Väetamine Mais vajab tugevat väetamist, sobivaimaks on vedel orgaaniline väetis (läga), suurim toitainete vajadus on 7-9 lehe faasis Esimest korda väetatakse lägaga mullaharimise ajal Külvi eel antakse mineraalne kompleksväetis Teist korda lägaga väetamine koos vaheltharimisega alates 2-3 lehe faasist kuni taimede kõrgus ei ületa 20 – 25 cm Tahke orgaaniline väetis on soovitav anda sügisel Sügisel laotada läga, ohuks toitainete väljauhtumine Pilt 5. Maisi vaheltharimine koos väetamisega Segamislaoturid + ühitatud läga laotamine ja mullaharimine, ammoniaagi lendumine madal (5%), haisu pole laotamise ajal, kallakutel sõnniku ära uhtumine koos harimise käigus kobedaks muutunud mullaga, võimalik laotada suhteliselt suure vedelsõnniku normiga - suurem veojõu vajadus, lausharimisseadmega ühtitatud laoturid sobivad ainult taimikuta pinna töötlemiseks, eraviisiliselt paigutatud tööseadistega laoturit saab kasutada ainult juhul kui
ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset (tüükultivaatoriga) kultiveerimist. Külvieelselt kultiveeritakse harilikult kuni 10 cm, koristusjärgselt 25–45 cm sügavuselt. Vahetevahel kasutatakse pärast külvi ka rulle, et väiksemad mullakamakad purustada ja pindmist mullakihti tihendada, mis vähendab aurustumist, parandab mulla ja seemnete kontakti ning surub kivid mulla sisse
KIRJUTATAKSE TA SELLEGA KOKKU (Emajõgi, Munamägi, Kanaküla, Tütarsaar, Jäämeri, Surnumeri, Vahemeri, Metsakalmistu, Supilinn, Uuemõisa) Nimisõna KLK: muud juhud *Kui nimisõna täiend on mingis muus käändes kui nimetav või omastav, siis kirjutatakse ta tavaliselt oma põhisõnast lahku (Euroopasse minek, NATOga liitumine, Venemaast eraldumine, parteisse kuulumine) *Mõistereegel (vetelpääste, reaskülv, vaheltharimine, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek). *Sagedusreegel(kojutulek, linnasõit, maaleminek, seenelkäik, vanniskäik) *Asesõnalised täiendid kirjutatakse põhisõnast lahku (sel ajal, sel kombel, tol ajal, omal ajal, meie ajal, minu meelest). *Määrsõnalised laiendid kirjutatakse põhisõnast tavaliselt lahku (kiiresti kõndimine, vaikselt rääkimine, pikali post) *E
Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha. 4) Porgand soojuse suhtes vähenõudlik. Talub vähest öökülma. Lämmastikuvajadus väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike.Võimalikult umbrohu vana muld. Külvata mai keskel. Külvisügavus 1-2 cm
geogr. asukohast , 1000seemne massist ( 200-400g, sordi kasvuajast(varajastel tihendam külv), sademete hulgast ( rohkem sademeid, tihedam külv ) ). *Taimede arv hektaril kui kasvatatakse teraks maksimaalselt 70 000 seemet / ha . *Külvisügavus on 8-10cm kuivemates piirkondades 12cm Külvide hooldamine: *rullimine( ühtlane tärkamie kuna seeme muld kotakt parem ) *Äestamine 4-5 päeva pärast külvi , 3-6 lehe faasis ( umbrohud) *vaheltharimine 3-6lehe faasis 12cm sügavuselt, teine vaheltharimine 2 nädalat hiljem kui taimed on 60-70cm kõrgused ning siis juba madalamalt. *keemilist umbrohutõrjet kasutades vaheltharimise arv väiksem *koristamine seemneks kui taimik on täisküpsusfaasis. Siloks kui terad on piim-vahaküpsuses enne öökülmi. Hirsi kasvatamine *Hirsitang on suure valgu ja rasvasisaldusega . *Terade ja tangu tootmise jäägid on hea sööt loomadele, samuti põhk . *Lühikese vegetatsiooniga kultuur , hea kattevili heintaimedele.
Idandid-stooloni algmed 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Kartuli kasvatamine Kasvuperiood: varajased 75-100 päeva hilised 115-140 päeva Kasvufaasid idanemine 20-25 päeva tärkamine õiepungade moodustamine (20-25 päeva pärast tärkamist) õitsemine - kestab paar nädalat. Õitsemisega lõpeb kasv valmimine Kasvuaegne hooldamine -Rullimine - kuiv kevad/hiline mahapanek /kerge muld -Vaheltharimine- 5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles -äestamine- lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused -Keemiline umbrohutõrje- kui taimed üle 10cm siis pole soovitav -haiguste tõrje- pritsimine, puhtimine,käsitsi eemaldamine -kahjurite tõrje- keemiliselt Säilitamine 1) raviperiood- kasvatada kinni katkised kohad 2) jahutusperiood- 2..3nädalat, 0,5..1 C ööpäevas 3) säilitusperiood- temp 2...6, õhuniiskus 85%-95%
Umbrohtude hävitamiseks tuleks vaod maha äestada kergete võrkäketega. See soodustab ka tõusmete kiiremat tärkamist. Äkkeid saab kasutada kuni tõusmed on kuni 10 cm pikad. Edasi tuleks teha vaheltharimist vaheltharimiskultivaatoriga 2...3 korda 2...3 cm sügavuselt. Sellega hävitatakse ära vagude vahel olev umbrohi, kobestatakse mulda ja kuhjatakse see ümber kartulitaimede, soodustades pesade kinnikatmist ja kaitsmist päikese eest. Vaheltharimine lõpetatakse õiepungade moodustumise faasi alguseks. Vajadusel tehakse kasvuaegne keemiline taimekaitse kahjurite ja haiguste vastu. Koristamine Koristusaja valik sõltub: 1. Sordi kasvuaja pikkusest; 2. Kartuli koristusotstarbest; 3. Lehemädaniku levikust; 4. Ilmastikust; 5. Koristusmasinate tootlikkusest; 6. Tööjõu saadavusest. Selleks, et kartul lõpetaks kasvu ja koor jääks kinni, tuleb üldpõllul 5...12 päeva, seemnepõllul aga 14..
ridade kinnikasvamiseni. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist 1-2x. Peale tärkamist, kolmanda lehepaari ilmumisel peab uuesti äestama. 80. Rasketel muldadel äestamine. Sõmeraline muld võimaldab äestamist efektiivsemalt teha. Mehaaniline umbrohutõrje ei anna raskematel ja kooriku tekkele kalduvatel muldadel mitte iga harimisriistaga rahuldavaid tulemusi. Raske koorikuga mullad soovitatakse enne äestamist töödelda rõngas-rihvel rulliga. 81. Teraviljade vaheltharimine. Lai reavahe, aga ei asenda äestamist. Rootoräkkega 82. Äestamine ja vaheltharimine mulla hüdrofüüsikaliste omaduste mõjutajana. Harjad vaheltharimiseks – plastikust harjad, mis töötlevad pealmist mullakihti, eemaldades sellega umbrohu. Harjade tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel. Oht, et umbrohud edasi kasvavad, on väiksem, sest rohkem või vähem mullast väljakistud juurtega umbrohtudest jäävad mullapinnale. Harjade optimaalne harimissügavus on 3 cm
Eesti Maaülikool Agrotehniline Sügav mullaharimine. Füüsikalis-mehaaniline Tüüpõllud koorida ja järgnevalt künda.Märgade muldade kuivendamine ja happeliste muldade lupjamine võimaldab luua kultuurtaimedele soodsad tingimused,mis takistab põldmündi levikut. Taime väljakurnamise seisukohalt on tähtsad kõrrepõllu koorimine, järgnev sügiskünd ning rühvelkultuuride pidev vaheltharimine. Kultuurtaimede tihe ja jõuline kasv, samuti rohumaade pidev niitmine takistavad põldmündi levikut. Keemiline Reglone super Toimeaine - 150 g/l dikvaat Reglone super on desikant taimede koristuseelseks närvutamiseks. Reglone Super mõjub kõige efektiivsemalt kaheidulehelistele umbrohtudele ja kultuuridele. Kuivatab lehestiku ja võimaldab seega praktilise ja ökonoomse koristuse. Kiirendab taimede kuivamise protsessi, eriti kui vili on ebaühtlaselt valminud
