Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ


I
SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE


Lepinguõiguse koht õigussüsteemis
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse
valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata
subjektidest ( üksikisik , organisatsioon, riik) ning üksikuid
mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust
õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või
kohalik omavalitsus ) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda.
Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta
õigussuhtesse astub , arvestades seejuures seadusest tulenevaid
piiranguid.
Lepinguõigus võlaõiguse osana
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest
( käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu
olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja
kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus .
Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid
Seaduse dispositiivsus
Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse
põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus
avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi.
Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul.
Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid
poolte kasuks.
Lepinguvabadus
Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida,
kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida
ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud.
Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus
võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.
Lepingu siduvuse põhimõte
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on
võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel.
Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete
asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.
Hea usu põhimõte
Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu
Vasakule Paremale
Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #1 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #2 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #3 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #4 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #5 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #6 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #7 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #8 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #9 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #10 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #11 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #12 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #13 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #14 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #15 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #16 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #17 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #18 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #19 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #20 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #21 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #22 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #23 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #24 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #25 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #26 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #27 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #28 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #29 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #30 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #31 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #32 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #33 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #34 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #35 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #36 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #37 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #38 Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused #39
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lotatimmu Õppematerjali autor
Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi tö

Lepinguõigus
thumbnail
28
docx

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti

Tööõigus
thumbnail
22
docx

Lepingute liigid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............

Õigus alused
thumbnail
22
docx

Lepinguõiguse II KT kordamisküsimused

II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral ne

Lepinguõigus
thumbnail
9
docx

II KT lepinguõigus

II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu ko

Lepinguõigus
thumbnail
136
doc

KASUTUSLEPINGUD

KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss

Õigus
thumbnail
34
docx

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega.

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi

Lepinguõigus
thumbnail
81
pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile

Lepinguõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun