12.09.2012 TUNDRA- OKASMETSAD ROHTLA KÕRB-JA TROOPIKA VÖÖND POOLKÕRB JOONIS 4.15 4.19 4.21 4.24 4.25 (horisontide nimetused) KLIIMA 1)Madalad 1)Jahe 1)Soe 1)Kõrge temp 1)Kuum temperatuurid 2)Niiske kontinentaalkliima 2)Aurumine 2)Niiske 2)Liigniiske 3)Sademed 2)Sademete hulk suurem sademete ületavad aurumise tasakaalus hulgast auramisega MULLA TEKE Üles sulavas osas Jahedas kliimas Kiire suveni kuni ...
Huumus sisaldab taimede toitaineid ja omab energiat, need vabanevad huumuse lagunemisel. 3. Lagunemiskeskkonna niiskus kuiv seeneline lagunemine parasniiske aeroobsed bakterid märg anaeroobsed bakterid =) 4. Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 5. Mulla reaktsioon (happesus): Happelises keskkonnad seeneline lagunemine, mineralisatsioon kiire, huumust vähe. Leelised keskkonnad bakteriaalne lagunemine, (Ca, Mg)karbonaatsed mullad 6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 7. Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused, org ainega tekkis vett, õhku vähem org aine mineralisatsiooniks ei jätku õhku.
Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu. Keemiline murenemine on intensiivne, pinnasesse imbuv põhjavee toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid. A E B C Muldade degradatsioon ja hävimine Peamised põhjused- veeerosioon, tuuleerosioon, keemiline degradatsioon, füüsikaline degradatsioon
koguse ületamisel. – imikutel põhjustavad juba enam kui 20 μg annused neerude ja närvikoe kahjustusi Tal on ka teratogeenne mõju, nt raseduse ajal manustatud ülemäärased annused võivad põhjustada loote vaimset mahajäämust, kasvupeetust ja aordi stenoosi! • Toksilisuse varased tunnused on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus. • Tugeva toksilisuse sümptomid: – kasvupeetus – luude mineralisatsioon – hüperkaltsiuuria (kaltsium hakkab suurtes kogustes organismist väljuma uriiniga) – proteinuuria (valgud hakkavad organismist väljuma uuriniga) – hüpertensioon (kõrgem arteriaalne vererõhk) – kaltsium hakkab akumuleeruma pehmetesse kudedesse- kopsu, südamesse, veresoonte seintesse – tekib neerupuudulikkus lubjastumise tõttu – akuutne pankreatiit
Mulla mineraalide määramiseks kasutatakse mulla reaksiooni ning mingil määral ka lõimist. Peamised toitained: lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) Sekundaarsed toitained: väävel , kaltsium , magneesium Väiksed toitained: rauda , mangaan , vask , tsink , boor , molübdeen , kloor Mullaanalüüs võimaldab kindlaks teha viljakust või mulla oodatavat kasvupotentsiaali, mis näitab toitainete puudujääke, potentsiaalset mürgisust ülemäärase viljakusega ja väheoluliste mikroelementide esinemise pärssimis Testide võtmiseks tuleb võtta hulgi proove ja kohtadest kus poleks mingeid mõjusid sügavus 15-30cm,tops vms peab olema puhas Mulla proovide analüüside tegemine: kahel viisil kindlaks tegemine pinnast : ekstraheerimine hõlmab mulla proovide loksutamist keemilises lahuses. Iga toitaine jaoks spetsiifilised keemilised lahused on ideaalsed, kuid mitme elemendi ekstraheerimislahused on populaarsed, kuna see suurendab labori efektiivsust. Mitme el...
väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks.Muldade tallamisprobleem. Bioloogiline degradatsioon: avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Mulla väsimus kui üks ja sama saadus mitu aastat.
hävitamine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Võimsate ja raskete põllumajandusmasinate kasutamine tähendab järjest süvenevate põllumuldade tallamisprobleemi, mis vähendab oluliselt muldade saagikust ja suurendab väetiste, pestitsiitide ning vee-erosiooni kasvu koosmõjul üldist keskonnariski. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Selle tulemusena huumusevarud vähenevad ning mulla viljakus langeb. Seda võib ette tulla ka metsas. Tänapäeval ohustab see eelkõige arengumaade põllumuldi, kus jätkuvalt kasutatakse sellist maaviljelusvõtet nagu alepõletamine. Probleeme on ka arenenud riikides, kus mullaharimine on intensiivne, kasutatakse palju pestitsiite ja esineb rohkelt mulla tallamist. Bioloogilise degradatsiooni näiteid on mullaväsimus, mis tekib siis, kui ühte ja
ammoniaak NH3) tekivad orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon). Ammoniaak oksdeeritakse bakterite poolt nitraatideks (nitrifikatsioon). Lmmastikuhendid satuvad atmosfri fossiilsete ktuste pletamisel. Pllumajandusmaastikes lisandub lmmastik kossteemi kunstvetiste kasutamisel. Taimed suudavad omastada lmmastikku ammooniumi ja nitraadi kujul. Lmmastikuringe on tasakaalustatud lmmastiku pideva tagastamisega atmosfri N2 kujul denitrifikatsiooniprotsessi vahendusel. Lmmastiku mineralisatsioon vib thendada nii summaarset anorg. lmmastiku (NH3 + NO3-) tootmist vi ainult ammooniumi tootmist. Ligniin Ssivesikud Tselluloos Hemitselluloos Suhkrud Orgaaniline/ anorgaaniline lmmastikValgudAminohappedUurea, Nitraat Ammoonium MIKROOBNE LAGUNDAMINE Huumus/fulvohapped NH4+ NH3 CO2 H2O Energia Ligniinhuumus kompleks Jk ssivesikud Mikroobne biomass Metabolismi vaheproduktid Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Ammonifikatsioon thendab org. lmmastiku bioloogilist muundumist
tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet Süsinikuringe toimub Maa bioota, kivimite, pinnase ja fossiilkütuste veekogude bioota ja setete ning atmosfääri CO2 vaheliste muundumiste teel.
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
Taimkate – mets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kalle- mida suurem, seda vähem vett imbub Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub rohkem Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuum vesi Mineraalvee tekkimine Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuute aeg väga pikk Geiser – periooditi purskav kuumaveeallikas Inimtegevus mõjutab põhjavett Veetaseme alanemine - Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte
biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide
hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei kulge aga hambaalgete moodustumine ja hambakoe diferentseerumine normaalselt. Hambaalged võivad puududa üldse või üksikutel hammastel
mango 36,4 mg kaalikas 25,0 mg karusmari 33,0 mg vaarikas 24,0 m greip 31,2 mg D vitamiin e kaltsiferool Vajadus - normaalseks verehüübimiseks, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks, immuunfunktsiooniks. Soovitav kogus meestel ja naistel 0,005 -0,008mg, lastel 0,008 -0,01mg, rasedatel 0,01 -0,012mg. Toksilisus kasvupeetus, luude mineralisatsioon, hüperkaltsiuuria, proteinuuria, hüpertensioon, kaltsium hakkab akumuleeruma pehmetesse kudedesse- kopsu, südamesse, veresoonte seintesse,tekib neerude puudulikkus lubjastumise tõttu, akuutne kõhunäärmepõletik. Leidub päikesevalgus, vitaminiseeritud piimatooted, kalamaksaõli, lõhe, heeringas, sardiin, lest, munad, või, tursk, munakollane, pärm, maks. E vitamiin e tokoferool Toimet halvendab ja vajadust suurendab raud, saastunud õhk, toidu vähene rasvasisaldus,
mineraalse lämmastiku kasutamine nende poolt biomassi tootmiseks. •Mulla algse või juurdeviidud orgaanilise materjali C:N suhe koos mikroorganismide elutegevust reguleerivate keskkonnatingimustega määrab olulisel määral ära mulla mineraalse lämmastiku koguse, mis on taimedele omastatav. Mineraalmuldade stabiilne orgaanilise aine C:N suhe on 10:1 kuni 12:1. Mulla elusorganismide vastav suhe on 5:1 kuni 8:1. Kui C:N suhe on 20…25:1, siis reeglina on N immobilisatsioon ja mineralisatsioon võrdsed. Kui see suhe on kõrgem 30:1, siis domineerib N immobilisatsioon. Sellise materjali muldaviimisel võib põhjustada mulla mikroobse massi järsku kasvu ja tekitada taimedele omastatava N defitsiidi. Kui C:N suhe jääb alla 20, siis tavaliselt domineerib N mineralisatsioon. Muldaviidud orgaanilise aine C:N suhe on pidevas muutmises. Orgaanilise aine lagunemisel see suhe pidevalt väheneb. Seega lagunemise algstaadiumis võib domineerida immobilisatsioon ja hiljem mineralisatsioon.
Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine.
Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine.
· Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon Parotiidnäärme hormoon parotiin mõjutab hammaste ja pikkade luude mineralisatsiooni (dentiini kaltsifikatsioon), sidekoe arengut, kõhrrakkude proliferatsiooni, juuste kasvu, kapillaaride vaskularisatsiooni, luuüdi temperatuuri tõusu, hemopoeesi, leukotsüütide ja trombotsüütide hulga suurenemist. · Mineralisatsioon Ioonvahetusprotsessid emailis A10(BO4)6X2 , kus - A- Ca, Sr, Ba, Cd, Mg - B- P, As, V, Cr, Si - X- OH, F, Cl, CO3 Hamba kõvakudede ehituses hüdroksüapatiit Ca10(PO4)6(OH)2. · Demineralisatsioon Happe difusioon läbi katu ja pelliikuli emailikristallide vahele emailikristallide lammutamine ja difundeerumine sülge hamba struktuuri nõrgenemine · Remineralisatsioon kahjustunud emailiprismade asendamine süljes olevate mineraalidega
tektooniline ringe, hüdroloogiline ringe, kivimite ringe ja biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus)
Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada võrreldavaid andmeid biomitmekesisuse kohta tänapäeval ja minevikus. Maksi...
· seotakse huumuseosakestega, ohtlikumad happelises mullas · satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustes, ohtlikest jäätmetest ( Pb, Cd) reovetest ja mineraalväetistest ( Pb) Ehitusdegradatsioon ( ka füüsiline hävimine) · viljakate alade võtmine hoonestuse, teede, kaevanduste alla · vähenemine maailmamere tõusu ja vajumise tõttu ( Holland), üleujutused Bangladeshis Bioloogiline degradatsioon · avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Mulla huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb. · alepõllundus arengumaades · pestitsiitide kasutamine ja mulla tallamine · mullaväsimus- ühe ja sama põllukultuuri pikaajaline kasvatamine samal maalapil- taimekahjurite ( kartulikiduuss, lehemädanikku põhjustav munaseen) levik, mis põhjustab ikaladumise Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades. · Muldade sooldumine,
Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse ja need leiavad taaskasutamist, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikuks taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Lihtsaima bioloogilise degradatsiooni näiteks on mullaväsimus, mis tekib siis, kui ühte ja sama põllukultuuri kasvatatakse samal mullal mitu aastat. Põhjuseks on taimekahjurite või taimehaigusi tekitavate mikroorganismide ülemäärane kasv mullas, mis põhjustab saagi ikaldumise.
