soojuse suhtes vähenõudlik. Talub vähest öökülma. Lämmastikuvajadus väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike.Võimalikult umbrohu vana muld. Külvata mai keskel. Külvisügavus 1-2 cm. Muldamine 1-3 korda. Saagikus 15..60 t/ha. 5) Söögipeet Suhteliselt soojanõudlik. Talub öökülma. Sobivad huumusrikkad, kiiresti soojendavad parasniisekd mullad. Mulla pH 6,5...7,2. Niiskuse ja valgusnõudlik. Otsekülv avamaale. Külvisügavus 2...3 cm. Umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja tõrje. Saagikus 25..60 t/ha. 6) Kaalikas Külmataluv taim. Talub ka öökülma. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Keskmise ja raskepoolse lõimisega parasniisked mullad eelistatud. Mulla pH 5,5...6,5. niiskuse ja valgusenõudlik taim. Külvisügavus 1,5..2 cm. Umbrohutõrje, väetamine ja kahjuritõrje. Saagikus 40...60 t/ha 7) Petersell külmakindel. Talub hästi öökülma. Põuakindel
4 3. Agrotehnilised võtted Nendega tagatakse taimedele nende kasvuks ja arenguks soodsaimad tingimused, mille tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid
1 seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva
foeniculum Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Pärit Põhja-Ameeerikast. ● Kõrgus 50...150 cm. ● Mitmeaastane taim. ● Vars püstine, tugev, alumisest osast puituv, harunev. ● Lehed vastakad, hambulised. ● Õied tihedas tähkjas õisikus, lillad. ● Õitseb juuli-september. Kasvatamine ● Meie tingimusteS külmaõrn. ● Soe ja päikesepaisteline kasvukoht. ● Paljundatakse seemnetega. ● Otsekülv peenrasse, vagudesse või istikukasti aprilli algul ● Avamaale istutatakse mai algul. ● Taimede vahekaugus 20...50 cm. ● Kiirekasvuline taim. ● Istandus rajatakse üheaastasena. ● Paljuneb ka isekülvi teel. Saak ● Esimene saagikoristus enne õitsemise algust (juulis) lõigatakse alt neljanda leheni. ● Teine saagikoristus 3...4 nädala pärast (augustis). ● Kolmas saagikoristus septembris: ● - üheaastase istandiku korral lõigatakse
Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide mulda viimine. Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega. Rullimine – Selle eesmärk on tihestada mullapinda, parandada mulla ja seemnete vahelist kontakti ning tasandada maapinda. Äestamine – See on pinnale jäänud seemnete mullaga katmine, -mullakooriku hävitamine, tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. 2. TERAVILJADE AGROTEHNIKA Otsekülv – Tegemist on meetodiga, mille puhul mullaharimist ei toimu ning külvatakse otse maha. Tavapärane mullaharimine - Selle puhul toimib kõrrekoorimine, sügiskünd, libistamine, kultiveerimine ja külvamine. Minimeeritud mullaharimine – Kõrrekoorimine toimub enamasti sügisel või künnitakse madalkünniadraga kevadel. Seejärel külvatakse vili maapinda. Selle mullaharimise viisil pole mõtet teha kultiveerimist.
Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv Otsekülv Sügisel peale viljakoristust või kevadel keemiline umbrohutõrje>külv Taliteraviljade külv ja külviaeg külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist(aug lõpp sept algus) rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 4r cm, nisu ~1 cm sügavamale külvisenorm 200 - 250 kg/ha (450 - 550 idanevat seemet m2) reavahe - 7,5 -12,5 cm väetamine Põhitoiteelemdid on lämmastik, fosfor, kaalium
- masinajuhi töötasu. 2) püsivkuludes: - masina amortisatsioon; - hoiustamiskulud; - kindlustusmaksed; - intressikulud; - ettevõtte üldkulud. Masinkulude vähendamise võimalused 1) tootmise spetsialiseerumine või mitmekesistamine; 2) teenustööde tegemine; 3) tööoperatsioonide ühitamine (põimmasinad, mis ühe töökäiguga teevad mitu tööoperatsiooni); 4) tehnoloogia muutmine/täiustamine (otsekülv); 5) optimaalne masinapark; 6) masinate ühiskasutus ja rentimine; 7) masina korrashoid ja masinajuhi hea töö. TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine – see on inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõtte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada.
kaevetääd, turism, karjatamaine, mulla tallamine, üleujutused ja maalihked jne ---ühesõnaga taimestiku hävitamine. Liigid: pinnaline, süva, vihmapiisamõju, lumesulmaisest tingitud, kaldaerosioon, harimiserosioon ja tuuleerosioon. Kindlaks tegemise võimalused? Püsitaimestik hävinenud, nõlvakalle üle 3 kraadi, vaod mullal ja vee voolujäljed Tõkestamine? Kontuurkünd, vahekultuuride kasv ja järelkultuuride kasv, põllukaitseribad, otsekülv e künnita harimine, mitmeaastaste kultuuride kasvatamine, metsade istutamine, karjatamise piiramine jne. Org aine kadu- org aine sisalduse vähenemine võrreldes varasemaga. põhjused? Harimine, sügavkünd, liigne karjatamine, erisoiin, metsatulekahjud, kuivendamine Vähendamine? Sõnniku/läga kasutamine Järelkultuuride kasutamine Põhu sisse künd Harimise minimeerimine Väetisetega tagasi sama palju kui saagiga eemaldasime
..25 cm sügavuselt. 113. Künni aeg ja diferentseerimine. Künnitöödega peaks olema valmis oktoobri lõpuks. See tuleks ära teha sügisel, aga vägisi ei tohi teha. Kui sügisel ei saa teha, siis kevadel. 114. Adra lisaseadmed ja nende ülesanne. Adra hõlmatüübid. Kui eesmärgiks on umbrohtude hävitamine, siis peaks adra tera olema sama pikk kui on vao laius. 115. Tihendusrull e pakker, ülesanne. Tihendusrulli kasutatakse nt odra kasvatamisel. 116. Mullaharimise minimeerimine. Otsekülv- kulude kokkuhoid harimisel, aga selleks on vaja kvaliteetseid otsekülvikuid, mis on kallid. Aga see-eest otsekülv parandab mulla pealmises kihis C sisaldust ja parandab seeläbi viljakust. Miinusteks on umbrohud, haigused, sest neid ei hävitata. Selleks peab kasutama rohkem pestitsiide, mis toovad kaasa selle akumuleerumise mulda. 117. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused (tööaeg, kulutused,
veeläbilaskvus. Tõuseb aga umbrohtumus , seega vajalik Rihvelketasrull. Kettad malmist või terasest, vahekettad liblikõielised nt mesikas. Sissekünd 23-25 cm ?. uldhävitav umbrohutõrje. saavad liikuda ristsuunas. Erinevalt liigendatud ketastel Põhumajandus otsekülvil. Otsekülv Esiteks tööaja kokkuhoid ning vähem erinevad nimed (Crosskill, Cambridge jms. ). Tänu eenditele Kuna otsekülvil mulda ei harita , siis põhk jääb põllule, tööoperatsioone, kõik tehakse ühe korraga. Külv + väetis. sõbastab mulda, vähendades nii veekadu mullast. oluline on et ta on sealt ühtlaselt ning oleks peenestatud.
mikroobide temperatuurilembust, happetootlust, liikide ja tüvede sobivust omavahel. Juustutootmises kasutatakse primaarseid bakterijuuretisi ja sekundaarseid hallitusseenjuuretisi. Juuretisi kasutatakse kuivkultuuridena ja vedelkultuuridena. Emajuuretis (saastumise oht), vahejuuretis, tarbejuuretis. Otse tanki külv -tagab ühtlase kvaliteedi, kuid kallis, siin kasutatakse DVI kuivkontsentraate. Otsekülv juustupiimale ideaalne variant. Tarbejuuretist kasutavad suurettevõtted. Otsejuuretist (külv) väikeettevõtted. Juuretised: · Vedelalt sügavkülmutatud · Sügavkülmutatud kuivatatud · DVS · DVI kasut. Juuretise ütsekülvil juustupiima. Ülisuur mikr. sisaldus. 4. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust?
Juuretiste kasutamise põhilised moodused Kuna mikroobikultuuri paljundamine nõuab erioskusi, täiendavaid tööoperatsioone ja vastavaid vahendeid, siis suurema mikroobisisaldusega kultuurist on otstarbekas valmistada tarbejuuretis ilma vahepealse ümberkülvita. [3] Juuretise otsekülviks juustupiima kasutatakse ülisuure mikroobide sisaldusega (DVI (Direct Vat Inoculation) kuivkontsentraate. Juustu ühtlase kvaliteedi tagamise seisukohalt ongi otsekülv juustupiima ideaalne, kuid suure tootmismahu korral küllaltki kulukas variant. Toodetavad DVI-juuretised säilitavad alla -18 0C temperatuuril vähemalt 12 kuud. [4] Juuretise valikul tuleb arvestada valmistatava juustu tüüpi, mikroobide temperatuurilembust, happetootlust, liikide ja tüvede omavahelist sobivust sümbioosiks ja paljusid muid omadusi. Seejuures valmistatakse primaarsetest ja sekundaarsetest mikroobidest eraldi juuretised
sobivad põimagregaadid, mis koosnevad labasilurist ja tihendusrullisest või kobestuskäppadest ja tihendusrullidest. Esimesena mainitud agregaat sobib sügisel küntud alade kevadiseks külvieelseks mullaharimiseks. Teisena mainitud agregaati võib kasutada nii värskelt küntud,kui mõnda aega seisnud küntud alade külvieelseks harimiseks. Pikaajalisi otsekülvi uurimisi veel pole, kuid seniste uurimuste põhjal võib öelda, et otsekülv sobib suvi-ja taliteraviljade, rüpsi ja rapsi ning herne viljelemiseks kerge ja keskmise lõimisega muldadel. Teraviljade eelviljadena rapsi, herne ja ristiku väärtus otsekülvil ei realiseeru täiel määral. Seepärast on soovitatav enne otsekülvi mulda 7-8 cm sügavuselt segada või kasutada otsekülvikuid, mis koos külviga ka mulda harivad. Ainult adraga harimisele orienteerumine ei ole majanduslikult ege keskonnahoidlikust aspektist perspektiivikas
Mitteidanenud umbrohuseemned viiakse sügavamatesse kihtidesse. Tihendurull ehk pakker kindlustab: - parema külvialuse koos kiirema ja ühtlasema tärkamisega - eelnev tagatakse ühtlasema külvisügavuse ja parema veevarustusega alumistest kihtidest - künniviilude tasandamine vähendab ülemise kihi kuivamist tuule abil MULLAHARIMINE JA SELLE MINIMEERIMINE 1 cm töösügavust tähendab 150 tonni mulla liigutamist! Eesmärgiks oleks otsekülv, st kündi ei toimu. Traktorite mass võrreldes kunagistega on jäänud samaks. Eestis on otsekülv (pindmist harimist ei toimu) täiesti võimalik! Siiski ei saa selline meetod olla talus valdav (st et talu rajab kogu põlluharimise ühele masinale). Rohkem on see rakendatav taliviljade juures kuna kevadine harimisaeg on lühike. Eesti tingimustes saab künni baasil teha minimeerimist, jätame künni alles adra juures või traktori ees on pakker ja taga on külvik.
Varsvili (ümar, ovaalne, Parem saak jahedamal suvel Huumusrikkad saviliivmullad kasvukohale rohkem kõva, kiuline, halb koorida) valjka või punaka või violetse Kasvuajal palju vett, muidu Väetise suhtes ei ole nõudlik Hilised otsekülv Ebaühtlane niiskus mõjub Varajast saaki võib korsitada, koorevärvusega) vili puitub ja on maitsetu Võib kasvatada kurgi, Mitte liiga sügavale mulla halvasti (lõheneb) kui saak on 6-7cm jäme. Pika rootusga lehed Niiskuse kõikumine võib kõrvitsa, kabatsoki alla Kasvab hästi ka kasvuaegse Lõika kääridega vahetult
Rullimise ülesanded 1.mullapinna tihendamine 2.mullapinna tasandamine 3.mullapankade purustamine 4.väikeste kivide mulda surumine Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi: · Rullimine annab suurt efekti parasniisketel muldadel · Märgade muldade rullimine tekitab koorikut · Kuivade muldade rullimiseks tuleb kasutada raskemaid rulle 60. Mullaharimissüsteemid - Kevadine, Külvijärgne, Kesade harimine, Sügisene, Mullaharimise minimeerimine ja Otsekülv Mullaharimissüsteem · on maaviljelussüsteemi olulisi komponente · peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna taimedele · peab tagama väetamise maksimaalse efektiivsuse ja olema tõhusaks umbrohutõrjevõtteks Mullaharimissüsteem jaguneb: · sügisene mullaharimine · kevadine mullaharimine · kultuuride hooldus · kesade harimine Kevadine mullaharimine 1 · Kõige kiiremini tahenevad kerge liiv- ja saviliivmullad · Keskmise raskusega muldadel (kerged ja keskmised liivsavid)
5) Säilita mulla hea struktuursus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus, kasutades orgaanilisi väetisi ja viljavaheldust. 6) Vähenda loomade liikumist märgadel aladel. (tehnorajad, sügavkobestamine) Erosiooni tõkestamine: 1. Kontuurkünd 6. Metsade istutamine, tühjade alade 2. Vahe- ja järelkultuuride kasvatamine rekultiveerimine. 3. Põllukaitseribad 7. Karjatamise piiramine 4. Künnita harimine st. otsekülv. 8. Terrassid 5. Mitmeaastaste kultuuride 9. Võitlus sooldumise vast kasvatamine 20 MAASTIKU KAITSE Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine
1. Kontuurkünd künd ja harimine risti nõlvaga (5º ja 10º). Tänu sellele pidurdatakse vee vool, veel on rohkem aega mulda imendumiseks, pidurdab erosiooni. 2. Lintkülv v. ridakülv nt. mais ja rohttaimed. 3. Põllukaitseribad hekid, metsaribad, hoiavad kinni ka tuuled. 4. Terrassid nõlva astmeliseks muutmine, eriti järskudel nõlvadel. 5. Ilma künnita harimine st. otsekülv. Umbrohutõrje kemikaalidega. USA-s 1/3 kogu põllumaast. Taimejäätmed takistavad vee ja tuuleerosiooni. Energia kokkuhoid. Puuduseks on kemikaalid, närilised, kahjurid, kes talvituvad taimejäänuste all. Umbrohud harjuvad kemikaalidega, samuti haigused ja seened. 6. Mitmeaastaste kultuuride kasvatamine taimeosad kaitsevad mulda, ei ole vaja igal aastal harida. 7. Karjatamise piiramine 8. Metsade istutamine, tühjade alade rekultiveerimine. 9
annaabi.ee 
