Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised,
...4 1.3 Kartulimardika levik.........................................................................................................6 1.4 Kohanemisvõime...............................................................................................................7 2. KARTULIMARDIKA KAHJULIKKUS............................................................................... 8 3. KARTULIMARDIKA TÕRJEVÕIMALUSED.....................................................................9 3.1 Agrotehnilised tõrjevõtted................................................................................................ 9 3.2 Keemilised tõrjevõtted....................................................................................................10 3.3 Riik ja tõrje.....................................................................................................................10 KOKKUVÕTE......................................................................................................
tasase reljeefiga. Ka liiga madal koht ei sobi - seal jäävad taimed kevadel liiga kauaks vee alla ja ka öökülmade oht on suurem. (www.maasikad.ee) · Tuleks soodustada kasurite levikut põldude ääres. Selleks peaks jätma põldude äärde ca 3m ääred, kus saavad kasurid tegutseda 4 3. Agrotehnilised võtted Nendega tagatakse taimedele nende kasvuks ja arenguks soodsaimad tingimused, mille tulemusena tõuseb ka taimede vastupidavus haigustele ja kahjuritele. Hästi arenenud taimed suudavad ka paremini konkureerida umbrohtudega. Hoolikas mullaharimine on efektiivseks kahjustajate tõrjemeetodiks. Minimeeritud harimisviisid nagu otsekülv kõrde, kuigi nad vähendavad töökulusid, soodustavad samuti kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas.
lülijalgsete arvukust. Mults hoiab väga hästi ka niiskust. Veel üks võimalus ennetavaks tõrjevõtteks on segakultuuride kasvatamine. See vähendab kahjurite ja haiguste levikut. Pakub rohkem elupaiku kasulikele organismidele, samuti ka ressursse kasutatakse efektiivsemalt. Viimaseks võimaluseks on püüniskultuuride kasvatamine. Tänu nendele väheneb kahjurite arvukus põhikultuuril, sest püüniskultuurid meelitavad kahjurid eemale põhikultuurist. 3. Agrotehnilised võtted Agrotehnilise tõrje ülesandeks on vähendada kahjustajate hulka ja tõsta taimede vastupanuvõimet kahjustajate suhtes. Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks.
möödumist. · Üle 100m2 kasvuhoones peab olema koht lahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks · Maha valgunud preparaadile või selle töölahusele puistata liiva,saepuru,turvast, seejärel koguda mass lekkimiskindlasse nõusse ja anda üle ohtlike jäätmete töötlemiskohta Taimekaitse haljasalal · Linnas või muus asulas lubatud keemiliste törjevahendite kasutamine vaid ainult siis,kui agrotehnilised jm. tõrjemeetodid ei toimi · Teavitatakse elanikkonda ette ning lisatakse hoiatussildid taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta · Laste mänguväljakule jm. Sellisele rajatisele preparaati ei pritsi, kuid kui töölahus sinna siiski satub, pesta objekt korralikult ära Taimekaitse metsamaal · Lubatud vahend · 7 päeva enne toimingut teavitatakse ümberkaudset elanikkonda · 3 päeva enne piiratakse töödeldav ala hoiatussiltidega, milles sisaldub info
