Taimekasvatuse arvestuse materjalid (0)

PÕLLUMEHE AASTARING 
Ülevaade teraviljakasvatusest    Orgaanilised väetised: 
1.vedelsõnnik ehk läga 
2.poolvedel sõnnik 
3.tahke sõnnik 
4.teised- saepuru, põhk, turvas    Kündmne 
Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 
1.Mulla pööramine 
2.Murendamine- kobestamine 
3.Väiksemas ulatuses segamine    Kõrre koorimine,randaalimine 
Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja 
umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine 
Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb    Kultiveerimine 
Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine    Äestamine 
Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine    Rullimine 
Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine    Põllu kaanetamine 
Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks    Külvamine 
Monokülvikud(ainult seemned) 
Kombikülvikud (seemned+väetis) 
Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu    Teraviljade kasvuaegne hooldamine 
Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, 
vigastab taime, et see kasvaks (orasäke)    Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 
1.  Kõrrekoorimine 
2.  Sügiskünd 
3.  Libistamine 
4.  Kultiveerimine 
5.  Külv    Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 
1.  Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 
2.  Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 
3.  Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE    Väetamine 
Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K 


TAIMEKAITSE    1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, 
taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 
2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 
3. Talivilju lumiseen    Umbrohutõrje 
Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö 
Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up    Kasvuregulaatorid 
Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine    Putukamürk 
Putukamürkide ehk insektsiidide ülesandeks on hävitada kõik taimest toituvad putukad    Haiguste tõrjumine 
Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid 
Kasutatakse taime hilisemas kasvufaasis kui taimede lehtedele hakkavad lööbima haigused- 
jahukaste, laiktõved, roosted    Koristamine ja kuivatamine 
Enamasti augustis 
Kui teravilja niiskusetase on üle 14%, tuleb kuivatada 
Trummelkuivatid, punkerkuivatid, šahtkuivatid    Suviteraviljad 
Oder, kaer, suvinisu, tatar 
Kasvuaeg 80…120 päeva 
Lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad halvemini toitaineid 
 
SEEMNE EHITUS    Üheidulehelised 
Kest – koosneb mitmest kihist 
Endosperm – koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega 
Idu 
Aleuroonkiht - proteiinirikas 
Kilbike – kaitseb idu    Terade keemiline koostis 
Tärklis – peamine varutoitaine 
Roosuhkur – peamiselt idus 
Toorproteiin – sisaldus 6-22% 
Toortuhk – sõkaldes ja kestades 
Kiud – sõkaldes ja rakuseintes 
Vesi 
Vitamiinid    Kaheiduleheline 
Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks 
Seemnekest 
Naba 


KASVUETAPID 
1.  000 idanemine 
2.  00 tärkamine 
3.  10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 
4.  20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 
5.  30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 
6.  40 viljatupe paisumine 
7.  50 loomine 
8.  60 õitsemine 
9.  70 seemne moodustamine 
10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 
11. 90 täisküpsus    Võrsumist mõjutavad tegurid 
Fotoperiood 
Taimiku tihedus 
Temperatuur 
Mulla toitainesisaldus 
Mulla niiskusesisaldus    Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel! 
Talirukis, talinisu, talioder 
Vajavad jarovisatsiooni – staadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda 
Sügisel kasv peatub, kui õhutemperatuur alla 5 kraadi 
 
TERAVILJAD    Nisu 
Minimaalne idanemistemperatuur 2 kraadi 
Vaavajadus suurem kui odral ja taliteraviljadel    Kaer 
Niiskusnõudlik 
Kaer tuleb külvata võimalikult varakult 
Taluvad 8-9 kraadi külma    Tuulekaer 
Näeb välja nagu kaer, ainult pikad jätked seemnete juures    Rukis 
Kasv peatub kui temperatuur alla 5 kraadi 
Põuakartlik 
Õitseb jaanipäeval    Tritikale=nisu+rukis 
Ühendatud nisu kõrge kvaliteet, hea saagivõime, rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes 
Söödavili    Tatar 
Armastab soojust 
Ei külvata enne kui öökülmad on möödas 
 


