Randaalid ehk ketasäke Töökiirus 12km/h = 3,6 ha/h 1. Randaalimise eesmärk on põldude koorimine. 2. Rohukamara purustamine enne kündi. 3. Mulla künnieelne harimine. 4. Kõnnivagude tasandamine. Randaali töötamise skeem Randaalid liigitatakse veoviisijärgi: 1. Ripprandaalid 2. Järelveetavad ehk haakerandaalid Ühele kettale langeva koorimise järgi liigitatakse randaalid 1. Kergerandaalid ( 15kg) 2. Keskmised randaalid (20-25kg) 3. Rasked randaalid (>25kg) Enamasti kasutatakse raskeid randaale mille ketaste lõbimõõt on 60cm (600mm) Kettad on sakilise servaga (hambalised), et paremini lõigata rohukamarat. Töösügavust muudetakse attaknurga muutmisega. Töökiirus kuni 12km/h Ei kõlba kivitele põldudele.
(tüükultivaatoriga) kultiveerimist. Külvieelselt kultiveeritakse harilikult kuni 10 cm, koristusjärgselt 25–45 cm sügavuselt. Vahetevahel kasutatakse pärast külvi ka rulle, et väiksemad mullakamakad purustada ja pindmist mullakihti tihendada, mis vähendab aurustumist, parandab mulla ja seemnete kontakti ning surub kivid mulla sisse. Tänapäeval tehakse seda tihti külviku külge kinnitatud kummist rulliga. Randaal ehk ketasäke on põllumajanduses kasutatav hoburakendi või traktori haakeriist, mida kasutatakse suurte mullakamakate ning murukamara purustamiseks ja põllu künniviilude kobestamiseks. Randaali tööseadised on siledad või sälkudega sfäärilised kettad, mis on kinnitatud võllidele ning pöörlevad . Osadel randaalidel on ka libistid. 8 hõlmaline pöördader. Kultivaator rulliga.
Kündmise käigus maetakse mulla alla umbrohi ja eelmise saagi põhk, see kiirendab taimejäänuste lagunemist ning aitab ära hoida umbrohtu põllul. Künnisügavus varieerub vastavalt mullalõimisele ning külvatavale kultuurile, valdavalt küntakse 15-25cm sügavusel. Kündmist võib kasutada ka näiteks sõnniku mulla sisse viimiseks ja põllu külviks ette valmistamiseks. Kui kamar on väga tugev või maapind kõva võib vajada põld enne kündi randaalimist. Randaal lõikab tiheda kamara läbi ning seeläbi kergendab adra tööd.[1,4,5] 2.2 Külvieelne mullaharimine Künnile järgneb kultiveerimine, mis lõhub künniviilud peenemateks tükkideks ja kobestab mulda, samal ajal tasandades juba mõningal määral põllu pinda. Kultiveerimine õhutab mulda ning lõikab läbi umbrohu juuri, samuti parandab see mulla veereziimi. Olenevalt tehtava töö eesmärgist ning iseloomust jääb kultivaatori töösügavus 5-20 cm vahele,. Põllu järgnevaks
kiireks reageerimiseks ilma muutustele on tänapäeval talupidajate käsutuses mitmesugused masinad, näiteks traktorid, kombainid jm. masinaid, mis võimaldavad maad kaevates ja mulda kobestades pinnast töödelda, nimetatakse põllutöömasinateks. Haritava maa töötlemine on põllutöö. (Teadmisi talupidamisest 2009:112) 3.1 Randaalimine Randaalimine on mulla harimine randaaliga. Selle tegevusega purustatakse rohukamar, tükeldatakse umbrohud ja segatakse koristusjäätmed mullaga. Randaal ehk taldrikäke ehk ketasäke on mullaharimisriist, mis kinnitatakse traktori külge. Joonis 2. Pildil toimub randaalimine 3.2 Väetamine Väetamine on tegevus mille abil reguleeritakse taimede toitumist ning suurendatakse või säilitatakse mulla viljakust. Väetamiseks kasutatakse väetisekülvikut, mille abil laotatakse väetise graanulid põllule. Joonis 3. Pildil on väetisekülvik 3.3 Külvamine Külvamine on põlluharimisel kõige tähtsam tegevus
Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu, tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56. Mullaharimise võtted (koorimine, kultiveerimine, libistamine, freesimine) Koorimine Koorimise ülesanded: 1.Umbrohtude hävitamine 2.Niiskusvarude säilitamine · Koorimisriistad: 1.Hõlmkoorel - ader, millel on palju adra hõlmu 2.Ketaskoorel - mulda töötlevad taldrikukululised 3.Mullapinna kobestamine 4.Taimejäänuste segamine mullaga kettad töösügavusega 5 cm 3.Kerge randaal - töösügavus kuni 10 cm 4.Raske randaal - töösügavus 10 15 cm Kultiveerimine · Ülesanded : 1. Mulla pindmise kihi murendamine, segamine, kobestamine 2. Umbrohtude hävitamine 3. Väetiste, kemikaalide mullaga segamine 4. Mullapinna tasandamine · Kultivaatorid jätavad maa vaoliseks, nad agregateeritakse kas äkete või libistiga · Kultiveerimissügavus 5 15 cm sõltub kultuurist ja harimiskorrast Libistamise peamine ülesanded