vastu. Prosaro pakub nii ennetavat (profülaktilist) kui ravivat kaitset – seda võib kasutada nii enne haiguse nähtavat lööbimist kui peale haiguslaikude ilmumist taimel. Kulunorm - 1,0 l/ha. Veekulu - 150 – 400 l/ha Kordus – 2 , ooteaeg 21 p Hind – 47,40 eur/l Laikpõletik (Ascochyta Libert) Ennetatav Kasutada haigusevaba seemnet ja hävitada taimejäänused, pärast kultuuri korjamist. Agrotehniline,Füüsikalis-mehaaniline Ei riku olulised agrotehnilised meetodid-varajane külv,umbrohu tõrje,õigeaegselt saagi korjamine.Viljavaheldus, kus hernes ainult pärast 4 aastat.Õitsemise ajal hävitada taimed haigusümptoomidega. Seemnete kuumutamine. Keemiline Seemne puhtimine. Chamane Preparaadi vorm: Suspensioonikontsentraat Laiaspektriline translaminaarse, süsteemse ja kaitsva toimega fungitsiid haiguste tõrjeks. Kulunorm – 1l/ha , veekulu – 250-300l/ha Kordus – 2 Hind-17 eur/l Signum Toimeaine - boskaliid 267 g/kg püraklostrobiin 67 g/kg
idanevust suurendada. Eluvõimet ei ole võimalik suurendada. Proteiini hulk ja kvaliteet. Hea õlleodra proteiinisisaldus on väike. Suure proteiinisisaldusega oder on vähem ekstraktiivne, väheneb õlle säilivus ja läbipaistvus. Proteiinisisaldus oleneb eelkõige kasvutingimistest, sordist, väetise normidest, lämmastikuga väetamisest , mulla viljakusest. Kasvutingimustes on esi kohal sademed ja temperatuur. Väiksemat mõju avaldavad eelvili ja agrotehnilised Sõklasus. Odraterad on kaetud sõkaldega. Sõklasus näitab sõkalde massi protsentides kogu tera massist. Õlleodra sõkaldel on üsna tähtis osa linnaste ja õlle tehnoloogias. Linnaste kasvatamisel kaitseb sõkal iduvart, kui see väljub idust, tungib sõkal alt tera tipuni ja väljub siis sõklast. Õlle keetmisel on sõklad filtriks. Sõkalde hulgast ja keemilisest koostisest oleneb suurel määral õlle värvus ja maitse. Ka
Maailma eri paikades tuntakse kokku sojaoal 35 haigust. Haigused võivad vähendada tunduvalt saaki. 10 Taimehaiguste tõrje jaguneb: 1. Ennetavad meetmed kvaliteetsetelt taimedelt kogutud haigustevaba seeme ilma mehaaniliste vigastusteta. Valminult koristatud seeme. Seeme peab olema umbrohuvaba, kuna umbrohud võivad levitada mõningaid haigusi. Seemne niiskuse % peaks olema 15°C juures 8 kuni 10 protsenti. 2. Agrotehnilised meetmed sügavkünd jäätmete maasse kündmisega. Viljavaheldus mitteliblikõielistega. Õige külviaeg. 3. Keemilised meetmed seemnete töötlemine enne külvi fungitsiididega ning haiguste lööbimisel põllu pritsimine. 4. Integreeritud meetmed kasutada haigustele resistentseid või vähem vastuvõtlikke sorte. Taimekahjurite tõrje: 1. Bioloogilised meetmed jälgida tuleb sojapõlde, kas ja kui palju esineb
venekeelne õpetus- haridustaseme langus *vene keelt kõnelevad ametnikud- mitteoskavate vallandamine *vene õigeusu pealesurumine *eestlaste omaalgatuslike ettevõtmiste tegevuse piiramine *Balti erikorra piiramine *vene keeles õpetamine alates 1 klassist *tegutseda lubati vaid eesti karskusseltsidel *umbkeelsed vene õpetajad ja ametnikud *koole allutati vene haridusministeeriumile *baltisakslaste õiguste kärpimine *kehtima hakkasid vene seadused Majanduse areng Põllumajandus +:*uued agrotehnilised võtted(sordiaretus) *kaasaegsed põllutöömasinad *väetised *üleminek piimakarjale *tõuloomad *jätkud talude päriseks ostmine -: *taludel võlad *sotsiaalne kihistumine(60% talurahvast olid maata/väga vähese maaga) *maapuudus | Tööstus: -: *ei arvestatud Eesti huvisid&võimalusi(sisse-tooraine,kütus, seadmed, tööjõud; välja- toodang Venemaale) +: *tekstiilitööstus-Narva esikohal *masina-ja metallitööstus-
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond,...
