tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniiskuse kahjulikkus.Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. mitte tallata mulda liigselt.
tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur hulk on taimedele mürgised. Seega toimub taimede mürgistumine, millega on seletatav üsna lühiaegsegi liigniiskuse kahjulikkus.Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt mainitud protsess kulgeb. mitte tallata mulda liigselt.
tasandilon kolm jtilgsirgetja Uldasendilisel kolmtelspunktifioon.2.13): Jdr eldused: p=cr,X slixtelgpunktX=oX X, p6hijiilg(sirge) 1. Kaks jiilgsirget mddravadtasandi Uheselt (o(p,e)). e=o X e2;y-telgpunktY:ox y; esijtilg(sirge) 2. Kaks j€ilge l6ikuvad tihes telgpunktis Z: a x z. k: cr X s3iz-telgpunkt kUfgjtilg(sirge) ( pxe:X; pxk= Y; exk=Z) ja k ak s telgpunktimddravad Uhe jdlgsirge 1p= XY; e= XZik=YZ) . 2.8 Eriasendilised tasandid
17. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus ei ole otseselt seoses Dmga, vaid sõltub mulla vee- ja saviosakeste sisaldusest. Kui Dm suureneb 20% võrra, siis kõvadus 400%. Ühikuks: 1 kg/cm2 või 1 MPa. Optimaalne kõvadus on 0,5-0.8 MPa, vegetatsiooni perioodi alguses, aga keskel: 2,0-2,5MPa. Kõvadus mõjutab ka mulla elustikku, aga 3MPa ei mõjuta vihmausside käikude moodustamist. 18. Mulla tihenemine. Künnikihi tihenemine, künnikihialune tihes. Tekke põhjused, likvideerimise võimalused. Tihenemine on seotud valede harimisvõtete kasutamisega. Optimaalne tihedus on 1,20-1,35 g/cm3. 3 gruppi: 1. lühiajaline, mis on seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga 2.künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud, mis püsivad pärast kündmist 3. aluspinnase tihendamise mõjud Tihenemise vastu aitab sügavkobestamine, rullimine. 19. Tallamise mõju mulla vee- ja õhurežiimile. Mulla tihenemise mõju taimede arengule,
nemist DNA kahekordista- tes ka ise kiillaltki vastupidav. Ehkki uksiku mine. Kuidas see tiipselt vesiniksideme energia on suhteliselt viiike, rroib toimub, sellega tutvute neid tihes DNA molekulis olla miljoneid. See peirilikkuse molekulaarseid muudabki biheeliksi dArmiselt stabiilseks. mehhanisme kdsitlevas DNA kaheahelalisuse tbhtsus ei seostu mitte 6pikuosas (vt. ptk. 6.2.). r.iksnes suure vesiniksidemete arvuga. Uhtlasi
annaabi.ee 