. Sügavamal kui 4.5 km moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest (fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja kipsi/anhüdriidi lasundid, mis peale majandusliku tähtsuse omavad huvitavat rolli omapärase ökoloogilise nissi kujundajatena. Majandusest - nt Atlantis II süviku sulfiidne maagistumine Punases meres sisaldab hinnanguliselt 100 miljonit tonni Fe, Zn, Cu, Ag ja Au sulfiide, mis on samas suurusjärgus suurimate maiste leiukohtadega. 14. Liustike liikumise tüübid ja mehhanismid. Plastiline voolamine on iseloomulik külmadele
ookeanivesi aurustub atmosfäärri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Kivimite toimub Maa tahke materjali ja atmosfääri vaheline ringe, mida mõjutavad organismid. Ringluses osalevad tard--(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Biogeokeemiline osalevad taimed ja mikroorganismid, toitainete ringed, biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementiide ringete seas eristatakse 5 suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide
CO2 (õhus) Vesi: taimed Maa: taimed tööstus transport Loomad loomad vulkaanid CO2 + H2O = H2CO3 bakterid, seened (mullas) CaCO3 setted mineraalainete nafta tekkimine e mineralisatsioon kivisüsi põlevkivi Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO 2 läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed, mis FS-l muundub CO 2 orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos, tärklis) ning eraldavad seejuures õhku O2. Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi ülesehituseks ja energiaallikana.
Orgaaniline aine akumulatsioonihorisondiks, toorhuumuslik või turbahorisont. Sood madalsoos rohttaimed ja puud, rabas turbasamblad ja rabataimed erineva lagunemisastmega turbahorisontidesse. Haritav maa kultuurtaimede ja umbrohtude surnud osad (juured, tüü, põhk, pealsed), ka orgaanilised väetised.Orgaaniline aine satub mulda ka loomsetest allikatest organismide suremisel, ka väljaheited. Orgaanilise aine kaod mullast: 1. Lagunemine (muundumine), mineralisatsioon 2. Väljauhtumine 3. Ärakanne erosiooniprotsessi käigus Mulla orgaanilise aine muundumine: 1.Värske orgaanilise aine mehaaniline peenenemine 2.Biokeemilise protsesside käigus (raku sisemuses) 3.Humifikatsioon (huumuse teke) 4.Mineralisatsioon (mulda jäävad tuhaelemendid, eraldub CO2) Orgaanilise aine muundumist mõjutavad tegurid mullas: 1.mulla õhustatus (aeroobne või anaeroobne lagunemine) 2.orgaanilise aine koostis: a. suhkrud, tärklised, proteiinid b.toorproteiinid c
kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. · Kirjeldage ja joonistage süsiniku ringet · Kirjeldage ja joonistage lämmastiku ringet · Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet · Kirjeldage ja joonistage väävli ringet
Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. *Ehitusdegradatsioon viljakate muldade alale rajatakse ehitisi, tunneleid, toimub maavarade kaevandamine, mullad hävivad ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. *Bioloogiline degradatsioon see avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Bioloogilist degradatsiooni võib ette tulla ka metsas. Üks näide on nt. mullaväsimus, mis tekib kui üht põllukultuuri kasvatatakse samal mullal mitu aastat. Nii tekib üleliigne taimekahjurite ja taimehaiguste kasv. *Hüdrosfäär e. vesikest on veega seotud geosfäär. *VEERINGE: lülideks on sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss -Jõgede äravoolualad e. valglad jaotatakse perifeerseteks ja sise-äravoolualadeks.
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...
Kivimite ringes toimuvad eksogeensed protsessid (maapinnal kokkupuutes atmosfääriga) ja endogeensed protsessit ( maakoore süvakihtide kivimites). Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. ► Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus).
Viimane annab rohkem paindlikkust, teisisõnu teeb luu vähem rabedaks – nt munakoor või austrikarp ei sisalda neid kiude ning on palju hapramad. Lubjastumine ei saaks toimuda kui puudub kollageeni juuresolu. Erinevad tööd on näidanud vaieldamatult räni rolli kollageeni kiudude sünteesis, kus see on seotud ka C-vitamiiniga. Lisaks teame, et kõrget räni kontsentratsiooni on alati leitud kõrge lubjastumise piirkondades: nt jäsemete luud, mis kasvavad. Kui piirkonna mineralisatsioon on lõppenud, on räni tase madalaim. Räni tundub seetõttu olevat möödapääsmatu luude kasvuks ja selle puudus võib olla piirav tegur, nt: ränidefitsiidiga tibul on kolju kõrvalekalded, mis on seotud luu kollageenisisalduse olulise vähenemisega ja kõrvalekalletega pikkades luudes ja sidekoes. Luuhaiguste juhtudel annab orgaanilise räni sissevõtmine suurepäraseid tulemusi nii valureaktsiooni kadumises kui luu mineralisatsiooni taastumises. Räni ja kaltsium
tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste
kaetakse järjest suurem osa viljakast põlluharimismaast. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks ka maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Suurte ja võimsate põllumajandusmasinate kasutamine suurendab muldade tallamisprobleemi. Bioloogiline degratsioon avaldub orgaanilise aine (mulla energiaallika) puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Muldade bioproduktsioonivõime sõltub taimedest ja mullaelustikust. Selle tulemusena huumusvarud vähenevad ning mullaviljakus langeb, kuni tuleb põllukultuuride viljelemisest loobuda. Metsas võib bioloogilist degratsiooni põhjustada alepõletamine (nõmmetsad). Lihtsaima bioloogilise degratsiooni näiteks on mullaväsimus, kui üht ja sama põllukultuuri kasvatatakse samal maa-alal mitu aastat. Põhjuseks on taimekahjurite või taimehaigusi
Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sõjagaasid jt eriti toksilised. Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral
· Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem · Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi · Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub · Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem · Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul TERMAAL- ehk KUUMAD VEED. Mineraalvee tekkimine: 1) Kõrge temperatuuri korral on ainete lahustuvus vees suurem st tekib suur mineralisatsioon 2) 400-500m sügavusel paiknev vee liikumine on väga aeglane ning vee ja kivimite kokkupuuteaeg väga pikk Põhjaveereziimi, eriti maapinnalähedaste kihtide oma, võib mõjutada inimtegevus: 1) Veetaseme alanemine Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber ALANDUSLEHTER, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Põhjaveetaset alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel võib kujuneda
Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliühenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sõjagaasid jt eriti toksilised. Erinevalt teistest eelpool käsitletud ainetest puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi
muldasegamisel hätta jääda. oleks sobiv valida rootor- või rootorpuisturiga kombainid, siis halvenevad mulla füüsikalised ja hüdroloogilised omadused. 16. Rullimise mõju mulla omadustele, erinevate on põhk paremini peenestatud ka. Kui põhku tahetake pallida Kiireneb mulla orgaanilise aine mineralisatsioon, mis viib rullitüüpide mõju mulla agrofüüsikalistele omadustele siis sobivad suure klahvpuisturiga kombainid. huumuse vähenemisele. Tihendusseadis ehk rull on kaasaegse mullaharimise Tähtus järgnevatele töödele, et põhk ei tohiks olla vaalus Künniasendamine kobestamisega- Tavaliselt on see adra
· Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet) · Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks · NH4+ ja NO3- on taimedele kättesaadavad.
· Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet) · Mineralisatsioon-mikroorganismid muudavad taimede ja loomade orgaanilise lämmastiku ammooniumiooniks-ammooniumi kontsentratsioon vees tõuseb- spetsiaalsed mikroorganismid (nitrifitseerivad bakterid) muudavad ammooniumioonid nitrit ja edasi nitraatioonideks · NH4+ ja NO3- on taimedele kättesaadavad.