........................9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev kursusetöö annab ülevaate erinevatest, valdavalt traditsioonilistest maaviljelusmeetoditest, mis on meie põldudel enim levinud. Töö on jaotatud vastavalt viljelusmeetoditele osadeks, millest iga osa kirjeldab lühidalt ühte meetodit. Töö lõpus on välja toodud kahe erineva kultuuri, teravilja ja rühvelköögivilja, agrotehnilised võtted. Töö koostamisel on kasutatud valdavalt Enn Lauringsoni loetud aine Põllumajandus alused I loengu konspekte ning lisaks neile MES nõuandeteenistuse võrguallikaid. Kursusetöö lugeja saab põgusa ülevaate põllutöödest, mis on vajalikud kultuuride kasvatamiseks ning nende saagikuse kindlustamiseks või lausa tõstmiseks. 1. MAAVILJELUS Maaviljelus hõlmab endas maapinna kasutamist taimede kasvatamiseks koos selleks vajalikke tööde ning meetoditega
Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine XX saj alguseks kujunes maapuudus
Tootmisomahinda kujundavad: - muutuvkulud (materjalid – seemned, väetised, taimekaitsevahendid, kütusekulud; töötasu de kulud ja teenustööde kulud); - püsivkulud (kulum, üldkulud, masinate rendikulud, kindlustused, intressikulud, maksud, nt maamaks). Turustuskulud sõltuvad, kuhu me turustame, millal, kuidas jne. Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-… Loeng 24.04.2015 Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses Kasumit kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind. Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 1) makrotasandil: piimatootmise seisundi hinnang majanduslik hinnang harule 2) mikrotasandil: Piimatootmist võib vaadelda kolmel tasandil: 1) inimvajaduste rahuldamiseks 2) looduse seisukohalt (1% sõnnikut enam suurendab ca 0,4 % saaki)
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
39. Mulla niiskusrežiimi jaotus. Põuakartlikud Parasniisked Nõrgalt liigniisked Tugevasti liigniisked Ebastabiilne niiskusrežiim 40. Mulla õhk- ja õhurežiim. Mulla õhu moodustavad- 1) atm mulda tunginud gaasid, 2) biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid Õhurežiimi reguleerimis võtted- agrotehnilised, hüdromelioratiivsed( kuivendus, niisutus) 41. Redoksrežiim mullas. … mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid oksüdeerumis ja redutseerumisreaktsioone mullas. Tähtsaim on hapniku okspdeerumis- redutseerumissüsteeme 42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal- iseloomustab oksü-redutseerumisrežiimi vahekorda mullas Ülejäänud mõõdud vaata Vh!!!!
Õhkrehvrull talub hästi kive ja kopeerib põllu pinda. trakotoreid. Otsekülvik vajalik spetsiaalne külvik, Karpprofiilrõngasrull tihendab mulda hästi. Tänu töötamisel tavakülvikuga otsekülvi teha ei saa profiili sisse kogunevale mullale jääb põllu pind kobe. 9. Mullaharimise agrotehnilised nõuded Varbrull ainult tihendab mulda, seetõttu pole kuigi sobiv Mulla kobestamine; umbrohtude tükeldamine ja mullaga kaasaegse mullaharimise põimriista komplekti. segamine; mulla pinnal oleva orgaanilise aine (põhk, tüü, jt) 17. Põhukamm, ülesanne, paigaldus põllupinna suhtes.
4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda
4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv zoohoorne loomadega leviv antropohoorne inimese kaudu leviv 37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru seda
KOOL NIMI E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele Uurimustöö JUHENDAJA Tallinn 2013 Resümee inglise keeles An important issue that has always pestered mankind: how to preserve food products for longer duration without degrading the quality. In the current paper, the use of synthetic preservative E223, its advantages and side effects (health hazards) on pre-prepared peeled potato- products are described. A practical test to evaluate organoleptical changes in pre-prepared potatos due to air and UV light. The hypothesis: usage of correct amount of E223 prevents potatoes to react with oxygen, light and other possible elements and helps to maintain the commercial look, was absolutely correct. To conclude, maintaining the quality and looks...
c) paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil d) tsementitehased Asetis ja Kundas e) sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri f) piimaühistud piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) g) Eesti laenu-ja hoiuühistu võib lugeda eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 4. Põllumajanduse areng: a) domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu b) uued agrotehnilised võtted levisid ka talurahva hulgas c) jätkus talude päriseksostmine, kuid olid ka renditalud d) sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks haruks piimakarjakasvatus e) hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2
2. Suurenes transiitveo osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) 3. Tihenes erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine. Peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes Eesti linnades raudteeühendus. 4. Uued tööstusettevõtted 5. Uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) Põllumajanduse areng 1. Domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. 2. Uued agrotehnilised (taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks )võtted levisid ka talurahva hulgas 3. Jätkus talude päriseksostmine, kuid oli ka renditalusid 4. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks põllumajandusharuks sai piimakarjakasvatus 5. Hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetised, muretseti põllutöömasinaid, tegeleti sordiaretusega (Sangaste mõisnik von Berg) Tööstuse areng 19 saj. lõpul toimus kogu Vene impeeriumis tööstuslik tõus
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
kinnitatud kopeerratas. Sama toendiga on ühendatud liigendnelilülik, mille abil seemendi on kinnitatud raami esiprussi külge. Harjamoodustitena e vaosulguritena kasutatakse tavalist sfäärilisi kettaid (joonis 5.39), mis katavad mugulad mullaga (sulgevad vao ja moodustavad harja). Iga mugularea kohta on kaks ketast, mis on laagerdatud kaldsetele pooltelgedele. Mõnedel masinatel kasutatakse vagude kinniajamiseks ka sahku (joonis 5.38). 35. Teravilja koristamise viisid ja agrotehnilised nõuded. Teravilja koristamise viisid on järgmised: 1) kahefaasiline ehk lahuskoristamine. Lahuskoristamine on niisugune, kus koristamise mõlemad põhietapid vilja niitmine ja terade väljapeksmine viiakse läbi ajaliselt kahel erineval perioodil. 2) ühefaasiline ehk otsekoristamine. Teravilja otsekoristamine seisneb kombineeritud masina teraviljakombaini kasutamises, kusjuures üheaegselt niitmisega toimub terade
+ rohkem putukaid ja linde 61. Umbrohtude introduktsioon, probleemid – lahendused. Sissetoomine on kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik on uute liikide sissetoomine. Tahtmatu on tulnuktaimede lisandumine, autoga, laevaga, rongiga. 62. Umbrohtumise suurenemise tegurid Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks Vead kompostimisel Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine Agrotehnilised vead Koorimise puudulik teostamine Teravilja monokultuur Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 63. Umbrohtude klassifikatsioon: agrobioloogilised rühmad, iseloomustus, umbrohtude levimise viisid. LEHEL!!!!!! Agrobiloogilised rühmad: I parasiitumbrohud 1. Täisparasiit- neil puuduvad lehed ja nad kinnituvad iminappadega nt võrm 2
