Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub
----- --------- ------ On Ei ole Aprilli Aprilli Mais Juunis Saadake ---- - paras veel s s istutatu istutatud talinaeris aeg hilja külvat istutatu d Naerises e sordist istuta seemet ud d Naeris- t saab tali da istutada seemn Naeris- est saaki naerist . seeme ning est est saab mulda Aprillis saab saab saaki külvatu kohe saaki d kohe seeme saaki . näitab esimesi
Galaktoos (glükoosi isomeer)-kuulub laktoosi skelett,viljastumine ja loote areng. kostisesse (galaktoos+glükoos=laktoos) rohkem(terade,kaunviljade,pähklite,seemn Elektrolüüdid:katioonid(Na,K,Ca,Mn)Anioonid:klo Alkaloos –vere pH tõus, Atsidoos –vere pH langus ete valgud) OLIGOSAHHARIIDID-disahhariidid: riidid,vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid
Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin seemned, pähklid, nisuidud, pärm, sealiha, kaerahelbed, täisterapasta, leib, ma astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, kaunviljad, kama, muna B₂ riboflaviin maks, pärm, mandlid, muna, lehtkapsas, juust, spinat, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid-ploomid, räim, avokaado, sealiha, kaunviljad, kalkun, pähklid, seemn PP, niatsiin, nikotiinhape, pähklid, seemned, maks, linnuliha, pärm, sea- ja veiseliha, kamajahu, muna, täi B3 nikotiinamiid kala, kohupiim, kodujuust B₅ pantoteenhape maks, pärm, pähklid, kala, kaunviljad, seened, munad, linnuliha B₆ püridoksiin maks, pähklid, linnuliha, kala, pärm, avokaado, brokoli, paprika, banaan, sea- ja veiseliha, leib, seemned, munakollane, kaunviljad
mis tehakse vahetult külvi eel, oleks 5...7 cm sügavune. See tagaks seemnetele sobivas sügavuses nn külvialuse. Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse Külv tuleb rullida – õhkrehvrull Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke (piid) Külvisenorm: (a) 1000 seemne mass (b) Idanevate seemn m2 (c) Idanevus% (d) Puhtus % b*a/c; b*a*100/c Külvisügavus Seemnete sügavam külv Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel. Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks. Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine. Savimuldadel juhtub aga sageli nii, et osa seemnest jääb mulla pinnale.
annaabi.ee 
