Põllumajandus aluste test (14)

kordamisküsimused

1.Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon , süsteemsus)

Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu.
Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon.
1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine
2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega
3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust
Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet.

2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO.

Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis , mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid , väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta.
Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste , biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus - ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele.
Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus
Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted.
Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös????.
Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse kohalikesse oludesse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetiste abil. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega.
Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega.
Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud.

3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus)

1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet.
2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur.
Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta.
3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus.
Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus.
Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta - kultuuride saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus , väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine )
4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus.
Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust .
5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees.
6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal.
Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral.
7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus.

4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused

5. Mullaviljakus.

Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri-agregaadid. rohkesti mineraalseid kolloide
2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+).
Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad
3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks)

6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile

7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid ( poorsus , lasuvustihedus , mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus , mahumuutused )

Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses).
g cm-3 (Mg m-3)
Mulla lasuvustihedus sõltub

• mulla lõimisest,
  
• huumusesisaldusest,
  
• struktuuri vastupidavusest,
  
• lasuvuse iseloomust,
  
• sademetest,
  
• bioloogilisest aktiivsusest,
  
• kasvatatavast kultuurist
  
• ja mulla veesisaldusest
  

Tasakaaluline lasuvustihedus
Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema
POORSUS
Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel.
Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side.

8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes , künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks.

Tihenenud muld
Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid . Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised.
Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniiskuse kahjulikkus.Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb.
mitte tallata mulda liigselt.
Kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator.
Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada:
minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis -süsteeme,
- põimagregaate,
- valida sobiv harimistööde aeg
- ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades.
Penetromeetrilised mõõtmised näitavad, et peaaegu kõigil tavaharimisega tootmispõldudel esineb künnikihi alune tihes. Selle mõju mulla vee läbilaskvusele oli oluliselt tugevam kui kapillaarsele veetõusule. Suurte sadude tõttu püsisid need põllud kaua märjad, mistõttu saagi koristus ja taliviljade külv oli raskendatud;
Tihenemine allpool künni kihti on üldiselt suurem probleem,

• kuna see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise-sulamise, märgumise- kuivamise tsüklid)
  
• ja selle likvideerimine on võimalik vaid sügavkobestamise abil (mehaaniline, bioloogiline).
  

9. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega.

Mulla kõvadus g cm-2 Mg m-2

10. Mulla poorsus, poorsuse liigid.

POORSUS

• Üldpoorsus 40-60%
  

Pk - Kapillaarne poorsus 40-60%, Pmk – Mittekapillaarne poorsus 40-60%, > 0,01 mm
Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40 %-ni

11. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhurežiimile.

Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv vesi ja seega tihenenud muldadel ei ole taimedel mitte ainult õhupuudus, vaid kuivadel perioodidel ka niiskuse puudus.

12. Mulla tallamine, tallamise mõju saagikusele, tallamise mõju mulla vee- ja õhurežiimile, hapniku puudusest tingitud protsessid mullas.

mitte tallata mulda liigselt.
Kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja tüükultivaator.
Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada:
minimaalse traktorikäikude arvuga maaharimis-süsteeme,
- põimagregaate,
- valida sobiv harimistööde aeg
- ning suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades.

13. Õhk mullas, mõju taimekasvule.

Hapniku sisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20%
Kui hapnikusisaldus langeb mullaõhus 9-12%-ni, hakkab see negatiivselt mõjutama juurte kasvu. Juurte areng peatub täielikult 5%-lise hapnikusisalduse juures.
Juurte hapnikutarve on kultuuride viisi erinev.
Tundlikud on kartul , hernes , uba, lupiin , nisu ja lina.
Vähem reageerib mullaõhu hapnikupuudusele tatar.
Hapnik on tingimata mullaõhus vajalik ka mikrobioloogilisteks protsessideks, sest suurem osa kasulikke baktereid on aeroobsed.
Õhuhapniku mõju taimede elutegevuse:
- hapniku puudusel on pidurdatud taime juurte kasv
- hapniku puudusel väheneb mullast veeneelamine taime juurte poolt (taimede elutegevus soikub)
- hapniku puudusel hakkavad mulda tekkima toksilised ained

14. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine.

15. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel, viljelusvõtted mullastruktuuri säilitamiseks.

Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks)
Struktuuri hoidmiseks tuleb:
• harida siis, kui muld on küps.
• mitte tallata mulda liigselt.
• kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi,

16. Mulla kleepuvus, sidusus, eriveotakistus, mahumuutused.

17. Mulla orgaanika (sõltuvus keskkonnast, majandamisest, mulla füüsikalis-keemilistest ja hüdrofüüsikalistest omadustest).

18. Mulla orgaanika mõjutused erineva lõimisega muldades (sidusus, struktuursus, filtratsioon , puhverdusvõime, neelalamismahutavus, bioloogiline aktiivsus).

19. Monokultuur , viljavaheldus

• Monokultuur – tähendab seda et me kasvatame ühte ja sama kultuuri mitu aastat järjest ühel ja samal põllul.
  
• Viljavaheldus – ühel põllul kasvab erinevatel aastatel eri kultuur.
  

20. Külvikorra mõiste, tähtsus, ülesanded

Külvikord – Kehtib viljavaheldus. Paika on pandud külvikorraga nii viljade üksteisele järgnemine kui ka paiknemine, tingimusel, et on tagatud mulla viljakuse tõus või selle püsimine

21. Kultuuride järjestuse alused nende külvikordadesse paigutamisel

22. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle keemilistele, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele ning taimekasvuteguritele.

23. Kultuuride erinev mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule.

Erinevatel taime liikidel on erinevad hiagused. Mõned haigused on omased teraviljadel mõned heintaimedele mõned liblikõielistele. Kui põllul on teravili ja teravilja haigus siis järgmine aasta ei tasu sinna teravilja külvata. Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb.

24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele.

Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet.
Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks.
Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik.
Kesad sobivad “eelviljaks” kuna kesadele antakse sõnnikut
Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde. Sellepärast peaks jälgima et eelvili ei tarbiks samasid toitaineid mis järgnev vili muidu järgneva vilja saagikus on väiksem. Eelvili peaks olema järgnevale kultuurile kasulik. Näiteks kasvatada liblikõielisi eelviljana ja järgi teravilja.

25. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus .

Mõni liik talub paremini mõni halvemini kui teda kasvatatakse samas kohas mitu aastat järjest. Kartul on suht salliv selle koha pealt. Paljud teraviljad mitte. Siis tuleks rohkem väetada ja harida põldu et saada sama hea saak kui eelneval korral. Enamasti ei ole kasulik kasvatada sama kultuuri ühel põllul mitu aastat jutti.
Ühe ja sama kultuuri kasvatamine samal põllul soodustab haiguste, kahjurite ja umbrohtude levikut. Mulda kogunevad antud kultuurile kahjulikud ühendid ja muld võib vaesustuda teatud toite elementidest. Selle tagajärjel antud kultuuri saak väheneb. Viljavaheldus likvideerib (vähendab) kahjulikke mõjusid ja seetõttu on kultuuride saagid kõrgemad.

26. Maksimaalne kontsentratsioon põllukultuure külvikorras sõltuvalt kasvutingimustest.

27. Allelopaatiline mõju.

• Allelopaatiline mõju. Taimede juure eritised on endale mürgised, samal ajal võivad olla nad teistele toitaineteks.
  

28. Põldheina rajamine ja kasutamine külvikorras.

Põldheina kasvatamisel suureneb mulla huumuse sisaldus üheaastasel kasvatamisel 2 t/ha ja kaheaastasel kasvatamisel 1,5 t/ha aastas. Mitmeaastaste liblikõieliste juured toovad sügavamatest mulla kihtidest toitaineid üles.

29. Kesad, kesade liigid.

Kesasid jaotatakse: a. mustkesa. Maa hoitakse aastajooksul mustana st. haritakse suvejooksul korduvalt hävitades seal olevad umbrohud.
b. kultuuridega kesa. Kasvatatakse põllul mõnda lühikese kasvueaga kultuuri (varajane kartul, varajane kapsas , mesikas) mis tõstab mulla viljakust.

30. Huumusbilanss, reguleerimise võimalused

Huumusbilanss näitab palju me tarbime huumust ja palju me tagasi anname. Reguleerida saab seda kasvatades erinevaid kultuure. Huumusbilnass võiks jääda samale tasemele kogu aeg . kasvatades teravilju tarbime seda kasvatades liblikõielisi kultuure suurendame seda. Suurendamiseks on ka teisi võimalusi. Huumust ei tohiks täielikult ära kasutada. Võiks jääda vähemalt nulli.

31. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastiku majandusele.

Orgaanilise aine mineraliseerumisel vabaneb lämmastikku seda rohkem, mida suurem on taimiku lämmastikusisaldus. Noorest taimikumassist vabaneb lämmastik kiiremini, kui vananenud puitunud materjalist.

32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused.

Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt.

33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite -haljasväetis, ädalhaljasväetis).

P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda.

34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus.

Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki.
Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi.
1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod
2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi
3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus -saaduste kvaliteeti
4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid
5. Umbrohud on suure veetarbega
6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad
7. Allelopaatiline mõju

35. Umbrohtumise suurenemise tegurid.

Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje

Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks

Vead kompostimisel

Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine

Koorimise puudulik teostamine

Agrotehnilised vead

Teravilja monokultuur

Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas

Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel

36. Umbrohtude levimise viisid.

Levik seemnete ja viljadega
anemohoorne – tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas)
hüdrohoorne – vee abil leviv
zoohoorne – loomadega leviv
antropohoorne – inimese kaudu leviv

37. Umbrohtude seemned, nende levimine, kohastumine, umbrohu seemnevaru – seda mõjutavad tegurid.

Seemnevaru koosneb umbrohutaimedelt hiljuti varisenud uutest seemnetest ja ka mitmeid aastaid mullas püsinud vanematest seemnetest. Kuigi paljud maetud seemnetest kaotavad idanevuse mõne aastaga, võivad mõne liigi seemned jääda elujõuliseks aastakümneteks.
Põldudel olevast umbrohuseemnevarust vahetub aasta jooksul keskmiselt mõni protsent, mis liikide viisi võib olla väga erinev.
Umbrohuseemned elavad üle külmumise, põua, kuuma, looma seedekulgla läbimise, üleujutuse veega.
Umbrohu generatiivne potentsiaal ja selle realiseerumine mõjutavad vähe jooksva aasta kultuuride saagikust, küll aga umbrohtumust ja selle mõju kultuuri saagitasemele järgnevatel aastatel.

38. Vegetatiivsed paljunemise

VEGETATIIVNE LEVIK

VÄHELEVIVAD

HÄSTILEVIVAD

1. SAMMASJUURELISED
võsunditega
2. NARMASJUURELISED
1.VÕSUNDILISED
2.RISOOMIDEGA
3. PUHMIKULISED
KÕRRELISED
4. MUGUL- SIBUL
UMBROHUD
ROOM-JUURELISED

39. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje

Kaudne tõrje
a) ärahoidvad abinõud
* umbrohuseemnepuhas külvis
* idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine
* väljaspool põlde kasvavate umbrohtude hävitamine
* kultuuride õigeaegne koristamine
b) survetõrje
* otstarbekas mullaharimine ja väetamine
* õige külviaeg ja külviviis
* liigniiskuse ja mullahappesuse likvideeri-mine
* tugev ja parastihe kultuuride seis
* otstarbekas kultuuride järjestus külvikorras
Tugeva konkurentsi tingimustes kasvavatel umbrohutaimedel ei vähene mitte ainult nende biomass ja seemneproduktsioon, vaid ka umbrohuseemnete elujõulisus

40. Otsene umbrohutõrje, mehaaniline umbrohutõrje.

2. Otsene tõrje
a) mehaaniline
Põhineb kahel bioloogilisel printsiibil
* seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine
* taimede väljakurnamine

41. Äestamine. Äestamise mõju umbrohtudele.

Äestamine parandab võrsumist (eriti talinisul), hävitab umbrohtu, kobestab mullapinda, vältimaks veekadu mullast, ja segab pealtväetamisel antud väetised mulda.

42. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel.

43. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi, aurutamine, külmutamine, elektriga tõrje, laserid , UV kiirgus).

Leegitamine ehk termiline umbrohutõrje. Propaangaasi leek kulgeb kiiresti üle umbrohutaimede ning taime rakud hävivad kõrge temperatuuri
tõttu (60–70ŗ C) ja taim kuivab mõne päevaga. Kuumus tungib paari millimeetri sügavusele mulda ning mõjutab seega ainult taimede
maapealseid osi.
Solarisatsioon – on meetod niiske mulla kuumutamiseks, kattes selle umbes kuueks nädalaks plastikkattega.
Tõhusaks solariseerimiseks on vaja kliimat, kus on pikad perioodid selge taeva ja päiksepaistega, et muld võiks katte all piisavalt kuumeneda ja hoida piisavalt kõrget temperatuuri (üle 65 °C), et tappa umbrohuseemned.
Maad, kus on küll kõrge keskmine temperatuur, kuid sombused taevad , ei saa solariseerimist kasutada.
Kuum vesi – mitmesugused meetodid kuuma veega on osutunud umbrohutõrjel erineval määral tõhusaks, kuid vesi võib jahtuda kiiresti, muutes mõju olematuks .
Käivad katsed vahenditega, mis tekitavad kuuma vahtu. Vaht jääb umbrohtudele, võimaldades kuumusel kauem mõjuda.
Aurutamine –tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene. Surve all auru lastakse 3 – 8 minutit metallkausside alla, värsketele peenardele.
Aur tõstab mulla temperatuuri 70 – 100 kraadini, tappes enamuse umbrohuseemnetest vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks.
Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid .
Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud

• kas liiga ohtlikuks
  
• või kalliks farmis kasutamiseks
  
• või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega.
  

44. Multši kasutamine umbrohutõrjel.

Multšimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga . See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost ) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee- erosioon ja taimed püsivad puhtad.

45. Bioloogiline umbrohutõrje.

d) bioloogiline
* teiste taimedega
* taimehaiguste ja kahjuritega

46. Keemiline umbrohutõrje ( herbitsiidid , nende klassifikatsioon – kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid).

Herbitsiidid
1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku
2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata.
Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis-morfoloogilisest ehitusest.
1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad.
2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse. Lehtedele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse või juurte kaudu lehtedesse. Süsteemse herbitsiidi mõju võib olla pikaajaline.
Süsteemse toimega herbitsiidid võivad olla kas ainult juurte kaudu toimivad (mullaherbitsiidid) või lehtede kaudu mõjuvad.

47. Superumbrohud, Herbitsiidide resistentsus .

On umbrohud mis on herbitsiidide vastu resistentsed.

48. Kultuuride kasv ja areng, BBCH kood.

49. I-Taimekaitse

Internetis olev taimekaitse info leht. Saab abi otse internetist. Lihtne ja kiire.

50. Kõrrekoorimine, kõrrekoorimise ülesanded.

on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite hävitamine.

51. Künd, ülesanded.

Künd on põhiline mullaharimisvõte millega reguleeritakse mulla omadusi pindmises , u 25 cm sügavuses, kihis.

52. Mullaharimise minimeerimine.

Muidu muld tiheneb

53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused

54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem

kerge lõimisega muldadel

raske lõimisega muldadel

keskmise lõimisega muldadel

55. Taimede toitumine ja väetamine.

56. Toitainete neeldumine mullas

Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk)
Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel
(pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule ( nitraadid , kloor))
Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid.
Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks.
Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks
Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu

57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas

Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1…0,3 %, s.o. 3000…9000 kg/ha, kuid 97…99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1…3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades.
Taimedele omastatavate lämmastikuühendite ( ammoonium - ja nitraatühendid) allikateks mullas on:
I.orgaanilise aine lagunemisel
II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik.
III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik.
IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik.
V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik.

58. Orgaanilised väetised, bakterväetised.

Orgaaniliste väetiste kasutamise peamisteks eesmärkideks on:

Mulla huumusvarude taastootmine (huumuseks muutub ca ¼ , kuna ülejäänud osa mineraliseerub.

Mulla energeetilise seisundi parandamine

Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks.

Mulla rikastamine toitainetega

Aitab parandada ja säilitada mullastruktuuri

Suurendab puhverdusomadusi ebasoodsate välismõjude vastu

Suurendab muldade neelamismahutavust, mis takistab taimetoitainete välja leostumist

Rikastab mulda kasvuainetega (kasvustimulaatorid, inhibiitorid)

Eralduv CO2 loob soodsad tingimused assimilatsiooniks
Sõnnik , Virts, Turvas ja kompostid, Sapropeel e. Järvemuda, Põhk väetisena, Haljasväetised

59. Mulla happesus .

Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse tema happesuseks, nende hulk ehk kontsentratsioon määrabki mulla reaktsiooni, mida iseloomustatakse pH kaudu
Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust

60. Väetisnormi arvutamine.

1) Väetise ülesanne:
Lämmastiku vajadus 75 kg/ha
Toimaine 25%
Mitu kilo väetist läheb vaja
100 – 25
X – 75 x=300

61. Külvisenormi arvutamine

Külvisenorm:
Seeme : idanevaid seemneid m2 400-500
1000 seemne mass g
Puhtus %
Idanevus %
Idaneva seemne arv * 1000 seemne mass = kg/ha
Idanevus %
(Idanevus *puhtus)