Näiteks kasvatatakse seal otra, nisu ja kaera. Peamiselt kasutatakse mullaharimismeetodina ettevõttes kündi, sest künniga saavutatakse ühe korraga taimejäänuste vaba pealispind ning kobe mullastik, mis on sobilik nii külviks kui taimede tärkamiseks. Põhiline künnitööriist on ader, mis tänapäevase tehnikaga võimaldab künda nii pinnapealselt kui ka sügava töösügavusega. Lisaks kasutatakse automatiseeritud ja GPS- põhiseid atru, et saada spetsiaalselt nii pinnapealne künd kui vaja. Kõige tavalisem probleem atrade puhul on künnitihese tekkimine, mis on kokkusurutud kiht künnisügavusest (u 18- 25cm) allpool. Selle vältimiseks tuleb erinevatel aastatel kasutada erinevaid künnisügavusi. Tihese näitab kõige paremini ära paiseleht. Kui koristusjääkide hulk on tavapärasest suurem (nt nisu), siis on lisaoht, et künnitihesesse tekib omakorda koristusjääkide koht. Seda saab kõrvaldada põhuäkkega põldu läbi töötades.
ülejäänud päeval ametis olla asjatundja, kes tutvustaks võistlejaid, selgitaks künnireegleid jm. 3. Esimese võistluspäeva hommikul küntaks üks näidis-võistlustükk, mille hindamine on kohtunikele õppuseks. Selles osalevad ka kõik võistlejad. Siis on teada mida hinnatakse ning kohtunike tegevus hindamisel muutuks ühtlasemaks. Kas võistluskünnist on kasu ka igapäevatöös? Mahetootmine: tavakemikaale ei tohi kasutada, künd võib abiks olla, sest sügavale küntud umbrohuseeme ei jõua nii kiiresti idaneda. Seemnekasvatajad: seemnevili peab puhas olema, künd vähendab umbrohtu, võõrvilja seemnepõllus ja taimehaigusi. „Künd oli, on ja jääb“
Otsekülvi meetod- maaharimist ei toimu Teraviljade kasvuaegne hooldamine Mehaaniline umbrohutõrje – tõmbab mulla kapillaarid kinni, segab mulda, hävitab umbrohtu, vigastab taime, et see kasvaks (orasäke) Tavapärane mullaharimine (sügavkünd) 1. Kõrrekoorimine 2. Sügiskünd 3. Libistamine 4. Kultiveerimine 5. Külv Minimeeritud mullaharimine(madalkünd) 1. Kõrre koorimine sügisel või künd madalkünniadraga 2. Kõrrekoorimine/randaalimine/künd madalkünniadraga kevadel 3. Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
6. külvinädal, mai keskel, oli "rohunädal", mis uskumuse kohaselt sigitas rohkem umbrohtu kui vilja. Põllumees pidi hooles olema, et külvatav vili sel ajal mulda ei saaks. 19.sajandil avaldati külvinädalad kalendrites. Jüripäevaga algas suviste tööde ja karja väljas olemise perioodi algus. Jüripäevast saadeti jalateolised mõisa, algas sulaste ja teenijate teenistusaeg. Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks - põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine. Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses. Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud kuivasid, misjärel vaalud põletati. Vaalude kohendamiseks põletamisel ja tule edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht suur
Künd. Kündmiseks kasutatakse atra. Atrasi liigitatakse tavaatradeks ja pööratradeks. Kündmise eesmärgiks on mullakamara teistpidi pööramine, et umbrohi ja taime juured mulla alla matta. Kündmise käigus hävivad umbrohud ja korjatud kultuuri juured. Künnisügavus peaks olema ligikaudu 20cm Kündi tehakse 2x aastas, kevadel ja sügisel. Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset...
Kalevipoeg 8 Viskevõitlus ja kunigaks saamine; Künd ja hobuse surm Järgmisel päeval läksidki vennad lõuna poole liisku tõmbama. Jõuavad talu juurde, kus pererahavas neid enda juurde tütardele kosja kutsub, kuid vennad ütlesid et nemad ei taha. Isa sai nagu natukene pahaseks selle peale ja teise venna soovil kutsus ta tütred välja. Kuid noorem poeg ütles kindlalt, et nemad kosja ei taha. Nad kõndisid päevi edasi kuni vastu tuli järv, vanema venna arust oli see sobiv koht liisu heitmiseks
KALEVIPOJA KAHEKSAS LUGU Viskevõistlus ja kuningaks saamine Künd ja hobuse surm Peale vana Kalevi surma pidid kolm poega endi seast välja selgitama järgmise kuninga. Nii asusidki ühel varahommikul pojad teele, et leida sobiv koht uue kuninga väljaselgitamiseks. Olles teel lõuna poole, jõudsid nad ühe taluni. Sealne pererahvas kutsus nad tuppa, arvates et neist on kosilased peretütardele. Noorem vend aga teatas taluperele, et nad pole kosjaskäijad vaid hoopis õnneotsijad ning neist poleks asja tütardele. Seejärel rännati edasi lõuna suunas
Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudavad aktiivselt kahjustajatega võidelda, sünteesides selleks spetsiaalseid ühendeid. Püsimajäämistingimused Optimaalsete taimekasvutingimuste loomine. Õigeaegne, ühtlase sügavusega külv orgaanilise aine rikkasse, hea struktuuriga mulda annab taimedele vajaliku kasvuenergia, sest idanemiskeskkond loob eeldused edaspidiseks arenguks. Mullaharimine. Künd, kultiveerimine ja äestamine hävitavad mullas olevaid kahjureid ning ohjavad umbrohtumist.(vedrupiiäke) Kahjustajate arvukuse otsene reguleerimine on vajalik juhul, kui nende suur hulk ähvardab põhjustada olulisi saagikadusid. Külvikord Tagab kultuuride saagikuse ja parandab mullaviljakust Kultuuride mitmekesisus Külvikorras on kesksel kohal liblikõielised kultuurid. Kui tingimused muutuvad?
Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaoliselt käisteta ka mpsunist või pikkkuuest. Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja e es p õlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane v õi villane suurätt, mida ni metati s õbaks
Tsensor, kärpis teost oluliselt Eepos ilmub teadusliku väljaandena 1857-1861, 500 eksemplari, saksa-eesti keeles. Rahvaväljaanne 1862 soomes Kuopio linnas see oli pehmete kaantega odav trükk Kalevipoeg Viies lugu Kalevipoeg soomes, kättemaks tuuslarile Kuues lugu mõõga ostmine, sepa vanema poja tapmine Seitsmes lugu, tagasisõit, isa haual Kaheksas lugu viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm, kiviviske võistlus(saadjärv)võidmine, esimene töö kündmine Üheksas lugu: kättemaks huntidele, sõjasõnumid Kümnes lugu kikerpära soo, veevaimu kuld Üheteistkümnes lugu:lauatoomine, mõõga vargus ja needmine Kääpa jõeni jõuab sotrts mõõka vedada Kaheteistkümnes lugu lauavõitlus ja siil Kolmeteistkümnes lugu rännak allmaailma ja põrgupiigad Neljateistkümnes lugu põrguvaatlus ja võitlus sarvikuga
1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris.
Põllumaa metsastamine See massiiv on sobilik arukase kasvukohaks kuna enamik massiivist on Ko ja Kog mullad, mis on sobilikud lehtuudele. Viimasel kümnendil on Eestis arukasekultuure rohkem rajatud endistele põllumajandusmaadele. Arukasekultuurid rajatakse valdavalt istutuse teel kevadel (aprill-mai), kasutades selleks 12 aasta vanuseid paljasjuurseid taimi või potitaimi. Enne kultuuri rajamist on vajalik maapinna ettevalmistamine (ülepinnaline künd või vaod), soovitatav on istutada 20002500 taime hektari kohta. Paremaid tulemusi annab arukase kultiveerimine leetunud (Lk), leostunud (Ko), leetjatel (K), kahkjatel (LP, L(P)), gleistunud leostunud (Kog), gleistunud leetjatel (KIg), gleistunud kahkjatel (L(P)g, LPg) muldadel. Kuus aastat erinevatel põllumuldadel kasvanud arukasekultuuride keskmiseks kõrguseks on Eestis mõõdetud 1,84,8 m. Rajatud kultuuri on vaja hooldada
Ta sarnaneb oma emale. 10. Soovist lühemalt väljendada jäetakse vahel ära mõni vajalik lauseliige: Temas peitub tohutu energia, lööb kaasa kõikides ettevõtmistes. 11. Umbisikulise tegumoe kasutamine, kui tegija on teada: Koolide poolt viiakse läbi ujumiskursusi. Direktori poolt anti meile hea hinnang. Eriti palju on tal kirjutatud loodusteemalisi luuletusi. 12. Nimisõnade liigtarvitamine. Viimases vagunis toimub pirukate müümine. Põllu künd teostati õigeaegselt. Teadlased viivad läbi põhjalikke uurimusi ohtlike ainete osast vähihaiguste tekkes. 13. Kõnekeelsus: Liikuda on suht võimatu. Tegelt oli see vale. Elu polnud enam üldse nii lilleline. 14. Liigne kujundlikkus: Pajudest probleemidest möödatuiskamine tekitab haavu, millest ümbritsev eluvedelik võib otsa saada. Inimene on nagu korvpall, mida püütakse korvi visata. 15. Lauselühendi vale kasutamine: Aknast välja vaadates jäi koer auto alla.
pea alguses üldse teadma. Regilaulu lauldakse tavaliselt nii, et üks laulja, kes laulu tunneb, laulab ees ning kõik teised kordavad samu sõnu kohe järele. Niimoodi saavad laulda kõik, kes laulda tahavad. Kui aga eeslauljat pole, tuleb endal laulu viis nootide järgi selgeks saada. Kui sa ise nooti ei tunne, tuleb paluda kedagi, kes sulle laulu ette laulaks või viisi ette mängiks. Regilaulu liike on arvukalt. Vanimaiks on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu, ketramine jne. Teine kombestiku laulud e. tavandilaulud. Selle liigi laulud olid seotud kindla kombestiku ja päevadega. Pööripäevad, mardi-, kadri-, vastlapäev, jaanipäev. Siia kuuluvad pulmalaulud ja itkulaulud. Karjaselaul oli lastel. Hällilaul, kus palju kasutati hüüdsõnu äiu-äiu, kussu- kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid
umbrohtunud ja sinna järgneb talivili) - kultuuridega kesa (põldhein, varajane oder, rüps, raps, talirukis, hernes, varajane kartul, segatis, mesikas, lutsern, kõrreliste seemnepõld kultuuridega kesa peab vabastama enne talivilja külvi. Talirukkil 20.08-05.09 ja talinisul 25.08-10.09) Kesakultuuride valik on viimastel aastatel läinud pikemaks seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga. Näiteks künd ja külv võivad olla praktiliselt ühel päeval, pole vaja oodata künnikihi vajumist ja kasvuperiood taimedel pikeneb. Kõige parem kesa on põldhein. Raps ja rüps on talinisueelsed. Mustkesa korral huumusvaru väheneb 2-3 t/ha. Sügisel koorimine ja külv. Kultiveerimine 5-7 cm kultiveerimine 10-12 cm kultiveerimine 14-15 cm künd 22-25 cm (2-3 nädalat enne külvi) - RUKIS või NISU Külvikorra rotatsioonis arvesta just eelkõige sellega, et teravili ei järgneks teraviljale
Mustkesa harimine. Kesa haritakse ja väetatakse mullaviljakuse suurendamiseks ja umbrohtumuse vähendamiseks. Kesaharimine algab eelmisel sügisel mustkesa puhul. Kesa haritakse mitu korda, iga kord sügavamalt. Umbrohutõrjeks kooritakse põldu enne kesakündi. 45. Võimalused teraviljarohke külvikorra fütosanitaarse seisukorra parandamiseks Mullaviljakuse tõstmiseks kasut haljasväetisi. Teravilja järgnemisel teraviljale tuleks kasutada tingimata kõrrekoorimist, allakülvi. Varajane künd vähendab ka teraviljade neg järelmõju. Samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui 3 aastat järjest. 46. Köögivilja külvikorrad. Ärge pange sama kultuuri ja sama perekonna-sugukonna esindajat järgmisel aastal samale kohale, sobiv paus on 3-4 aastat Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga köögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama Osad köögiviljad vajavad rohkem toitaineid – rikkam muld 47
aprillil sai C.R. Jakobsonist taluomanik. Ta ostis Kurgjale talu, mis kandis nime Kurgja- Tõnise talu. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljema kujunema põlluharimise näitekooliks.Kõik hooned Kurgjal on valminud Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu on nad ainulaadsed. Kurgjal jõudis Jakobson olla peremeheks vaid 8 aastat. C.R.Jakobsoni õpetus mullaharimisel · Korralik künd on põllumehe kõige tähtsam töö · Vana hark- ja vannasader tuleb põllukündmisest eemaldada · Näitetöö ja künnivõistlus on tähtsad uute töövõtete juurutamisel · Sügavam künd on hea saagi alus · Põllul on vajalik kasutada atra aluspõhja kobestamiseks · Välismaa paremate põllutööriistade järgi on neid vaja valmistada ka kodumaal · Kevadel tuleb põllumullas talveniiskust säilitada · Mullaviljakust saab pidevalt suurendada
Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C, varaseim külvamine 6 °C juures Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab ette külvipinna, tasandab põllu, külvab seemne ja kõige lõpuks tihendab põllupinna. Masin teeb tööd täpselt ja
kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido . Pidulik taasavamine toimus 4. novembril1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755). Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured 3 sahad teha ja künd siis oma suure hobusega Kadrina kihelkonnas hulk põllumoad sooks ja konnadelle eluasemeks ümmer. (Koeru, 1892) Kalevipoeg künnud suure tüki sööti üles, külvanud rukkid peale. Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole. Kus on nemad saanud? Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904) Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa.
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
kihtidesse. Peale selle aja möödumist on oluline jälgida, kas kuivendusvõrk on korras ja vajadusel tuleks seda uuendada. Soomes tehtud uuringute põhjal loetakse optimaalseks veetaset 35-55 cm allapoole pinnast. See tagab toitainete kättesaadavuse, mis sõltub mikroobide elutegevusest aeratsioonivööndis. Kevadised ja sügisesed suurveed on kahjuliku toimega metsa arengule ja seetõttu oleks oluline need ära juhtida. Lisaks on oluline teha alal künd, et segada pealmine mineraliseerunud kiht alumise kihiga, tõsta aeratsiooni läbivust ja vähendada turbapinnale tekkinud koorikkihti. See loob soodsamad tingimused seemnete idanemiseks ja taimede kasvuks. 20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus. Eelkõige sobib metsastamiseks soovituslikult harilik mänd, arukask ja harvem harilik kuusk. Lisaks neile liikidele kasvatatakse harvem ka paju, harilikku haaba ja lehist .
Eesti Maaülkool Majandus- ja sotsiaalinstituut FIE Ilona Krobeni Äriplaan MST 1.807 Põllumajanduse ettevõtluse põhikursus Haava talu Sirgu küla Luunja vald Tartu maakond 62201 Ettevõtja: Ilona Kroben Koostas: Tarmo Põkka Juhendaja: Enn Plaan Tartu 2007 I KOKKUVÕTE II Ettevõtte üldandmed III Äriidee IV Tootmine V Turustamine VI Finantsplaan - - 2 I KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgu külas asuva Haava talu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on maasikaistanduse rajamine. FIE Ilona Kroben kavatseb hetke majandusliku olukorra parandamiseks rakendada oma pikaajalisi kogemusi põllumajandu...
