Skulptuuridele lisati õrnust ja sarmi, n.-ö. maist ilu. Selle laadi parimaiks näiteiks on Echnatoni enda ja tema naise Nofretete portreed. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil taastati vanad tavad ja preestrite võim. Egiptuse kunsti traditsioonid katkestasid lõplikult 7. sajandil Egiptusesse sissetulnud araablased. EGEUSE KUNST Kreeta ja Mükeene arhitektuur, skulptuur ja maalikunst KREETA KUNST rõõmsameelne, omanäoline mõjud idast ja läänest (vahekultuur) kultuur on rikas, suur laevastik ja kaitse ilu, rõõm, armastus vaenlasi pole religioon on vaba mitmed erinevad jumalad Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: KNOSSIS, PHAISTOS, HAGIA TRIADA. lossid koosnesid väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse siseõue. ruumid asusid eri tasapindadel ja neid ühendasid trepid. losside seinad olid kivist, laed aga puust
Roosa ristik 2 Valge lupiin 4 Valge ristik Ennast taluv Kollane lupiin 4 Esparsett 4-7 Sinine lupiin 4 Seradella 1-2 Lääts 5 Vikk 3 Näide 1. Külvikord taimekasvatustalus 1. Oder allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Nisu 4. Hernes + vahekultuur 5. Rukis Näide 2. Külvikord taimekasvatustalus 1. Taliteravili allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Taliteravili 4. Hernes + vahekultuur 5. Suvivili Näide 3. Külvikord loomakasvatustalus 1. Suviteravili allakülviga 2. Põldhein 3. Põldhein + sõnnik 4. Taliteravili 5. Hernes (või segavili) + vahekultuur Näide 4. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. Suviteravili allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Kapsas / Porrulauk 4
Kõrrelised ja ristiku võib külvata kevadel teraviljade allakülvina. Vahekultuurid küntakse sisse kas sügisel või kevadel vahetult enne maa külmumist või kevadel (juhul kui muld kannatab niiskusepuuduse all; sellisel juhul kobestame mulla liigselt ära). Näide 1. Külvikord taimekasvatustalus 1. oder allakülviga 2. ristik haljasväetisena (ei müüda maha) 3. nisu (peaks olema liblikõielise järgi, et saada head saia) + vahekultuur (näiteks õlirõigas) 4. hernes (liblikõieline kultuur) 5. rukis Näide 2. Külvikord loomakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. põldhein 3. põldhein + sõnnik 4. taliteravili 5. hernes (või segavili) + vahekultuur 15 Näide 3. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. ristik haljasväetiseks 3. kapsas/porrulauk 4
Haljasväetiskultuuride mõju toitainete püüdjate taimedena, toitainete transportijana, fütosanitaridena. Invasiivsus. Leostumise ohu vähendamiseks tuleb haljasväetist lisada hilissügisel või järgmisel kevadel. Leostumise ohtu vähendab ka talivilja külvamine pärast haljasväetise lisamist. Kui vara künname, siis võib lämmastik lihtsalt välja leostuda. 56. Vahekultuurid, nende mõju mullaviljakuse suurendamisele. Catch crop – vahekultuur Toitainete leostumise vähendamine Orgaanilise aine rikastamine Mikrobioloogilise tegevuse soodustamine Vihmausside tegevuse soodustamine Mulla niiskuse säiltamine Mükoriisa arengu soodustamine 57. Mida arvestada vahekultuuride valikul? Nt Vahekultuurid kasvavad kiiresti, nad on väikse külvisenormiga, soodsa hinnaga, head N kogujad, hilisema generatiivse arenguga. Tuleks arvestada vahekultuuridele sobivas
2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1. Varajased 2. Hilisejad Ohtetu luste ja raihein sobib heinamaale Rajamine 1. Pealtparandamine a. Pealtväetamine p ja k väetisega b. Seemnete pealekülv 2. Uuskülvid a. Uudismaa rajamine - Võsa kännud ära - Sügavkünd - Vahekultuur b. Rohumaa rajamine - Põllukultuuride järel - Vahekultuurita'vahekultuuriga Külvieelne väetamine 1. Orgaanilised väetised 2. P ja k väetamine'lubiväetised Külvieelne hrimine 1. Eelmisel aastal 2. Vahetult enne külvi Fosfor kaalium väetiste rohumaadele kasutamine Kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu. Sültuvalt mulla omadusest ja rohukamara tüübist, võib tõsta saaki 10-30% võrra. Nad tagavad normaalse toitaine sisalduse ja teiste toitainete omastamise