Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused (0)

LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ

I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE

Lepinguõiguse koht õigussüsteemis
Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik , organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust).
Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus ) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub , arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid.
Lepinguõigus võlaõiguse osana
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest ( käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus .
Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid
Seaduse dispositiivsus
Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.
Lepinguvabadus
Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.
Lepingu siduvuse põhimõte
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.
Hea usu põhimõte
Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.
Mõistlikkuse põhimõte
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.
Tavad ja praktika
Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.
Tõlgendamine
Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda . Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte , kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia ). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.
Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.
Praktika tähendab käitumisreegleid, mida pooled on vabatahtlikult pikema aja jooksul oma suhetes kujundanud, kasutanud ja täitnud.
Lepingupooled ei saa lepingus kokkuleppeliselt välistada ülaltoodud õiguse üldpõhimõtete kohaldamist.
Lepingu mõiste ja liigid
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda.
Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine
Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on tehingu tegemise vabaduse piiranguks  lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingut sõlmima . Lepingu sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt , et see on tarbijale kahjulik jne. Vormivabaduse piiranguks on seadusega sätestatud vorminõuded.
Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas:

• Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele.
  
• Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu.
  
• Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse.
  

Lepinguõiguse allikad
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus , tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad.
Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole.
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.
Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.
Lepingute liigitus
Õigusharude alusel
Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud .
Objekti alusel
Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.
Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel
Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)
Kestvuse alusel
Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).
Subjektide rolli alusel
Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud
Tegevusvabaduse alusel
Halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele , ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.
Tsiviilõiguslikud lepingud
Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad:
Võõrandamislepingud
Müügileping , vahetusleping , faktooringuleping , kinkeleping
Kasutuslepingud
Üürileping , rendileping , liisinguleping, litsentsileping , frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud
Kindlustuslepingud
Kahjukindlustus , elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus
Teenuste osutamise lepingud
Käsundusleping , töövõtuleping , maaklerileping , agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused , tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping , ekspedeerimisleping , pakettreisileping , hoiuleping
Toetamislepingud
Elurendis, ülalpidamisleping
Väärtpaberid
Veksel , tšekk
Kompromisslepingud
Seltsingulepingud
Vaikiva seltsingu leping
Võlakohustuse tekkimise alused
Võlakohustus võib tekkida:

• lepingust,
  
• kahju õigusvastasest tekitamisest,
  
• alusetust rikastumisest,
  
• käsundita asjaajamisest,
  
• tasu avalikust lubamisest,
  
• muudest seadusest tulenevatest alustest.
  

II LEPINGU SÕLMIMINE
Eelleping
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus eellepingus sätestatud tingimustel sõlmima lepingu. Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis.
Lepingueelse vastutuse üldpõhimõtted
Kuigi lepinguvabaduse põhimõttest ei ole läbirääkimiste pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustustega jõuda lepinguni, tuleb läbirääkivatel pooltel hea usu printsiibist lähtuvalt käituda teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt. Pooled peavad esitama üksteisele tõeseid andmeid ja teavitama teist osapoolt kõigist asjaoludest, mille vastu võiks lepingu olemust silmas pidades teisel poolel huvi olla. Pooltel võib tekkida lisaks kohustus hoida läbirääkimiste käigus saadud infot salajas. Isegi, kui eellepingut ei sõlmita, on sellistel juhtudel võimalik nõuda usalduskahju hüvitamist . Tegemist on kahjuga, mis tekkis lepingueelsetele läbirääkimistele tuginemisest. Kahju, mis tekkis lepingu sõlmimata jätmisest, ei kuulu hüvitamisele.
Lepingu sõlmimise klassikaline mudel
Leping sõlmitakse pakkumuse ( ofert ) esitamise ja sellele nõustumuse ( aktsept ) andmisega.
Ofert on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, mis väljendab ettepaneku tegija tahet olla pakkumuse vastuvõtmise korral lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus peab olema korrektselt ja aursaadavalt sõnastatud ning lepingu olulisi tingimusi sisaldav lepingu sõlmimise ettepanek. Sellega peab olema võimalik ilma omapoolsete tingimusteta nõustuda. Pakkumus peab olema üldjuhul tehtud konkreetsele isikule, kuid võib olla suunatud ka avalikkusele (konkurss). Ofert kehtib teatud aja jooksul, valmisolek lepingulisteks suheteks sõltub oferdi sisust - kas on siduv või mitte.
Pakkumus kehtib alates selle teatavakstegemise hetkest ning võib olla tehtud:
Kohalviibijatele
Leping on suuline, vastuse saab anda koheselt
Eemalviibijatele
Leping loetakse sõlmituks kui pakkumus ja vastus sellele jõudsid kohale mõistliku aja jooksul. Pakkumus kehtib, arvestades kasutatavate sidevahendite kiirust ning tehingu tegemise asjaolusid
Konkreetsele isikule
Pakkumus esitatakse konkreetsele isikule
Avalikkusele
Pakkumus esitatakse konkursi vormis
Pakkumus lõpeb kui seda ei ole õigeaegselt aktsepteeritud või kui oferent on kätte saanud tagasilükkamise teate.
Aktsept on otsese tahtevalduse või muu teoga väljendatud soov sõlmida leping. Nõustumus peab oma sisult vastama pakkumusele. Kui aktsept on erinev oferdist, loetakse seda uueks pakkumuseks, mille peab teine osapool omakorda aktsepteerima, et leping jõustuda saaks.
Lepingu sõlmimise ajaks loetakse hetke, millal pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Oferendini peab vastus jõudma tema poolt määratud tähtaja jooksul. Kui tegemist ei ole otsese tahteavaldusega, siis loetakse leping sõlmituks, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. Kui lepingus on sätestatud, et leping jõustub teatud tingimuste täitmisel, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Aktseptimise tähtaega on võimalik pikendada aga mitte lühendada.
Tahteavaldus võib olla:

• Esitatud ükskõik millisel viisil, kui seaduses pole ette nähtud teisiti
  
• Otsene, mis sõnaselgelt väljendab soovi tuua kaasa õiguslik tagajärg
  
• Kaudne, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet, tuua kaasa õiguslik tagajärg
  
• Vaikimine või tegevusetus , kui see tuleneb seadusest, isikutevahelisest kokkuleppest või rahvusvahelisest praktikast (nn vaikiv aktsept - tava korras on varem ka nii toiminud , peavad eelnema kindlad õiguslikud tavad)
  
• Jõustunud kohtuotsus, kui isik on kohustatud tahteavalduse tegema ja kohtuotsuses on sellise kohustuse olemasolu tuvastatud
  

