Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5).
Järjestused: (1) pH alusel: raba, palumets, madalsoo, laanemets, loopealne, võrtsjärv; (2) mullaviljakuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba; (3) veerežiimi alusel: loopealne palumets, laanemets, madalsoo, raba, võrtsjärv; (4) valgustingimuste alusel: raba, loopealne, madalsoo, palumets, laanemets; (5) liigirikkuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba. (6) pH alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, Kadrioru park, rannaniit; (7) mullaviljakuse alusel: teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, kultuurrohumaa, Kadrioru park, rannaniit; (8) veerežiimi alusel: rannaniit, Kadrioru park, kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord; (9) valgustingimuste alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses, teraviljarohke külvikord, rannaniit, Kadrioru park; (10) liigirikkuse alusel:
Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorhobuste kasvatus ,,Sakala artiklid" Breitenburgi veis jäägu mõisa Piimalehm Angler
· ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe 43. Monokultuur ja viljavaheldus Monokultuurina · Kultuuri pidev kasvatamine konkreetsel põllul või väljal · Bioloogiliselt lähedased kultuurid Viljavahelduses - viljade ajaline järjestus konkreetsel põllul või väljal · Agrobioloogiliselt põhjendatud - arvestab kultuuride bioloogilisi iseärasusi ja nõudeid keskkonna tingimustele 44. Külvikorra mõiste ja külvikorra liigid Külvikorra mõiste · Külvikord - on põllumajanduskultuuride ja puhaskesa ajalise ja paigutusliku järgnevuse süsteem looduses piiritletud väljadel · Külvikord on viljavaheldussüsteem · Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks · Külvikord integreeritud süsteemina sisaldab pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis-, väetamis-, umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid Külvikorra Tunnused kestus on 5-7 aastat · kultuuride mitmekesisus
Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad? Kui mulda varustada üleliia lämmastiku ja orgaaniliste väetistega, ei suuda liblikõielised püsima jääda. Taimehaigused põhjustavad olulist saagikadu. Mahetootmine Eestis 1989.a. algas ökoloogilise põllumajandusega organiseeritud tegelemine. 1997.a
Tritikale=nisu+rukis Ühendatud nisu kõrge kvaliteet, hea saagivõime, rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes Söödavili Tatar Armastab soojust Ei külvata enne kui öökülmad on möödas MULD Maakoore pindmine murenenud kobe kiht, mille keskkond koosneb mineraalidest, orgaanilistest ainetest, mullafaunast Mullaviljakus Mulla võime varustada taimi hapniku, vee, toitainetega Võimalik säilitada agrotehnoloogiliste võtetega – külvikord, haljasväetised, orgaanilised väetised Mulla reaktsioon (PH) 6,6-7,2 neutraalne 7,2 leeliselised Enamus kultuure eelistab Ph-d vahemikus 5,6-7,2 Happelistel muldadel kasvavad: väike oblikas, põldrõigas Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges Mulla lõimis Näitab savi ja liiva vahekorda mullas Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad
- töömahukas aastaringselt - Ladina-Ameerikas(banaan, kohvipuu), Kagu-Aasias(Õlipalm,Banaan), Aafrikas(Kakao), Vahemeremaades(oliivid) Aiandid, köögiviljakasvatus – kapitalimahukas, palju tööjõudu, linnalähedane. Mahepõllumajandus- Taastuvatel loodusvaradel põhinev keskkonnasõbralik toidutootmine. Ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid Väetamine: liblikõielised kultuurid Külvikord: planeeritakse ette, mida kasvatatakse, iga aasta erinev taim Taimekaitse: Segaviljelus, Multšimine, rohimine, leegitamine, haiguskindlad sordid, kasulike putukate soodustamine. Veekogude euktofeerumine Mahetootmine Tavatootmine Orgaanilised väetised Sünteetilised mineraalväetised Ennetav taimekaitse(multšimine Sünteetilised taimekaitsevahendid jne)
