Nurgalõikur on kõver plekitükk adra hõlma esiosas. Täidab töösügavus ja kulumise varu väiksem. Kumeram ketas töötleb laotada ning kohe peale seda koorimise (või koristamise) sama ülesannet mis eelkoorel aga eeliseks on kivikindlus. mulda intensiivsemalt, kui lamedam, vajades samas oluliselt käigus mullaga segada. Põhk tuleks sisse künda võimalikult Nuga- lõikab künniviilu servast lahti. suuremat veojõudu. Sügavate sälkudega ketas jätab hilja sügisel, sellega hoitakse ära nitraatlämmastiku Hõlma- pikendus keerab viilu paremini ära. ebatasasema aluspinna, sobides nii paremini leostumine.
• Väljakuivamine võtab aega - 2 kütteperioodi. 9. Kus kasutatakse põhku ehituses? Otsene kasutusviis ehituses on sellest valmistatud pallide rakendamine hoone konstruktsioonis: Kandva konstruktsioonina - - peamisel ühekorruselised hooned. - puitu kasutatakse selle juures väga vähe - puit on kasutusel vaid tugimaterjalina vaiade näol, mis pakkidest läbi rammitakse. Täitematerjalina - - kandev konstruktsioon on puidust või metallist, - põhk paigutatakse sinna vahele soojustus - ja täitematerjalina. Hübriidne lähenemine - - kasutatakse kahte eelnevat elementi ning konstruktsioonimaterjalid seotakse savimördi abil nagu tehakse ka betoonplokkidega. Muu kasutus - kokkusurutud põhust toodetakse ehituspaneele. 10. Mis materjalidega kasutatakse koos pillirooga konstruktsioonis? Savi- või lubikrohviga kaetakse pilliroost tehtud seinad. 11
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1
5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaal tingimustel (V0, dm3) : P *V * T0 103000 * 308 * 273,15 V0 = = = 290,74cm 3 0,291dm 3 P0 * T 101325 * 294,15 2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus notmaaltingimusel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). g M õhk põhk = mol = 29 = 1,2946 g dm 3 22,4 dm 3 22,4 mol mõhk = põhk * V0 = 1,2946 * 0,296 = 0,382 3) Arvutada kolvi ja korgi mass (m3) vahest m3 = m1 - mõhk = 144,12 - 0,382 = 143,753 g 2 2 Ja CO mass (mCO ) vahest mCO2 = m2 - m3 = 144,29 - 143,75 = 0,537 g 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli
sloleht.ee/index.aspx?d=29.11.03&r=2&id=149599 http://www.muhumuuseum.ee/Index_files/kyla. Teiste muuseumide galeriilehekülgi htmhttp://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://www.vana.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/smuul.htm Google'i pilte jää liigub jääkuhjatised rüsijää tormi võimuses ... pars - parred vomm tormilatern ll hä põhk Rukkilõikus Saaremaal 1913 Linad lõugutati, s.t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik on tavaline asukas ka linnades ja väiksemates asulates. Mujal on ta elukoht rohkemal või vähemal määral seotud veekogudega
0 Arvutada, milline oleks õhu (CO ) maht kolvis normaaltingimustel (V ). Kasutades gaaside tiheduse 2 valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (m ) õhk 100400 Pa 0,321 dm 3 294,15 K V0 0,318 dm 3 101325 Pa 294,15 K 0 põhk 1,29 g / dm3 mõhk põhk 0 V 0 mõhk põhk 0 V 0 1,295 g / dm3 0,318 dm3 0,41 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m ) vahest 3 m3 m1 mõhk 141,01 g 0,41 140,6 g ja CO mass (mCO2) vahest mCO2 m2 m3 141,17 g 140,6 g 0,57 g 2 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2
liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld taastumiseks nõutav aeg on väga pikk vanimad mullad on ligi 10 000 aastat vanad kogu maismaa haaravaks funktsiooniks on taimede varustamine: kasvuks ja arenguks Biomassi energia e. biomassi kalorsus soojusenergia, mis saadakse biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv (puiduhake ja -jäätmed, saepuru, pilliroog, põhk, jne.) Küsimused 1. Kuidas jagunevad loodusvarad? 2. Mida nimetatakse metsaks? 3. Kui suure protsendi moodustab vesi Maa pinnast? 4. Mitu loomaliiki on Maal? 5. Mis on mulla ülesanne? Kasutatud kirjandus Google http://images.google.ee/imghp Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik http://eelis.ic.envir.ee:8080/ Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/ Sheila Hanly "Suur loomaraamat" Tartu Ülikool http://www.ut.ee Eesti Loodus
Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene Taimehaigused ja -kahjurid
, keskkonna- sõbralik, N:Island(80%),Uus- Meremaa. + õhksoojus- pumbad(külmkapi põhim.), TÕUSU JA kuu tõmbejõu tõttu,alles tehnoloogia kallis, paludes sobivates kohtades MÕÕNDA E. väljatöötamisel,üksikud on soolane vesi-nõuab spets. tehnoloogiat., LAINEENER. riigid kasutavad,keskkonna- tasemete vahe peab olema mitu m. sõbralik,ühtlane varustamine, esimene ehitati 1995a-UUS, BIOENER. sõnnik,põhk,prügilad-eraldub tehnoloogia kallis(kuid kergem võrreldes eelnevatega) metaani,energiavõsa,pilli- roog,hakkepuit, autokütust (alkohol metanool,etanool) suhkruroost Brasiilias,
Austerservik vajab tselluloosi- ja toitaineterikast substraati (kasvupinnast). Tavaliselt kasutatakse selleks põllumajandustoodangu jääke. Traditsiooniline toitepinnas austerserviku kasvatamiseks on nisupõhk ja teised Eestis kasvatatavad teraviljaliikide (oder, rukis) põhud. Austerserviku substraadi komponentidena kasutatakse veel selliseid põllu- ja metsamajanduse jääke nagu maisi varred ja juurikad, soja varred ja põhk, linaluud, tatrakestad, lehtpuude koor, saepuru, oksad jm väheväärtuslik puit; puuvillatööstuse jäätmed; vanapaber jms. Substraadi koostise planeerimisel peaks eelkõige arvestama toormaterjali kättesaadavuse ja odavusega. Tähtis on austerserviku kasvamise seisukohalt see, et olgu substraadi koostis milline tahes, peab see olema puhas konkureerivatest bakteritest ja alamate seente eostest. Selleks tuleb peenestatud substraadimass töödelda
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole.
selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümarusse. Sel viisil hangib seen lämmastikku. Tihti müüakse austerservikute nime all ka erinevat värvi (nt. hallide, siniste, kollaste, roosade või valgete) kübaratega sugulasliike Austerservik Austerservik on kõige kergemini kasvatatav seen. Tema saamiseks sobib rämpspuit, puidu-, paberi- ja kartongijäätmed, kõrkjad, pilliroog, teravilja-, rapsi- ja heintaimede põhk, vana hein või kuivsilo. Austerservikud kasvavad ka puupakkudel ja kändudel. Sooja ruumi (10-16 C) olemasolu korral on põllu- ja aiatöödest vaba sügis-talvine aeg sobivaim seente kultiveerimiseks, sest putukate puudumine tagab seeneussidest puutumatu toodangu. Põhu ja lehtpuusaepuru kasutamisel piisab nende keeva veega ülekallamisest ning paaritunnisest kuuma vee all hoidmisest enne nõrutamist.
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse.
2. saepuru substraat kohvipaksu substraat puukoore substraat ajalehe substraat laastu substraat teravilja põhu substraat hobusesõnniku substraat suhkruroo ja peedi jäänuste substraat puuvilja jäänused pakud 3. drenaazh niiskuskindel kindel temperatuur õhustatus kambrite süsteem 4. Viinistul kasvatatakse austerservikuid. See hoone oli kunagine kalasuitsetamis tsehh. Esimeses ruumis purustatakse põhk ja pannakse ühte suurte masinasse. Kui see täis saab pannakse see tööle ja hakkab keerlema. Hiljem lisatakse teisi aineid ja toimub pastöriseerimine. Edasi minnes tuleb kotistamis kamber. Kui substraat valmis lastakse sellel maha jahtuda ja nakatatakse mütseeliga. Kui substraat täitsa valmis pannakse seee kottidesse ja hiljem tehakse augus sisse. Kolmandas ruumis on eraldi kambrid, kuhu need kotid riputatakse. Need seisavad seal 3- 4 nädalat
hankimine Tootmise eripära Võimalik sessioonselt Ei saa koguseid toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3. Energiavõsa kasvatamisel annab ära kasutada mitte ainult mineraalväetisi, vaid ka reovett või reoveepuhastis tekkivat jääkmuda. 4. Energiavõsa kasvupinda-väheväärtuslikku põllumaad on küllaga. Biogaasi saamine
Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifikatsioon 1.Kompostid 2. Toormaterjalid: a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled c) Sõnnik- mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik d) Kliid jms viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) vanapaber g) olme jäätmed- linnareovete mudad settekaevudest h) mineraalained ( kriit, kips, lubi, min.väetised ) i) vesi 5. Seene kasvatamise protsessi peamised etapid: Seeneliigi valik · asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus Kultuurtüübi valik
3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID · Kompostid · Toormaterjalid: a) Puit - muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit.Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) Vanapaber g) Olmejäätmed linnareovete mudad settekaevudest. h) Mineraalained kriit, kips, lubi, min.väetised i) Vesi 5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik
Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuuride ees Bioenergia tootmiseks sobivad kultuurid Kuivainetoodang põllupinna ühiku kohta suur Tugev vars- seisukindlus
Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines): oder, kaer, rukis, mais (terad), hea kõrreliste hein Proteiinivaesed söödad (alla 10% proteiini kuivaines): maisi-ja viljasilo, kartul, juurvili, halb hein, põhk. 4) Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus kõigub 2...50%-ni, keskmiselt 18...25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Rasv ei ole loomadele nii oluline toitaine kui proteiin, mineraalelemendid või vitamiinid. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest
seejärel jooksevad terad punkrisse. Punkri täitumisel lastakse viljaterad puisturist traktori järel käru. Seejärel viiakse vili kuivatisse. Kui vili saab kuivaks toimetatakse see lattu. Kuivatist tulnud sorteeritud vili kaalutakse, pannakse hoidlasse ja sellest võetakse analüüsid. Seejärel vili puhastatakse. Teravilja tarvitatakse nii teradena, tanguks või jahuks jahvatatult. Pärast viljakoristust põllule jäänud põhk korjatakse põhupressiga kokku ja vormitakse pallideks või pakkideks. Edasi läheb põhk lammastele allapanuks. Joonis 6. Pildil on viljakoristuskombain 3.6 Sõnnikulaotus Sõnniku laotus toimub lägalaoturiga millega laotatakse vedelsõnnik põllule. Vedelsõnnikuga laotamine toimub kevadel enne külvamist sügisel enne kündmist. Tänapäevased moodsad sõnnikulaoturid viivad sõnniku maa sisse mis peaks takistama haisu levikut. Joonis 7. Pildil on lägalaotur 3.7 Kündmine
Zn vaesed karbonaatsed mullad. Zn rikkad soomullad, kleitmullad (savi, liigniisked) KOOBALT Mitmetel muldadel täheldatud ka koobalti puudus ei mõjuta taime, vajalik loomadele ja inimestele. Kagu-Eestis koobalti vaesed mullad. VÄETISED 14 ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru - haljasväetised ei korista ära nt. künnad sisse - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude taastootmine 2. aktiviseeritakse mikrobioloogilist elu mullas 3
asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- generaatorigaas. Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on nafta , kivisüsi,põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja nn.biokütused-sõnnik, põhk jm.jäätmed. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine neist saadakse süsinikühendeidja mitmesuguste materjalide tootmiseks(eelist.nafta ja maagaas-odavaimad ja puhtaimad süsivesinike segud)Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. NN.puidurea fossiilkütused(turvas,pruunsüsi,kivisüsi ja anatratsiit) on moodustunud taimede tselluloosi ja ligiini keemiliste muundumiste tagajärjel
Kui tekib mingi takistus näiteks sõelad ummistuvad siis kaitsesidur ei lase täielikult tervel mehanismil kokku joosta. Kaitsesidurit saab reguleerida vastavalt juhendule. Kombaini separeerimise süsteem ja põhupurustaja Kombaini separeerimise süsteemi põhiosad ja nende ülesanne Põhuseparaator - selle ülesandeks on terade separeerimine põhumassist. Põhupurustaja põhiosad ja käitamine Põhiosaks on terad ja selle ülesandeks on põhk purustada ja laiali puhuda põllule ühtlaselt. Separeerimise süsteemi ja põhupurustaja hooldustööd Nende asjade hooldust tuleb teha peale igat tööpäeva. Separeerimisel sõelu puhastada ja purustajal teri kas vahetada,kui puruks on või teritada. Kombaini terapunker ja väljalaadimise süsteem Kombaini terapunkri ja väljalaadimisüsteemi põhiosad ja nende ülesanne Terapunkr- Ülesanne on hoida teri punkris sees.
· Geotermaalenergia- See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia.Saab kasutada vaid sea, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Mõju keskkonnale väike, kulutused tootmisele ja transpordile suured. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia. · Bioenergia -Toodetakse biomassist e. orgaaniliste ainete jääkidest(puit, põhk, loomasõnnik, prügimägedest eraldyb metaan).orgaaniliste jäätmete põletamisel. Kasut. Eelkõige arenenud riikides.
sageli ja vähe korraga, sest neil on väike magu. Sööt jagatakse kolme rühma: · koresööt: rohi, hein, kuivsilo, põhk; · jõusööt: kaer, oder, suhkrupeedikuubikud; · mahlakad söödad on maiuspalad nagu õunad ja porgandid Ka soola tuleb talle anda. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kergesti kättesaadav, võimaldab metsa- ja põllumajandustootmisjäätmete kasutamist ja aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. Nagu Peeter Muiste on oma ettekandes rääkinud, et põllumaa, on suurim biomassi tootmise ala, kasutatakse seda enamasti toidu tootmiseks. Toidutootmisest ülejääva biomassi kogumine energia tootmiseks( näiteks põhk). Minu isikliku arvamuse kohaselt on põllumaad küll Eestis väga palju, kus kasvatada taimi ja metsamaad, kust saab puid, millest saada biomassi, kuid kui ehitada neid suurematesse küladesse ja asulatesse, peab neid ehitama ikka tõsiselt palju, mis tähendab ka seda, et elektri tootmiseks on vaja väga suurtes kogustes biomassi, millest seda toota. Paljukest see üks biokütusel töötav elektrijaam ikka seda elektrit toodab, neid on vaja ikka rohkem, et korralikku elektrit saada
Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse - vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad söödamassid uuesti suhu tagasi tuuakse ja teistkordselt põhjalikult läbi mälutakse ehk mäletsetakse. Ööpäevas mäletseb veis 7-10tundi. Rohkem mäletsetakse toorkiurikkaid ratsioone(hein, põhk, silo). Kui aga ratsioonis on rohkesti jõusööta, kestab mäletsemine lühemat aega. Mäletsemine on tahtiline kat. Loom võib selle järsku lõpetada ja soovikohaselt uuesti alustada. Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsalisete eesmaod on unikaale ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid
varajane külv.) 3.Vettimine.(selle põhjustab sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse) 4.Jääkoorik 5.Külmakergitus.(Esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja rebib juured katki.) 6.Lumiseen. (Levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed.) 17.Teraviljade koristusviisid. 1.Otsene ehk ühefaasiline- Niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõu tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei valmi aga emataimedel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid. Need võivad peksmisel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. 2.Jaoti kahefaasiline- enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu. Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. 3
Peaaegu kogu Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba kasutamist küttena tugevalt piirata, sest soode taastumine on väga pikk protsess. 1 Üheks võimaluseks on ära kasutada ka teraviljapõhk ja hein kütusena. Tahes tahtmata jääb põllumajanduslikus tootmises üle orgaanilist ainet, mida saaks kasutada kütteks. Teraviljast moodustab 50...70% põhk ja aganad, mis otsest väärtust ei oma. Eestis on päevakorda kerkinud energiaheina kasvatamine põldudel. Palju maad on jäänud sööti, mis leiaks rakendust. Energiaheina kasvatamiseks sobivad taimed, mis peaksid andma suhteliselt suure massi ja olema küllaldaselt tugeva varrega, vältimaks lamandumist sademete toimel. Eesti oludes oleks kõige sobivamad kultuurid näiteks päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes ehk kaleega (rikastab ka lisaks mulda lämmastikuga).
Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt)
oskab teha veis Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks
tema hammastik ja seedekanal. kõrvuti ja on suunatud ettepoole. haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate Hobuse peamiseks toiduks Hobuse hammaste järgi saab purihammastega kohe hoolikalt on rohi, hein, põhk või söödajuurvili määrata tema vanust: vanal peeneks. . hobusel on hambad kulunud. Raske töö ja sõitude korral antakse Hobune sööb ainult puhast toitu ja Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, talle veel jõusööta: kaeru. joob ainult puhast vett. eristab ta haistmise abil.
tingimustes kogu põllu hävitada. 17. Teraviljade koristusviisid. Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7-10 päeva (väljaspool opt. aega on koristuskaod suuremad). Koristamiseks optimaalne aeg on kui terade niiskusesisaldus on 18-20%. Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne olemasolust. Koristusviisid: Otsene kombainimine. Valminud vili niidetakse ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu ega sõltu väga palju ilmastikust. Emataimedel terad ei järelvalmi, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel kergelt viga saada. Kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. Jaoti kahefaasiline. Enne terade täisküpseks saamist niidetakse teravili vaalu ning seemned jäetakse nädalaks maha kõrre otsa järelvalmima. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem. Jaoti kolmefaasiline
Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna lähtuvalt elektrijaamade tehnilis-majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid
kasutamist · Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele Puudused: · Metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil · Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel · Energiavõsa kasvatamisel tekib veekogude reostumise oht · Puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust Eeldused: · Jäätmepõletus jaamad · Taimne materjal mida põletada, näiteks puiduhake, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Kasutamine Euroopas · Arvatakse, et aastal 2050 on Euroopas 100% taastuvenergia · Euroopas on viimaselajal kasvanud põhjalikult biomassienergia tootmine · Euroopa liidus on ligi 400 jäätmepõletus jaama · Kõige kiiremini arenev ja tulevikus kasutatuim taastuvenergia on päike · Hüdroenergia on hakanud aga vähenema, kuna jõgedesse rajatud elektrijaamad on takistuseks kaladele ja teistele vees elutsevatele organismidele Kasutamine Eestis
töötl; starterväetamine Kasvuaegne- Pealtväetamine; juureväline väetamine; väetiste andmine mulda 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused Väetised on ühendid, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, saagi kvaliteedi parandamiseks nind mulla viljakuse tõstmiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetised jaotatakse orgaanilisteks väetisteks (sõnnik, virts, haljasväetised, põhk, mereadru, kompost jne) ja mineraalväetisteks ( lihtväetised, kompleksväetised, liitväetised, seguväetised, kombineeritud väetised) 25. väetisenormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 1)Väetisnormi ökoloogiline piir see on maksimaalselt lubatav väetise norm, mis ei põhjusta keskkonna reostust ega näitajate kõrvalekallet lubatust. Lubatud annus sõltub kasvatavast kultuurist, toiteelementide sisaldusest mullas, ilmastikust jt faktoritest. Valem: xmax=b/2c
äärest koos kassiga tagasi tuli, olid teised rõõmsad, et vanaemaga polegi midagi juhtunud. Veel meeldis mu vanaemale laudas käia. Eriti keskpäeva ajal, kui kanad munesid. Ta kuulas kanade kaagutamist, võttis kanu sülle ja korjas munad ära. VanaTol ajal oli traathari, millega lehmi ja hobuseid kammida. Mõnikord kadus vanaema tundideks lauta ja kõik otsisid jälle teda. Juhtus ka seda, kui vanaema jäi lauta puhta põhu peale magama. Laudas oli alati värske põhk olemas. Tavaliselt tõi seda vanaema ema. Põhku toodi heinaküünist, mis oli laudale väga lähedal. Tihtipeale tahtsid lapsed küüni heinte sisse hüppama minna. Kuid seda lubati vaid peale heinategu, selle eesmärgiga, et kui lapsed põhu peal hüppavad, vajub põhk alla poole ja saab küüni rohkem ruumi, et saaks sinna veel heina paigutada. Heinateoks valiti alati hästi soe ja kuiv ilm. Heina niideti enamjaolt vikatitega, ning siis lasti