Tahteavaldused on lepingupooltele siduvad ning juba esitatud tahteavaldust ei ole lubatud tagasi võtta. Nii pakkumus kui nõustumus on võimalik tagasi võtta kas enne kui adressaat selle kätte saab, või sellega samal ajal. Kui nõustumus on hilinenud, võib seda siiski lugeda õigeaegselt saabunuks, kui sellest viivitamatult teisele poolele teada antakse.
Kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, võib üks lepingupool saata teisele  kinnituskirja , kus on fikseeritud lepingu olulisemad tingimused. Juhul, kui teine pool ei nõustu kinnituskirjas märgituga, tuleb tal viivitamatult esitada omapoolne vastuväide. Kinnituskiri aitab vältida olukorda, kus teine lepingupool ei soovi oma kohustusi täita ning asub hiljem pahatahtlikult väitma, et lepingut ei olnud sõlmitud. Samuti aitab kinnituskiri ära hoida olukordi , kus pooled on üksteist vääriti mõistnud.
Kui pooled on lepingu vormis kokku leppinud, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui sellele on antud ettenähtud vorm. Kui lepingu vormis ei ole pooled kokku leppinud ega see pole seaduses määratud, võib lepingu sõlmida mistahes vormis. Seejuures võib rangemas vormis lepingu alati sõlmida. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne kinnitamine, notariaalset kinnitamist aga notariaalne tõestamine.
Lepingut saab muuta või lõpetada poolte kokkuleppel, vastavalt lepingus kokkulepitule või seadusele.
Kui leping on sõlmitud määramata ajaks võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt.
III LEPINGU SISU JA LEPINGULISED KOHUSTUSED
Lepingu tüüptingimused on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda.
Leping võib sisaldada  lahtisi tingimusi. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.
Välistavate tingimuste korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi , tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi , mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist.
Lepingu tõlgendamine
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe . Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis , mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:

• lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;
  
• tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;
  
• poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
  
• lepingu olemust ja eesmärki;
  
• vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;
  
• pooltevahelist praktikat;
  
• lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;
  
• mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on klõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;
  
• tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;
  
• eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;
  

Lepinguliste kohustuste olemus
Lepingulised kohustused võivad olla kindlaks määratud kas lepingus või sätestatud seaduses. Kohustused võivad tuleneda ka:

• lepingu olemusest ja eesmärgist;
  
• lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast;
  
• lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest;
  
• hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest.
  

Kohustuse subjektid
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:
Osakohustus
Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.
Ühiskohustus
Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita.
Solidaarsuskohustus
Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.
Lepingus sätestatud kohustused võivad olla:
Otsesed
Sätestatud otseselt lepingutingimustes, mis on fikseeritud kirjalikult lepingus või suuliselt saavutatud kokkuleppes. Samuti võivad olla määratud ka seadustes . Otsesed kohustused võivad olla kas põhikohustused või  kõrvalkohustused . Viimaste ülesanne on põhikohustuste ettevalmistamine, läbiviimine või tagamine. Kõrvalkohustused tulenevad eelkõige käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest või leppetrahvi kokkuleppimisest.
Kaudsed
Kaudsed kohustused tulenevad lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte väljakujunenud praktikast, kehtivatest tavadest või hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.
Mittetäielik kohustus
Kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Seda tüüpi kohustused on:

• hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;
  
• kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;
  
• mittetäieliku kohustuse täitmiseks võetud kohustus.
  

IV LEPINGULISTE KOHUSTUSTE TÄITMINE
Täitmise printsiibid. Täitmise tõendamine. Arveldamise viis. Vahendite deponeerimine. Maksmise õiguslikud tagajärjed.
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses. Kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.
Kohustuste täitmise tähtaeg
Kui lepingus on määratud kohustuse täitmise tähtpäev , tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui tähtaega ei ole kindlaks määratud ega tulene võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, arvestades kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda talle kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Võlausaldaja võib selle perioodi jooksul keelduda oma kohustuste täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist või viivise maksmist. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine sellisel juhul ei ole lubatud. Lepingu ülesütlemise ja taganemise õigus tekib alles pärast täiendava tähtaja möödumist.
Võlgnik võib täita oma kohustused ennetähtaegselt ning võlausaldajal ei ole õigus täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui selleks pole õigustatud huvi. Kui kohustusega kaasnes ka intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks antud tähtpäevani, sõltumata sellest, kas kohustus oli ennetähtaegselt tasutud või mitte. Kui intressi maksmise kohustust ei olnud, ei ole võlausaldajal õigust intressi nõuda. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei mõjuta lepingu teise osapoole kohustuste täitmise tähtaegu.
Kohustuse täitmise koht
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega määratud kohas. Kui seda pole määratud, tuleb see täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.
Lepingu kohustuste täitmine
Lepingu täitmisega on seotud lepingu kõik osapooled. Lepingu täitmise kohustuse võib delegeerida ka kolmandale isikule. Sellisel juhul on tegemist lepinguga kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik selle täitmise nõudest.
Lepingu täitmise kohustuse võib asendada mõne muu tegevusega üksnes võlausaldaja nõusolekul. Seda nõuet tuleb järgida isegi siis kui asendus on suurema väärtusega kui esialgne võlgnevus. Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik täitmise eest sarnastel alustel esialgse kohustusega. Kui võlausaldaja võtab täitmise asenduse vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.
Kohustust võib täita  ositi , kui selles on lepingus kokku lepitud või kui võlausaldaja sellega nõus on. Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja ositi täitmisest keelduda, kui see pole vastuolus hea usu põhimõtetega. Kui võlausaldaja on siiski nõus kohustise ositi täitmisega, kannab sellega lisandunud kulud võlgnik.
Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
Rahaliste kohustuste täitmine
Rahalised kohustused võib täita sularahas või muul viisil, kui see on poolte vahel kokku lepitud või seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Kui rahaline kohustus täidetakse riigis, kus võlausaldajal on avatud arvelduskonto , võib võlgnik kohustuse täita, kandes võlgnetava summa sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Kohustused loetakse täidetuks raha laekumisel võlausaldaja kontole. Tšeki või veksli kasutamisel maksevahendina loetakse kohustus täidetuks hetkest, millal võlausaldaja maksevahendi vastu võttis.
Rahaline kohustus tuleb täita nimiväärtuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahalise kohustuse eest tasutav raha peab olema kehtiv selles riigis, kus tasumine toimus. Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav.
Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.
Täitmise tõendamine
Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress . Kui võlausaldaja keeldub kviitungit väljastamast, võib võlgnik tasumisest keelduda kuni kviitungi saamiseni . Sellisel juhul on võlausaldaja kohustuse vastuvõtmisega viivitanud.
Maksmise tulemusena loetakse kohustus makstava summa osas täidetuks
V KOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMISE VAHENDID. KÕRVALKOHUSTUSED
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine.  Tagatis  on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant ), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi:
Käendus
Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.
Garantii
Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.
Käsiraha
Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks . Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.
Leppetrahv
Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline . Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.
Tagada võib nii tekkinud kui ka tulevikus tekkivaid nõudeid.
VI NÕUDEÕIGUSE LOOVUTUS JA VÕLAKOHUSTUSE ÜLEVÕTMINE
Nõude loovutamise lubatavus ja piirangud.
Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikunavõi osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine ). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegiteisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem
loovutamine.
Loovutamisest teatamine
Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
Loovutamise piirangud
Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.
Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes.
Nõude loovutus kui tehing. Tulevikus tekkivate nõuete loovutamise lubatavus. Osa- ja täisnõude loovutus. Nõude mitmekordne loovutus. Kreeditori nõusoleku küsimus.
Ülevõtmise õiguslikud tagajärjed.
Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle aksessoorsed nõuded ehk lepinguga seotud nõuded, ei lähe mitteaksessoorsed nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud.
Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid , mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele võlausaldajale ja esitab enda kaitseks mingisuguse dokumendi ning kui uus võlausaldaja on kaotanud selle tõttu protsessi. Siis võiks tal tekkida kahjunõue nõude loovutaja vastu.
Koos sellega on oluline moment loovutamisest teatamine. Võib kokku leppida, et teatab ka uus võlausaldaja. Rusikareegel on selline, et teatab esialgne võlausaldaja. See annab asjale õiguskindluse.
Kehtib alati printsiip, et kohustuste üleminekul on vajalik võlausaldaja nõustumine. Kohustus võetakse nii, et uus võlgnik astub senise võlgniku asemele. Kohustuste ülevõtja võib esitada kõiki vastuväiteid, milliste õigused olid ka senisel võlgnikul.
Eelnevaga on lähedalt seotud ka lepingu ülevõtmine. Kohaldatakse täpselt samu sätteid, mis ka eelneva punkti puhul. Erinevus on selles, et lepingu järgi lähevad üle kõik õigused ja kohustused. See eeldab seda, et leping ei ole veel lõpetatud või lepingu õiguste ja kohustuste maht on laiem.
Õiguste ja kohustuste ülevõtmine kogumis.
Nõudeõiguse loovutamine tähendab nõude üleandmist ühelt võlausaldajalt teisele. Nõude loovutamine võib toimuda:

• tehingu teel, kus osapooled sõlmivad omavahel nõude loovutamise lepingu;
  
• seaduse jõul;
  
• riigivõimuakti kaudu ( kohtulahend täitemenetluses).
  

Nõuete loovutamise tingimused
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• sõlmitud kehtiv loovutamisleping;
  
• nõue peab eksisteerima;
  
• nõue peab olema määratletav;
  
• nõue peab olema üleantav.
  

Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda terviklikult või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.
Kui nõude loovutamine toimub mitmekordselt, loetakse kehtivaks varasem loovutamine.
Võlakohustuse ülevõtmine
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta teise isiku võlakohustused. Seda võib teha ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid ainult tingimusel, et võlausaldaja sellega nõus on. Võlausaldaja ei või oma nõusolekut tagasi võtta, kui ta pole nõusolekut andes endale sellist võimalust jätnud. Hüpoteegiga seotud kinnisvara ülevõtmisel tuleb pärast uue omaniku kinnisturaamatusse kandmisel sellest kirjalikult võlausaldajale teada anda.
Ülevõtmise tulemusena lähevad kolmandale isikule üle kõik lepingus sätestatud õigused ja kohustused.
Kohustusega ühinemine
Kohustusega ühinemise korral võtab kolmas isik kohustuse üle selliselt, et astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale. Selle võib kokku leppida nii võlgniku kui võlausaldajaga. Kohustusega ühinemisel tekib solidaarsuskohustus
VII LEPINGU MITTETÄITMINE VÕI MITTEKOHANE TÄITMINE, VASTUTUS
Mittetäitmise olemus. Mittekohane täitmine, selle õiguslik tähendus.
Lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid,  kusjuures Pooled on kohustatud rakendama koheseid meetmeid, et ära hoida või vähendada teisele Poolele kahju tekitamist ja tagada võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.
Tsiviilõiguslik lepinguline vastutus.
Lepingu rikkumise korral on vastutuse aluseks lepingust tuleneva kohustuse rikkumine . Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolul.
Vastutuse kohustuslikud elemendid:
Süü- õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte etkkimisel.
Põhjuslik seos- Põhjuslik seos tähendab seda, et isiku õigusvastane käitumine peab ühiskonnakahjuliku tagajärje esile kutsuma.
Kahju olemasolu-
Õigusrikkumine-
Mittesüüline vastutus.
Vastutus tagajärgede eest, mida ta ise ei pruukinud tahta põhjustada
Viivituse õiguslik tähendus.
On õiguskaitsevahend mitteõigeaegse täitmise korral. Võlausaldaja saab võlgnikult viivist nõuda alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus pole viivise protsenti kokku lepitud, tuleb kohaldada võlaõigusseaduse § 94.
Natuuras täitmise printsiip.
Õiguskaitsevahendid lepingu mittetäitmisel.
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetav kohustuse täitmisest keeldud; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda see üles; alandada hinda; nõuda viivist
Täitmise peatamine.
Lepingu ühepoolne lõpetamine ja ülesütlemine .
Ülesütlemine on lepingu lõpetamine etteulatuvalt.
VIII LEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE
Lepinguliste kohustuste lõppemise/lõpetamise alused.
Lepingu lõpetab selles sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine. Lepingu lõpetamine enne selle täitmist on reeglina lubatav kokkuleppel, teatud juhtudel aga ka ühepoolselt. Näiteks lepingust taganemine lepingu rikkumisel teise poole poolt. Kohustuse olulise rikkumise korral võib teine pool lepingust taganemise kõrval nõuda isegi tekitatud kahju hüvitamist kohustuste täitmise asemel. Kestuslepingu võib aga üles öelda. Ülesütlemine on lepingu lõpetamine etteulatuvalt. Taganemisega võib lõpetada lepingu nii, et mõlemad pooled vabanevad tagasiulatuvalt oma lepinguliste kohustuste täitmisest.
Lepingulise kohustuse täitmine.
Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
Tasaarvestus .
Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täits ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokkuteisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
Eri vääringutes väljendatud rahalisi nõudeid võib tasaarvestada vahetuskursiga,mis arvestatakse tasaarvestamise päeva seisuga tasaarvestatava poole tegevuskohas, selle puudumisel aga elu- või asukohas. Tasaarvestamine ei ole lubatud, kui vahetuskursid ei ole turul vabalt kujunenud.
Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või aja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestus on üks olulisemaid lepingulise võlasuhte lõppemise aluseid. Võimalus oma sissenõutavaks muutunud kohustus täita ilma vastava soorituseta, arvestades selle tasa omaenda sissenõutava nõudega võlausaldaja suhtes. Tasaarvestamise õiguslikuks tagajärjeks on nõuete ja vastavalt kohustuste lõppemine, mille tulemusel kustuvad nõuded kattuvas ulatuses ajast, mis neid võis tasaarvestada. Pooled võivad alati ka teisiti kokku leppida.
Võlgniku ja võlausaldaja isiku kokkulangemine.
Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokk langenud, kuid sellel isikul on võlasuhe jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe .
Kui kokkulangemine on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas.
Kui nõudele on seatud pant või muu asjaõigus, siis kehtib nõue pandipidaja või muud asjaõigust omava isiku suhtes.
Poolte kokkulepe.
Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud eoses võlausaldaja loobumisega nõudest.
Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut koheldakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab , et võlasuhet ei ole .
Täitmise võimatus.
Kahjustatud lepingupoole tegelikuks õiguskaitsevahendiks täitmise võimatuse korral ongi kahju hüvitamise nõue. Mille kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast.
Lepingupoolte surm või juriidilise isiku likvideerimine.
Leping lõppeb lepingupoole surma puhul.
Tähtaja saabumine.
Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.
Ühepoolse tahteavalduse alusel lepingu lõpetamine:
Lepingu ülesütlemine on õiguskaitsevahend kestvuslepingute lõpetamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine või „mõjuval põhjusel“ muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevas suhtes.
Taganemine on kohaldatav õiguskaitsevahend, kui on toimunud oluline lepingurikkumine, mida võlgnik pole täiendava tähtaja jooksul täitnud. Kui oluline rikkumine toimus ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
IX SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ERIOSASSE
X TÖÖLEPING
Töölepingu mõiste.
(1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik ( töötaja ) teisele isikule ( tööandja ) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
(2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
(3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Töölepingu erinevus töövõtulepingust.
1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko ;
2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine;
3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad.
Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine.
Töölepinguseaduse rakendusala .
(1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.
(2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
(3) Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (äramuutev tingimus), on tühine.
Töötaja kohustused:
(1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
(3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Tööandja kohustused:
(1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Töötaja vastutuse piirangud.
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.