võrra vähendatud kogustes. Herbitsiidide kulunormi on aga võimalik veelgi vähendada kasutades paagisegusid kus preparaatide mõju umbrohtudele on tugevam. Kasutades väiksemaid kulunorme paagisegudes väheneks pestitsiidide koormus keskkonnale ja oleks ka majanduslikult tasuvam kuna jääb ära mitmekordne töötlemine erinevate preparaatidega (Anne Luik 2002). Ja kui kasvatame talivilja, siis taliviljas võivad nad rahumeeles talvituda ka põllu peal, nii et väga oluline on külvikord, mis järjekorras me kultuure kasvatame, ka talikultuure tuleks külvikorda võtta (Anne Luik 2004). Mahepõllundus Mahe- e. Ökoloogilisele viljelusele üleminek võib vähendada toitainetega varustust ning kultuurtaimed jätavad umbrohtudele rohkem pinda ja valgust. Ühtlasi muutub kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena
Intensiivne taimekasvatussüsteem · Iseloomulik on majandamine maksimaalsete kulutustega, kus kõrgete saakide saamiseks tehakse taimekaitsetöid kultuuride kasvatusskeemide alusel · Tihe külv võimaldab saada suurt saaki pinnaühikult, kuid soodustab haiguste ja kahjurite levikut, mistõttu suureneb ka väetamise ja taimekaitsetööde vajalikkus · Selline tootmine võib rikkuda looduslikku tasakaalu 42. Mullaviljakus ja mullaväsimuse peamised põhjused Vale külvikord, liigne umbrohtumine, liiga pikalt ühe kultuuri kasvatamine ühel ja samal kasvukohal, ebapiisav väetamine, mullast viiakse kultuuridega ära rohkem toitaineid, kui sinna tagasi tuuakse. Mullaväsimuse peamised põhjused üldine mulla vaesumine toite- ja mikroelementidest mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks ohtlike umbrohtude paljunemine mulla happesuse nihe
põldhein. 10. Millest sõltub see palju me väetame mulda vms.. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeerivatest saagist, väetiste tugevusest. 1.Taimekasvatus laiemas tähenduses Laiema tähenduses on see igasuguste taimede kasvatamine, alates metsapuudest lõpetades toalilledega (haljastus, metsandus, rohumaaviljelus, aiandus). 2. Kaunviljade ja tehniliste kultuuride kasvupind Eestis (ha) Kaunviljad umbes 8500 ha, tehnilised kultuurid 86000 ha 3. Mis on külvikord? Külvikord on põllumajanduse tugisammas, mis aitab tagada kultuuride saagikust ning säilitada ja parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes
Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab olema haigusevaba, sertifitseeritud, peab sobima kohalikesse tingimustesse. Tuleks valida haigluskindlamaid sorte kasvatamiseks. Teine väga tähtis ennetav meetod on külvikord. See loob optimaalse kasvu- ja arengutingimused, hoiab kontrolli all nii haiguste, kahjurite kui ka umbrohtude arvukuse, säilitab mulla viljakuse ja struktuuri. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Kolmas tähtis ennetav tõrjevõte on mulla harimine. Kui õigesti mulda harida siis suudab hoida kahjurid kontrolli all, samuti umbrohtude vohamist. Õige harimine parandab
Abinõu: minimeeritud (konserveeritud) mullaharimine Mõjusuund: mulla kandevõime parem. Paraneb mulla mikrobioloogiline tegevus Mõju piirkond: taimekasvatus Abinõu: huumusemajandus (põhk, orgaaniline väetis), haljasväetiskultuurid Abinõu: järelkultuuride kasvatamine, allakülvid Mõju suund: suureneb huumusesisaldus mullas. Tõstab struktuuragregaatide stabiilsust, sügavkobestus, trenaaz. Toitainete transport alumistest kihtidest Abinõu: taliteraviljad külvikorras. Viljavahelduslik külvikord. Muldade lupjamine Mõju suund: väheneb varakevadine niiskel mullal harimine, paraneb struktuursus Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised raps, rüps 7 Indikaatortaimed:
Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides. 2. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maakera keskmine temperatuur -18°C, praeguse +15°C asemel:kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. 6. 1. Tootma vähem prügi 2. Kasutama rohkem ühistransporti 7. Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine, AIDSi levik jne. Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine 8. 1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes 2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks
Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust:
RAPS POWER Raps 18-9-15 antud väetisetoiteelementide sisaldus on koostatud just ristõieliste liikide vajadusi arvestades. Antud talu põllul toimub väetise andmine külviaegselt kombineeritud külvikuga. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM. LUBIVÄETISTE KASUTAMINE Lupjamistööd tehakse antud põllul, kõik ühel aastal keskmiselt 5 aastase intervalliga. Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu. Tabel 1. Antud põllu külvikord kasvatatavate kultuuride ja taimetoitelementide vajadus kg/ha. taimetoitelementide vajadus põld Kultuur ha saak t/ha huumus kg/ha N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45
Enim sobivad keskmise või kergema lõimisega toitaineterikkad saviliiv või liivsavimullad. Rukki tugevalt arenenud juurestik omastab hästi toitaineid. Põhiline toitainete tarbimine toimub taimekasvu algul ja on hiljem võrdlemisi ühtlaselt jaotunud kuni pea loomiseni. Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad 25...35 kraadi. Põuda talub üldiselt hästi, v.a. sügisese võrsumise ajal. Saaki võib vähendada ka juulikuine põud. külvikord Sobib külvikorras enamiku kultuuride järele. Parimateks eelviljadeks põldheina või ristikukesa. Sobivad ka lutsern, hernekaera segatis ja sõnnikut saanud varajane kartul. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajaga kultuurid. Rukis surub hästi alla umbrohte. külviaeg Külvi ajal on rukki talvekindlusele suur mõju! Optimaalne külviaeg on 20. aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil.
sobivad ainult taimikuta pinna töötlemiseks, eraviisiliselt paigutatud tööseadistega laoturit saab kasutada ainult juhul kui mullaharimisseadiste vahe on sobiv taimeridade vahekaugusega Pilt 6. Fliegl GUG segamisklaotur tüükultivaatoriga Taimekaitse Herbitsiidiga tasuks pritsima minna esimeste pärislehtede moodustumise ajal, aga mitte hiljem kui 6 lehe faasis Soovituslikult 10-14 päeva hiljem tuleks teha vaheltharimine Külvikord Mullaharimine Puhtitud seemned Poomprits Hardi Master PRO 1000/16m Keemia lisamise seade, hüdrauliline poomi lappamine, HC5500 juhtpult, kiirusest sõltumatu normi hoidmine Kõrge maisi jaoks vajalik käsitsi pritsimine, nt seljakott-tüüpi annab hea mobiilsuse taimede Pilt 7. Hardi Master vahel https://youtu.be/PsZ3L-Vy2bY seljakott-tüüpi pritsi ohutusnõuded Koristamine
olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli
Umbrohutõrje maheviljeluses, põllukultuuride kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje Enn Lauringson, Liina Talgre Kuna maheviljeluses ei kasutata herbitsiide nii nagu tavaviljeluses, tekitab see suure väljakutse. Tööpanuse suurenemine umbrohutõrjel, eelkõige köögiviljadel, toob kaasa tootmiskulutuste suurenemise ja mõjutab majanduslikkust. Kuna keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata, peab arvestama, et umbrohutõrje oleks terviklik süsteem, kus suurt rolli mängivad külvikord, mulla ettevalmistamine külviks, sõnnikumajandus, haljasväetised ja külvisenorm. Otsene vahelesekkumine (äestamine, termiline töötlemine) kultuuride kasvuajal oleks viimane samm umbrohutõrjel. Mehaaniline tõrje vaheltharimise teel ei ole tänapäeva masinate juures probleem, kuid umbrohutõrje kultuurtaime ridades valmistab raskusi. Käsitsitöötlemise riba peaks olema nii kitsas kui võimalik. Mahetootjal tuleb teha kõik selleks, et vähendada käsitsitööd
TAIMEKASVATUS TALIRAPS KOOSTAJAD: MS I kursus 3. laborirühm TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja palmi õli. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas. Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks. Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina. Suurimad rapsitootjad 2005 Maailma (miljonit tonni) rapsitoodang Hiina 13,0 (miljonit tonni) Kanada 8,4 1965 5,2 India 6,4 Saksamaa 4,7 1975 8,8 Prantsusmaa 4,4 1985 19,2 Suurbritannia 1,9 Poola 1,4 1995 34,2 Austraalia 1,1 2005...
1) bioloogilise mitmekesisuse säilitamine agrobiotsönoosides ehk kultuurmaastikes, 2) terve taimse materjali valik, mis sobib konkreetsetesse tingimustesse, 3) taimedele optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine, 4) taimekasvatusvõtetega kahjustajate arvukuse piiramine, 5) taimekahjustajate seire, 6) puhiste kasutamine seemnete külvieelsel töötlemisel, 7) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt. 4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja
Kott-tõbi (lk76) Ploomipuudel. Pikk, kortsus, kõva ilma kivita ploom. Korralised pritsimised (I, II III skeemid pritsimiseks). Kahjurid 1. Lehetäid (lk 80) Valmik muna (täi) Valmik muna vastne nukk (kärbes) Pistmis-imemissuistega täi. Vaegmoondega putukad. Mehaaniline tõrje laiaks litsauda, tõmmata võrse otsast ära. Läbipaistev, tagumik uppis, nina maas. 2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4
stabiilsust Taimekasvatus Järelkultuuride kasvatamine Sügavkobestus, Drenaaž Allakülvid Toitainete transport alumistest kihtidest Taliteraviljad külvikorras Väheneb varakevadine niiskel mullal harimine Viljavahelduslik külvikord Paraneb struktuursus Muldade lupjamine • Tihenenud kihi kobestamine - sügavkobesti - spets. Ader Tugevajuureliste kultuuride kasvatamine • Liblikõielised - lutsern, mesikas, ida-kitsehernes • ristõielised – raps, rüps 24. Mulla plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused. Plastilisus – mulla omadus muuta oma kuju välisjõudude mõjul ilma purunemata ning
2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg
Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Siin valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. Esimene võitünn saadeti sinna 24. oktoobril 1900. a. Alates 1922. aastast hakati piima viima Tori- Selja meiereisse. 1906. aastal tehti algust veiste jõudluskontrolliga. Varem oli seda rakendanud C.R. Jakobson oma Kurgja talus.1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7- väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. Neist mitmeid kasutati üle poole sajandi. Teravilja saadi hektarilt 13-18 ts (aidakaalus), kartuleid 100-130 ning põldheina 30-35 ts.Mart Pooli püüd Piistaoja talu järjepide-valt arendada ilmneb tema kirjadest poeg Theo-dorile selle õpinguaastail Riias ja praktika ajal Soomes. Tähtsat osa selles püüdes etendas kahtlemata 1910
7. Milliste globaalprobleemide mõju on Eestis otseselt tuntav ning milliste mõju pole märgata? Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine, AIDSi levik jne. Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine 8. Juba vanad eestlased kasutasid põlluharimisel külvikordade vaheldumist. Tooge välja kolm tänapäeva teadmistele tuginevat põhjust, miks selline põllundus on otstarbekas. 1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes 2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Õpik lk. 39 1
Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, omane rändavatele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades
· Soolikarohu leotisega pritsitud kartulipealsed ei meeldi kartulimardikatele, · Leotisega töödeldud kapsad ei maitse väike kapsaliblika ja kapsakoi röövikutele Tomat · Tomatileheleotis võib aidata kapsaliblikate puhul. · Retsept: 2 peotäit hakitud tomatilehti 2 liitrit kuuma vett Lasta sel segul kaks tundi seista, ära kurnata ja kapsaid selle leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2. Aastal toitainete suhtes nõudlikumad kultuurid: kapsas, porru, juurseller, varsseller, kabatsok või kõrvits 14 · 3. aastal veidi väiksema toitainetenõudlusega kultuurid kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas
lubjatud, looduslikus olekus mullal happelised. Kahkjad mullad on üle keskmise viljakad, kerged harida ja sobivad hästi ka rühvel- kultuuridele ja linale. Pariisi talus on 10 täiskasvanut lüpsilehma, 4 noorlooma ja 5 vasikat, nende sõnnikut kasutatakse põldudel. Vajadusel ostetakse sõnnikut juurde. Töö eesmärk on selgeks teha antud maa agronoomilised näitajad, koostada selle põhjal neljaväljaline külvikord ning hinnata selle rakendust. 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld ja liivsavi lõimisega. Muldade P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine. Muldade boniteet on ca54-55 punkti. pH on nõrgalt neutraalne ja huumusesisaldus on ca 3,0. Tabel 1. Talu külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Välja nr Kultuur Pindala ha Mulla liik Lõimis P-tarve K-tarve Boniteet pHKCL Huumuse
12. Mitu % õistaimedest kasutab loomtolmeldamist? Kõikidest õistaimedest vähemalt 80 protsenti on loomtolmlejad. 13. Mis aitab kaasa ja kuidas tõsta inimeste teadlikkust tolmeldajate olulisusest? Tuua näiteid avalikkuse ette, rääkida nende olulisusest ja mõjust, rääkida talunikega ja pidada kontrolli et nad õigel ajal ja õiges koguses pritsiks 14. Nimeta üks alternatiiv tavapärastele taimekaitse meetoditele. Hästi läbi mõeldud külvikord, vähendab umbrohtumist ja taimehaiguste levikut. 15. Mis on metapopulatsioonid? rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. 16. Mis on ko-evolutsioon? Too näide. on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on
1000 tera mass suur, 44,9g. Proteiinisisaldus on madal, mida soovitaksegi õlleodra kasvatamisel. Seisukindluse tagab tugev kõrs. Haiguskindluse suhtes on väga hea kindlusega eriti jahukaste, rooste ja äärislaiksuse suhtes. Kasvuajaks on märgitud, et on keskvalmiv ning hea põuakindlusega. Kindlustamaks head vilja kvaliteeti tuleb hoida kultuur püstisena ja koristada saak kohe pärast valmimist. Vastupidavate sortide kasutamine, optimaalne külviaeg, korralik külvikord, terve seemnematerjali kasutamine, hästi ettevalmistatud külvipind ning harimisvõtted tagavad kvaliteetse saagi. Seemnete puhtimine on hea taimekaitse, mida kasutatakse haiguste vastu, mille puhul ei aita lehe kaudu toimivad fungitsiidid. Mina kasutasin selleks puhist Raxil. Puhtimise juures on tähtis, et kõik seemned kaetakse preparaadiga ühtlaselt. Umbrohtumust aitab vähendada kultiveerimine, kündmine ja äestamine enne kultuuri külvamist
töötlemine) kasutamine olgu ratsionaalne *kütusekulu vähendamine *vastavasisuliste teadusuuringute laiendamine ja rakendamine säästlikus agrotehnoloogias Täppisviljelus on säästva agrotehnoloogia põhiline väljund . põllutööd tehakse ressursisäästvalt ja loodussõbralikult ning õigeaegselt. Igale põllule valitakse sobivad taimedliigid ja sordid ning neile optimaalsed külvinormid , igale sordile oma agrotehnika. Külvikord (viljavaheldus), mullaharimine, külv jne. Tuleb valida optimaalne vastavalt ettevõtte tootmissuunale ja põllumuldadele. Täppisviljeluse rakendamisel tuleb tunda põldude saagipotensiaali , kasutades mitmesuguseid mõõteriistu saadakse üha enam teavet oma põldude kohta. Kuigi täppisviljeluse eesmärgiks on tootmiskulude vähendamine, saagi kvaliteedi tõstmine ja kasumi suurendamine, on tema tasuvus problemaatiline, kuna vastavad masinda, seadmed ja mõõtetehnika kasutamine eeldab
umbrohuliikidest, mis on põllul valdavad ja mis kõige enam kahju tekitavad. Samuti alluvad sarnase paljunemise ja eluviisiga umbrohud ühesugusele agrotehnilisele tõrjele. Kasulik on tähelepanu pöörata sellele, kuidas ja kui kiiresti teatud umbrohud levivad, kui sügavalt nad tärkavad ja kui kaua säilitavad seemned mullas idanemisvõime. Sellest lähtudes on võimalik valida ka kõige efektiivsemad tõrjevõtted. Umbrohutõrje aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel. Paljudel juhtudel ei allu umbrohud vajalikul määral ainult agrotehnilistele ja profülaktilistele tõrjevõtetele. Sel juhul tuleb läbimõeldult kasutada ka keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Ka rukkilill on umbrohi. 8.4 Haigused Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilist protsessi, mis
Ridakülad olid iseloomulikud näiteks Kesk- Eesti voortel ja oosidel. Ahelküla on ridaküla hõredam variant, õued asusid peateest kaugemal, nii et õueni viis väike harutee. Iseloomulikud eriti Lõuna-Eestile. Hajakülas asusid õued hajali põldue vahel ja nende serval. Oli eriti iseloomulik Lõuna-Eestile. Tänavkülades olid õued kahel pool suhteliselt sirget külatänavat. Eriti iseloomulik Peipsi rannikule Maaviljelussüsteemid, külvikord Vanim maaviljelussüsteem on uudismaasüsteem, iseäranis omane rändavatele, nomaadsetele rahvastele. Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili Viljavaheldussüsteem(mitmeväljasüsteem, norfolgi külvikord): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder koos ristikuga. Rohumaade tööde aastaring *Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine.
18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus · Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. · Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule.
keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest). 18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon, puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus). 19. Monokultuur, viljavaheldus Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused
Lina on pikapäevataim, mille kasvuperioodi pikkus on 120...150 päeva. Sobiv mullastik on pH üle 6, peenesõmeraline, küllaldase niiskusesisaldusega sl või ls muld. Vähe sobivateks on s või l mullad, samuti happelised mullad. Happelistel muldadel tuleks neid lubjata, kuid linale endale lubiväetisi ei anta, vaid seda tuleks teha eelkultuurile. Lina on niiskusnõudlik taim. Eriti suur veevajadus on tal õiepungade moodustumisel ja õitsemisel. Külvikord: Mullal tekib lina kasvatamisest kergesti ,,linaväsimus". Selle vältimiseks tuleks teda võtta külvikorda alles 5...6 (soovitavalt isegi 7) aasta tagant. Sobivateks eelviljadeks on teraviljad. Ei sobi aga raps/rüps (kuivlaiksus), vahe peaks olema vähemalt 1 aasta. Lina ise on heaks eelviljaks peaaegu kõikidele kultuuridele peale iseenda ja rapsi/rüpsi. Väetamine: Keskmise toitainetevajadusega mullal antakse talle 50...60 (80) kg/ha N, 25 kg/ha P ja 75 kg/ha K
• Lagunemisprotsessi käigus muudetakse toitained uuesti taimedele kättesaadavaks • Huumuse moodustumisega aeglustub aineringe PÕLLUMAJANDUSTEGEVUSE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE • Mullaharimine – mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust • Kultuuride valik ja külvikord – vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut; vähendab tuuleerosiooni; parandab mulla veereziimi • Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid • Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju • Väetamine – suurendab taimehaigusi, häirib mullaelustikku, orgaaniliste väetiste kasutamine soodustab mullakoosluste ohtrust ja mitmekesisust Lühike ülevaade süsteemi kuuluvatest organismirühmadest.
