50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tudeng96
Õppematerjali autor
Monokultuur, viljavaheldus · Monokultuur tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul. · Viljavaheldus ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur. 20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine 21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel 22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele. 23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule. Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata
vaheldumine konkreetsel kasvukohal. 32. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded Külvikord- kultuuride süsteemne paiknemine ruumiliselt ja järgnemine ajaliselt üksteisele kindlal maa-alal. See on ülesehitatud viljavahelduse põhimõttel. Tähtsus, ül: Õige külvikord võimaldab taimekahjustajaid ja umbrohtumist vähendada, vältida. Külvikord määratakse majapidamise suurusest, tootmissuunast ja kk tingimustest lähtuvalt. 33. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel Kultuurid tuleks paigutada nii, et nõudlikumad oleksid sellisel mullal, kus on rohkem toitaineid. Nõudlikumad on söödajuurvili, suvi/talinisu, kaer, mais, talirukis. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude levikule. Kultuuride väärtus eelviljana: head eelviljad – rühvelkultuurid, mitmeaastased heintaimed, puhas e mustkesa 34
- milline on masinapark ja tööjõud See on vajalik, et valida külvikorda kutuurid, mis kohalikesse oludesse kõige paremini sobivad. Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks. Integreeritud 9 süsteemina sisaldab külvikord pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis,- väetamis,- umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid. Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel 1) kultuuride otsene ja kaudne mõju mulla keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele mahetootmises on oluline teada kultuuride väetistarvet; 4.9-10.5 mg/100 g P-sisaldus, st väetistarve on väike. Selle järgi saame arvestada millist kultuuri külvata neis piirkondades näiteks, kus P ja K sisaldus on väike
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb Lihtsast masstootmisest kujuneb üha enam spetsiifiliste omadustega toorme tootmine. Praegu on põllumajanduse turustus-jaotussüsteem suunatud suurte koguste lihtkäsitlemisele, spetsiifiline toore aga nõuab erikäsitlust, ka erilisi säilitustingimusi. 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine Tuleb hakata looma tihedamaid sidemeid tootjate ja toodangu töötlejate-turustajate vahel. 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast. Ameerikast pärineb vähem kultuurtaimi. Nüüdisajal on mitmete taimede põhilised kasvupiirkonnad nihkunud kaugele nende looduslikust levilast. Ameerikast pärinevat kartulit ja päevalille kasvatatakse Euroopas rohkem kui lähtekohas. Aasiast pärit sojauba ja Aafrikast pärit sorgo on laialt levinud Ameerikas. Taimede sissetoomist võõrsilt nende
· Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki. Inimene kasutab neist umbes 12 000 liiki, kasutatakse: · inimtoiduks · tehniliseks otstarbeks · sööt,väetis · dekoratiivtaimedeks Taimede jaotamine kultuurtaimedeks ja metsiku floora esindajateks on tinglik, 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3
taimekaitsevahendite kokkuhoiu, seemnete kokkuhoiu, teravilja ja rapsi tootmiskukud ja omahind väheneb , suureneb teravilja proteiinisisaldus. Täppisviljelus on perspektiivikas suurtes tootmisüksustes, kus on vahelduv mullastik, samas ei ole ka seadmete ost jõukohane alla 500ha suurusele põllumajandusettevõttele. Tavaviljelus Arvestab nii intensiivtehnoloogia , säästliku tehnoloogia kui ka mahetehnoloogias kasutatavaid agrotehnoloogilisi võtteid. Maheviljelus Ehk ökoloogiline põllumajandus on tasakaalustatud toiteringel ja suures osas kohalikel taastuvate ressursside kasutamisel põhinev looduslik tootmisviis. Mahepõllumajandusettevõtte majandamisel on põhimõtteks toimida kooskõlas loodusega mitte looduse arvel. Mahepõllumajandusettevõttete iseloomustus: *tegeldakse enamasti nii taime- kui loomakasvatusega *ei kasutata sünteetilisi min.väetisi ega ka pestitsiide *keskendutakse ettevõtte siseste ressursside võimalikult efektiivsele kasutamisele, selle
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid