.....................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine.................................................................................................5 3. TAIMEKAITSE......................................................................................................................6 3.1 Umbrohu tõrje...................................................................................................................6 3.2 Putukatõrje.............................................................................................
3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1. Tubakas, oopium, India kanep Agrotehnika: Kasvukoha valik, mullaharimine: (külvieelne, sügisene, külvijärgne), külvitööd, seemne ettevalmistamine, hooldamine, koristustööd, umbrohutõrje, külvieelne väetamine. Kevadel külvatavad kultuurid: 1. Kõige varem külvatavad,kui põllule saab, enamasti kõik suviteraviljad, suhkrupeet 2. Vara külvatavad, vajavad idanemiseks ja täramiseks natuke kõrgemaid temperatuure. lina, põlduba, kartul 3. Hilja külvatavad, mais ja tatar, võivad muidu ka idaneda, aga külm võtaks ära.
Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult eemaldatav toiteelementide kogus, mille katteallikad võivad olla järgmised: *Põllu mullaviljakus- mullas sisalduvad taimetoitained *eelvili- taimejäänustena mulda viidavad taimetoitained *orgaaniline väetis ja selle järelmõju.
Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamine.................................................................9 Talinisu kasvatamise tehnoloogilne kaart.........................10
Kartulile sobivad kasvamiseks keskmised või kergema lõimisega, soodsa veereziimiga ja vähese kivisusega mullad, mille pH on 4,5-7,5. Samuti ei armasta ta seisvat pinnavett ega kõrget põhjavett. Huumushorisont peaks olema vähemalt 40 cm sügavune. Kartulile ei sobi tugevalt juurumbrohtunud põllud. Seetõttu tuleks eelnevalt teha umbrohutõrje. Idanemistemperatuur on 5...7 C, idud võtab ära -1...-1,5 C. Kartul on valgusnõudlik pikapäevataim. Külvieelne mullaharimine Mullaharimisega tuleks alustada juba sügisel. Sügiskünni eelselt tuleks mulda anda orgaaniline väetis (kompost või tahesõnnik) ning PK väetised. Sügiskünni sügavus peaks olema 20...25 cm. Kevadel tuleks teha mulla pindmine kobestamine 10...12 cm sügavuselt. Vajadusel teha ka külvieelne keemiline umbrohutõrje. Vaod tuleks ajada sisse kuni nädal enne külvi. Selle ajaga jõuab muld soojeneda ja luuakse mugulatele sobiv kasvukeskkond
Avaldavad ka järelmõju( sõnnik, lubi) 5) Aineid etendavate osade põhjal. Jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Orgaanilised( sõnnik, kompost, turvas, haljasväetis). Anorganilised( ammooniumnitraat, superfosfaat, kompleks väetised, N, P, K väetised. Agrokeemia õpetus, mis tegeleb väetistega. VÄETAMISE VIISID Agrotehnilised võted, kus anname võetisi. Väetist külvata hajusalt, paiklikult. Väetamise viisid: põhiväetis, külviaegne, kasvuaegne väetamine. Külvieelne viiakse läbi enne külvi, väetis segatakse mullaga. Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga. Kasvuaegne pealväetamine. MULLA HAPESUS. Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7
ja seega talvist hukkumist ning kurnab pikaealiste umbrohtude juurekava. 74. Sügiskünd ja sügiskünni asendamise mõju umbrohtumusele. Võimalused umbrohutõrje efektiivsuse parandamiseks künnil. 2 võtet: koormine ja sügiskünd. Umbr moodustab uue punga, ehk siis kurnab end, mis ongi koorimise mõte. Niikaua koorid, kuni taim hävineb. Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine. 75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje. Külvieelse ülesanded: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine, mullapankade purustamine 2) mullapinna tasandamine 3) veevarude säilitamine 4) mulla õhustamine 5) umbrohtude hävitamine 6) väetiste ja taimekaitsevahendite segamine mullaga Kammäke, varb-rulläke. Kasvuaegsel mullaharimisel 1. Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine 2. Veevarude säilitamine 3. Mulla õhustamine 4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Vabanevad põllud küntakse viivitamatult normaalsügavuselt. Juhul kui on tegemist halvasti hooldatud põldudega ja esineb umbrohtusid, peab kündma eelkoorlitega varustatud adraga. Samuti tuleb talitada ka hilja koristatud teraviljapõldudel. Sügisesest mullaharimise kvaliteedist sõltub järgnev, kevadine harimine olulisel määral, mistõttu sügisese mullaharimise kvaliteedile esitatakse õigustatult suuri nõudeid. 14) Suviteraviljade külvieelne mullaharimine Normaalne mullaniiskus on vajalik igale kultuurile. Seepärast kujuneb mulla veevarude säilitamine kevadise külvieelse mullaharimise üheks põhilisemaks ja üldisemaks ülesandeks. Kõige pealt väetatakse mineraalväetistega ja seejärel kultiveeritakse. 15) Söödajuurviljade külvieelne mullaharimine Kui sõnnik on antud sügiskünni alla (nagu peab), siis peaks kevadine mullaharimine algama üheaegselt ja analoogiliselt suviteraviljamaa harimisega
Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m 2) reavahe - 7,5 -12,5 cm (laiema reavahe puhul saak 10 - 15% madalam) Puhtimine -stimuleerib juurekava arengut-hävitab haigustekitajaid (olulisem - lumiseen) Teraviljade külvieelne mullaharimine Tavapärane mullaharimine. Sügavale sügiskünnile (kuni 25 cm) järgneb kevadel pindmine mullaharimine. Sügisel peale viljakoristust on esimeseks töövõtteks kõrrekoorimine. Tänapäeval kasutatakse selleks ketaskooreleid (Carrier-tüüpi) või ka ketasrandaale. 3-4 nädalat hiljem, kui umbrohud on tärganud, siis tehakse sügiskünd. Sügiskünni sügavus sõltub olenevalt järgmisel aastal kasvatatavast kultuurist 23 cm kuni 28 cm. Kevadine mullaharimine algab põllu
Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö Külvi eelne väetus Umbrohu tõrje Külvide hooldamine Mulla harimine Sügisene mullaharimine- sõltub kultuurist mida kasvatati, oleneb põllu umbrohtumisest, mulla lõimisest, mulla vailjakusest, kõrre koorimine ja sügiskünd, väetus (fosfor, kaalium, sõnnik, läga, teravilljade künnisügavus 20 cm, rühvelkultuurid 25-30 cm, Külvieelne harimine- kevadine, loob hea keskonna, vastab kultuurinõuetele, tähtis et viidaks läbi varakult, varakult- oder, kaer, suvinisu, Hiljem. Lina, põlduba kartul. Hiljem- mais ja tatar. Külvijärgne hooldamine- sõltub kasvatavast kultuurist, taliviljadega on hooldus suunatud et tõsta orase talvekindlust, vesi tuleb ärajuhtida (vältimaks kahjustusi). Põllurullimine (kivide surumine, parandab seemnete kontakti mullas. Äestada (koorikuga),
vähendamise suunas, siis ökoloogilises viljeluses on vastupidi vajalik suurendada külvisenorme ~10% võrra. Kui kevadel on vajalik enne külvi umbrohtude ennetavaks tõrjeks täiendavalt mulda harida ja külv viibib, on soovitatav veel täiendavalt külvisenormi suurendada (E. Ilumäe 2004). Optimaalsele külvisügavusele külvatud seemned tärkavad kiiremini ja ühtlasemalt ning kiire algarengu tõttu jaksavad paremini konkureerida umbrohu tõusmetega. Ka viimane külvieelne mullaharimine ei tohiks olla liialt sügav, et vältida alumistes kihtides paiknevate umbrohuseemnete pinnale toomist. Mahepõllunduses kasutatakse ka Teraviljakülvide juures ristiku või ristiku ja kõrreliste segu allkülvi. Allakülv on tõhus viis umbrohtumuse vähendamiseks (E. Ilumäe 2004). Õige kultuuride järjestusega külvikorras jätab eelkultuuri kasvatamine mulda järgnevatele paremini kättesaadavaid toitaineid ja võib suurendada ka mulla
· Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine. · Halvastiõhustatud tihedatel muldadel stoolonid hargnevad, moodustub rohkesti väikesi mugulaid, hilineb mugulate teke ning pidurdub nende normaalne kasv Külvieelne mullaharimine teraviljapõldudel Peeter Viil Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Õigel ajal põllule
uusi veel varuda (orienteeruvalt 2...3 nädalat pärast koorimist). Kündma peab eelkoorliga 6 varustatud adraga võimalikult sügavalt (kuidas künnikiht võimaldab). Eelkoorel heidab pealmise mullakihi koos tükeldatud risoomidega ja teiste taimeosadega künnivao põhja (nurgalõikuritega varustatud ader seda ei tee) ning kaetakse sügavkünni korral 12...15 cm paksuse mullakihiga. Kui randaaliga tükeldatud orasheina risoomid jäävad mingil põhjusel (näiteks randaaliga külvieelne maa ettevalmistamine), mullakihi alla kündmata, siis lastakse risoomi pungadest tärganud orasheina tõusmetel uuesti vabalt süsivesikuid assimileerida ja varuaineid koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte
Põld peaks olema kirju väljanägemisega künniviilude harjad hakkavad muust pinnanst heledaks muutuma. Libistamise efekt väheneb oluliselt kui muld on kõvaks kuivanud. Sobivaim mullaniiskus on 50...60% maksimaalsest veemahutavusest, raskematel muldadel väiksema, kergematel suurema niiskuse juures. ÄESTAMINE Äestamise ülesanded sõltuvad äestamise ajast. Eristatakse: - külvieelset - külvijärgset - külvijärgset ehk kasvuaegset äestamist Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jmt. tööga, külviaegsel äestamisel aga koos külvamisega. Külvieelsel mullaharimisel on äestamise ülesandeks: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine ja mullapankade purustamine 2) mullapinna tasandamine 3) veevarude säilitamine (kapillaarkanalite lõhkumine) 4) mulla õhustamine, aeratsiooni parandamine muld hakkab bioloogiliselt paremini elama; mida
Mahctoolminc muutus aktuaalseks, kui 1-V- vahekordi. *kasutada võimalikult haiguskindaid heintaime sorte *seemneid on vaja puhastada ja s oli ületootmine. Levisid ka allergilised nähud.Tahetakse näha naturaalset loodust. Mõnedes riikides on sorteerida ja soojendada *külvata opt ajal *õigeaegne sage niitmine mahepõllumajandusele üleminek raskem, mõnes kergem. Kahjurid: rohulutikad, lehetäilane jne. Tõrje: nõuetekohane külvieelne mullaharimine, õigeaegne külv, 27.)Eestisse sobivad rohumaataimede tähtsamad sordid tasakaalustatud väetamine. Keemiline tõrje on õigustatud kui kahjurid on ületaud kahjulikkue läve. Talirukis(Elvi, Matadoor, Tulvi), talinisu (Ada, Bill, Lars), talioder(Carola, Tilia), suvinisu(Mahti),
lahustumist. Näiteks Osmocote 14-6-12 ja Osmocote Plus 15-5-11 (maaletooja AS Schetelig), Plantacote Pluss 4M ja Plantacote Pluss 6M (Kemira tooted). Viimastena mainitud väetistes lahustuvad toitained järk-järgult vastavalt 4 ja 6 kuu jooksul. Toitainete lahustumise kiirus sõltub ka kasvusubstraadi temperatuurist. Väetamise tehnoloogiad Väetamine mullaharimise käigus istutus- või külvieelne väetamine jälgida tuleks, et väetis ei puutuks otseselt kokku seemnega või vastistutatud taime juurtega, sest võib neid põletada. Näiteks porgandile antakse külvieelselt kompleksväeisi arvestusega 50-70 kg N hektarile. Kasvuaegne pealtväetamine kasutatakse kas granuleeritud või vedelväetist. Enamasti viiakse läbi korduvalt kasvuperioodi jooksul. Vegetatsiooniperioodi esimesel poolel kasutatakse lämmastikku sisaldavaid, teisel poolel rohkem P-K- väetisi
Pool-looduslikel karjamaadel 1-3 utte/ha Rohumaade vajadus karjatamiseks + heina (silo) valmistamiseks Rohumaade saagikus, sü/ha Utte/ha 1 utele, ha 2000 4 0,25 2500 5 0,20 3000 6 0,17 3500 7 0,14 3.2.3. Karjamaade rajamine Karjamaa külvieelne mullaharimine ja väetamine. Karjamaade rajamise, mullaharimise ja väetamise on tegeldud Eesti Maaülikooli rohumaaviljeluse osakonnas (A. Parol, 1999). Vana rohukamara uuendamine algab augustis või hiljemalt septembri esimesel poolel rohukamara purustamisest, millele järgneb orgaanilise väetise laotamine ja künd. Rohumaade kündmiseks on kohane poolvint või vinthõlmadega ader. Nii sõnnikuga väetamine kui ka varajane künd aitavad kaasa
Meie muldades tavaliselt puudu N, P, K-st. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt.toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelementide sisaldust määratud. Põllumajandusuuringute Keskusel, Agrokeemia Laboril on uuringumeetodiks viimasel ajal Mehlich-3. 4 Väetamise ajad ja viisid: külvieelne väetamine (kevadine, sügisene), külviaegne väetamine (hajus, paiklik väetamine) hajusa puhul kasutatakse puistelaotureid, paikliku väetamise puhul viiakse iga väetisetera teatud kaugusele teraviljaseemnest väetis satub sobivasse kaugusesse seemnest. Juhul kui väetis liiga kaugele jääb seemnest, siis võib juhtuda, et taime juur ei ulatu sinnani ning väetisest pole kasu;
Mulla happesuseks nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid Külvieelne sügisene, kevadine, kesa väetamine Külviaegne Paik(lik) väetamine; külv. töötl; starterväetamine Kasvuaegne- Pealtväetamine; juureväline väetamine; väetiste andmine mulda 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused Väetised on ühendid, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, saagi kvaliteedi parandamiseks nind mulla viljakuse tõstmiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu.