Sellist sõnnikut kasutatakse nii nn külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki. Heaks käärimisprotsessi kandjaks on ka veisesõnnik, kuid see vajab pisut rohkem korraliku allapanu. Sõnniku kvaliteet sõltub seega väga palju loomadele allapanust. Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm. Sõnniku kvaliteeti rikub ka saepuru, eriti okaspuude oma, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbides pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid. Kasutamine
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8
tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Bioenergia Bioenergia mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Vesinikuenergeetika Vesinikuenergeetika vesinikul põhinev energiamuundamine ja kasutus. Molekulaarset vesinikku (H2) saadakse vee elektrolüütilisel lagundamisel või mikroorganismide abil. Primaarenergia On energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata ehk mida leidub looduses ja saab kohe kasutada. Primaarenergiat pole töödeldud, kuigi see muudetakse paljudel juhtudel edastus ja rakendussoodsamaks vääris ehk sekundaarenergiaks, ... ..
Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid?
segatakse hoolikalt. •Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolik- Haljasväetiste kasutamine- iseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep •Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis •Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. 31. Põhu kasutamine väetisena Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3… 4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75… 100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5…10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena 34
2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade kütmine, tänavate Uraanimaak küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4. Traditsioonilised/alternatiivsed energiaallikad – mõisted ja näited.
3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas hundinui, põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad, kalatiigid, majade Uraanimaak kütmine, tänavate küte, tööstuses (teravilja kuivatamine jmt Päikeseenergia – soojus, elekter Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia 4
Põllutööde alguseks loetakse valdavalt kevadet, sest siis alustatakse maaharimisega ja külvatakse maha enamik kultuuride seemneid. Kevadkünniga alustatakse kohe kui maapind on peale lume sulamist piisavalt tahenenud, et maapind kannaks põllul töötavaid masinaid, ülevaatlikult algab üks kultuurpõld kündmisest. [1,4] 2.1 Kündmine Kündmise eesmärk on lõigata kamar maapinnalt lahti ning pöörata see ümber. Kündmise käigus maetakse mulla alla umbrohi ja eelmise saagi põhk, see kiirendab taimejäänuste lagunemist ning aitab ära hoida umbrohtu põllul. Künnisügavus varieerub vastavalt mullalõimisele ning külvatavale kultuurile, valdavalt küntakse 15-25cm sügavusel. Kündmist võib kasutada ka näiteks sõnniku mulla sisse viimiseks ja põllu külviks ette valmistamiseks. Kui kamar on väga tugev või maapind kõva võib vajada põld enne kündi randaalimist. Randaal lõikab tiheda kamara läbi ning seeläbi kergendab adra tööd.[1,4,5] 2
Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur.
Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. Biomassienergia (ehk biomassi kalorsus) on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru
Geotermiline energia on maasisene soojuse energia. Suured geotermilised elektrijaamad asuvad vulkaanilistes piirkondades, nt: Islandil, kus kuum vesi ja aur tõusevad maa-pinnale. Islandil jätkub geotermiliselt toodetud energiast nii oma rahvale kui ka turistidele. Seda soodustab asjaolu, et Islandil on kõrgelt arenenud geotermilise energia tehnoloogia. Biomassi energia all mõistetakse orgaanilisest matrejalist saadavad energiat. Näiteks puit, sõnnik, põhk. Eestis on võimalik biomassi energiat toota energia võsast.
annaabi.ee 