Pahkasid võivad tekitada ka haukamissuiste või suuhaagikestega kahjurid. 6. Taimekahjustajate tõrjemeetodid Agrotehniliseks tõrjeks on need võtted, mis kaitsevad põllumajanduskultuure taimekahjustajate eest. 5 Siia hulka kuuluvad: 1. Haiguskindlamate sortide kasvatamine ja aretamine; Ei tasu valida puid ja põõsaid, mis nakatuvad kergesti haigustesse. 2. Õige külvikord; kõige tähtsam! külvikorraga on võimalik vältida just teatud kultuuridel esinevaid kahjureid ja haiguseid. 3. Õige väetamine; tasakaalus peab olema ja liigile, sordile vastav. (Agrofoon - reguleerib täielikult taime kasvatamist - temp, kastmine, kui väetada, siis korralikult, mitte ainult lämmastiku ja siis fosforit ei pane ( mulla olukord, selle viljakus; harimise ning viljelemise tase, mis tingib kõrgema või madalama saagikuse)) 4. Sõnnik, kompost
palju väiksem varieteetide mitmekesisus kui vabalt elavatel liikidel; lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv. Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani; mulla huumusesisaldus väiksem; puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene. 6.2. Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile. – karjatamine, väetamine, pestitsiidid, kultuuride valik ja külvikord, mullaharimine. MVKKP *Mullaharimine - mõjutab mullavett, õhustatust, tihedust, poorsust, temperatuuri; suurendab vee- ja tuuleerosiooni ohtu; vähendab oluliselt mullaelustiku mitmekesisust *Kultuuride valik ja külvikord – vähendab taimehaigusi ja kahjurite levikut; vähendab tuuleerosiooni; parandab mulla veereziimi *Karjatamine – taimede kahjustamine, tallamine; sõnniku mõju; veterinaarravimid *Pestitsiidid – valikuline negatiivne mõju
tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk). Eraldi lubiväetisena KLINKRITOLM tekib tsemenditehases tootmisjäägina. Tolmjate lubiväetiste kasutamine hakkas algas tormiliselt 1964a. Alates 1967a. ei kasutatud lupjamiseks mageveesetteid. Alates 1971a. ei kasutatud enam põlevkivi tuhka. Praegu kasutatakse veel ka puutuhka ja turbatuhka (mitte priketi näol). 9 Lupjamine ja külvikord Lupjamisel tuleks lähtuda lubjakaardist ja lubja tarbest, kuna kõik põllud ei vaja lupjamist. Kui majanduslikult pole võimalik kõike lubjata, siis tuleks normi vähendada ja pinda suurendada. Kõigepealt tuleks anda tundlikumatele kultuuridele nt. punane ristik (põldheina ja ristiku all olevatele põldudele. Teisejärguliselt lubjata rukki, nisu, talivilja põllud. Tuleks anda külvieelse mullaharimise alla, seega neutraliseeritakse idanemiskeskkonda
(adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte.
Kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Eesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile. 8 Viljavaheldussüsteem - Viljavahelduslik ehk neljaväljasüsteem (Norfolki külvikord) pärineb Inglismaalt Norfolki krahvkonnast, kus 1730. aastatel hakati põllumaad jagama neljaks osaks (ristiku-, taliteravilja-, naeri- ja suviteraviljamaa), seda süsteemi on tänapäeval arendatud ja täiustatud. Rohumaade traditsioonilise majandamise aastaring, mida tehti kevadest talveni? Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal
Põllud paiknesid külast eema, eri perede põllusiilud tihedalt üksteise kõrval (ribapõllud), nii et ühe pere põllulapid ei moodustanud muudest eristuvat tervikut. See võimaldas külaliikmetel põlde ühiselt harida. Igale perele omaette harimiseks olid talupõllud enamasti liiga väiksesed. Talupojad polnud ka piisavalt rikkad, et hankida endale atra ja härjapaari või hobust, tihti oli künnisrakend mitme pere peale. Väljasund oli sunduslik külvikord. Eeldan, et sellega peeti silmas feodaalide poolt sätestatud ajanormi, millal külvikorraga tegeleda. Villikatsioon. Kõrgkeskaja talupojal oli alati võimalus pageda. See oli aeg, kus tekkisid ja kasvasid linnad, oli võimalik minna linna. Kuna linnad sõltusid immigratsioonist, olid neil privileegid (aasta ja 1 päeva reegel). Tulemuseks oli, et Lääne-Euroopas talupoegade koormised vähenesid, talupojad iseseisvusid, võisid oma elu üle ise otsustada. Kaob
korraldamine; siia alla kuuluvad kõik tööd, mis väetamisega seotud (alates kuludest, mis lähevad väetisekohaletoomisest jne..) Väetusplaani kaks kõige olulisemat osa, mis on kogu väetussüsteemi toimimise aluseks, on: · Väetamisaegade ja viiside planeerimine · Väetisnormide arvutamine Väetusplaan on üks osa maaviljelussüsteemist. Maaviljelussüsteem: - külvikorrad - mullaharimine - väetamine Väetisis ei saa planeerida ilam, et puuduks külvikord. Sõnnikumjandus peab olema lahendatud. Optimaalsete väetisnormidega peab tagama saagikuse tõusu, saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus. Piiranguid üldiselt ei seata, kuid
ja seega tagab kahjuritele rohkem vaenlasi, paraneb mulla struktuur parem juurestiku areng ( ( Ei tohi ühekülgselt väetada (oht mineraalväetiste korral) ( ( Tasakaalust väljas toidu maitse muutub, taime arengufaaside läbimine muutub, koed jäävad õrnemaks ja kahjustusi esineb rohkem, ka sekundaarseid kahjustusi ( ENNETAV 4. Taimekasvatuslikud võtted Külvikord kultuuride järgnevus, mis tagab taimedele parimad toitumistingimused ja vähendab kahjurite levikut ( Mullaharimine künd ja sügavkobestus hävitavad mullas talvituvaid organisme, viib umbrohuseemned sügavamale, kus need ei idane. Äestamine nõrgestab taimi, kobestamine aktiivistab mulla mikroorganismide elutegevust, muudab niiskustingimusi, kõrre koorimine hävitab mullas olevaid kahjurite vastseid, hävitab
vastutas ka mahepõllumajanduse valdkonna eest. Alates 2004.a tegeleb selle valdkonnaga põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo. 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine,
Põllumajandusministeeriumis keskkonnabüroo, kes vastutas ka mahepõllumajanduse valdkonna eest. Alates 2004.a tegeleb selle valdkonnaga põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo. 2. Kuidas tagatakse mullaviljakus mahetootmises? Mullaviljakuse tagamiseks kasutatakse liblikõielisi, biodünaamilisi preparaate, looduslikke mineraalväetisi, orgaanilisi väetisi (sõnnik, kompost), loomseid saadusi või kõrvalsaadusi ja mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine,
..3,5% keskmine 3,5...5,0% kõrge üle 5,0% väga kõrge Huumusesisaldus alla 2,0% näitab, et mullaviljakus on langev. Madala viljakusega muldi on Eestis 18% ja need asuvad peamiselt Põlva, Valga, Võru maakonnas. Kõrge huumusesisaldusega mullad on aga Lääne-, Harju- ja Saare maakonnas. Huumus parandab mulla füüsikalisi omadusi ja on taimetoitainete allikaks. Huumusesisaldust tõstavad õige külvikord või viljavaheldus, orgaaniliste väetiste kasutamine ja õige (nõuetekohane) mullaharimine. Milliseid lämmastikväetiseid on otstarbekas kasutada kevadel ja milliseid suvel? Kevadel ............................................................................................................ Suvel ...............................................................................................................
annaabi.ee 