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude...
põlde,õigeaegne viljakoristus.Survetõrje-ratsionalne mullaharimine ja väetamine,optimaalne külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine mullaharimise või teistse hävitusvõtetega-koorimine (mitmeaastase umbrohtude nõrgestamine ning põllule varisenud umbrohuseemnete idandamine,ka kahjurite vastu),sügiskünd,külvieelne mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust. Nisu (Triticum) – 2015 Eesti Maaülikool Haigused Kõrreliste helelaiksus (Septoria tritici) –
tugeva ja tunnustatud MB poomiga. MB poomi iseloomustab: tarpetsikujuline riputusseade, mis hoiab poomi töös stabiilsena ja tagab selle pikka tööea. Külvikuks oleks Maestro 4000 on lihtsalt ümberseadistatav ja eri muldadele kohandatav põimkülvik. Soomes toodetud ja põhjamaistesse tingimustesse sobiv Maestro on lihtne, täpne ja töökindel Kombainiks oleks kõige sobivam NewHolland CX 860 kuna tema tootlikus on kõige suurem nagu arvutused on näidanud. Külvieelne mulla kobestamine Traktor+Kobesti Kivikoristus Traktor+Kivikoristaja Külvamine Traktor+Otsekülvik Väetamine ja umbrohutõrje Traktor+Prits Koristus Teraviljakombain Kuivatamine ja vedu Kuivati, Traktor+käru Tehnoloogiaskeem. 4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud.
kobestamises - eriti on see vajalik tõusmete kasvamise perioodil. Tõusmete kasvuperioodil on vajalik kobestamine, et ära hoida mulla kooriku tekkimist.2-3 pärislehe faasis taimed harvendatakse,jäetakse alles tugevamad taimed, vahekaugusega 7-8 cm üksteisest. Lõplik Toiduks toorelt, vahekaugus on 18-20 cm. Hoolduse juurde kuulub küpsetatult, keedetult, ka kitkumine ja taimekahjurite tõrje hautatult Hästi mõjub seemnetele 4-5 päeva päikese käes hoidmine. Külvieelne leotamine 1 ööpäev kiirendab idanemist 2-3 päeva. Võib kasutada ka kasvuregulaatoreid.Külvatakse siis, kui maa on 10 cm sügavusel soojenenud 9...10°C. Sobiv aeg on umbes 15-20 mai paiku. Varane külviaeg soodustab tõlvikute valmimist ja tõstab ka saagikust.Külvisügavus 4-6 cm, sõltuvalt mullast. Kindlasti on vajalik, et seemned oleksid niiskes mullas. Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti.
Osa lausharimisäkkeid on kasutatavad nii külvieelsel mullaharimisel kui ka taimehooldustöödel (näit orase äestamisel), aga ka lauskülvatud seemnete (näit heinaseemnete) muldaviimisel ehk sõnastamisel ning põllupinna külvijärgseks tasandamiseks. Äkkega töötamine on äestamine, eristada võib laus- ja reasäestamist. Eristada saab ka külvieelset, külviaegset ja külvijärgset ehk kasvaegset äestamist, kusjuures viimatinimetatu on jällegi taimehooldustöö. Külvieelne äestamine võib toimuda ka üheaegselt kündmise, kultiveerimise jm tööga, külviaegne äestamine aga koos külvamisega. Mullaharimisäkke ülesanded on: 1) põllupinna tasandamine (silendamine); 2) mulla pinnakihi kobestamine, murendamine ja mullapankade purustamine; 3) umbrohu hävitamine; 4) kuivanud mullakooriku purustamine mulla õhutamiseks ja kapillaarkanalite lõhkumiseks (põllu libistamisjärgselt ja oraste äestamise).
annaabi.ee 
