Äestamine parandab mullaveevarustust ning tõrjub ka umbrohtu. Peale kõrsumist kahjustavad mullaharimisriistad kultuure ning tööd lõpetatakse. Edaspidi tehakse vaid pritsimistöid vedelväetiste või taimekaitsevahenditega. Põllutööd lõppevad saagikoristusega ning algab taas kõrrekoorimine.[1,4,5] 6. RÜHVELKULTUURID Rühvelkultuuride eripärast on, et nad vajavad kasvuaegset vaheltharimist ehk rühveldamist, levinumaks rühvelkultuuriks on vaieldamatult kartul. Rühvelkultuurid vajavad äärmiselt kobedat ning peensõmerat mulda, mis tähendab põllutööde poolest kindlasti sügiskündi ning kevadist korduskündi. Samuti võib põldu lisaks freesida ning kultiveerida. Enne kartuli mahapanekut tuleb muld kobestada vähemalt 20 cm sügavuselt. Rühvelkultuurid vajavad külmakartlikkuse tõttu püsivalt soojenenud muldasid (umbes 7-10 kraadi) Peale kartuli mahapanekut vajavad põllu vaod muldamist ning äestamist, mis hoiab mulla kobeda ning
Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa Kaer talub suvist kuuma ja kuiva ilma halvemini kui oder ja nisu, olles nendest niiskusenõudlikum. Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal. Sademed loomisel ja sellele järgneval perioodil põhjustavad hilisvõrsete tekkimist ja
· Õlleodra tera kvaliteedinõuded erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki, - suurt tera, - kiiret ja ühtlast idanemist, - madalat proteiinisisaldust, - kõrget ekstraktisaaki, - head ensüümide sünteesimise võimet. 23 Õlleodra agrotehnika · Eelvili kartul ja teised rühvelkultuurid, raps, rüps, talirukis. · Külv võimalikult varajane. Seeme enne külvi puhtida. Pärast külvi põld rullida. · Kasvuaegne hooldamine keemiline umbrohutõrje (2 4 lehe faasis). · Väetamine muld peab olema viljakas, lämmastikku 50 60 kg/ha, õlleodra terade proteiinisisaldus ei tohi ületada 12%. 24 · Koristamine täisküpsuse saabudes (vijapead longus, kõrs pole hakanud murduma). Koristamise käigus ei tohi
Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3. Säilitada/parendada mullaviljakust Planeerimine: 1. Millised mullad on 2. Planeeritava kultuuri mõju mullale 3. Tööjõud 4. Orgaaniliste väetiste kasutamine Eelviljade väärtus Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda ja söögijuurviljad) Mitmeaastased heintaimed (liblikõielised, kõrrelised) Puhas ehk mustkesa – mula intensiivsemal harimisel umbrohtumus, haigustekitajate osakaal väheneb Keskmise väärtusega eelviljad Üheaastased liblikõielised (hernes, uba), raps, rups, tatar, mais Halvad eelviljad Teraviljad, eriti suviteraviljad – mulda minev orgaaniline aine lämmastikuvaene, seega huumuse tekkel väheväärtuslik
1. Iseendale järgnevust taluvad kultuurid: mais, kõrrelised heintaimed, kartul, talirukis. 2. Iseendale järgnevust halvasti taluvad kultuurid: oder, nisu, kaer, kaalikas, kapsas. 3. Ennast mittetaluvad kultuurid: lina, hernes, punane ja roosa ristik, lutsern, raps, rüps, peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade
paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata •Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. •Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). 19. Tähtsamate lämmastikväetiste tootmine, iseloomustus
Külvikord on sisseviidud siis kui iga kultuur on temale ettenähtud külvikorra väljal Külvikord on rakendunud kui kõik planeeritud kultuurid on uues külvikorras õiges viljajärjestuses Külvikorras on haritav maa jagatud külvikorraväljadeks Kultuuridel või kultuurirühmadel on kindel järjestus ning neid kasvatatakse ajaliselt ja paigutuslikult püsivas rotatsioonis Eraldi planeeritakse: põllukülvikorrad (teraviljad, õli- ja rühvelkultuurid, kaunviljad, põldhein kuni 3 aastat jms) spetsiaalsed külvikorrad (köögivili, seemnekasvatus) rohumaade külvikorrad (pikaajalised rohumaad) Külvikorra tunnused kestus on 5-7 aastat kultuuride mitmekesisus üksteise järele paigutatakse erinevate botaaniliste omaduste ja erineva toitainetevajadusega kultuurid külvikorras peavad olema liblikõielised taimed külvikord sisaldab toitainete kogumise faasi
Mulla struktuuriagregaatide stabiilsus. Veekindlad struktuuriagregaadid. Mulla struktuuriagregaatide veele vastupidavus sõltub paljudest teguritest: Mulla mehaaniline koostis (kerge või raske lõimis) Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest: Põllukultuur Veekindlate agregaatide % mullas Rühvelkultuurid 10 - 15 Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60 Põldhein 70 11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht) Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad
Esineb dimorfism õied kahesugused: Lühikesed emakakaelad ja pikad tolmukaniidid , pikad emakakaelad ja lühikesed tolmukaniidid. Viljastumine parem kui omavahel tolmlevad eri tüüpi õied. Putuktolmleja. *Soojanõudlik taim . Min. idanemistemp 7-8 kraadi , optimaalne 12-15. *Niiskusenõudlik taim, transpiratsioonikoefitsent 500-600. *Lühipäevataim *Mullastiku suhtes vähenõudlik , talub ka happelisi muldi . *Kasvuperiood 60-90 päeva . *Õitseb ja valmib kaua. *Eelviljadeks sobivad rühvelkultuurid, teraviljad, kaunvili, ise on hea eelvili teistele kultuuridele. *Väetamine analoogne teraviljade lepissortidele. *Külvatakse öökülmaohu möödudes nt mai III dekaadil . *Külvisenorm 400id seemet m2 ( 80-90kg/ha ) *Külvisügavus 5-7cm *Taim on herbitsiiditundlik. * Tolmeldamiseks on vajalik mesilasperede olemasolu põllul. *Taim õitseb 20-30 päeva, viljad valmivad sama kaua. *Koristamine probleemne kuna valmib ebaühtlaselt.
- põimagregaate, mis teevad mitut tööoperatsiooni korraga, on varustatud erinevate harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid
Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde
Tuleks panna liik mida see haigus ei kahjusta. Kahjuritega samuti. Kui naaber põldudel või läheduses on mingi kahjuri levik tähendatud tuleb selleks valmis olla et see ka sinu põllule tuleb. 24. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Mitmeaastased liblikõielised on kõige paremad eelviljad, sest nad seovad õhulämmastikku ja neil on tugev juurestik mistõttu juure jäänustega jääb mulda palju orgaanilist ainet. Rühvelkultuurid on headeks eelviljadeks, sest intensiivse mullaharimise tulemusena hävitatakse umbrohtusid ja õhustatakse mulda, misstõttu huumus laguneb taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Üheaastased liblikõielised on keskmise väärtusega eelviljad. Nad seovad õhu lämmastikku kuid neil on suhteliselt nõrk juurestik. Kesad sobivad "eelviljaks" kuna kesadele antakse sõnnikut Erinevad viljad tarbivad mullast erineva koguse erinevaid toitaineid ja annavad sinna ka midagi juurde
..1%-ni. Esimesed sellised sordid saadi Kanadas 1968. Aastal, suvirüpsil 1971. Aastal. 00-sortide seemnetes on lisaks sellele alandatud ka glükosinolaatide sisaldust 8%-lt (kuivaines) 0,5...1%-ni. Esimesed seda tüüpi sordid registreeriti Kanadas rapsil 1974. aastal ja rüpsil 1977.aastal. 23. Hernes sobib kasvatamiseks eelkõige suviteraviljade järel. Vältida tuleks eelviljaks rapsi/rüpsi, millega on neil ühine haigus valgemädanik. Samuti ei sobi rikkalikult väetatud rühvelkultuurid või taliviljad, liblikõielised heintaimed või muud liblikõielised kultuurid. Ka ei talu ta iseendale järgnemist. 4. Taliraps ei ole nii talvekindel. Kevadiseja suvise külvi korral leherohket vartmoodustavat talirapsi võib kasutada sügisel haljassöödana söödakapsa asemel. Sügiselseemne tootmiseks külvataval talirapsilon eeldusi heaks talvitumiseks siis, kui varrealge (kasvukuhik) jääb lühikeseks (1 cm) ja juurek aela läbimõõt umbes 8 mm