· sobiv kasvutihedus hektaril: 60-70000 taime/ha -seemnekartuli kasvatamisel 40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles · I vaheltharimisega hilinemisel umbrohtumus suureneb 10-45% · edasised muldamised teha agregaadis äketega · äestamine lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused · mullatakse vastavalt vajadusele kuni pealsete kokkukasvamiseni · Viimase vaheltharimisega aetakse võimalikult laiad ja sügavad vaod · vaheltharimiste ajal peaks järel olema jäljekobesti Keemiline umbrohutõrje pärast eelvilja koristamist roundup bio
vms, et vältida kuivamist. · Väljakaevatud võsud istutada kohe kasvukohta või konteinerisse. · Istutatakse 2-3 cm sügavamale kui eelmine kasvukoht. · Istutamisel augu või vao põhja vett panna. · Avamaataime võiks kaitsta päikese eest. 27.04.2016 Marje Kask 63 Juurevõsudega paljundamine 4 · Kui soovitakse paljundusmaterjali varuda tootmisistandusest (näiteks vaarikal), tuleb vaheltharimine lõpetada. · Istikud võib välja võtta septembris. Istikuadraga lõigatakse juurevõsud lahti emataimest vähemalt 20 cm kauguselt. · Seejärel kogutakse istikud kokku, sorteeritakse. Standardile vastavad istikud lähevad müüki, teised istutatakse istikutekooli. · Maapealne osa lõigatakse tagasi 20 cm kõrguselt. · Parem on istandikust varuda istikuid suve esimesel poolel (juunis), sest siis ei ole emataimede haigused jõudnud veel noortele taimedele levida
Diagonaalselt ja risti põllukultuuri ridadega on äestamise mõju efektiivsem. Teraviljasordid reageerivad äestamisele erinevalt. Reastatult paremini taluvatest vähemtaluvateni: Spelta nisu > nisu > tritikale > kaer > oder > rukis > talioder. Äestamise ülesandeks ei ole mitte ainult umbrohtude hävitamine, vaid ka mulla õhu- ja veereziimi reguleerimine. Äestamine aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks on eriti vajalik talinisul ja suviteraviljadel. Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis rukki äestamine kevadel nii oluline ei ole. Äestatavatel kultuuridel peaks külvisenormi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Taliviljade tärkamisjärgne äestamine (idud peaksid 12 cm allpool mullakihti olema) on õigustatud, kui esineb tugev
Rukki äestamisega peab olema väga ettevaatlik, sest tema võrsumissõlm on vahetult mullapinna all. Hernes on tüüpiline ,,äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Herned külvatakse 4 5 cm sügavusele ja seega saab tärkamise eel äestada maksimaalselt 2 3 cm sügavuselt. Kui hernel avanevad esimesed päärislehed siis saab põldu äestada. Edasine äestamine on võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni st köitraagude moodustumiseni. Teraviljade vaheltharimine Selektiivset st valikulist vaheltharimist tehakse köögiviljadel. Tavaliselt tehakse piiäketega, sugaäke on jäigemate piidega. Täht- ehk sõrmäkkeid kasutatakse reaskülvide ja vagudes kasvavate kultuuride umbrohutõrjel. Kasutatakse ka korväkkeid. Harjad vaheltharimiseks plastikust harjad, mis töötlevad pealmise mullakihi ära eemaldades sellega umbrohu. Harjade tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel. Oht, et umbrohud
annaabi.ee 