kõrbestunud 810 mln ha. Kõrbestumine ohustab 70% Maakera kuivadest aladest kus elab 850 mln inimest ehk 1/5 Maakera elanikkonnast. Kõrbestumisel selge seos arenguprobleemidega 16 vähearenenud riiki kannatavad enam kõrbestumise tõttu. Põhimõtteliselt saab kõrbestumist takistada erosioonivastaste abinõudega maakasutust arukalt planeerides. Vääveldioksiid CO2 emissioon atmosfääri kasvuhooneefekt, meil kõige suurem elektrienergia tootmisel, järgneb turba kuivendamise järgne mineralisatsioon, hoonete kütmine ja mootorikütuste kasutamine. CO2-ga paisatakse atmosfääri ka taimedele ja inimesele kahjulikke ühendeid. Kõrgem CO2 sisaldus soodustab taimede kasvu. Kõrgem CO2 sisaldus atmosfääris kutsub aga esile kliimamuutusi ja sellega seoses muutusi ka bioloogilises mitmekesisuses. Kyoto protokolliga on riikidele paika pandud CO2 heitmete kvoodid.
hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide muundumine anorgaanilisteks ühenditeks. Biokeemiliste ringete energiaallikas on päike. Keemiliste elementide ringete seas eristatakse viit suurt ringet: süsiniku, lämmastiku, väävli, fosfori ja nende kõigiga seostuvat hapnikuringet. 17. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlu...
Tal on omadus kiiresti välja sadeneda (+aeglane difusioon), muutudes niiviisi taimedele kättesaadamatuks. Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanites toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavax. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tôstes selle kesmist temperatuuri ~32C.
Allikad: Loomsest toidust!!! · Kalaõli, munakollane, maks, või, pärm Kasutamine: · Koos Ca, P, vit A, vit C · Rahhiit, osteomalaatsia · Alkoholism, osteoporoos, psoriaas, diabeet, luumurrud, hüpoparatüreoidism, hepatiit, kollatõbi, artriit, tsüstiline fibroos Toksilisus: Steroidhormoonilaadne!!! POT: 0,020...0,035mg · Imikutel neerude ja närvikoe kahjustused · Isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, polüuuria · Kasvupeetus, luude mineralisatsioon, hüperkaltsiuuria, proteinuuria, hüpertensioon, hüperkaltseemia, Ca akumuleerumine pehmetesse kudedesse, neerude puudulikkus, akuutne pankreatiit · Raseduse ajal võib liigtarvitamine põhjustada loote vaimset mahajäämust, kasvupeetust, aordi stenoosi Vitamiin E (tokoferoolid) antisteriilsed, antioksüdantsed vitamiinid Nimetused: Looduslike vorme (RRR-, d-) on 8: 4 tokoferooli, 4 tokotrienooli (, , , )
Tal on omadus kiiresti välja sadeneda (+aeglane difusioon), muutudes niiviisi taimedele kättesaadamatuks. Olulisteks fondideks on ookeani põhjasetted ja maapõue kivimid (aineringesse kivimite porsumisel või ookeani põhjast üles tõustes). Ookeanides toimub 1000 aastane fosforitsükkel, mille käigus 1% settib. Jõgede kaudu suubuvad ookeanisse fosforirikkad ühendid. Vetevoogudesse sukelduvad surnud organismid, kes sisaldavad fosforit. Põhjas toimub P mineralisatsioon, mis muudab ta taimedele kättesaadavaks. Vee pinnale tõuseb P lahustunud kujul. 35. Kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et päikesekiirgus, mis tuleb läbi atmosfääri ja absorbeerub aines, kiirgab sealt hiljem välja pikalainelisema kiirgusena (soojus), mis ei suuda enam nii efektiivselt läbistada atmosfääri ning neeldub / peegeldub, soojendades atmosfääri ning tõstes selle kesmist temperatuuri ~32C.