nende koristust. Põldohakal jäävad teravilja koristuse järel alles puitunud varretüükad. Põldohakaga risustatud põllul tuleks koorimist alustada, kui põldohaka juurekaela piirkonnas on varuainete arvelt arenenud uued lehed. See kestab olenevalt ilmast ja mullaniiskusest nädal kuni paar. Et põldohaka juured asuvad künnikihis sügaval, siis piisab 8-10 cm koorimissügavusest. Koorimisriistadeks sobivad nugaäke, randaal ja hõlmkoorel. Looduses ei ole kunagi nii, et esineb ainult üht liiki umbrohtu, seetõttu tuleb koorimise aeg ja sügavus igal konkreetsel juhul määrata enamlevinud umbrohuliikide järgi. Kündmine. Kuigi suur osa põldohaka juurtemassist paikneb künnikihist allpool, aitab tema tõrjeks ka sügavam künd. EPMÜ-s korraldatud tavaviljeluskatses vähendas 2425 cm sügavune künd, võrreldes 1617 cm sügavuse künniga, teravilja monokultuurses külvikorras põldohaka
..12 cm) töösügavust, arvestades seejuures ka piide või käppade jäljevahet. 4 5. Kultiveerimise kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse töö tegemise õigeaegsust, töösügavust ja selle ühtlust, põllupinna harjalisust ja tasasust, mõnikord ka mulla kobedust ja panklikkust ning umbrohu hävitamise täielikkust. 6. kvaliteetid määramine. 14. Randaali ülesanne, agronõuded ja liigitus. Randaal on kahest (harva kolmest või enamast) teineteise järel liikuvast sektsioonist või reast koosnev ketasriist, mida endisaegadel nimetati ka ketasäkkeks või taldrikäkkeks. Olenevalt olukorrast ja kasutamise eesmärgist on randaalil mitu ülesannet: 1) mulla segamine ja kobestamine, 2) põllupinna tasandamine, 3) väetise segamine mullaga, 4) kamara (künnieelne) purustamine, 5) mättalise künni töötlemine, 6) umbrohu hävitamine. Agronõuded randaalimisel on järgmised:
ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (künnipõhine või pindmine harimine, otsekülv). Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite moodustumist pritsida üldhävitava herbitsiidiga (maheviljeluse nõuete järgimisel jääb see tegevus ära); kahe-kolme nädala pärast harida põld (randaal, nugaäke vms) ning seejärel ~2 nädala pärast künda. Künnisügavus sõltub mullastikust ja umbrohtumusest (orasheinaga umbrohtunud põllul võiks künda sügavamalt). Arvestama peab, et taliteraviljade külvi eel peab muld olema küllaldaselt tihenenud. Hilisemate kündide korral tuleks põldu rullida (adra tihendusrull, rihvelrullid), et tagada taliteraviljadele sobivaim külvisügavus (2...4 cm). Külvieelne kerge kultiveerimine hävitab
Mustkesa harimine algab tavaliselt sügisel. Selleks rakendatakse sügiskündi. Kevadine mullaharimine võib alata äeastamise või libistamisega mulla sobiva harimisküpsuse saabudes. Suur vee aurumine on nii seisma pandud ja välditakse mulla panka kuivamist. Niisugusena jääb kesapõld seisma, kuni umbrohud on tärganud. Järgnev töö on koorimine, kõige sagedamini kasutatakse randaali ja ketaskoorlit. Koorimissügavuseks on soovitatud 5-6cm. Kuid ei ketaskoorel ega randaal suuda tuua pinnale kuigi palju uusi idanemisvõimelisi umbrohuseemneid. Õhuke 5-6 cm koorimine hävitab ainult senised tärganud umbrohud. Ainuõige on koorida hõlmkoorliga agregaadis äketega 8-10cm sügavuselt. Sobivad ka tavalised adrad. Pärast umbrohtude tärkamist antakse kesale sõnnik ja mineraalväetised. Sõnnik küntakse 15-16cm sügavusele. Järgneval perioodil hoitakse põld umbrohupuhas pindmiste harimisvõtete abil. Vähemalt kolm nädalat enne taliteraviljakülvi tehakse veel
tihendusrullidega Kui põhu tagastamise variant langeb ära, siis tuleks koorimisel lähtuda umbrohtumuse iseloomust Kõrrekoorimise ülesanded umbrohutõrjel: 1) umbrohuseemnete idanema provotseerimine ja hilisem hävitamine 2) vegetatiivselt paljunevate umbrohtude väljakurnamine ja hilisem hävitamine (vegetatiivsete osade tükeldamine, uute võsude kasvamine varuainete arvelt) järgnema peab künd (soodne ~25 cm sügavuselt) Koorimiseks sobivad nugaäke, randaal, randaali ja rulli põimagregaat ning ka tavalise lausharimise kultivaator. Koorimine toimub kohe peale kultuuri koristamist (koorimine 6 10 cm sügavuselt). Peale seemnete tärkamist (ca 2 3 nädalat) toimub uus koorimine või sügiskünd. Kui jõuame teha teise koorimise, siis esimene 6 8 cm ja teine 8 10 cm sügavuselt. Kui domineerivaks umbrohuks on harilik orashein ning valdavalt on niiske, siis tuleks koorimisriistaks
annaabi.ee 
