisav ja seemned tärkavad ühtlaselt. On tagatud varajasem valmimine kuni kaks nädalat.
Energiakulu vähenemine võrreldes tavatootmisega. kütusekulu tavatootmises 33.4l/ha aga otsekülvil 4,5 liitrit.
Puudused: märgatavalt suurenenud kulud taimekaitsele ja väetamisele. Rohkem tähelepanu mulla tihenemisele .
Kasutatakse otsekülvil kahe kettaga ja rearulliga seemendeid. Otsekülviga külvik valmistab ette külvialuse, paigutab väetise ja seemne ning teostab ka rullimise rearulliga, seda kõik ühe töökäiguga. Siit tulenevalt ka energia kokkuhoid . Taliviljade paigutamine külvikorda soodsam kuna külv tehakse otse kõrde , eelnevalt kündmata põllule.
Maisi kasvatamine
*Eesmärk: tera toiduks ja söödaks, haljasmass söödaks, siloks
*Maisi terad sisaldavad palju süsivesikuid, vähem valku , rasva, min.aineid, vitamiine.
*Teradest saadakse jahu, helbeid, piiritust , õli. Terad ka hea sööt loomadele
*On ka heaks eelviljaks teistele kultuuridele.
*Saagikus ideaalsetes tingimustes USAS 7-8t/ha , Euroopa 10t/ha, Uus- meremaa 18t/ha. Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus.
*Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad , kartul, soodajuurviljad, lutsern . Kuivemates pk-des päevalill ja mais .
Väetamine
Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis.
Agrothenoloogia
*Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse.
*Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi.
*Külviviis laiarealiselt 50-70cm
*Taimede vahe reas 13-43 cm
*Külvisenorm teraks kasvatades 10-25 kg/ha , siloks 30-100kg/ha (külvisenorm sõltub: geogr . asukohast , 1000seemne massist ( 200-400g, sordi kasvuajast(varajastel tihendam külv), sademete hulgast ( rohkem sademeid, tihedam külv ) ).
*Taimede arv hektaril kui kasvatatakse teraks maksimaalselt 70 000 seemet / ha .
*Külvisügavus on 8-10cm kuivemates piirkondades 12cm
Külvide hooldamine:
*rullimine( ühtlane tärkamie kuna seeme muld kotakt parem )
*Äestamine 4-5 päeva pärast külvi , 3-6 lehe faasis ( umbrohud)
*vaheltharimine 3-6lehe faasis 12cm sügavuselt, teine vaheltharimine 2 nädalat hiljem kui taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt.
*keemilist umbrohutõrjet kasutades vaheltharimise arv väiksem
*koristamine seemneks kui taimik on täisküpsusfaasis. Siloks kui terad on piim-vahaküpsuses enne öökülmi.
Hirsi kasvatamine
*Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega .
*Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk .
*Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele.
*Üks kõige põua- ja kuumakindlamaid teravilju .
*Haigus ja kahjurikindlus kõrge.
*Maailmas kasvatatakse 40-50milj hektaril, peamiselt aafrikas ja aasias. Parimad saagid 2,5-4 t/ha .
Kasvutingimused:
Soojus .minimaalne idanemistemperatuur on 8-10 kraadi , optimaalne 20kraadi. kasvuajal optim. temp 18-23 kraadi .
Niiskus.Transpiratsioonikoefitsent 200-250. Juurtel erakordselt suur veeimemisvõime. Tugeva põua korral kasv peatub.
Valgus.valgusnõudlik taim. Külviread põhja-lõuna suunaliselt(lisab saaki 6-10%)- intensiivn fotosüntees tera täitumisest valmimiseni . umbrohtumus ja tihe külv vähendvad saaki .
Muld.viljakas , toitaineteriks, mitmesugused mullatüübid, mulla pH 6,5-7,5 . Talub ka happelist mulda.
Agrotehnika
*Vegetatsiooniperiood 55-115 päeva.
*Eelvili: ei talu endale järgnemist . Parimad : mustkesa, kaunvili , kartul , põldhein . Eelviljaks ei sobi mais sest neil ühised haigused.
Väetamine
*Põhiväetis orgaanika ning külvil paiklikult kompleksväetised. Kasvuajal pealtväetisena P ja N mis soodustab kõrsumist.
Külv
*seemnete kalibreerimine ( ühtlane tärkamine)
*seemnete puhtimine
*optimaalne külviaeg kui mulla temp 12-15 kraadi.
*külvisenorm 8-30kg/ha e 200-500 idanevat seemet ruutmeetriile
*külvisügavus 3-8cm
*Külviviis- laiarealine ( 45cm ) , tavarealine ( 12- 15cm ) kitsarealine ( 7-8cm )
Külvide hooldamine
*rullimine külvijärgselt , umbrohu-,kahjurite-, ja haigustõrje
*saagikoristus probleemne kuna valmib ebaühtlaselt nii põllu kui ka taime piires.
*sobilik kahefaasiline koristamine, kus pärast niitmist lastakse seemnetel järelvalmida põllutingimustel ning 5-6 päeva pärast kombainitakse
Sorgo kasvatamine
*Põuase kliimaga piirkondade teravili –aafrika, aasia , india (põuakindlam kui hirss)
*Toodetakse tärklist, terad söödaks ja toiduks, silo valmistamiseks
*Kasvatatakse 50milj. hektaril , keskmie saagikus 1,5-2t/ha , haljasmassi 20-30t/ha , niisutusega kuni 100t/ha.
Kasvunõuded
*Transpiratsioonikoefitsent 200
*Kannatab ka 40 kraadi
*valgusnõudlik lühipäevataim,
*mulla suhtes ei ole nõudlik kasvab ka sooldunud muldadel
*veg . perioodi pikkus 90-145 päeva
Agrotehnika
*Talub hästi endale järgnemist . Sobivateks eelviljadeks kaunviljad, teraviljad, mais.
*Külvisügavus (3-6cm)
*Mullatemp 12-15 kraadi
*Külvisenrm 10-15 kg/ha , haljasmassiks 20-25 kg / ha
*Koristamine täisküpsuses, kuna ei varise.
Riisi kasvatamine
*Peamiseks toiduteraviljaks maailmas.
*Soojalembeline taim, idanemisel mullatemp vähemalt 15 kraadi . Kasvul optim 25 kraadi.
*Juurtel võime omastada veest hapnikku mistõttu talub ka pikemaajalist üleujutust . *Transpiratsioonikoefitsent 500-800 .
*Tüüpiline lühipäevatim.
*Muldadest rasked savimullad mis hoiavad niiskust ning on kõrge orgaaniliseaine sisaldusega.
*Vajab perioodilist üleujutamist , nädal niisutust millel järgneb nädala pikkne kuivaperiood. *Vahaküpsusefaasis enam ei niisutata ning seemne järelvalmimine toimub taime küljes.
*Talub enesele järgnevust. Parimateks eelviljadeks kaunvili, lutsern, ristik .
*Mullaharimise peamine ülesanne raske mulla kobestamine.
*Antakse orgaanilisi väetisi ( sõnnik , haljasväetis ) pealtväetamine 2-3 korda.
*Külvile eelistatakse taimede istutamist .
*Riis on suure võrsumisvõimega( kuni 70 produktiivvõrset) Külvisenorm 180-230 kg/ha
*Koristatakse kahefaasiliselt.
Tatra kasvatamine
*On tangukultuur: tatratang – heade maitseomadustega ja kerge seeedida.
*Juurte toitainete omastamisvõime suur kuna juured eritavad happeid .
*Õied on viietised, õisik on kobar , taimel 500-1500 õit. Esineb dimorfism –õied kahesugused: Lühikesed emakakaelad ja pikad tolmukaniidid , pikad emakakaelad ja lühikesed tolmukaniidid. Viljastumine parem kui omavahel tolmlevad eri tüüpi õied. Putuktolmleja .
*Soojanõudlik taim . Min. idanemistemp 7-8 kraadi , optimaalne 12-15.
*Niiskusenõudlik taim, transpiratsioonikoefitsent 500-600.
*Lühipäevataim
*Mullastiku suhtes vähenõudlik , talub ka happelisi muldi .
* Kasvuperiood 60-90 päeva .
*Õitseb ja valmib kaua.
*Eelviljadeks sobivad rühvelkultuurid, teraviljad, kaunvili, ise on hea eelvili teistele kultuuridele. *Väetamine analoogne teraviljade lepissortidele.
*Külvatakse öökülmaohu möödudes nt mai III dekaadil .
*Külvisenorm 400id seemet m2 ( 80-90kg/ha )
*Külvisügavus 5-7cm
*Taim on herbitsiiditundlik.
* Tolmeldamiseks on vajalik mesilasperede olemasolu põllul.
*Taim õitseb 20-30 päeva, viljad valmivad sama kaua.
*Koristamine probleemne kuna valmib ebaühtlaselt.
*Sobilik aeg kombainiga koristamisel kui 2/3 seemnetest valminud.
* Võiks soovitada kahefaasilist kortamist . Kohe pärast koristamist puhastada ja kuivatada