Elustiku osa toiteainete ringes - Bakterid assimileerivad fosfaate, lagunemisel satub P vette tagasi suur tähtsus setete ja vee vahelises P-vahetuses, bakteriel ja vetikatel konkurents P suhtes. Zooplankton: eritised sisaldavad lahustuvat P ja ammooniumi. Fütoplankton:mõju sesoonse iseloomuga, fikseerib õhulämmastikku (sinivetikad), assimileerib ja eritab fosfaate, mõjutab setete ja vee vahelist fosforivahetust: *vetikate mineralisatsioon O2 defitsiit sette pinnal *fotosüntees tõstab pH, suureneb Fe võime P siduda*tarbivad veest P, tekib kontsentratsioonigradient vee ja sette piiril *umbes pool surnud vetikarakkude fosforist satub rakkude koostises settesse. Makrofüütide osa fosforiringes - assimileerivad fosfaate --- P hulk vees langeb -- P surnud taimede lagunemine --- P; fotosüntees tõstab pH sette pinnal --- P; vähendavad
autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reovee setetest ja mineraalväetistest. · Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla ühe suurematel aladel ehitiste ja teedega. Maavarade kaevandamine. Maailmamere tõus ja maapinna vajumine- liigniisked mullad. Võimsad ja rasked põllumajandusmasinad- tallavad maapinda- väheneb muldade saagiandmise võimekus. · Bioloogiline degradatsioon: Org. aine puudulik taastootmine mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Tänapäeval ohustab bioloogiline degradatsioon eelkõige arengumaade põllumuldi, kus kasutatakse alepõllundust. Esineb ka arenenud riikides, kus mullaharimine on intensiivne. Lihtsam näide mullaväsimus(kasv. ühte ja sama põllukultuuri samal mullal mitu aastat). Põhjuseks on taimkahjurite- või haiguste tekitavate mikroorg. ülemäärane kasv mullas- ikaldumine. · Füüsikaline degr. - tee alla panemiseks hävitatakse muld
Lõimiselt kas kergemad või raskemad parasniisked, kuivendatud või kuivendamata niisked ja märjad mullad; · rohumaatüübilised haritavad mullad, kus kasvatatakse heintaimi. Mullad, millel on teatud puudused: erodeeritud, suur koreselisus, reguleerimata veereziim, turbakihi olemasolu. Muldade harimiskindlus näitab muldade võimet taluda intensiivsest maaviljelusest tingitud negatiivseid muutusi mulla omadustes. Näiteks kiire orgaanilise aine lagunemine ja mineralisatsioon, erosioon, mullastruktuuri halvenemine. Harimiskindlatel muldadel võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure, seadmata ohtu nende viljakust. Seevastu harimisõrnad on sellised mullad, millede intensiivne harimine võib kaasa tuua viljakuse vähenemise. Sellistel muldadel on orgaanilise aine sisaldus madal, nad alluvad erosioonile ning võivad olla turvastunud. Muldade haritavus iseloomustab mullaharimistööde optimaalset ja efektiivset teostatavust
Uuritud mullad on leetjas muld, erodeeritud rähkmuld ja rähkne gleimuld. Kõik uuritud mullad on sisaldavad optimaalselt CaCO3 sest nendel muldadel on ühine lähtekivim ja see soodustab mikroorganismide tegevust. Sarnasus on kahel esimesel – põllu- ja rohumaakaevel, sest mõlemad on bioloogiliselt aktiivsed, samas kui metsas on ülekaalus anaroobsed bakterid, sest tegemist on liigniiske pinnasega. Kui võrrelda põllu- ja rohumaakaevet metsakaevega, siis on liigniiskes metsas mineralisatsioon väiksem kui teistes kaevetes, ka lagundajate osatähtsus on väiksem. Happesuse poolest on uuritud mullad neutraalsed kuni leeliselised, mis tähendab, et bakteriaalne lagunemine ületab seenelise lagunemise. Mulla õhustatus on parem rohu- ja põllumaal, mistõttu laguneb seal ka orgaaniline aine paremini. Põllukaeve LI mulla veerežiim on parasniiske, kuid rohumaal on Ke muld põuakartlik ning metsamuld Gk on liigniiske
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