MULD 
Maakoore pindmine murenenud kobe kiht, mille keskkond koosneb mineraalidest, orgaanilistest 
ainetest, mullafaunast    Mullaviljakus 
Mulla võime varustada taimi hapniku, vee, toitainetega 
Võimalik säilitada agrotehnoloogiliste võtetega – külvikord, haljasväetised, orgaanilised väetised    Mulla reaktsioon (PH) 
6,6-7,2 neutraalne 
7,2 leeliselised 
Enamus kultuure eelistab Ph-d vahemikus 5,6-7,2 
Happelistel muldadel kasvavad: väike oblikas, põldrõigas 
Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep 
Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges    Mulla lõimis 
Näitab savi ja liiva vahekorda mullas 
Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad 
Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim 
Savimullad 
 
KÜLVAMINE    Külvikord 
Eesmärk: 
1.  Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 
2.  Tagada majanduslik kasu 
3.  Säilitada/parendada mullaviljakust  Planeerimine: 
1.  Millised mullad on  
2.  Planeeritava kultuuri mõju mullale 
3.  Tööjõud 
4.  Orgaaniliste väetiste kasutamine    Eelviljade väärtus 
Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad)  
Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) 
Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal 
väheneb    Keskmise väärtusega eelviljad 
Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais    Halvad eelviljad 
Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse 
tekkel väheväärtuslik 
Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri    Haljasväetised 
Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast 
 


  Kartul 
Kuulub maavitsaliste perekonda 
Mitmeaastane rohttaime 
Õied viietised- kõike 5 
Tundlik põua suhtes 
Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja 
äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte    Raps 
Kuulub kapsarohu perekonda 
Suviraps (külvatakse kevadel) 
Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) 
Teravilja külvinorm 250kg 
Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp 
Kasvab väga kiiresti 
Täisküps kui kõdrad pruunikashallid 
Niiskusesisaldus 7…8%    Harilik Hernes 
Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel 
Vars õõnes, kergelt neljakandiline 
Iseviljuvad 
Rapsiga ühised haigused 
Külv võimalikult vara 
Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased    Põlduba 
Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest 
Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid    Sojauba 
Eestis oma sort laulema 
 
ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST    Liblikõielised heintaimed 
Punane ristik – lehel valge v- triip, karvane leht 
Roosa ristik – õis valge- roosa, leht pole karvane 
Valge ristik – väga kõrge toiteväärtusega 
Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed 
Ida-kitsehernes (galeega) – väga pika kasutuskestusega 
Harilik nõiahammas – sisaldab tanniini, seetõttu ei tekita loomadel puhitusi    Kõrrelised heintaimed 
Põldtimut 
Harilik aruhein 
Harilik kerahein – kasvab puhmastena 
Aas-rebasesaba – valged ohted 
Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel 
Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega 


Aarnurmikas 
Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades 
Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk 
kõrged 
Põldhein= punane ristik+põldtimut 
 
Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? 
Kui karjamaad on hõredad, väike saak 
Ebatasased 
Umbrohtude osakaal 30%    Kuidas uuendada? 
Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse 
Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse    Mullaharimine 
Orgaaniliste väetiste laotamine 
Künd 
Libistamine 
Mineraalväetised 
Kultiveerimine 1-2 korda 
Kivide korjamine 
Rullimine 
Külvamine 
Rullimine    Külv 
Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus    Külvijärgne hooldamine 
1.  Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 
2.  Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 
3.  Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 
4.  Lupjamine 
5.  Väetamine    Rohusöödad 
Märgsilo – puuduseks eralduv mahl, millega kaasneb toitainete kadu 
Närbsilo – närvutada, kuni kuivaine sisaldus 33-35% 
Kuivsilo 
Hein- madal toiteväärtus