On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49. I-Taimekaitse Internetis olev taimekaitse info leht. Saab abi otse internetist. Lihtne ja kiire. 50. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded. on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas
On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed. 48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood. 49. I-Taimekaitse Internetis olev taimekaitse info leht. Saab abi otse internetist. Lihtne ja kiire. 50. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded. on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite hävitamine. 51. Künd, ülesanded. Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas
moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid jätkavad õitsemist ja kasvu pikal perioodil kuni põud või külm selle lõpetab Kaunviljade agrotehnoloogia · Koht külvikorras - eelviljaks sobib teravili, kuid ei sobi kaunvili ja ka raps · Mullad soodsa niiskusreziimiga kergemad mullad , ph 6-7. Vältida kergeid ja raskeid muldi · Mullaharimine - tasane sügav künd, viimane harimine külvisügavuselt · Külviaeg esimesel võimalusel, hilinedes väiksem saak, väiksemad seemned, vähem proteiini ja rohkem kahjureid · Kasvuaegne hooldamine . Pärast külvi rullimine. Äestamine enne tärkamist ja teine kord kui on 4-5 lehte. · Keemiline umbrohutõrje. · Haiguste ja kahjurite tõrje 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine segukülvides · segukülvis kasvatatakse koos tera- ja kaunvilju
raiub tamme(92). Seitsmes lugu(Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju kuulis ta saare juures saarepiiga laitust(95-96). Iru mäel kuuldust sai aru Linda saatusest ja enda tegudest(99-100). Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)... Vennad otsustavad liisku heita(104-105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106). Kaheksas lugu (Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm). Viskevõistluse(Võrtsjärve ääres? 110) võitis noorem vend, vanemad läksid uut kodukohta otsima(117-119). Kalevipoeg hakkas maad kündma ning puhkamise ajaks pani ruuna jalad kinni ja seetõttu sai too metsaloomade söögiks(124-127). Üheksas lugu (Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.128-141) Kalevipoeg tapab metsaloomi(128-130). Magama jäädes tuleb käskjalg teatega võõraste saabumisest - sõda. Pärast teda tuleb Jumal
Orgaanilise aine allikateks on taimede juurte jäätmed, varred, lehed,okkad jne. Seega mida orgaanilise aine rikkam, mida huumuse rikkam on muld, seda rohkem ja liigirikkam on ka selle mikrofloora. Kultuuristatud muldades, millised saavad orgaanilist ja mineraalväetist ning milliseid haritakse või võetakse kasutusele maaparandustööde käigus, on mikrobioloogilised protsessid intensiivsemad ja nad ise mikroobirikkamad.Mikroobide elutegevust aktiviseerivad künd, kultiveerimine äestamine jne., kuna see parandab mulla aeratsioonireziimi, seega enamiku mulla mikroobide kasvu. Mikrobioloogilisi protsesse mullas mõjutavad mulla pH ja niiskusesisaldus. Kuna enamikele mulla mikroobidele sobib neutraalne või nõrkleeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud. Lõuna-Eesti mullad on
osaks juba riigist, kus nad on sündinud, mitte osakeseks oma ühe vanema sünnimaast. * Elu ei ole raske ka siis, kui ei olla nii rikkad materiaalselt ja omatakse häid sõpru või vastupidi. * Infotehnoloogia edasiminek on kiire, kuna luuakse aina enam mehhanisme, mis muudaks (äärele märkimata) inimese elu mugavamaks ja kergemaks. * Igakevadine künd ning sügiseti saagi korjamine oli põlvest põlve edasikantav traditsioon. * Andres ja Pearu tegid tööd, nägid vaeva ning pidevate vaidluste ja tülide tulemusena suudeti isegi kraav valmis kaevata. * Alkohol mõjub igale inimesele erinevalt: mõni muutub lõbusaks, teine aga hoopiski agressiivseks. Pearut tabaski pahatihti viimane ja siis noris ta kõigiga tüli.
Esineb erinevaid vastupanuvõimeid ning tuntakse patogeenilisi vorme. Erinevat peremeestaimede vastuvõtlikkus võib olla seotud ajaga, mil õis jääb avatuks. Hübriidrukkil on mõnel aastal olnud märkimisväärseid nakatumisi, mis on põhjustanud nii suure seemnete kaotuse puhastamise käigus, kui ka probleeme seemnete müümisel loomatoiduks. Kõige tähtsam on tungalteradeta seemnete kasutamine. Seemnete kontroll toimub ujutamismeetodil, milleks kasutades naatriumkloriidi lahust. Sügav künd ning kultuuride vaheldumine toovad tõhusat leevendust, kuna umbes 25 cm sügavusele maetud tunglaterad ei idane ning mädanevad aasta möödudes. Kõrreliste umbrohtude tõrje nii kultuuris kui ka läheduses on tähtis moodus, vähendades levikut teraviljakultuuridele. Seemnete puhtimine Baytan Universal WS 19,5 (triadimenool, fuberidasool, imasaliil), võib vähendada tungalterade idanemist, vähendades seega teraviljade, rukis kaasa arvatud, nakatumist.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Jaana Tael EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL JA TEMA KULTUURIHARIDUSLIKUD MÕJUTUSED Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti kultuuriloos märgib maarahvakultuur olulist osa. Eestlane sündis talus, popsitares või saunas. Külast algas Eesti rahva tee siia, tänasesse Eestisse, arenenud maailma. Käesolevas töös soovib autor anda lühiülevaadet Eesti talurahva elust ja sellele mõju avaldanud peamistest teguritest, mis on aidanud kaasaega tuua meie rahvakultuuri ja pärimuse. 1. Eesti talurahvas muinas- ja keskajal Eesti talupoeg kujunes I aastatuhandel e.Kr, kui tekkis paikne asustus ja algeline põlluharimine. Kogukondlik eluviis kindlustatud asulais hakkas asenduma üksikperede ja talulise asustusega (Karilatsi aeg 2010). Muistse aja elu-olu iseloomustab in...
