Precise tillage systems for enhanced non-chemical weed management Dirk A.G. Kurstjens Kati Zoobel Sissejuhatus Artikkel on efektiivsetest umbrohutõrje kasutamisest, mis ei sisalda herbitsiide. Teemat on üldiselt vähe uuritud, kuna kiirelt arenev herbitsiidide arendamine on jätnud mulje, et järjest uuenevad kemikaalid lahendavad tuleviku umbrohtude probleemi. Siiski Euroopa liit on paljude herbitsiidide kasutamisele pannud piirangud. Uute põllumajanduslike kemikaalide arendamisele kulutatakse järjest rohkem raha ( 25 M€ 1975-1980 ja aastal 2000 on summa 200M€)
sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. Rasketele muldadele - peakapsas, kaalikas, seller, rabarber, mädarõigas. 3. Kasvatustehnoloogiad 1) Valge peakapsas külmakindel. Talub lühiaajalist öökülma. Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha
Tootlikku Töötunni Masinkulu Tööoperatsioon Masinagregaat s maksumus kr/ha ha/h kr/h Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576 pöördader Umbrohutõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131 meetrine taimekaitseprits Kultiveerimine 180kW traktor+8-meetrine 2.50 472 189 lausharimiskultivaator Kivikoristus 100kW traktor+UKP-0.7 1.00 472 472 Külvamine 100kW traktor+4-meetrine 1.50 524 349 kombikülvik Haigustetõrje 100 kW traktor+18- 6
Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks Külvamine Monokülvikud(ainult seemned) Kombikülvikud (seemned+väetis) Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu Teraviljade kasvuaegne hooldamine Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, vigastab taime, et see kasvaks (orasäke) Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3
38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2.RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras
38. Vegetatiivsed paljunemise VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD 1. SAMMASJUURELISED VÕSUNDITEGA 2. NARMASJUURELISED 1.VÕSUNDILISED 2.RISOOMIDEGA 3. PUHMIKULISED KÕRRELISED 4. MUGUL-SIBUL ROOM-JUURELISED UMBROHUD 39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Kaudne tõrje a) ärahoidvad abinõud * umbrohuseemnepuhas külvis * idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine * väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine * kultuuride õigeaegne koristamine b) survetõrje * otstarbekas mullaharimine ja väetamine * õige külviaeg ja külviviis * liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine * tugev ja parastihe kultuuride seis * otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras
MURU HOOLDAMINE A.KADAI Väetamine(Naatrium,Fosfor,Kaalium) Muru riisumine Umbrohutõrje Lisakülv Õhustamine Rullimine,mururulliga NIITMINE niitmine(2 korda nädalas)4 päeva tagant Niitmine Eestis kasvavate taimede jaoks 3-4 cm kõrguselt Mida madalamalt me muru niidame seda vähem on vaja anda toitaineid Esimese aasta murul tohib ära niita(lõigata)pool taime kõrgust KASTMINE Kastmisel on suur tähtsus,sest muidu põuastel aegadel võib muru laiguliseks kuivada Kasta tuleb siis kui vaja,mitte koguaeg, muidu taimed hukkuvad liigniiskuses AEDNIKUREEGEL Kasta harva ja korra tugevalt
30. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega · Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3
Transgeensed taimed ja eetilised probleemid Transgeensed taimed · Taimed, mille genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene. · Esimene transgeene taim loodi USA-s 1983.a , selleks oli tubakas. Eesmärk · Parandada saaduste kvaliteeti · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjuritele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta taluvust karmide keskkonna tingimuste suhtes Peamised muundatud kultuurid: · Mais · Soja · Puuvill · Raps Suur saavutus · Kuldne riis, mis sisaldab palju A-vitamiini lähteaineid. Eetilised probleemid · Puhta looduse rikkumine. · Võimatu ära hoida muund taimede segunemist puhta loodusega (nt. tänu õietolmule). · GMO toodetele pole tehtud piisavalt analüüse ja pika-ajalisi uuringuid nende mõju kohta.
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istu...
7) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt. 4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega.
mullaharimine olema intensiivne, et vähendada eelvilja kahjulikku järelmõju. Sellistel juhtudel tuleks kasutata aktiivsete tööorganitega harimisriistu. Rühvelviljadele järgnevate teraviljade eel võib külvieelne mullaharimine olla vähem intensiivne. Kui põllul on rohkest juurumbrohtu, siis tuleks kasutada passiivsete tööorganitega harimisriistu. Sobivad S-piidega lausharimiskultivaatorid agregateerituna pii- või pulkäketega. Tihendusrullidega agregateerimisel umbrohutõrje efekt väheneb. Selliste kultivaatorite kasutamisel peetakse optimaalseks töökiiruseks 10...12 km/h. Teraviljade külviks maa ettevalmistamine on parem, kui selleks kasutatakse S-piidega kultivaatorit. Võrdluskatsed rähksel liivsavimullal näitasid, et S-piidega kultivaatoriga harimisel oli odra terasaak 290 kg/ha ehk 7,2% suurem kui C-piidega kultivaatoriga harimisel. Mullapinnale laotatud mineraalväetisi viivad mulda aktiivsete tööorganitega harimisriistad (horisontaal- või
1994 Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 Hiinas luuakse GM nisu 2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Miks peaks hoiduma? Taimemürkide jääkide ohtlikkus Ei ole majanduslikult kasulik Levik kontrollimatu Pole piisavalt uuritud Nende argumentide tõttu ütleme ka meie GMO taimedele kindla EI Eesti seisukohad Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud)
Mahepõllundus Mis on mahepõllundus? Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Selle eesmärk on säilitada mulla tervislikku, viljakat ja loomulikku seisundit. Mis on looduslähedane viljelemine? Looduslähedase aiapidamisega püütakse niisiis parandada mullaviljakust, kusjuures rõhutatakse loodusliku ringluse osatähtsust. Eluvõimelises mullas kasvavad eluvõimelised taimed. Mullaliigid Liivamuld Savimuld Turbamuld Labidaproov Mulla seisukohta on tähtis jälgida. Olulist infot mulla kohta annab laboris analüüsitud mullaproov. Tavaliselt määratakse vähemalt mulla pH ning P, K ja Corg sisaldus, põhjalikuma analüüsi käigus näiteks ka Ca, Mg, Cu, B ja Mn sisaldus. Kompostimine Kompost on hea mullastruktuuri parandaja Kompostimiseks sobivad kõik lagunevad orgaanilised ained Mulla toitmin...
Viis põhjust, miks olla GMO vastu Teadlaste töö geenitehnoloogia vallas on põllumajandust küll intensiivistanud, kuid samas pole välistatud ohtu ümbritsevale keskkonnale. GMO-dega on võimalik luua hulk uusi kombinatsioone, millega pole loodus varem kokku puutunud. Näiteks kahjurputukatekindlad taimed, mis ise toodavad mürkaineid. Tolmeldajad putukad ei tee vahet GMO ja tavakultuuri vahel. Viimase uurimuse kohaselt on GMO- kultuuridelt geenisiire 30 kilomeetri kaugusel. Siire toimub ka mullaorganismidel. Välja on töötatud umbrohutõrjevahenditele ning putukatele resistentsed liinid. See teeb monokultuurse tootmise lihtsamaks ning on hõlbus kasutada tõrjevahendeid, kuid seejuures umbrohutõrje hävitav toime mulla mikrofloorale ja kasulikele putukatele kasvab. GMO- kultuurid ise või nendelt saadud geneetilised materjalid muutuvad raskesti käsitlevateks objektideks. Näiteks päevalille lähisugulastel umbrohud on ...