Töötasu alandamise erisus
(1) Tööandja võib töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik.

Kahju hüvitamise erisus
(1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.
(2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
(3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.
(4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

Varalise vastutuse kokkulepe
(1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
(2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud ;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest
(1) Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma.

Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel
(1) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil.

Tasaarvestamise erisus
(1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks.
Töölepingu lõppemise alused

Töölepingu lõpetamine kokkuleppel
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.

Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel
(1) Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.
(2) Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult.
(3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.

Töölepingu lõppemine töötaja surmaga
Tööleping lõpeb töötaja surmaga.

Töölepingust taganemise keeld
Töölepingust taganemine on keelatud.

Töölepingu lõppemine ülesütlemisega
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel
(1) Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
(2) Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.
(3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks.
(4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks.
XI HALDUSLEPINGUD
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi
Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul:
- kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi;
- kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.
Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi
haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sealhulgas õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks , mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest
XII ASJAÕIGUSLIKUD LEPINGUD
Kinnisasja omandamie leping. Isiklikud servituudid . Reaalkoormatised. Hoonestusõigus . Pandiõiguslepingud. Vallaspant. Hüpoteek.
XIII ABIELUVARALEPING
Abikaasade varasuhted
Abieluvaralepinguga on võimalik:
- valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei saa abieluvaralepinguga ette näha, et uus varasuhe kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt omandatud vara suhtes;
- valitud varasuhe lõpetada – kui lõpetatakse varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varalahusus. Kui lõpetatakse varalahususe varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varaühisus; 
- sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid (nt ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale).
Varaühisus
Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks varaühisuse, on abieluvaralepinguga võimalik:
- tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (nt konkreetne kinnisasi või sõiduk);
- anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale – temal on õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada (sh võõrandada, pantida), arvestades seaduses ja abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos;
- ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses.
Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara juurdekasvu tasaarvestuse, on abieluvaralepinguga võimalik:
- ette näha, et perekonna eluaseme ühise käsutamise nõue ei kehti;
- määrata erinevalt perekonnaseaduses toodust põhivara ulatust ja arvestamist.
Varalahusus
Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara lahususe, ei ole abieluvaralepinguga võimalik seaduses toodud režiimis erisusi luua. 
Sõlminime
Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles abikaasad võivad: 
1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte;
2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või
3) muuta seaduses ettenähtud juhtudel nende poolt valitud varasuhet. 
Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abielu sõlmimist või abielu kestel. Abieluvaralepingu peavad abikaasad sõlmima isiklikult ja notari juures.
Abieluvaralepingul on kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui selle kohta on tehtud kanne abieluvararegistrisse või kui kolmas isik teadis abieluvaralepingu olemasolust.
Lõppemine
Abieluvaraleping lõpeb, kui:
1) üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse;
2) sõlmitakse uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe, või
3) vara juurdekasvu tasaarvestus või varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega.
XIV PÄRIMISLEPING
Pärimise mõiste
Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik.
Pärandi avanemine
Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemisel tekib pärijal õigus pärida.
Pärand
Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga .
Pärimislepingu poolte õigused
Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmisest nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt.
Pärimislepingu mõiste
Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisel. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti.
Pärimislepingust taganemine
Pärimislepingus, millega seadusjärgne pärija loobub pärimisest, võidakse ette näha, et loobunu asemel pärib teine isik. Kui seadusjärgne pärija on pärimisest loobunud kaaspärijate kasuks neid täpsemalt nimetamata, loetakse, et loobutud on nende pärijate kasuks, kes põlvnevad loobunuga ühisest lähemast ülenejast sugulasest. Kui pärandaja ei ole testamendis ega pärimislepingus teinud korraldusi vara suhtes, mille pärimisest seadusjärgne pärija on loobunud, on nimetatud pärandile õigus pärandaja teistel seadusjärgsetel pärijatel .
XV SELTSINGULEPING
Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega .
XVI KOMPROMISSILEPING
(1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
(2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi.
XVII VÕÕRANDAMISLEPINGUD
Võõrandamisleping – üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse.
Müügileping
Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma.
Müügilepingu tunnused:

Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud.

Müügileping on konsensuaalne leping – loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamisest kõigis olulistes tingimustes. Sõlmimisel võetakse kohustus anda vastastikku üle raha ja vara. Sellega hakkab leping kehtima. Mõnikord esitatakse ka vastavad vorminõuded.

Alati kahekülgne leping – müüjal õigus nõuda raha ja kohustus vara üle anda, ostjal kohustus raha maksta ja õigus nõuda vara üleandmist.

Leping on alati tasuline – raha on tasuks omandiõiguse ülemineku eest.
Müügilepingu sõlmimine.
Üldjuhul võivad müüja ja ostja leppida kokku lepingu tingimustes, seda vastavalt oma konkreetsetele vajadustele. Siiski tuleb lepingu koostamisel arvestada nii teatud seadustes ette nähtud tingimusi kui ka turul valitsevaid häid tavasid, mis tulenevad avaliku korra ja moraali normidest.

Seaduslikud tingimused on tarbijate põhiõigusi kaitsev seaduste kogum (erahuvide kaitse). Seetõttu ei või leping sisaldada ebaõiglasi tingimusi ega püüet piirata või vältida tarbija seaduslikke õigusi, samuti ei tohi leping olla tarbijat eksitav.