Need kes kritiseerisid olid vabade elukutsete esindajad. Literaadid. Vene keskvõimu ja balti aadli suhe oli kahemõtteline, aadel oli 18saj astunud juba rõõmuga tsaari teenistusse. Teisalt aga püüti saavutada siinsete provintside autonoomiat. See väljendus selles, et taheti et siin ei kehtiks üleriigilised seadused vaid kohalikud. 1830 ndatest võib rääkida, et teatud üksikutes valdkondades püüti siinsetesse oludesse sekkuda. Üks tulemustest oli huvi põllumajanduse vastu. Agrotehnilised muudatused ja uuendused ja põllumajanduslik mõte, seltsid, need tulid kõik mõisatest ja balti aadlikelt. Püüti siis tolle aja arusaamade kohaselt ratsionaliseerida mõisamajapidamist. Tähendas uusi ja paremaid kultuure, mis andsid paremat saaki ja talusid ilma paremini,. Paremaid põllumasinaid, kartulikasvatuse tulek, maaparandus, et kuivendada soid ja võtta põllumaad juurde. Üks oluline põllukultuur, mis siis oli ristik. See tõi paratamatult kaasa ülemineku mitmevälja
66. Kuidas hinnata kuivendatud maade hüdromelioratiivset seisundit? Ehitatud süsteemidega saavutatud kuivendusintensiivsust on võimalik määrata mitmel moel: Ankeetküsitlustega; Komisjonide poolt koostatud eksperthinnangutega; Erineva meetodite täpsustega tehtud väliuuringute alusel. Loetletud meetodid on erineva usaldusväärsusega, sest hinnang sõltub paljudest s.h. ka subjektiivsetest teguritest. Olemasolevad hindamismeetodid jagunevad kahte gruppi: Agrotehnilised kriteeriumid (saagikus, põllutööde läbiviimise aeg ja tingimused); Hüdroloogilised kriteeriumid (mulla niiskus, põhjavee sügavus või selle dünaamika, drenaazi äravool). Kõigil on erinev välitööde maht, keerukus ja representatiivsus. Agrotehniliste hindamiskriteeriumite alusel ei ole võimalik adekvaatselt iseloomustada kuivendatud maa hüdromelioratiivset seisundit. Hüdroloogiliste hindamiskriteeriumite puuduseks on see, et nende arvväärtuste määramine tugineb sellistele
haljasväetistaimede õitsemist ja ädala puhul paar nädalat enne talivilja külvi (hiljemalt augusti keskel). Et künd õnnestuks, tuleb kasutada ketasnugade (iga saha ees) ja tihendusrullidega atru. Soovitav on ka taimik künni suunas maha rulluda. Kõikide kesatüüpide puhul tuleb külvieelsel mullaharimisel olla täpne. Optimaalne harimissügavus on 5...7 cm. Juhul, kui hariti sügavamalt, saab viga parandada külvieelse rullimisega. Agrotehnilised nõuded sügisesel mullaharimisel ja taliteraviljade külvil Põllukultuuride viljelemise jätkusuutlikkus sõltub suuresti sellest, kui täpselt järgitakse sügisese mullaharimise ja külvitööde nõudeid. Suureks ohuks põllukultuuride saagikusele on umbrohud. Nende oluliseks vähendamiseks tuleb rakendada teiste võtete kõrval ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Viimase viie aasta vaatlused on näidanud, et seda tööd tehakse Eestimaa põldudel alla 10% seda on vähe.
sajandi algul Eestis üks teravamaid probleeme? põllumajandusel oli endiselt tähtis koht majanduses, 83% talumaadest päriseks ostetud, kuid endiselt enamiku moodustasid maata talupojad kehvikud neile andis riik väikekohti. Sotsiaalne kihistumine 25% külvipinnast mõisnike käes, 2/3 talupoegadest ilma maata. 3. Mis aitas talupoegade olukorda parandada? uued agrotehnilised võtted levisid talurahva hulgas, põllumeeste seltsid, talus orienteerusid piimakarjakasvatusele, mis oli tulu toov. Jagati väikekohti kehvikutele, õhutati väljarännet, linna minek. 4. Kas Eesti majanduslik areng tuli kasuks või kahjuks? Venemaale kasuks, eesti kasutamine. Kodune ülesanne: I Millised vastandlikud meeleolud valitsesid maailmasõja puhkedes a)eestlaste seas
tagav erinevate meetmete oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni TK meetodid · Ennetav (kaudne) tõrje Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Terve ja sobiva istutusmaterjali valik Optimaalsete kasvutingimuste loomine Taimekasvatuslikud võtted Kahjustajate seire · Otsenetõrje Füüsikalis-mehhaanilised Agrotehnilised Bioloogilised Keemilised Ennetav tõrje · Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine · Kahjustajate arvukuse piiramine taimekasvatuslike võtetega · Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine.
Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka sisekubermangudega, samuti Läti aladega. Nii avanesid soodsad võimalused ka kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Samuti soodustas see tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad- 2/3 elanikkonnas oli tegev põllumajanduses. Tulid kasutusele uued agrotehnilised võtted. 1850. algas talude päriseksostmine. Kuid enamik taludest osteti võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust Samas püsisid ka renditalud. Sajandivahetusel talumajapidamiste areng ajjutiselt pidurdus, kuna viljahinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti, kuid enamus säilis, asudes otsima uusi rentaablimaid toodanguliike. Selliseks osutus karjakasvatus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Selle kõrval kasvatatu
Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maapealsed osad süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mulla- kooriku purustamine, orgaanilise aine lisamine, künnikihi aluste horisontide sügavkobestamine) · hüdromelioratiivsed (kuivendamine, niisutamine). 48. Hapendus-taandusreziim mullas. Selle all mõistetakse mulla õhu-, vee- ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus- ja taandus- reaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus-taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku taandus- ja hapendusreaktsioonide vahekord mullas
laienema. Etnilise Leedu maadel loodud riik transformeerus aastatega erinevate rahvuste, konfensioonide ja kultuuriga suurvürstiriigiks. 1385 personaalunioon Poolaga ja 1387 tegeliku ristiusu vastuvõtmisega, millele järgnevat aega kutsutakse ka Leedu kuldajaks. Pukuveras uue dünastia rajajaks, kuigi sai nime tema pojalt Gediminaselt. Pole välistatud sugulus Mindaugasega. Põhiprotsessid 14. saj Leedus tugevnesid nii talupoegade kui aadlike klassid, võeti kasutusele uued agrotehnilised vahendid, kolmepõllususteem, kasvas viljakus ja seega diferentseerus ühiskond üha rohkem. Kasvas nõudlus importkaupade järele ja seetõttu kasvas kaubandus naabritega. Diferentseerus käsitöö, tuli tollisüsteem, oma mõõtude süsteem jne. Kaubandus ja käsitöö eraldusid põllupidamisest, leidis aset kaupmeeste ja käsitööliste migratsioon. Leedu ühiskond jäi siiski valdavalt külaühiskonnaks. Mesindus ja kalandus kõrvalharud, eksportisid peamiselt karusnahku ja vaha
üldmahus väikese osa. Suurbritannia osa maailma ekspordis vähenes 1913-1929 3% võrra (14% 11%-ni). (Krinal 1995: 91-92) 1.3.3.2 Prantsusmaa Prantsusmaal muutus 1920-ndatel põllumajandussaaduste osatähtsus Prantsusmaa kogutoodangust väiksemaks kui tööstustoodang (Ibid:112). Prantsusmaal oli väga palju väiketalusid kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Väiketalude süsteemis on uuema tehnika kasutuselevõtt, mistõttu juurdusid agrotehnilised võtted. Kuna Prantsusmaa põllumajanduses oli tehniline tase madalam, siis ei olnud Prantsusmaa põllumajandustooted välisturgudel eriti konkurentsivõimelised. Siseturul olid aga põllumajandussaaduste hinnad madalad ja see tõi kaasa väiketalude massilisi laostumisi. (Ibid: 117) Juba 1924-ndaks aastaks ületati 1913. aasta tööstuse tase 9% võrra (näiteks Suurbritannia suutis Esimese maailmasõja eelse toodangu mahu ületada alles 1930-ndatel). Tööstustoodangu maht
Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Atmosfääri õhk: 21% O2, 0,03 % CO2, ~79 % N2 Mullaõhk: 20,6 % O2, 0,3 % CO2, ~79 % N2 Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mullakooriku purustamine, orgaanilise aine lisamine, künnikihi aluste horisontide sügavkobestamine) · hüdromelioratiivsed (kuivendamine, niisutamine). 29 Hapendus-taandusreziim mullas Selle all mõistetakse mulla õhu-, vee- ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus- ja taandusreaktsioone mullas