Tilkniisutuse korral tilgub vesi maapinnale nii aeglaselt, et see jõuab samas kohas mulda imbuda. Vesi suunatakse taimejuure piirkonda. Taimedel antakse vett just nii palju, kui taimed seda tarvitavad. Lisaks antakse koos veega vees lahustatud mineraalväetiseid. Tilkniisutus koosneb veehaardest, pumplast, filtist, rõhuvooluhulga regulaatorist, väetisemanustist, magistraaltorustikust ja kastmisvoolikuist koos tilgutitega. Kasutatakse üle kogu maailma (maasikaistandikud, rühvelkultuurid, viljapuuaiad), sest vee ratsionaalne kasutamine ning energia ja tööjõu märkimisväärne kokkuhoid on säästlikumad ja odavam. 7 . Altniisutus: pais- ja dreenniisutus. Altniisutus on kasutatav peamiselt aladel, mis vajavad kuivendamist. Kuivendamiseks kasutatakse drenaazisüsteeme. Paisniisutuseks tuleb rajada kuivendusvõrgu kogujakraavidele lüüsregulaatorid. Kevadise suurvee jala peavad lüüsid olema avatud. Kui kuivendataval ala on põhjaveetase langenud
määr kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest on 185,98 EUR (2910 EEK) hektari kohta aastas. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on üks neljast põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on Euroopa Nõukogu määruse 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalne suurus hektari kohta: üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 (siia gruppi arvestatakse teravilja-, õli- ja kiukultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljakultuurid ja mustkesa); mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed ning viljapuu- ja marjaaiad); muu maakasutuse puhul 450 (siia gruppi arvestatakse kõik PR, LR, P+heintaimed ja PLK maad). Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest taotlejale toetust ei maksta. Oluline on siinjuures märkida, et hektari kohta makstavat
Sisaldab fosforhapet. Võib anda varuväetisena, sobib kõigile kultuuridele. Leostub mullast 1 kg/ha aastas. Fosfor neeldub mullas keemiliselt , muutudes keemiliste protsesside käigus veeslahustumatuks. Fosfor on mullas väheliikuv, seda tuleks anda künni alla (8...15 cm sügavusele). Taimed omastavad mullas olevat fosforit erinevalt: · Head fosforikasutajad omastavad esimesel aastal >20% superfosfaadiga mulda viidud fosforist. Nt. rühvelkultuurid. · Keskmised fosforikasutajad omastavad 11-20%. Nt. teraviljad, kaunviljad. · Halvad kasutajad omastavad <11%. Nt. lina, mais (MAIS kõige lühem anekdoot :D ) KAALIUMVÄETISED Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues olevad erinevad toorsoolade lademed (Venemaal, Saksamaal). Neid on võimalik toota ka mereveest. Mineraalid kaaliumväetiste toorainena: Kloriidsed: sülviin KCl, sülviniit KNaCl, kainiit KCl+MgSO 4, karnaliit KCl+MgCl.
eemaldatakse iga niitega või karjatamisringiga noores rohus rikkalikult sisalduv kaalium, mistõttu muld "pumbatakse" kiiresti tühjaks omastatava kaaliumi varudest. Seega varuväetamine 2-3 aastaks ette heintaimede intensiivsel kasvatamisel ei tule enamikel muldadel arvesse. Mõnikord ei piisa isegi kevadel antud kaaliumist viimase niite normaalseks varustamiseks ning kaaliumi aastanorm tuleb anda jaotatult. Kartul jt. rühvelkultuurid vajavad samuti suures koguses kaaliumi, kuid nende poolt omastatud kaalium eemaldub saagiga sügisel, kusjuures ka kasvu algperioodil omastatud kaalium võib taimes ümber paikneda vastavalt taime vajadustele. See vähendab kaaliumi terava puuduse ilmnemist. Teravilja kaaliumitarve on väike ning ta on suuteline hästi kasutama kaaliumväetiste järeltoimet. Kaaliumi terav puudus võib ilmneda teraviljade puuduliku väetamise korral eelkõige turvasmuldadel.
Seene ettevalmistamine Mulla harimine Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö Külvi eelne väetus Umbrohu tõrje Külvide hooldamine Mulla harimine Sügisene mullaharimine- sõltub kultuurist mida kasvatati, oleneb põllu umbrohtumisest, mulla lõimisest, mulla vailjakusest, kõrre koorimine ja sügiskünd, väetus (fosfor, kaalium, sõnnik, läga, teravilljade künnisügavus 20 cm, rühvelkultuurid 25-30 cm, Külvieelne harimine- kevadine, loob hea keskonna, vastab kultuurinõuetele, tähtis et viidaks läbi varakult, varakult- oder, kaer, suvinisu, Hiljem. Lina, põlduba kartul. Hiljem- mais ja tatar. Külvijärgne hooldamine- sõltub kasvatavast kultuurist, taliviljadega on hooldus suunatud et tõsta orase talvekindlust, vesi tuleb ärajuhtida (vältimaks kahjustusi). Põllurullimine (kivide surumine, parandab seemnete kontakti mullas
• Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata) • Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: • Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. • Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2…3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele neeldumisele on kadu mullast tühine (0,5…2 kg/ha). Kaaliumväetised
rahuldatud taimede vajadused toiteelementide järele kogu taime kasvuperioodiks. Vastavalt väetiste andmise ajale võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks ja suviseks ehk kesaväetamiseks. Andmiseviisilt jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks. Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi. Ka fosforväetisi võib anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid) 2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja lillekultuuride väetamisel. Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm.
sisaldus olla liigniisketes muldades 9% ja seda hapniku arvel . Arvayakse, et see 9% on see piirkonsentratsioon, millest kõrgemale ei saa tõusta, see häiriks elusorganisme. Kui CO2 on juba 0,3%, siis on muld halvasti õhustatud. Mullas võib olla gaase, mida atmosfääris pole (metaan, ammoniaak). Mullad võivad olla väga erineva õustatusega. Ka taimed on õhustatuse suhtes erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumad mulla õhustatuse suhtes on rühvelkultuurid ehk vaheltharitavad kultuurid (kartul), nende kasvuks peab olem aõhuga täidetud osatähtsus kogu pooride mahust 40%. Raskel mulla, savimullal on raske kartulit kasvatada. Liivade ja saviliivadel kasvanud kartul on maitseomadustelt parem. Teraviljade puhul peab õhku olema 20-30% üldisest poorsusest. Kõige vähemnõudlikud on heintaimed-10-20%. Mulla on õhk ja eeskätt hapnik väga oluline, millest sõltub mullas kulgevate protsesside iseloom
mullad huumushorisondi sügavuselt või 2-3 cm sügavamalt). Turvasmullad 25-35 cm sügavuselt (spets. ader). Randaalimine, tasandamine. Vähe lag. turvasmullal rullimine soorulliga -vana kamar on võimalik hävitada ka herbitsiididega (roundup vms.). Kevadel - kultivaator, äke, eelkultuuride kasvatamine - vajalik uudismaade kasutuselevõtmisel, soovitav vana kamara ümberkünnil (uudismaa vajub 2-3 a.) eelkultuurideks rühvelkultuurid, teravili, segatis(suuri saake loota ei maksa) mullaharimine - enne heinaseemne külvi peab muld saama võim. tasane. Kobe peab olema ainult pindmine kiht (2-3 cm) tühikud! Kultivaator, äke, rull (rull eriti oluline turvasmullal) hilise külvi (suvise) korral võib harida korduvalt hea oleks kui muld saaks enne külvi paar nädalat vajuda väetamine - lupjamine tehakse vajaduse korral sügisel (ph alla 5,5 6,0). org. väetis samuti sügisel enne
mullalämmastiku kasutajad. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. Juurte lagunemisel jäävad need toitained mulda ning on hiljem teistele kultuuridele kergesti omastatavad. Bioloogilistest põhjustest hinnatakse kultuuride erinevat mõju umbrohtude ning taimehaiguste ja kahjurite levikule. Põllukultuurid jagatakse vastavalt väärtusele eelviljana gruppidesse. Head eelviljad on rühvelkultuurid ja mitmeaastased heintaimed. Rühvelkultuurid (kartul, mais, sööda- ja söögijuurviljad), eriti need, mida väetatakse orgaanilise väetisega ning kasvuaegselt intensiivselt haritakse. Pikaajaline rühvelkultuuride viljelemine samal kohal võib aga vähendada mulla huumusesisaldust (rohke mullaharimise korral toimub orgaanilise aine ulatuslik lagunemine). Mitmeaastased heintaimed (nii liblikõielised kui kõrrelised)
annaabi.ee 