Avalik kord ja moraal (hea tava) kaitseb põhilisi ühiskonna huve ja/või põhilisi majanduslikke ja moraalseid ühiskonnanorme (üldiste huvide kaitse). Lepingu aluseks ei saa olla ebaseaduslik tegevus.
Kui neid reegleid ei austata, võib lepingust osaliselt või täielikult taganeda.
Üldreeglina aktsepteerib ostja teatud müüja seatud reegleid.
Selleks, et asju lihtsamaks teha, on enamikul müüjatel valmis tüüptingimused, mida rakendatakse lepingute sõlmimisel. Sellest hoolimata tuleks nende lepingu üldsätetega hoolikalt tutvuda ning kontrollida, kas need vastavad eelnevalt kokkulepitule.
Lepingute tüüptingimused peavad olema kooskõlas VÕS §35-45, mille kohaseltei tohi lepingu tingimused kahjustada ebamõistlikult tarbija huve.
Kindlasti tuleb jälgida, et:
lepingus oleksid toodud mõlema osapoole õigused ja kohustused,
need oleksid ka tasakaalus.
Müüja kohustused.
1) kohustus müüdud asi üle anda
2) kohustus tagada omandi üleminek
3) kohustus müüdud asi üleandmiseni alal hoida
4) kohustus üle anda kokkulepitud koguses ja kvaliteediga kaupa
5) kohustus tagada, et asi oleks vaba kolmandate isikute õigustest sellele või teatada nendest ostjale
6) kohustus astuda kohtuprotsessi ostja poolel, kui kolmas isik on esitanud hagi ostja vastu asja äravõtmise kohta
7) kohustus üle anda asja päraldised, eriti dokumendid.
Müügigarantiiks on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.
Garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Müügigarantiist tulenevate õiguste teostamiseks ettenähtud kord ei tohi olla ostjale ebamõistlikult koormav. Müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
Ostja kohustused.
1) kohustus ostetud asi vastu võtta
2) kohustus maksta kokkulepitud ostuhind lepingus sätestatud viisil ja tähtajal
3) kohustus hüvitada müüjale seoses asja hoidmisega tehtud kulutused, kui see oli lepinguga ette nähtud.
Riski üleminek.
(1) Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale.
(2) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega.
(3) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle ka ajal, mil ostja satub viivitusse selle toimingu tegemisega, millega ta asja üleandmisele peab kaasa aitama , eelkõige, kui ta ei võta asja vastu. Liigitunnustega piiritletud asjade müügi puhul ei lähe juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostja viivituse puhul talle üle siiski enne lepinguesemeks olevate asjade eraldamist ja ostjale eraldamisest teatamist.
Müügilepingu rikkumise tagajärjed.
(1) Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
(3) Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist.
(4) Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud .
(5) Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
Oluline müüjapoolne rikkumine
(1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
(2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
Kahju hüvitamise erisused
Ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.

Müügilepingu eriliigid

Energia müük - Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest.
Omandireservatsiooniga müük - Kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega
Tagasiostuõigusega müük - Lepingupooled võivad müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Tagasiostu puhul eeldatakse, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi.
Müük prooviks, näidise või kirjelduse järgi - eeldatakse, et näidis , kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest.
Järelmaksuga müük
Ostueesõigusega müük - Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga.
Tarbijamüük
Ettevõtte müük
Riigivara müük.
Vahetusleping
Vahetuslepingu järgi kohustuvad kaks subjekti vastastikku üle andma vara teineteise omandisse.
Praktikas on vahetuslepinguteks eelkõige nn. Barteritehingud, kus kauba eest ei tasuta mitte rahas vaid muu kaubaga (see asjaolu eristabki vahetuslepingut müügilepingust)
Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab.
Tunnused:
1) vara vahetamine teise vastu;
2) vahetuse tulemusel tekib omand varale;
3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust;
4) konsensuaalne;
5) tasuline;
6) kahekülgne.
Kinkeleping
Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks:
1) vara omandamisest hoidumist;
2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud ;
3) pärandist või annakust loobumist.
Kinkelepingu vorm
(1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest
Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.
Kui kinkija lubas üle anda üksnes liigitunnustega piiritletud asja, mille ta pidi esmalt omandama, ja kui üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele, võib kingisaaja nõuda puudusega asja asemel lepingutingimustele vastava asja üleandmist, kui asja puudus oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu.
Faktooringuleping
Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:
1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
Nõude loovutamisest teatamine
Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest.
Lepingu rikkumine
Kui faktooringu klient rikub faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahel sõlmitud müügi- või teenuse osutamise lepingut, millest tulenev rahaline nõue oli loovutatud faktoorile, ei või faktooringuvõlgnik nõuda faktoorile nõude alusel makstud raha tagastamist, kui faktooringuvõlgnik võib nõuda raha tagastamist kliendilt.
Faktooringuvõlgnik võib kliendipoolse lepingu rikkumise puhul siiski nõuda faktoorilt raha tagastamist, mis nõude alusel faktoorile oli makstud, ulatuses, milles faktoor:
1) ei täitnud kohustust selle nõude osas faktooringu kliendile makse tegemiseks;
2) tegi makse faktooringu kliendile ajal, mil ta teadis või pidi teadma, et faktooringu klient on rikkunud müügi- või teenuse osutamise lepingut.
XVIII KASUTUSLEPINGUD
Rendileping
Rendilepingu järgi kohustub rendile andja andma rentnikule vara ajutiseks kasutamiseks tasu eest. Rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik ) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale ) kuuluvat vara.
Tunnused:

vara antakse valdusse ja kasutusse, omand üle ei lähe. Vara kasutamise alus on võlaõiguslik, see eristab rendisuhet kasutusvaldusest;

antakse kasutamiseks ajutiselt , kuigi tähtaeg võib olla määramata;

lepingu lõppemisel on rentnik kohustatud renditud vara tagastama seaduses ettenähtud seisundis (arvestatakse normaalset kulumisastet) koos kõigi päraldistega;

rendile võib anda ainult asendamatuid ja äratarvitamatuid asju;

alati tasuline leping (tasuta vara kasutamise leping on eraldi reguleeritud);

alati kahekülgne leping;

konsensuaalne leping, pärast kokkuleppe saavutamist on rentnikul õigus nõuda vara rendileandmist.
RENDILEANDJA ALGATUSEL võib rendilepingu lõpetada, kui rentnik:
1) kasutab vara vastuolus lepinguga või vara otstarbega;
2) tahtlikult või ettevaatamatult halvendab vara seisundit ;
3) ei ole tasunud renti kolme kuu jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates, kui lepingus ei ole ette nähtud teist tähtaega;
4) ei tee remonti juhtudel, mil see lepingu järgi kuulub tema kohustuste hulka;
5) ei järgi lepingus ettenähtud tingimusi maa ja teiste loodusobjektide kasutamise kohta.
RENTNIKU ALGATUSEL võib rendilepingu lõpetamist nõuda, kui:
1) rendile andja ei täida oma remondikohustust;
2) rendile andja ei täida oma lepingulisi kohustusi rentniku varustamisel materiaalsete ressursside, sealhulgas seadmetega;
3) renditud vara osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest rentnik ei vastuta;
4) kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt.
Rendilepingu erisused VÕS-s.
Üürileping
Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri.
Üürilepingu tunnused:
1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe;
2) poolteks on üürnik ja üürileandja ;
3) eluruum antakse kasutusse elamiseks ( ergo  jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja);
4) alati tähtaajaline leping
5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
6) üürilepingu sõlmimisele eelnevad reeglina teatud haldusaktid, kuivõrd enamus eluruume kuulub täna riigile või KOV-le.
Üürilepingu esemeks võib olla elamu, omaette korter või muu omaette eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast . Üürilepingu iseseisvaks esemeks ei või olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga ühise sissekäiguga (külgnevad ühendatud toad), kaudselt köetav tuba, samuti abiruumid (köök, koridor jne.).
Nii üürileping kui allüürileping peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis.
Üürile andja kohustused:
1) kohustus anda üürniku kasutusse lepingus kokkulepitud eluruum;
2) kohustus tagada eluruumi korrashoid ja teha remonti. Tagamine tähendab seda, et kui korrashoidmiseks vajalikke toiminguid teostab kolmas isik (N: üürnik), vastutab heakorra eest ikkagi omanik;
Üürniku õigused ja kohustused:
1) kohustus tasuda üüri eluruumi kasutamise eest;
2) õigus eluasemetoetusele;
3) õigus majutada eluruumi oma perekonnaliikmeid;
4) õigus üürilepingu uuendamisele;
5) õigus eluruumi kasutusõiguse vahetamisele üürile andja nõusolekul.
Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine
Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel.
Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada:
1) poolte kokkuleppel;
2) üürniku või üürile andja algatusel;
3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel;
4) eluruumi sundvõõrandamise korral.
5) üürniku ajutine äraolek;
6) üürniku alatine lahkumine .
Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel.
Liisinguleping
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Liisinguandja kohustused
(1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
(2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel.
(3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui:
1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele.
Liisinguvõtja on kohustatud:
1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel ;
2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena;
3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust.
Liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega.
Müüja vastutus
(1) Liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist.
(2) Liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda on liisinguvõtjal õigus teostada üksnes liisinguandja nõusolekul.
Ülesütlemine liisingueseme puuduste või hävimise korral
Liisingueseme hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise korral, samuti juhul, kui liisinguvõtja teostab liisinguandja asemel müüjaga sõlmitud müügilepingust tulenevat õigust lepingust taganeda, võib nii liisinguandja kui liisinguvõtja liisingulepingu ilma etteteatamiseta üles öelda.
Ülesütlemise tagajärjed
1) peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
2) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud , välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud .
Litsentsileping
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).
Kasutusõiguse kehtivuse eeldused
(1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse.
(2) Litsentsisaaja peab litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutama, kui litsentsiandjal on õigustatud huvi, et litsentsilepingust tulenevaid õigusi kasutatakse, eelkõige kui litsentsilepingust tuleneva õiguse olemasolu sõltub selle kasutamisest.
Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja.
Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses.
Litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse üleandmine
Eeldatakse, et litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse võib üle anda üksnes litsentsiandja nõusolekul. Litsentsiandja peab nõusoleku andma, kui seda võib temalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata.
Teabe üleandmine