paiknemine mullas 30. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega · Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3
vabadust. Siis toimus Jüriöö ülestõus. 1343-1345 jüriöö ülestõus jutud sellest eestlaste seas, kui ei olnud võõrvallutajaid ja makse. Üle 100 aasta läks aga taastumiseks, et oleks uuesti sõjamehi. Ülestõus näitab eestlaste väga head organiseeritust ja mõtlemisvõimet. 23. aprillil 1343 algas. Nimetatakse ka Muistse vabadusvõitluse jätkuks. Pärast seda alles lõplik alistamine. Aprilli lõpus algasid eestlase jaoks põllutööd ja künd. Kombetalitus- lõkked, muistne rituaal, usuti, et talv oli raske periood ning kui algas põlluharmisaeg, siis oli kõik paha vaja puhastada. Lõkke juurde kõva lärm ja tants, paluti jumalalt õnne, et maa oleks viljakas. Tulesid oldi harjutud nägema, võõrvallutajad ei pidanud seda ebatavaliseks, kuid tegelikult olid need märguandetuled. Rävala ja Harjumaa- suuremas osas. Ugandi ja sakala said kõige enam vabadusvõitluses kannatada ja oli enam allasurutud.
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
..30 %, fosforit 30...50 %, kaaliumi 50...70 %). Sellest tingituna tuleb arvestada sõnniku järelmõjuga. Pikaajaliste katsetega on selgunud, et ainult sõnnikuga väetamine (sõnniku kasutamise tase 2002.a. 3,2 t/ha) ei taga tasakaalustatud toitainete bilanssi maaviljeluses, seepärast on otstarbekohane sõnniku ja mineraalväetiste kooskasutamine. Antud talus toimub orgaaniliste väetiste andmine sügisel. Laiali laotatakse sõnnikulaotajaga ning mulda jõuab lõpuks künniga. Künd tehakse kohe peale laotamist, et vältida taimetoiteelementide kadusid. Aega kulub kogu tegevuseks umbes 1 päev. 3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km)
Leida preparaadid ja maksumus! Kahjurid Lehetäid Liblika röövikud Viljapuu-tupslase röövikud Tutt- ja lehevaksikud Kahjurite tõrje Kahjureid saab tõrjuda edukalt insektitsiididega. Leida preparaadid ja maksumus! Rajamine Maa ettevalmistamine Rajamisega alustatakse istutusaastale eelneval sügisel ja sügisene maaharimine sõltub eelkultuurist. Eesti mullastik-klimaatilistes oludes on soovitatav sügiskünd teha oktoobri lõpuks. Hilisem künd on küll toitelementide väljauhtumise seisukohalt soositum, aga kuna muld on novembris optimaalselt märjem on künniolnud keerukamad ja künni kvaliteet võib olla halvem. Marjaistandiku puhul piisab 22-25 cm künnisügavusest. Sügisel küntud maa kultiveeritakse kevadel esimesel võimalusel, kui muld on mure. Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest
..6 cm sügavuselt. Et aga põllu mikroreljeef ei ole alati tasane, siis tuleb soovitada siiski 8...10 cm sügavust koorimist. Valitsevalt orasheinaga umbrohtunud põllul on koorimise eesmärgiks risoomide maksimaalne tükeldamine, et provotseerida nendel asuvaid pungi maksimaalsel arvul kasvamisele. Seda on võimalik teha vaid randaaliga, harides põldu vilja alt vabanemisel kaks korda teineteisega ristisuunas. Koorimine on efektiivne ainult koos sügavkünniga ühtses süsteemis. Künd järgnegu siis, kui orashein on jõudnud 2...3 lehe faasi, see tähendab, kui risoomi tükikesed on maksimaalselt süsivesikute varudest ammendatud, kuid ei ole saanud uusi veel varuda (orienteeruvalt 2...3 nädalat pärast koorimist). Kündma peab eelkoorliga 6 varustatud adraga võimalikult sügavalt (kuidas künnikiht võimaldab). Eelkoorel heidab pealmise mullakihi koos tükeldatud risoomidega ja teiste taimeosadega künnivao põhja
Tõkestamine? Kontuurkünd, vahekultuuride kasv ja järelkultuuride kasv, põllukaitseribad, otsekülv e künnita harimine, mitmeaastaste kultuuride kasvatamine, metsade istutamine, karjatamise piiramine jne. Org aine kadu- org aine sisalduse vähenemine võrreldes varasemaga. põhjused? Harimine, sügavkünd, liigne karjatamine, erisoiin, metsatulekahjud, kuivendamine Vähendamine? Sõnniku/läga kasutamine Järelkultuuride kasutamine Põhu sisse künd Harimise minimeerimine Väetisetega tagasi sama palju kui saagiga eemaldasime Muldade saastumine- allikad: 1.õhk, 2.üleujutused veega või 3.põllumajandusliku tegevusega mulda viivad. 1.tööstused, tol, raskmetallid 2.raskmetallid 3.mineraalväetised, taimekaitse, org väetised sh reoveekompostid Punktsaastusallikad: vanad tööstusettevõtted, militarobjektid, õlid ja prügilad-eriti mürgised filtraadid. Vältimine?
*reguleeritakse rohelist lehepinda *kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus ) Lämmastikväetiste andmine loomise ja õitsemise vahel suurendab saagikust 5t/ha Lehehaiguste keeminiline tõrje suurendab saagikust 0.2t/ha Pähikuhaiguste tõrje suurendab saagikust 0,4t/ha jne Kasvutingimuste optimeerimisel realiseerub täielikult antud mullale sobivate sortide saagipotensiaal. Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada: *tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi *tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse *efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu *tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel. Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne. Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest:
tänu sellele, et inimene järjepidevalt ja kasu eesmärgil sekkus looduses kulgevatesse protsessidesse maad harides. Ka metsade arengus on inimesel suur osa kui nt mets on maha põletatud või raiutud, siis taimed leidsid uusi kasvukohti jne. Ka tahtlikult on inimene sisse toonud erinevaid taimeliike. Ning taimkatte muutmisega on inimene ka esile kutsunud nihkeid mullatekkes. Ka huumuse sisaldust mullas on inimene oma tegevusega vähendanud liiga sügav künd. Põllumajandus mõjutab ka oluliselt keskkonnaseisundi halvenemist, sest nt mürkkemikaalid ja raskemetallid kujuvad mulda ja sellega hävineb mullaelustik. 10. Milline on olnud inimese ja looduse suhete ajalugu? See on lahutamatult seotud rahvastiku dünaamikaga ja majanduse arenguga. Sp on inimtegevusest loodusespõhjustatud nii muutusi ja looduskasutuses toimunud nihkeid otstarbekas käsitleda ühiskonna arengu foonil. Inimese mõju ümbritsevale loodusele hakkas
kamarasse, N kasutamine soodustab kõrreliste levikut, normid - v.t. karjamaade, niitude väetamine, vähendab sambla esinemist Regulaarne kasutamine - v.t. niitude, karjamaade kasutamine Pealtparandamise tulemused hakkavad ilmnema paari aasta pärast. Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega) Kuivendamine - põhjaveetase peaks olema sügavamal kui 80 cm(võim. saada häid saake). Võsa hävitamine, kivide koristamine - koos kuivendustöödega. Mullaharimine - sügisel (suvel), künd korralik künd kamar korralikult ümber pöörata, ebatasane künd on vaja juba sügisel tasandada, sügavus min. mullad huumushorisondi sügavuselt või 2-3 cm sügavamalt). Turvasmullad 25-35 cm sügavuselt (spets. ader). Randaalimine, tasandamine. Vähe lag. turvasmullal rullimine soorulliga -vana kamar on võimalik hävitada ka herbitsiididega (roundup vms.). Kevadel - kultivaator, äke,
seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja romantilisemaks. Tekstidele avaldas
Spetsiifilised Töödelda taimed infusiooni vägiheinaga. Keemilised Folicur Emulsioon pritsimiseks. Kulunorm – 1l/ha Kordus-2 Hind-22 eur/l Profit gold Hommikul või õhtul pritsida. Kulunorm-500l/ha Kordus-2 Hind-340eur/kg Kahjurid Kapsaöölane (Barathra brassicae) Ennetatav Sügisene mullakaevamine ja tasandamine. Võimalikult varajane istutamine. Agrotehniline Varajane külv. Viljavaheldus. Füüsikalis-mehaaniline Käsitsi korjata kahjureid. (munad ja vastsed).Sügisene künd eelkoorijaga hävitab nukud. 2015 Eesti Maaülikool Bioloogiline Vabastada põllul Trichogramma, kes hävitab munad. Keemiline Vanematele kapsastele kasutada DDT-ga. Steward Vees dispergeeruvad graanulid. Kulunorm – 85g/ga 12,5 г. / 100л. Kordus – 3 korda Hind -7 eur/kg Атом КЭ Kulunorm - 25g/l , 200-400 l/ha Vegetatsiooni peroodil. Hind – 3.28 eur/l Gerold VSK
raiub tamme(92). Seitsmes lugu (Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 94-106) Teel koju kuulis ta saare juures saarepiiga laitust(95-96). Iru mäel kuuldust sai aru Linda saatusest ja enda tegudest(99-100). Vennad räägivad, kust otsisid(Vanim nägi vask neidusid 101-102, teine vend jõudis loomade juhatusel jõukasse tallu(102-104)... Vennad otsustavad liisku heita(104- 105). Kalevipoeg saab isalt õpetust(105-106). Kaheksas lugu (Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm). Viskevõistluse(Võrtsjärve ääres? 110) võitis noorem vend, vanemad läksid uut kodukohta otsima(117-119). Kalevipoeg hakkas maad kündma ning puhkamise ajaks pani ruuna jalad kinni ja seetõttu sai too metsaloomade söögiks(124-127). Üheksas lugu (Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit.128-141) Kalevipoeg tapab metsaloomi(128-130). Magama jäädes tuleb käskjalg teatega võõraste saabumisest - sõda. Pärast teda tuleb Jumal
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
Ei tohiks unustada ka järgneva kultuuri jaoks PK- väetiste andmist enne kündi. Puudused: 1) kündmine toimub hilja ja lühikese sügise korral võib osa maid jääda kündmata, 2) künniga tuuakse pinnale umbrohuseemnest rikas kiht, mis idanevad kevadel ja umbrohustavad põldu. b) Uuendatud sügisene mullaharimissüsteem koosneb samadest võtetest, mis klassikaline, kuid ainult vastupidises järjekorras. Seega on esimeseks tööks künd ja teiseks koorimine. Koorimist korratakse hiljemgi vajaduse järgi mitu korda. Koorimissügavuseks võib olla vaid 5-6 cm, sest ülesandeks on hävitada vaid umbrohtude assimilatsiooniorganid. Positiivne :1) künd tehakse vara, siis kui uld on veel küllalt soe, 2) künniga pinnale toodud umbrohuseemned idanevad juba sügisel ning hävitatakse järgneva koorimisega, 3) mullapind sügiseste koorimistega
SOOVITUSEKS Lauliku pöördumine Vanemuise poole, et laenata kannel ja laulus tuua kuulajate ette kaugete aegade mälestused. SISSEJUHATUSEKS Tulgu esile muistsed mälestused ammustest unustusse vajunud kallitest aegadest ja sündmustest. Targa kõrva kostavad pajatused möödunud aegdest läbi looduse häälte. Elu on üürike. Rõõm ja mure on kaksikvennad. Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite ...
EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL? Keele tekke kohta palju hüpoteese/oletusi; 1866 aastal Prantsuse Akadeemia keelab keele teket käsitlevad diskussioonid ; 20.sajandi lõpukümnenditel uut materjali palju; Praegu arvatakse, et keele teket võib siduda inimese eelase ajumahu kasvuga, mis oli ~400000 kuni 100000 aastat tagasi. Üks osa inimese geneetilisest infos...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