Ecomat). Kasutada võib ka tavalist atra, mille künnisügavus seatud ca 10 cm-ni, kuid see viis ei ole eriti otstarbekas, sest tootlikkus ja kvaliteet võrreldes koorelitega on madal. Samuti kasutatakse ka tüükultivaatoreid. Kevadine mullaharimine tehakse reeglina ketaskooreliga ning sellele järgneb külv Teraviljade külvieelne mullaharimine Otsekülvi meetod. · Otskülvi meetodit kasutades mullaharimist üldse ei toimu · Sügisel peale viljakoristust või ka kevadel tehakse keemiline umbrohutõrje ning külvatakse Teraviljade väetamine Tähtsateks toiteelementideks osutuvad lämmastik, fosfor, kaalium (põhitoiteelemendid). Kindlasti ei tohi taime toitekeskkonnast puududa kaltsium, magneesium, väävel, poolmikroelemendid raud ja mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm.
Risoomi muundumine mugulaks nt kartul. Tütartaimed ja sigikehad Täiskasvanud taime külge kasvavad tütartaimed nt maasikas; varrel, lehtedel või õisikul tekivad sigikehad. 68. Indikaatortaimed. Taimed, mis on mulla või selle režiimi suhtes kitsa kohastumusega. Nende abil saab pinda iseloomustada ilma eeluurimiseta. Nt oblikas kasvab happelisel mullal. Lubikas ja põldsinep kasvab lubjarikkal pinnasel. Ja nt paiseleht viitab halavale õhustatusele. 71. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Ennetav: eesmärgiks on leviku pidurdamine Idanemisvõimeliste umbr.seemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine Umbrseemnepuhas ja kvaliteetne külvis Kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbr seemnete levikut põllule Survetõrje: Õige külviaeg ja viis Otstarbekas mullaharimine ja väetamine Liigniiskuse ja happesuse kõrvaldamine
sügavus 1-3cm Seller (pildl juurseller; varsseller) Külmakindel Muld peab olema viljakas Kui ei ole kasvuhoonet, on Reavahede kobestamine Koristatakse enne püsivate 2-aastane Juurdunud taimed taluvad Raskem huumuse- ja mõtekas istikud osta Umbrohutõrje öökülmade saabumist Juurseller on ümarik, öökülma (täiskasvanud taim toiteaine rikkamatel Istutatakse mai keskpaigast Pealtvõetamine Märku annab lehtede alumine osa neljakandiline. kuni -10°C) parasniiskel mullal kuni juuni esimeste Ülemiste külgjuurte kolletumine ja maha
GMO ehk geneetiliselt muundatud organism, mille all enamasti mõistetakse transgeenseid organisme. Need on organismid, kelle genoomi on viidud mõne võõrliigi geene, mis nendes organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taimede taluvust erinevate umbrohutõrje kemikaalide suhtes ja tõsta taimede karmide keskkonnatingimuste taluvust. Minu arvates on transgeensete taimede loomine positiivne, sest kui muuta mõne taime kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala, mis omakorda kindlustab ka selle, et kultuur ei sure välja. Teiseks, vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite eest on kindlasti
Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete kü...
4. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 5. Toidukauba vastuvõtmisel ei pea jälgima... : reliseerimistähtaegu (vale) autojuhi nime (õige) toidukauba temperatuuri (vale) tootjapoolset kvaliteedisertifikaati (vale) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? : hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 7. Millise temperatuurini peab minimaalselt kuumutama soojendatava toidu? : 55 kraadi (vale) 65 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 100 kraadi (vale) 8. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? : 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 9. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? : +60...+80 kraadi (vale)
VASTUSED 1. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 1Punkt(i) 2. Enamik mikroobe areneb väga hästi... ainult neutraalses keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) 1Punkt(i) 3. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 0Punkt(i) 4. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 0Punkt(i) 5. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 1Punkt(i) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
- tuleb tagada vähemalt teraviljade liigiline vaheldus - lülitada külvikorda raps ja rüps (rikastavad mulda orgaanikaga, parandavad mulla fütosanitaarset seisundit, ka turg on soodne nende kasvatamiseks; meie põllumehed eelistavad rapsi kuna selle saagikus on suurem, olgugi et valmimisaeg on hilisem) - kasutada segukülve teravili + liblikõielised kaunviljad (hernes, vikk). Sellega kaasneb N väetise kokkuhoid, parem umbrohutõrje efekt. Näiteks nisu250 ja herne puhul ei anna N lisamine saagikusele oluliselt juurde; nisu550 puhul aga annab N lisamine tunduvalt suurema saagikuse ning seetõttu tasub N lisamine end ka rahaliselt ära. - mullaviljakuse tõstmiseks kasutada haljasväetisi 13 - teravilja järgnemisel teraviljale tuleks tingimata kasutada kõrrekoorimist, et vähendada
Geneetiliselt muundatud organismid Koostajad: Mariliis Karro Mari Metsakaev Kärt Satsi Triin Toonekurg 01 Mis on GMO? · Geneetiliselt muundatud organism, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. · 1)Neil organismidel ilmneb mingi uus, mõnele teisele liigile omane tunnus. · 2)Neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil ära. Miks muundatakse? GMO võimaldab: · suurendada organismide haiguskindlust ja vastupanuvõimet kahjuritele · parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust · pikendada toitainete säilimisaega Transgeensed mikroorganismid · Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. · Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA kompleksi, mis saab siseneda ra...
Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Talirapsi vegetatsiooniperiood kestab terve aasta (8-15 aug-8-15 aug), pikem kui suvirapsil. Külvisenorm on 4-6 kg/ha.
Arenenumad riigid saaksid saata toitu, riideid, abivahendeid, aga ainus, mida nad saadavad on kondoomid et ikka maailma rahvastikku vähendada, mitte võitlemaks olematu HI-viiruse vastu. GMO-äris liiguvad ringi ülemääraselt suured summad. Mida odavam on toota, seda rohkem kasumit on võimalik kasseerida. GMO-tootjad on saanud suurepärase võimaluse tarbijatega manipuleerida. Näiteks toodetakse muudetud geneetikaga maisisorti, mis on immuunne teatud umbrohutõrje mürgile. Ning seda sama mürki toodab ainult sama tootja. Kasum on mitmekordne. Meditsiinist võib kõrvutada sama sisuga näite, et luuakse ravimeid, mille kõrvaltoimeid ravib ainult sama ettevõtte teine ravim. Biotehnoloogia firmad lubavad, et geneetiliselt muundatud kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust ja aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki. Aga kui taim sisaldab juba mürki kahjurite
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 4. Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Talirapsi vegetatsiooniperiood kestab terve aasta (8-15 aug-8-15 aug), s.o. pikem kui suvirapsil.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast. Kuid kõige suuremat tulu toovad mesilased siiski taimede tolmeldamisega, mida kahjuks meil veel hästi ei mõisteta. Sageli tekitavad talunikud mesinikele kahju (umbrohutõrje, niitmine taimede ...
• Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. Vähenõudlik kultuur • Seemned hakkavad idanema 4-5 ℃ juures, tõusmed taluvad 5-6 ℃ öökülma, kasvuks optimaalne temperatuur on 17-20 ℃. • Külvisügavus on 3-6 cm. • Kerged toitaine- ja lubjarikkad mullad • Veevajadus väike • Külvatakse üheaegselt suviteraviljadega • Soovitatav külvijärgne rullimine • Keemiline umbrohutõrje enne või kohe pärast külvi • Läätse vars on lamenduv • Lõuna-Euroopas kulub läätsel tärkamisest saagikoristuseni kuni 90 päeva Eestis kasvatatud läätsed http://www.kollasedtaskud.ee/blog/kirjutis-laatsekasvatus Lentil (Lens culinaris) fields ready for harvest Palouse Prairie, US https://www.stocksy.com/444634 Koristamine Tootmine • Tähtsamad kasvatajad on Kanada, India, Türgi, USA jt. (Nepaal, Bangladesh, Hiina, Iraan, ja Süüria) • 4
Kasutatakse: toiduäädikana Konserveerimiseks maitsestamiseks marineerimiseks lahustina lakkide värvide ravimite plastmasside mitmete orgaaniliste ainete nagu atsetooni valmistamiseks etaanhapetest toodetavaid estreid kasutatakse kondiitritööstuses ja parfümeerias lõhnaainetena etaanhappe sooli kasutatakse: umbrohutõrje meditsiin tekstiilitööstus värvimine Võihape ehk butaanhape Tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes Annab higile lõhna Koerad haistavad karboksüülhappeid Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape Värvuseta kristalne aine Hügroskoopne Tekib: juur- ja puuviljade hapendamisel piimasuhkru käärimisel lihastes Kasutus:
kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje herbitsiidid, · Haiguste tõrje lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet Väheneb, halveneb: tärklisesisaldus, maitse, muredus,
SOOVITUSI KARTULI KASVATAMISEKS. Väikekasvataja peaks valima võimalikult haiguskindla sordi, sest kartulil on palju haigusi ja kahjureid. Kõige ohtlikum haigus on lehemädanik, mis võib saagist isegi ilma jätta. Kuigi välismaalt tuuakse sisse palju erinevaid sorte seemnekartuleid, soovitaks siiski valida Eestis aretatatud sordid, sest need vastvad meie maitse- eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad. Samuti on rahva hulgas väga populaarseks saanud Läti sort "Varane kollane", mida rahvakeeli kutsutakse "Läti kollaseks". Enne idanema panemist on vaja seemne hulgast välja sorteerida haiged ja ebakorrapärased mugulad. Seemnekartul tuleb panna 1-2 kihiliselt kastidesse ja hoida valges ruumis 3-4 nädalat +10 - +13° juures, sest valges ja jahedas ka...
nende all võivad taimed hukkuda,asemele kasvavad umbrohud.15-20% karjamaast jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid.Karjamaad kahjustavad ka mutid.takistab traktoritega töötamist.Kevadisel äestamisel on mitmekülgne tähendus mutimullahunnikud aetake laiali ja eemaldatake kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profulaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine
Ravimid Farmakon, artism, rahvapäraselt ka rohi, ravimtoimega aine, mis organismi manustanuna muudab selle talitust. Ravim võib olla ka mürk. Ravim on orgaaniline keemiline ühend, see muudab organisimi keemiliselt või füüsikaliskeemiliselt. Ravimi preparaadid võivad olla tahked( nt :tabletid, pulbrid, kapslid või drazeed), pehmed( salvid ,pastad, plaastrid) vedelad (tinktuurid ja lauhused) või gaasilised. Paljusid ravimeid valmistatakse tööstuslikult. Täiesti kahjutu toimega (mürgituid) ravimeid ei ole olemas. Tavaliselt manustatakse ravimeid seespidiselt, süstides või välispidiseks. Kauaaegne ravimi tarvitame võib tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid...
Seenhaiguste ja bakterite kasutamine.Vähe tegeliku tähtsusega tulemusi. Mehaaniline Kahjurite tapmine. Käsitsi või riistadega.Erimasinad kahjurite tapmiseks on vähe. Korjamine.Käsitsi või liimakärusid või püüniskäärusid. Püüdmine. Mitmesuguseid püüniseid, nagu hiirelõkse,liimivöösid jne. Kahjurite peletamine. Kasutatakse mitmesuguseid hirmutusvahendid samuti mitmesuguseid haisvaid või mõrusid määrdied. Umbrohutõrjevõtted jagunevad kaudseteks ja otseseks. Kaudse umbrohutõrje all mõistetakse ärahoidvat ja survetõrje-ubrohu puhaskülv (eelpuhastus ja järelpuhastus),sõnniku ja komposti õige valmistamine ja kasutamine,tühikute vältimine ja umbrohtude hävitamine väljaspool põlde,õigeaegne viljakoristus.Survetõrje-ratsionalne mullaharimine ja väetamine,optimaalne külviaeg,-määr,-viis,mullaniiskuse ja happesuse reguleerimine,püstine ja parastihe taimede seis,külvikord. Otsene tõrje on umbrohtude,nende seemnete ja vegetatiivosade hävitamine
Mulla keemilise koostise Valel ajal väetamine ja muutumine, elustiku Põhjavee ja pinnase reostus üleväetamine hävinemine Põlluharimine järskudel Põllupindala väheneb, muldade Erosioon nõlvadel ärakandmine Kahjurite ja umbrohutõrje elustiku hävinemine Põhjavee ja veekogude reostus Maaparandus Mulla veereziimi muutumine Põhjavee taseme muutumine Õhu saastamine Mullad muutuvad happeliseks Mulla viljakuse vähenemine Korraldamata jäätmekäitlus Muldade reostumine Koosluse muutused Põllupindala väheneb, muldade Metsa lageraie nõlvadel Erosioon, pinnase ärakanne
2)poolmehhaniseeritud 3)mehhaniseeritult Mahapaneku tihedus Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest ja seemnemugulate tihedusest vaost. Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm s.o. 57 000 mugulat hektarile (3,5 tonni seemnemugulaid). Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni 7 cm paksuse mullakihiga. Kasvuaegne hooldamine Hooldustöödega luuakse kartulile soodsad kasvu ja arengu tingimused kogu vegetatsiooni perioodiks. 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine Koristamine Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises. Koristusviisid 1)mehhaniseerimata 2)osaliselt mehhaniseeritud 3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine Säilitamine Säilitustingimused jagunevad: · raviperiood (10 kuni 15 päeva 150C juures, niiskus 90 kuni 95%)
o Võrklaiksus levib seemnetega ja taimejäänustel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: haiguskindlad sordid, kõrrejäänuste hävitamine, optimaalne külviaeg, fungitsiidid. o Kõrreliste jahukaste haigus esineb kõigis arengufaasides alates tõusmetest kuni pähikuteni. Talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Peamiseks nakkusallikaks lülieosed. Tõrje: varane kõrrekoorimine, sügav sügiskünd, umbrohutõrje, haiguskindlad sordid, seemnete puhtimine. o Punakaste e fusarioos haigustekitajad säilivad mullas, taimejäänustel ja seemnetel. o Harilik kõrrerooste suvi- ja talieoslad arenevad peremeestaimel. Seen talvitub talieostena taimejäänustel seeneniidistikuna. Tõrje: vaheperemeestaimede hävitamine, optimaalne külviaeg, kõrreliste umbrohtude tõrje, haiguskindlad sordid. o Nisu kollane rooste roostehaigusi saab kõige paremini vältida haiguskindlaid sorte kasvatades.
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MAIS (Zea mays) 1 Päritolu · Mais on üks vanemaid kultuurtaimi. · Pärineb Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima ca 7000 aastat tagasi. · Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonides. · Teda on nimetatud ka indiaanlaste nisuks. 2 Levik · Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. · 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. · Esialgu kasvatati maisi soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. · Euroopast levis ta edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 3 Suurimad maisitootjad maailmas 2009. a 4 · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 817,1 miljonit tonni maisi. · Maisipõldude pindala ol...
Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m. Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas. Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida. 6. Istandiku hooldamine Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar; reakohas herbitsiidid (agil) või multš. Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul. Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks. Sõnnik t/ha P2O5 ja N kg/ha Kastmisnorm K2O kg/ha mm Noor istandik - - 20-30 Kandev istandik - sõstrad 15 30 50-100 40-50
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND MAJANDUSPOLIITIKA ÕPPETOOL REFERAAT ÕPPEAINES "MAJANDUSPOLIITIKA" KAS TOIDUAINETE DEFITSIIT ON REAALNE? Koostaja: Juhendaja: Anneli Kommer TALLINN 2010 Sisu Sisu......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus:................................................................................................... 3 Toiduainete defitsiit: minevik ja olevik........................................................ 4 Mõningaid olulisemaid fakte maailmas valitsevast olukorrast................................................ 5 Reaalsust kinnitavad....................................................................................... 7 ...
Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Kõige enam on geneetiliselt muundatud : hiir, siga, lammas, lehm, kana, kala, ahv. Transgeensed taimed Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Neli peamist taotlust : · Parandada saaduste tarbekvaliteeti ( säilivust, ainelist koostist, välimust ) · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust ( külma-, kuuma-, põuataluvust vms ) Transgeensete taimede loomine on ühitatud meristeempaljundusega. Geenivektori ülekandeks kasutatakse tavaliselt agrobakterit. Õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Esimene geenitehnoloogiliselt muundatud taimesort (kauasäilivate viljadega tomat) lubati USA turule 1994. aastal (geeninokaudiga).
umbrohutõrje. Idanemistemperatuur on 5...7 C, idud võtab ära -1...-1,5 C. Kartul on valgusnõudlik pikapäevataim. Külvieelne mullaharimine Mullaharimisega tuleks alustada juba sügisel. Sügiskünni eelselt tuleks mulda anda orgaaniline väetis (kompost või tahesõnnik) ning PK väetised. Sügiskünni sügavus peaks olema 20...25 cm. Kevadel tuleks teha mulla pindmine kobestamine 10...12 cm sügavuselt. Vajadusel teha ka külvieelne keemiline umbrohutõrje. Vaod tuleks ajada sisse kuni nädal enne külvi. Selle ajaga jõuab muld soojeneda ja luuakse mugulatele sobiv kasvukeskkond. Vagude ajamise vajalikkuse määrab ära külvitehnoloogia. Külvi eelselt antakse mulda ka mineraalväetised vastavalt mullaviljakusele ja PKvajadusele. Oluline on jälgida, et kompleksväetis ei sisaldaks kloori (Cl), sest kloor muudab mugulate maitseomadusi ja halvendab nende säilivust. Mikroelemente antakse vastavalt mulla vajadustele.
muundatud Bt kultuurid toodavad kahjurimürki pidevalt. Kuna putukad on kogu aeg selle toksiini mõjualas, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks. Nii deval- HR taimed, eriti raps, on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest rapsil on erinevatele herbitsiididele resistentsete sortide lähestikku kasvatamise tõttu kujunenud multi- resistentsus ehk vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Rapsi seemned on idanemisvõimelised enam kui kümme aastat. Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. HR kultuuride kasvatamine kiirendab seega mitmel viisil herbitsiidiresistentsete umbrohtude kujunemist
*Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull- aretuses olev pull *ammlehm- lehm kes ei imeta vasikat *angli tõug- aretatud saksamaal, algmaterjal meie eesti punase tõu aretusele *AP- Sviits(lehmatõu märk) *AY- äärsir(lehmatou märk) *Ase- koht kus lehm magab B:
odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi teri vigastada. · Kuivatamine kohe pärast koristamist, et idanevus ei kahjustuks. Kuivatama peaks 13%-lise niiskuseni temperatuuril 33 - 40°C.
Ei ole geenivektorit, mis inegreeruks alati vajalikus kohas 4. Siiratav geen vajab veel koespetsiifilist promootorit,et hakkaks tööle õiges kohas 5. Lisanduvad kaod, mis tulevad embrüosiiramisega seotud riskidest, kogu protseduur on suur õnnemäng 11. Transgeensed taimed: - Luuakse põllumajanduslikel eesmärkidel' - Neli taotlust: 1. Parandada saaduste tarbekvaliteeti 2. Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele 3. Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes 4. Tõsta karmide keskkoonnatingimuste taluvust - Seotud meristeempaljundamisega * Geeni ülekandena kasutatakse agrobakterit(siirutaja), kuhu on viidud teise bakteri geen * Söötmele kantakse kokku taime meristeemkude ja lisatakse GMO bakter * Rakkude ühinemine ja muudetud DNA viimine meristeemrakkudesse * Transgeensete võrsete eemaldamine * Juurdumine * Taimede istutamine kasvuhoonesse - Saamine DNA-püssi kasutamisel:
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE........................................................................................................5 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused.................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