Litsentsiandja peab mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist andma litsentsisaajale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguse kasutamiseks lepingu alusel.

Pärast lepingu lõppemist peab litsentsisaaja tagastama talle antud dokumendid litsentsiandjale ja hoidma saadud teavet saladuses.
Frantsiisileping
Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule ( frantsiisivõtja ) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele.
Frantsiisiandja kohustused
Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi .
Frantsiisivõtja kohustused
1) kasutama oma tegevuses frantsiisiandja ärilist tähistust;
2) tagama tema poolt lepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteedi samal tasemel frantsiisiandjaga;
3) järgima frantsiisiandja juhiseid, mis on suunatud õiguste kasutamisele frantsiisiandjaga samal alusel ja viisil;
4) osutama klientidele kõiki täiendavaid teenuseid, millega need võiksid arvestada kauba omandamisel või teenuse tellimisel frantsiisiandjalt.
Frantsiisiandja kontrolliõigus
Frantsiisiandjal on õigus kontrollida frantsiisivõtja poolt frantsiisilepingu alusel toodetavate kaupade või osutatavate teenuste kvaliteeti.
Tasuta kasutamise leping
Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks.
Kasutusse andja vastutus
Kasutusse andja vastutab kasutajale tasuta kasutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest üksnes oma tahtluse või raske hooletuse puhul.
Kui kasutusse andja ei teata kasutajale tahtlikult kolmanda isiku õigusest esemele või eseme puudusest, peab ta hüvitama kasutajale sellest tekkinud kahju.
Eseme säilitamise kulud
(1) Kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud.
(2) Kasutajal on õigus võtta ära enda poolt asjale tehtud parendused, kui see on asja kahjustamata võimalik.
Eseme kasutamine
(1) Kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil.
(2) Kasutaja ei või anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta.
(3) Kasutaja ei vastuta kasutusse antud eseme lepingulisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.
Tagastamiskohustus
(1) Kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama.
(2) Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada.
(3) Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist.
(4) Kui kasutaja annab eseme kasutamise üle kolmandale isikule, võib kasutusse andja selle pärast lepingu lõppemist ka kolmandalt isikult tagasi nõuda.
Laenu- ja krediidilepingud
Laenulepinguga kohustub üks isik ( laenuandja ) andma teisele isikule ( laenusaaja ) rahasumma või asendatava asja ( laen ), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
Seda kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine
Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.
Intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata.
Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui:
1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud;
2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi;
3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil.
Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist.
IX TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD
Käsundusleping
Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule ( käsundiandja ) teenuseid (täitma käsundi ), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Volituse andmine
(1) Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.
(2) Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
(3) Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis.
Agendileping
Agendilepinguga kohustub üks isik ( agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.
Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg . Agendiks ei ole isik, kes täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur , kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi. Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
Maaklerileping
Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
Maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud.
Maakler ei või teha käsundiandjale ettepanekut sõlmida leping isikuga, kelle kohta ta teab või peab teadma asjaolusid, mis annavad mõistliku aluse kahelda selles, et see isik täidab lepingust tulenevad kohustused kohaselt.
Maakleri poolt vahendatava lepingupoole nõudmisel võib maakler jätta selle lepingupoole nime lepingu teisele poolele avaldamata.
Maakler peab säilitama oma maakleritegevusega seotud dokumente niikaua , kuni nendel dokumentidel on tähtsus käsundiandja huvide kaitsmisel, mitte aga vähem kui kolm aastat. See ei välista ega piira maakleri seadusest tulenevaid kohustusi raamatupidamisdokumentide säilitamisel.
Maakler peab ajalises järgnevuses dokumenteerima kõik tema vahendusel või osutamisel sõlmitud lepingud. Kui pooled ei sõlmi lepingut kirjalikult, peab maakler enda poolt vahendatud või osutatud lepingu poole nõudmisel sellele poolele viivitamata andma enda poolt allkirjastatud väljavõtte vahendatud või osutatud lepingu tingimustest.
Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu.
Maakler võib lisaks maakleritasule nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud.
Kui maakler on vastuolus maaklerilepinguga olnud tegev ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole kasuks, ei või ta käsundiandjalt nõuda ei maakleritasu maksmist ega kulude hüvitamist. Kui maakler on olnud tegev ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole jaoks, eeldatakse, et maakleritasu tasuvad maakleri vahendatud või osutatud lepingu pooled võrdses ulatuses.
Maakleri vastutuse erisused
(1) Maakler ei vastuta tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest.
(2) Maakler vastutab tema poolt vahendatud või osutatud lepingupoole kohustuste täitmise eest, kelle nime ta ei avaldanud.
Arvelduslepingud
Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja ) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi  maksja ) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.
Makseteenuse lepingu võib sõlmida ka ühekordse maksejuhise täitmiseks (edaspidi ühekordne makseteenuse leping).
Makseteenuse leping võib sisaldada ka maksekonto avamise kohustust ja konto pidamise tingimusi. Eelnimetatud tunnustele vastavat makseteenuse lepingut nimetatakse ka arvelduslepinguks.
Akreditiiviarvelduse mõiste
Akreditiiviarvelduse puhul kohustub akreditiivi avanud makseteenuse pakkuja käsundiandja (akreditiivi avaja ) korralduse alusel või omal algatusel akreditiivi järgi soodustatud isiku kasuks vastavalt akreditiivi tingimustele, eelkõige ettenähtud dokumentide esitamisel, tegema makse või aktseptima ja lunastama kolmanda isiku veksli või täitma muu kohustuse või volitama selleks teist makseteenuse pakkujat (täitev makseteenuse pakkuja). Akreditiivi avanud makseteenuse pakkuja võib samaaegselt olla täitvaks makseteenuse pakkujaks.
Inkassoarvelduse mõiste
Inkassoarvelduse puhul vahendab makseteenuse pakkuja (nõudev makseteenuse pakkuja) käsundiandja korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult (inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse tunnustamine.
Nõudval makseteenuse pakkujal on õigus inkassojuhiste täitmiseks kaasata teine makseteenuse pakkuja (täitev makseteenuse pakkuja).
Maksekäsund
Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta.
Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil.
Maksekäsundi aktseptimine
Maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile.
Maksekäsundi täitmine
Maksekäsundi aktseptinud käsundisaaja kohustub täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse ja võib maksekäsundi järgi soodustatud isiku maksekäsundi täitmise nõudele esitada üksnes selliseid vastuväiteid, mis tulenevad tema suhetest maksekäsundi järgi soodustatud isikuga või maksekäsundi või aktseptimise kehtivusest, mitte aga tema suhetest käsundiandjaga.
Kui maksekäsund on väljastatud dokumendina, peab käsundisaaja täitma maksekäsundist tuleneva kohustuse üksnes juhul, kui dokument talle üle antakse.