Õhuvahetus atmosfääri ja mullaõhu vahel on tähtis, kuna sellega saavad taimejuured ja aeroobsed mikroorganismid vajalikku hapnikku ja taime maapealsed osad süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mullakooriku purustamine, orgaanilise aine lisamine, künnikihi aluste horisontide sügavkobestamine) · hüdromelioratiivsed (kuivendamine, niisutamine). 49. Hapendus-taandusreziim mullas Selle all mõistetakse mulla õhu-, vee- ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus- ja taandusreaktsioone mullas. Mullas esineb mitmeid erinevaid hapendus- taandussüsteeme, kuid tähtsaim neist on hapniku hapendus-taandussüsteem. Hapniku
90...110 päeva. Külvikorda paigutamisel tuleb lähtuda erinevate liikide ja soraremtide kasvunõuetest. Kõige nõudlikuad on suvi nisu, oder, kaer ja segavili. Kasvukoha valikul tuleb arvestada seda, milleks me neid teravilju kasutame. Õlle odraks või seemneks kasvatamisel on mõnevõrra erinevad nõuded kui söödavilja kasvatamisel. Külvata tuleks esimesel võimalusel. Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem kui hiliseid. Varem külvatud teravili valmib suvelõpus. Agrotehnilised nõuded külviks peab olema korralikult ettevalmistatud seeme, külv peab toimuma õigeaegselt, väljakülv peab olema ühtlase normiga. Neljandaks peaks olema ühtlane külvisügavus. Külviread peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega. Ei tohi olla vahelejätmisi ega ülekülve. , põld peaks olema tasane ja kivid koristatud. Külvisenorm kaaluliselt : · Oder 200-280 kg · Kaer 190-250 kg · Suvi nisu 220-280 kg Tali teraviljad Rukis ja talinisu
Mulla õhuvahetus aeroobsed mikroorganismid ja taimejuured kasutavad mullas leiduvat hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Õhuvahetus peab toimuma keskmiselt iga tunni aja tagant. Sõltub: · mulla omadustest (õhumahutavus, läbilaskvus) · välistest teguritest (temperatuur, sademed, õhurõhk, tuul jt). Kui mullaõhu hapnikusisaldus langeb alla 10..15%, siis taimede juurestik ei arene normaalselt. Õhureziimi reguleerimise võtted: · agrotehnilised (mullakooriku purustamine, orgaanilise aine lisamine, künnikihi aluste horisontide sügavkobestamine) · hüdromelioratiivsed (kuivendamine, niisutamine). 41. Redoksreziim mullas. Selle all mõistetakse mulla õhu-, vee- ja soojusreziimi koosmüjust tulenevaid oksü. ja redu. reaktsioone mullas Mullas esineb mitmeid erinevaid redokssüsteeme, kuid tähtasim neist on hapniku oksüdeerumis- redutseerimissüsteem
(väljavedu erinevatele turgudele, peamiselt Lääne-Euroopasse, Amsterdami). 18. sajandil tuleb Lääne-Euroopa kõrvale ka Venemaa turg ja uued suured tarbijad. Venemaal on alati olnud viljast suur puudus. Peamised kultuurid, mida siin kasvatati olid talurukis, oder. Teised viljasordid (kaer ja nisu) on olnud väiksema osatähtsusega. 26 Viimaste osakaal ca 20%. Teatavad agrotehnilised muudatused suurendavad vilja hulka. Mõisamajanduse juures tuleb silmas pidada, et kui toimub restitutsioon, algab ka mõisamajanduse ekstensiivne areng. Kohe pärast Põhjasõda, kui paljud talumaad olid omaniketa, siis neid talumaid hakati mõisastama. 18. sajandil võeti ka uusi maid järjest kasutusele. Ka röövmajandus ehk rekvireerimine (talupoeg tõsteti kehvemale maade, et ta seda aja jooksul parandaks). Põhjasõja-eelne aeg, madalseis, mis sajandite vahetusel tekkis, ületatakse 1740
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