Käsundisaaja ei ole kohustatud maksekäsundit aktseptima ega täitma sellest tulenevaid kohustusi üksnes seetõttu, et ta on käsundiandja võlgnik. Maksekäsundi täitmisel vabaneb
Maksekäsundi tagasivõtmine
Kuni käsundisaaja ei ole maksekäsundit aktseptinud või maksekäsundist tulenevat kohustust täitnud, võib käsundiandja maksekäsundi tagasi võtta, isegi kui ta rikub sellega oma kohustusi maksekäsundi järgi soodustatud isiku suhtes. Maksekäsundi tagasivõtmiseks peab käsundiandja teatama sellest käsundisaajale.
Komisjonileping.
Komisjonilepingu mõiste
Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
sõlmimine, subjektid, vorm, tähtaeg. Lepingupoolte õigused ja kohustused. Komisjonilepingu lõppemine/lõpetamine.
Tervishoiuteenuse osutamise leping.
Tervishoiuteenuse osutamise lepingu erisused
Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
subjektid, objekt, põhitingimused VÕS-s
Töövõtuleping
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
Asja üleandmise kohustus
(1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
(2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut.
(3) Kui asja valmistamise puhul on kokku lepitud, et kuni tasu maksmiseni jääb asja omand töövõtjale, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 233 sätestatut.
(4) Kui töövõtja on tarbijatöövõtu puhul jätnud asja tellijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks.
Tasu maksmise kohustus
(1) Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
(2) Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest.
(3) Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
(4) Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
(5) Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
Töö vastuvõtmise kohustus
Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Eelarve ületamine
(1) Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv.
(2) Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud.
(3) Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu.
Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek
(1) Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale.
(2) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.
Töö vastavus lepingutingimustele
(1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
(2) Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi;
2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse;
3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma;
4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada;
 Töövõtja vastutus töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul
(1) Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.
(2) Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.
(3) Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
Töö ülevaatamise kohustus
Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma .
Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
(1) Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.
(2) Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
(3) Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused
(1) Tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui:
1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu;
2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.
(2) Töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada , üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal.
(3) Töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta.
Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina
(1) Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
(2) Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega.
(3) Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
(4) Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.
(5) Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
(6) Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist , välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata tarbijatöövõtu suhtes.
Töövõtulepingu oluline rikkumine töövõtja poolt
(1) Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
(2) Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
Kahju hüvitamise erisused
Tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
Töövõtugarantii ja teenindusest teatamise kohustus
(1) Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi.
(2) Kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija mõistlikult eeldada tehtud töö kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale üleandmise ajal ja tellija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest.
Töö lepingutingimustele mittevastavusest tulenevate nõuete aegumistähtaja algus
(1) Töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab töö valmimisest. Kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest.
(2) Uue töö tegemisel töövõtja poolt algab aegumistähtaeg uue töö valmimisest. Puuduse kõrvaldamisel algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti, alates puuduse kõrvaldamisest.
Tellija viivitus
(1) Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
(2) Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.
(3) Kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.
Töö hävimine, halvenemine või teostamatuks muutumine tellijast tulenevatel põhjustel
Kui töö on puuduse tõttu tellija muretsetud materjalis või tellija poolt töö tegemiseks antud korralduse tõttu enne valmimist, kui aga töö tuli vastu võtta, siis enne selle vastuvõtmist, hävinud, halvenenud või muutunud teostamatuks, võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ning nende kulude hüvitamist, mis tasus ei sisaldu.
Tellija ülesütlemisõigus
(1) Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
Pakettreisileping
Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule ( reisija ) reisiteenuste kogumi ( pakettreis ), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu).
Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud , eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum:
1) veoteenus;
2) majutusteenus;
3) muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa.
Pakettreisiks on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust.
Reisiteenuseid pakkuv isik ei või tugineda lepingutingimusele, mille kohaselt ta ise reisikorraldajaks olemata üksnes vahendab üksikuid reisiteenuseid ( vahendaja ), kui pakkuja reklaami, kataloogide või muude lepingu sõlmimise asjaolude alusel võis lepingu teine pool teda mõistlikult reisikorraldajaks pidada.
Reisija teavitamine enne lepingu sõlmimist
(1) Reisijat tuleb enne lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada üldiselt reisijale esitatavatest passi- ja viisanõudmistest, eelkõige nende dokumentide saamise tähtaegadest, samuti pakettreisiks või sihtkohas viibimiseks kehtestatud tervishoiualastest nõudmistest.
Tüüptingimuste ja reisikinnituse andmine reisijale
(1) Kui reisikorraldaja kasutab pakettreisilepingu alusena tüüptingimusi, tuleb need esitada reisijale enne lepingu sõlmimist.
(2) Reisikorraldaja peab väljastama reisijale viivitamata pärast lepingu sõlmimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis reisikinnituse. Reisikinnitus peab sisaldama kõiki andmeid reisikorraldaja kohta, pakettreisi kestvuse ja toimumise kohta, reisitasu eest saadavad teenused ja muud teenused, infot kohustuslike väljaminekute kohta, viide sellele, et lepingu rikkumise tõttu lepingu ülesütlemiseks peab reisija reeglina andma tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks, teave selle kohta, millise tähtaja jooksul võib reisija esitada lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, samuti kellele sellised nõuded tuleb esitada, andmed võimaluse kohta kindlustada ennast reisikorraldaja lepingust taganemise vastu või abistamiskulude katmiseks, muu hulgas tagasitoimetamiskulude katmiseks õnnetuse või haiguse korral.
Reisija teavitamine enne reisi algust

andmed reisija koha kohta sõidukis, kui reisijale on kindel koht sõidukis ette nähtud;

reisikorraldaja ja võimaliku vahendaja kohalike esindajate nimed, telefoninumbrid ja aadressid, kohaliku esindaja puudumisel aadress ja telefoninumber, kuhu reisija võib raskuste korral abi saamiseks pöörduda ja reisikorraldaja või vahendajaga ühendust võtta.
Kui reisija on piiratud teovõimega isik, tuleb pakettreisilepingu teist poolt või tema nimetatud isikut teavitada, kuidas võib saada vahetu ühenduse reisil viibiva piiratud teovõimega isikuga või isikuga, kes viibimiskohas sellise isiku eest vastutab.
Reisikorraldaja võib reisitasu suurendada üksnes juhul, kui:
1) see võimalus on lepingus otseselt ette nähtud ning lepingus sisaldub reisitasu uue suuruse arvutamise kord ja
2) reisitasu suurendamise vajadus on tekkinud veokulude, sealhulgas kütusehinna, samuti maaletulekutasude, sadamate või lennujaamade sisse- ja väljasõidutasude, teenusega seotud maksude või reisi suhtes kohaldatava raha vahetuskursi muutumise tõttu ja
3) reisitasu suurendamisest teatatakse reisijale ette vähemalt 21 päeva enne reisi algust.
Reisija õigused lepingu muutmise korral
(1) Reisikorraldaja peab reisijale reisitasu suurendamisest või mõne olulise reisiteenuse muutmisest või reisi ärajätmisest ning selle põhjusest viivitamata teatama.
(2) Reisija võib reisitasu olulisel määral suurendamise korral või olulise reisiteenuse olulise muutumise korral lepingust taganeda. Taganemise asemel võib reisija nõuda pakettreisi asendamist vähemalt samasuguse maksumusega pakettreisiga, kui reisikorraldaja saab seda reisijale võimaldada, või pakettreisi asendamist väiksema maksumusega reisiga ja enammakstud reisitasu tagasi maksmist.
Pakettreisilepingu ülevõtmine
(1) Kuni reisi alguseni võib reisija anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle teisele isikule, kes vastab kõigile reisil osalemiseks vajalikele tingimustele. Kui reisija teatab reisikorraldajale või vahendajale üleandmisest mõistliku aja jooksul enne reisi algust, loetakse, et reisikorraldaja on andnud nõusoleku lepingu ülevõtmiseks.
Sel juhul vastutavad lepingu ülevõtnud isik ja üleandja reisitasu maksmise ja lepingu ülevõtmisega tekkivate võimalike lisakulude eest solidaarselt.
Lepingust taganemine enne reisi algust
(1) Enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda.
(2) Kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist. Hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib protsendina reisitasust ette näha lepingus.
Lepingu ülesütlemine reisija poolt
(1) Lepingu olulise rikkumise korral reisikorraldaja poolt reisi kestel võib reisija lepingu üles öelda, kui rikkumist ei kõrvaldata mõistliku aja jooksul pärast sellest teatamist või kui reisijalt ei saa rikkumise tõttu reisi jätkamist mõistlikult oodata.
(2) Reisilepingu ülesütlemise korral kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Ta võib siiski nõuda mõistlikku hüvitist osutatud või reisi lõpetamiseks veel osutatavate reisiteenuste eest, välja arvatud juhul, kui reisijal puudub lepingu ülesütlemise tõttu huvi osutatud või veel osutatavate teenuste vastu.
(3) Reisikorraldaja peab lepingu ülesütlemisel tagama reisijale kokkulepituga samaväärse tagasireisi või reisi muusse kokkulepitud kohta.
Reisikorraldaja vastutus
(1) Reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine.
(3) Kui teenuse vahetu osutaja vastutus on piiratud rahvusvaheliste konventsioonide alusel, võib reisikorraldaja reisija suhtes sellele tugineda.
(4) Kui reisikorraldaja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, peab ta tegema kõik endast oleneva, et anda reisijale raskuste korral viivitamata abi. Sellist kohustust ei ole, kui rikkumine toimus reisija süü tõttu.
Tühine on kokkulepe:
(1) millega välistatakse või piiratakse reisikorraldaja vastutust tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju eest
(2) millega piiratakse reisikorraldaja vastutust reisija surma põhjustamise, talle kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise eest
 Lepingu ülesütlemine vääramatu jõu tõttu
(1) Kui reisiteenuse osutamine muutub võimatuks või oluliselt raskendatuks või ohtlikuks vääramatu jõu tõttu, võib kumbki lepingupool lepingu üles öelda.
(2) Lepingu ülesütlemise korral kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule, kuid võib nõuda mõistlikku hüvitist osutatud või reisi lõpetamiseks veel osutatavate reisiteenuste eest. Reisikorraldaja peab lepingu ülesütlemisel võtma tarvitusele lepingu lõppemisest tulenevad vajalikud abinõud, eelkõige tagama reisijale kokkulepituga samaväärse tagasireisi või reisi muusse kokkulepitud kohta.
(3) Lepingu ülesütlemisel kannavad lepingupooled reisija tagasireisiga seotud lisakulud võrdsetes osades. Muud lepingu ülesütlemisest tekkivad lisakulud kannab kumbki lepingupool ise.
Ekspedeerimisleping.
Mõiste
Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik ( ekspedeerija ) korraldama veose vedamise teise isiku ( saatja ) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
Põhitingimused
Vedamise korraldamine
Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige:
 1) sõiduki ja veotee määramist;
 2)  vedaja valikut;
 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist;
 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist.
Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude vedamisega seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine. Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel. Ekspedeerija peab oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja huvides ning järgima tema juhiseid.
Hoiuleping.
Hoiulepingu mõiste
 Hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama.
subjektid, põhitingimused.
Poolte õigused ja kohustused
Hoidjale põhjustatud kulude ja kahju hüvitamine
Hoiuleandja peab hoidjale hüvitama hoidmise tõttu tehtud kulud, mida hoidja asjaolude kohaselt võis pidada vajalikeks. Kulude hüvitamise ja tasunõude tagamiseks on hoidjal pandiõigus hoiuleantud asja suhtes. Hoiuleandja peab hüvitama hoidjale asja ohtlikkusest tekkinud kahju, välja arvatud juhul, kui ta asja hoiule andmisel asja ohtlikkusest ei teadnud ega pidanudki teadma või kui ta asja ohtlikkusest hoidjale teatas või kui hoidja sellest ise aru sai.
Hoiuleandja õigus asi tagasi nõuda
Hoiuleandja võib igal ajal hoiulepingu üles öelda ja nõuda hoiuleantud asja tagastamist, isegi kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud. Kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud, peab hoiuleandja hüvitama hoidjale kulud, mida hoidja oli teinud kokkulepitud tähtaega arvestades.
Hoidja õigus nõuda asja tagasivõtmist
Kui hoidmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, võib hoidja hoiulepingu igal ajal üles öelda ja nõuda, et hoiuleandja võtaks hoiule antud asja tagasi. Kui hoidmise tähtaeg on kindlaks määratud, võib hoidja nõuda asja tagasivõtmist enne tähtaja möödumist üksnes mõjuval põhjusel.
Pandi seadmine . Lepingu lõppemine/lõpetamine. Hoidmine hotellides.