Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega. (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Õigus - Lepinguõigus

5 VÄGA HEA

Lepinguliste suhete üldiseloomustus
Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest ( käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest.
Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus

Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte
Seaduse dispositiivsus
Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul. Poolkohustuslike normide korral võib kõrvalekalle toimuda vaid poolte kasuks.
Lepinguvabadus
Privaatautonoomia. Võlaõigust läbiv põhimõte. Vabadus valida, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ning millistel tingimustel leping sõlmida. Lepingupooled võivad sõlmida ka selliseid lepinguid, mis ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Samuti annab see vabaduse lepingu sisu ja vormi osas. Lepinguvabadus võib olla teatud juhtudel piiratud seadusega.
Lepingu siduvuse põhimõte
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul.
Hea usu põhimõte
Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud.
Mõistlikkuse põhimõte
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel.
Tavad ja praktika
Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.
Tõlgendamine
Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda . Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte , kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia ). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.

Tühine tehing
Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi (TSÜS § 84 lg 1), tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Tehingu tühisuse alused on sätestatud TSÜS §-des 86-89.

Tehingu tühistamise mõiste
Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu .
(2) Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.

Tsiviilõiguste teostamise viisid

Lepingu mõiste
(1) Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
(2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Lepingu sõlmimine
Lepingu sõlmimise klassikaliseks viisiks on pakkumuse (ehk oferdi ) tegemine ühe poole poolt ja sellele nõustumuse (ehk aktsepti ) andmine teise poole poolt, seega kahe vastastikuse tahteavalduse tegemine. VÕS § 9 lg 1 lõpuosa, mille kohaselt saab lepingut sõlmida ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe, annab võimaluse sõlmida leping mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile.

Lepingute liigitamine
Võõrandamislepingud: Müügileping , vahetusleping, faktooringuleping , kinkeleping
Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping , liisinguleping, litsentsileping , frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud
Kindlustuslepingud: Kahjukindlustus , elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus
Teenuste osutamise lepingud : Käsundusleping , töövõtuleping , maaklerileping , agendileping , komisjonileping, maksekäsund ja arveldused , tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping , ekspedeerimisleping, pakettreisileping , hoiuleping
Toetamislepingud :Elurendis, ülalpidamisleping
Väärtpaberid: Veksel , tšekk
Kompromisslepingud
Seltsingulepingud:Vaikiva seltsingu leping

Lepingueelsed läbirääkimised
(1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.
(2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
(3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.
(4) Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.

Ofert , aktsept
Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (VÕS § 16).
Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Lepingu sõlmimine esindaja poolt
(1) Tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
(2) Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult.
(3) Käesolev peatükk ei reguleeri esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Tüüptingimustel lepingu sõlmimine
Selleks ,et tüüptingimused muutuksid lepinguosaks on vaja kolme tingimuse täitmist:
1. tingimuse kasutaja peab enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimisel neile selgelt viitama ;
2. teisel poolel peab olema võimalus tüüptingimuste sisust teada saada;
3. teine pool peab olema tüüptingimuste kasutamisega nõus.

Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil
(1) Väljaspool äriruume sõlmitav leping on leping, mis sõlmitakse:
1) ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum;
2) ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil vahetult pärast seda, kui ettevõtja on tarbija ja ettevõtja üheaegsel kohalviibimisel pöördunud tarbija poole isiklikult ja individuaalselt kohas, mis ei ole ettevõtja äriruumiks, või
3) ettevõtja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi.
Lepingu sõlmimine sidevahendite kaudu.
Sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui:
2) leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis;
3) ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil.
Sidevahendi kasutamiseks loetakse iga viisi, mis võimaldab teineteisest eemalviibival tarbijal ja ettevõtjal korraldada läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks vajalikku teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses.

Lepinguliste kohustuste allikad
Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus , tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad.
Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole.
Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks.

Lepinguliste kohustuste liigid
Lepinguid saab liigitada erinevalt:
Õigusharude alusel:Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud.
Objekti alusel:Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud.
Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel:Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt)
Kestvuse alusel:Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine).
Subjektide rolli alusel:Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud
Subjektide rolli aluselTsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud
Tegevusvabaduse alusel

Põhi- ja kõrvalkohustused
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant ), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi :
Käendus : Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.
Garantii :Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid ( garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.
Käsiraha :Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks . Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist , arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.
Leppetrahv:Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline . Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.

Lepingu tõlgendamine
Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe . Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis tingimusi teatud tähenduses ja teine osapool pidi seda tähendust teadma, siis tõlgendatakse tingimusi selliselt , nagu esimene pool seda mõistis.
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi;
tõlgendust, mille lepingupooled on samadele tingimustele varem andnud;
poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
lepingu olemust ja eesmärki;
vastaval tegevus- või kutsealal kehtivaid tavasid;
pooltevahelist praktikat;
lepingu konteksti ja vaadeldava tingimuse seotust teiste lepingutingimustega;
mitmetähenduslike sõnade ja väljendite korral mõista neid viisil, mis on kõige paremini kooskõlas lepingu olemuse ja eesmärgiga;
tingimuste tõlgenduse lahknevuse korral eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt tingimus on kehtiv, kui sellest ei teki vastuolu seadusega;
eri keeltesse tõlgitud lepingutekstide korral algselt koostatud teksti;

Lepingute vorminõuded
Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi(vormivabaduse põhimõte, TSÜS § 77). See tähendab muuhulgas seda, et teistsuguse ettekirjutuse või kokkuleppe puudumisel on kehtivad ka suulised tehingud . Seadus või poolte kokkulepe võib aga ette näha teatud vorminõude.
Tehingu vorminõuded:
• kirjalik (TSÜS § 78);
• kirjalikku taasesitamist võimaldav (§ 79);
• elektrooniline (§ 80);
• notariaalselt kinnitatud (§ 81);
• notariaalselt tõestatud (§ 82).

Tehingute kehtetus
Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi , tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi.

Isikute paljusus lepingutes.
Lepinguga sätestsatud kohustuse subjektideks võivad olla kas lepingu osapooled või kolmandad isikud. Viimasel juhul lõpeb kohustus võlgniku suhtes siis, kui kolmas osapool on selle täitnud. Subjektid võivad esineda võlasuhtes kas võlgnike või võlausaldajatena.
Võlasuhtes võib esineda kolme liiki isikute paljusust, mis sõltub nende vahel jagatavatest kohustustest:
Osakohustus:Kohustatud poolel on mitu isikut, kes on kohustatud täitma ainult nendele langeva osa ja kellelt saab nõuda vaid selle osa täitmist.
Ühiskohustus:Kohustused, mida võlgnikud saavad vaid üheskoos täita. Solidaarsuskohustus:Isikud võlgnevad ühe ja sama kohustuse, mida võib nõuda neilst igaühelt eraldi aga ka kõigilt või mõnedelt üheskoos.

Lepinguliste kohustuste täitmise üldised põhimõtted
Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning võtta arvesse kehtivaid tavasid ja praktikat. Kohustus tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, kokku lepitud kvaliteediga ja ulatuses.

Kohustuse rikkumise mõiste
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

.Õiguskaitsevahendite kohaldamise süsteem
(1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
1) nõuda kohustuse täitmist;
2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
3) nõuda kahju hüvitamist;
4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
5) alandada hinda;
6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kahju hüvitamise nõude esitamine
Rahalise kohustuse puhul saab täitmist nõuda alati (VÕS § 108 lg 1). Rahalise kohustuse täitmine ei saa
kunagi olla õiguslikus mõttes võimatu.
Mitterahalise kohustuse täitmist saab nõuda juhul, kui
• kohustuse täitmine ei ole võimatu;
• kohustuse täitmine ei ole võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas ;
• võlausaldaja ei saa mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletavat tulemust muust allikast;
• kohustuse täitmine ei seisne isikliku iseloomuga teenuse osutamises või töö tegemises.

Kahju hüvitamise eesmärk ja viis, kahjunõude sisu
Reeglina toimub kahju hüvitamine rahas ning täpsemalt ühekordselt makstava summana, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral aga perioodiliste maksetena. Need reeglid ei kehti juhul, kui vastupidine on kahju iseloomust tulenevalt mõistlik (§ 136).
Seaduses või lepingus võib ette näha ka kahju hüvitamise muul viisil (§ 136 lg 5). Näiteks sätestab § 1047
lg 4, et ebaõigete andmete avaldamise korral saab kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult
nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul.
Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Lepinguliste kohustuste lõppemine.
Lepingulise kohustuse täitmine.
Lepingu täitmisega loetakse lepingu eesmärk saavutatuks. Leping lõppeb alles siis, kui kõik võlasuhte pooled on täitnud oma kohustuse. Vajalik on, et need kohustused oleksid täidetud nõuetekohaselt. Kohustused peaksid olema täidetud heas usus tegutsed mõistlikult ning tavasid ja praktikat arvestades.
Tasaarvestus.
Lepinguline kohustus võib lõppeda ka tasaarvestusega. See tähendab võla ja nõude vastastikust kustutamist.
Tasaarvestamise tingimused: 1) arvestada saab samaliigilisi nõudeid 2) tasaarvestamiseks esitatud nõue peab olema vastunõue, s.t. nõue peab oleme sissenõutav ja mõlema nõude täitmise tähtaeg peab olema saabunud või kui nõude esitamine on lubatud igal ajal, siis nõude esitamisest alates.
Poolte kokkulepe lõppemise alusena
Kokkulepe mille tulemusel kreeditor loobub oma nõudest ja vabastab võlgniku kohustuse täitmisest. Kohustuse lõppemisega langeb ära võlasuhte alus ja seega ka leping lõppeb. Poolte kokkuleppel võib lõpetada kõiki kohustisi v.a. need mis tekkivad seaduse alusel. N. elatisraha maksmine . Samuti terviserikkest tuleneva kahju tekitamine. Selliste kohustuste lõpetamine kokkuleppel on kehtetu ja tühine. Juriidiliselt toimub ühe kohustuse lõppemine samaaegselt uue kohustuse tekkimisega.
Lepingupoole surm või juriidilise isiku likvideerimine
Kuna võlasuhte üheks kohustuslikuks koostisosaks on subjektide olemasolu, siis subjektide puudumisel puudub ka võlasuhe .
Võlasuhe ei lõppe kui kadunud subjekti asemele astub tema õigusjärglane. Kui aga lepingust või seadusest tulenevalt on kohustused seotud otseselt võlgniku või võlausaldaja isikuga , siis lõpeb leping vastava lepingupoole surma puhul.
Võlgnik peab ise kohustuse tagama.
Võlgnik peab just sellele võlausaldajale täitma.
Juriidilise isiku likvideerimisel tema kohustused lõppevad, kui on õigusjärglane olemas, siis lähevad talle üle.
Tähtaja saabumine
Kui kohustus on seotud kindla tähtajaga, siis lõppeb kohustus tähtaja saabumisega.
Leppetoiming
Leping millega vaieldav või muidu kohustusi tekitav õigussuhe uuendatakse osaliste vastastikuse järelandmise tulemusena vastuvaidlematuks ja kahtlusetuks.

Tagatised ja kõrvalkohustused
Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. Tagatis on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine

Käendus, käendussuhtes osalevad isikud
Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega.

Käendaja kohustuse tekkimine
Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
(2) Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Garantiileping
Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garant võib sellisel juhul esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (garantii tähtaeg on möödas, nõue ületab garandi vastutuse jms.). Kui garant on oma kohustuse täitnud, tekib tal regressiõigus võlgniku vastu ainult siis, kui selle kohta on sõlmitud nendevaheline kokkulepe. Garandi kohustus lõpeb, kui ta täidab garantiis märgitud kohustused, garantiitähtaeg on möödunud või võlausaldaja loobub garantiist. Erinevalt käendusest ei sõltu garantii kehtivus sellest, kas põhileping kehtib või kas kohustus on juba täidetud.

Käsiraha
Ühe lepingupoole antud rahasumma või liigitunnustega asjad lepingu tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahalepingus tuleb märkida, et üleantav raha on käsiraha, mitte ettemaks. Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Käsirahaleping peab olema põhilepinguga samas vormis. Käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Kui täitmine ei ole võimalik, tuleb käsiraha tagastada. Kui leping lõpetatakse käsiraha andnud poole süül, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saaja nõuab kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.

Leppetrahv
Lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus ette nähtud rahasumma. Leppetrahv võib olla ka mitterahaline. Lisaks leppetrahvile on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kohustuse täitmist. Leppetrahvi tohib nõuda vaid siis, kui sellest on teisele poolele viivitamatult teada antud ning kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav.

Nõude loovutamise mõiste ja liigid
Nõude loovutamise eesmärk on võlausaldaja vahetus. Loovutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
sõlmitud kehtiv loovutamisleping;
nõue peab eksisteerima;
nõue peab olema määratletav;
nõue peab olema üleantav.
Võlausaldaja võib oma nõude võlgnikust sõltumata anda üle teisele isikule. Nõuet ei saa loovutada, kui seda keelab seadus või ei ole seda võimalik teisele isikule üle anda ilma kohustuse sisu muutmata. Samuti ei saa loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.
Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt täpselt määratletavad.
Kui nõude loovutamine toimub , loetakse kehtivaks varasem loovutamine.

Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed
(1) Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid , muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada.
(2) Senine võlausaldaja peab uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist.

Võlgniku kaitse nõude loovutamise korral
1) Võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
(2) Võlgnik ei või uue võlausaldaja vastu esitada vastuväiteid tulenevalt lepingu rikkumisest, millega välistati või piirati võlausaldaja õigust nõuet loovutada, samuti ei või ta sel alusel nõuet tasaarvestada.
(3) Võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui:
1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ;
2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi.

Kohustuse ülevõtmise tingimused
Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.

Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi.
Tsiviilõigusliku lepingu puhul on osapoolteks eraõiguslikud isikud või üheks osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele , ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.

Võõürandamislepingud,nende iseloomustamine
Võõrandamislepingute esemeks on esemete tasuline või tasuta üleandmine ühelt isikult teisele. Põhilisteks lepinguliikideks on siin müügileping ja vahetusleping kui tasulised võõrandamislepingud ning kinkeleping kui tasuta võõrandamisleping.
Müügilepingu mõiste. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1).
Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
Kinkelepingu mõiste. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259). Kinkeleping on tasuta leping. Sellest tuleneb kinkija vastutuse piirang kingitud eseme puuduste eest §-s 264.
Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti (näiteks kinnisasjade puhul vajalik notariaalne tõestamine, AÕS § 119). Vorminõude järgimatajätmine ei too kaasa kinkelepingu tühisust, kui leping täidetakse, st kink üle antakse ning ka omand üle kantakse.
Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele
isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:
1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma .

Kasutuslepingud,nende iseloomustus
Kasutuslepingute ühiseks tunnuseks on ühele isikule kuuluvate esemete kasutusse andmine teisele isikule, kusjuures see võib toimuda nii tasuliselt kui ka tasuta. Tähtsamateks lepinguliikideks on siin üüri-, rendi-, litsentsi-, liisingu-, tasuta kasutamise ning laenuleping.
Üürilepingu mõiste. Üürilepinguga kohustub üks isik ( üürileandja ) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271).
Rendilepingu mõiste. Rendilepinguga kohustub üks isik ( rendileandja ) andma teisele isikule ( rentnik ) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS § 399).

Lepingud teenuste osutamiseks
Sellesse lepingute gruppi kuuluvad lepingud, mille eesmärgiks on mingi teenuse osutamine teisele isikule.
Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsundusleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, tööleping , arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövõtuleping, veoleping, speditsioonileping,pakettreisileping ja hoiuleping. Kõik need lepingud on põhimõtteliselt jaotatud kaheks selle alusel, kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks. Töö tegemisele suunatud lepingute jaoks on nn üldlepinguks käsundusleping.
Meie õppeprogrammi raames käsitleme teenuste osutamise lepingutest ainult käsunduslepingut ning töövõtulepingut.
Käsundusleping.
Mõiste. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule ( käsundiandja ) teenuseid (täitma käsundi ), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619).
Käsunduslepingu kasutusalad:
• Käsunduslepinguga on tegemist juriidilise isiku ning selle juhtorgani liikme vahel sõlmitava lepingu puhul. Töölepingu seaduse § 7 p. 10 kohaselt ei laiene juhatuse liikmele tööseaduste töötajat kaitsev regulatsioon (nt piirangud töölepingu lõpetamisel jne). Juriidilise isiku juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus määratakse kindlaks poolte vastastikused õigused ja kohustused(eelkõige juhatuse liikme kohustused juriidilise isiku juhtimisel, näiteks kohustus teha teatud tehinguid ainult nõukogu või üldkoosoleku nõusolekul, samuti võib seal olla ette nähtud teatud hüvitis lepingu lõpetamise puhuks, ametiauto kasutamise võimalus, jne).
• Teine praktiline tähendus on käsunduslepingul esinduse puhul, kus ta sageli moodustab esinduse aluseks oleva sisesuhte esindatava ja esindaja vahel.
• Ka advokaadiga sõlmitav leping (nt kliendi esindamiseks kohtuvaidluses) on oma olemuselt üldreeglina käsundusleping ( advokaat ei saa garanteerida tulemust, st kohtuvaidluse tulemit, vaid üksnes kohustuda kliendi huve võimalikult hästi kaitsma).
Käsundisaaja kohustused.
Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundajale lojaalselt ja käsundi iseloomust tulenevalt vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab püüdma täita käsund vastavalt võimetele käsundaja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimist käsundaja varale. Käsundi täitmisel peab käsundisaaja põhimõtteliselt järgima käsundaja juhiseid, samuti peab käsundisaaja käsundajat informeerima kõikidest olulistest asjaoludest ning viimase nõudel teavitama teda käsundi täitmisest.
Huvide konflikt.
Kui käsundi esemeks on tehingu tegemine või muul viisil käsundajale teenuse osutamine tema asjade ajamisega käsundaja varaliste huvide järgimiseks, võib käsundisaaja olla samaaegselt tema poolt käsundaja jaoks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui tehingu sisu on niivõrd selge, et huvide konflikt on välistatud. Antud säte puudutab ainult käsunduslepingu poolte vahelist suhet. Väljapoole, kehtivusega kolmandate isikute suhtes korrespondeerub sellele esindaja huvide konfliktis tehtud tehingu regulatsioon TsÜS-s.
Käsundisaaja väljaandmiskohustus.
Käsundisaaja peab käsundajale välja andma või loovutama kõik käsundi täitmiseks saadu, mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud, samuti selle, mis ta seoses käsundi täitmisega saab või loob. Näiteks palute naabril teie äraolekul lilli kasta ning annate talle oma korterivõtmed, mida tahate naastes tagasi saada. Praktikas olulisemad on siin juhtumid, kus käsundiandja annab käsundisaajale ülesande osta/müüa tema nimel mingeid kaupu ning annab talle selleks ka vastava esindusõiguse. Sellisel juhul peab käsundisaaja/esindaja andma käsundiandjale välja asja müügist saadud tulu või kaupade ostmise korral need kaubad .
Näide: A annab B-le ülesande müüa tema auto ning annab talle ka vastava volikirja. Auto müügil peab ta järgima A juhiseid (VÕS § 621) ning müügist saadud raha A-le välja andma (§ 626 lg 1).
Käsundiandja kohustused: eelkõige tasu maksmine, kui selles oli kokku lepitud. Kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma kutse- või majandustegevuses (näiteks advokaat advokaadilepingut täites), loetakse tasu käsundi täitmise eest vaikimisi kokku lepituks. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, kuulub tasumisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Samuti peab käsundaja hüvitama käsundisaajale kulutused, mis viimane on teinud käsundi mõistlikuks täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikeks pidada ning vabastama käsundisaaja tema poolt käsundi täitmisel võetud kohustustest.
Näide: palute naabril oma äraolekul kassi eest hoolitseda. Naaber teeb kulutusi kassi toidule, samuti viib ta pärast autoõnnetust arsti juurde ning saab arstilt arve. Teie peate maksma kinni kassi mõistlikud toidukulud, samuti tasuma loomaarsti arve.
Töövõtuleping.
Mõiste ja poolte kohustused
Mõiste. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
Töövõtuleping on põhiline tulemusele suunatud leping. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja saavutama mingi tulemuse, näiteks valmistama juubelitordi või kingad , ehitama maja jne. Töövõtjal tekib tasu saamise õigus alles siis, kui ta on ettenähtud tulemuse saavutanud; ei piisa sellest, et ta on tulemuse nimel lihtsalt hoolikalt tööd teinud (see on üks oluline erinevus töölepingust).
Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused, näiteks: tööd tellija rajatistel (installeerimine, puhastamine, hooldus ) või tellija asjade suhtes (näiteks sõiduauto või kodumasina parandamine), aga ka vaimse tegevusega saavutatavad tulemused nagu ekspertiis, tõlge, turu-uurimus. Samuti näiteks juuksuri või rätsepa teenused. Sageli on aga väga raske eristada, kas lepinguga lubati just mingit tulemust, st kas tegu on töövõtuga või mitte. Näiteks raviteenuse lepinguga ei saa arst garanteerida tulemust, st seda, et tema patsient tõesti terveks saaks, ta saab vaid kohustuda andma endast parim patsiendi ravimiseks. Problemaatiline on arhitektiga või advokaadiga sõlmitava lepingu liigitamine (esimesel juhul pigem töövõtt, advokaadi puhul seevastu reeglina käsundusleping).
Samuti nagu müügilepingute puhul, kasutatakse ka töövõtulepingute sõlmimisel sageli tüüptingimusi. Seetõttu on seaduse regulatsioon suhtelis elt üldine, sobimaks kõigile erinevatele vormidele ning praktikas saavad äärmiselt tähtsat rolli mängima just ühe või teise poole poolt välja töötatud tüüptingimused ning nende lubatavuse kontroll.
Töövõtja kohustused. Kui töövõtja valmistab asja tema poolt muretsetud materjalist, peab ta valmistatud asja tellijale üle andma ja võimaldama talle omandi asjale.
Töövõtja poolt muretsetavast materjalist valmistatava tööga tegemist näiteks valmistatava mööbli või pealdistega trükipaberi tellimisel – siin kuuluvad vastavad asjad algselt töövõtjale ning sellest ka omandi üleandmise kohustus.
Kui tööd tehakse tellija asjal (näiteks tema auto või televiisori parandamine, tellija riidest õmmeldav ülikond, aga ka maja ehitamine tellija kinnisasjale), kuulub asi ka töö tegemise ajal edasi tellijale ning seetõttu siin omandi ülekandmise kohustust pole.
Tellija põhikohustuseks on maksta kokkulepitud tasu, kusjuures, kui töö valmistamist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, loetakse tasu töövõtjale vaikimisi kokkulepituks ning selle suuruseks on antud töö eest tavaline või vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tasunõue tekib töö valmimisel, kui aga töö tuleb vastu võtta, siis alates töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest (§ 637 lg 3, 4). Töö vastuvõtmine kuulub samuti tellija kohustuste hulka
Sageli peab tellija lepingu kohaselt tegema töövõtjaga olulisel määral kaastööd, näiteks muretsema materjali, tegema projekti, andma mingit informatsiooni või juhiseid, ilmuma proovi jne. See tellijapoolne kohustus võib olla niivõrd oluline, et töövõtjal on ilma tellijapoolse tegevuseta võimatu oma töö valmis teha. Sellisel juhul annab § 652 töövõtjale kahju hüvitamise, olulise lepingurikkumise korral aga teatud juhtudel isegi kogu tasu (va säästetud tööjõuga mujal omandatav summa) nõudmise õiguse.
Töövõtulepingu regulatsioon on mitmetes punktides sarnane müügilepingu omaga . Täpselt nagu ostja ei pea ostuhinda tasuma enne, kui tal on olnud võimalus ostetud asi üle vaadata ning avastada selles võimalikud puudused, ei pea ka töövõtulepingu puhul tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud töövõtulepingute puhul on tellija töö ülevaatamiseks ning puudustest teatamiseks kohustatud (§ 643, 644), vastaselt juhul kaotab ta oma õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse. Samuti on õiguskaitsevahendite regulatsioon maksimaalselt ühtlustatud müügilepingu vastavate sätetega, et vähendada konkreetse lepingu kvalifitseerimisest tulenevate tagajärgede erinevust (nii on valmis maja võõrandamisel tegemist müügilepinguga, kui maja aga alles hakatakse ehitama, siis töövõtuga; ostja/tellija õigused ei tohiks oluliselt erineda lihtsalt seetõttu, et lepingu sõlmimise hetk oli erinev).
Riisiko üleminek. Töövõtja kannab juhusliku hävimise riisikot kuni töö valmimiseni (§ 640). Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni: § 638 2. lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmistehtud tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riisiko üleminekutagajärjeks on, et tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast riski üleminekut tellija le. Ning vastupidi, kui töö hävib enne riisiko üleminekut, siis töövõtjal tasunõuet ei ole, vaid ta peab selleks töö uuesti tegema.
Töö vastavus lepingutingimustele.
Ka töövõtulepingu puhul tekitab eelkõige probleeme just tehtud töö mittevastavus tellija ootustele, st olukord, kus töö on puudustega. Tegemaks kindlaks, kas töövõtja on töö kvaliteedi osas oma kohustusi rikkunud, tuleb jällegi tugineda eelkõige lepingus kokkulepitule, vastava regulatsiooni puudumisel aga §-s 641 sätestatule
Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis . Rõhuasetus on siinkohal just töövõtja, kes on reeglina vastava ala professionaal ,kontrollimiskohustustel. Nii ei saa näiteks vannitoa plaatija , kui plaadid sobimatu liimi tõttu nädala aja pärast seina pealt maha tulid, tugineda sellele, et liimi muretses korteriomanik. Plaatija, kes erinevalt korteriomanikust peab olema kursis erinevate materjalide omaduste ja kvaliteediga, peab eelnevalt kontrollima, kas talle antud liim (aga ka aluspind või plaadid ise) sobivad vastava töö tegemiseks.
Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas riisiko ülemineku ajal tellijale, isegi kui lepingutingimustele mittevastavus ilmneb alles pärast seda (§ 642). Tarbijatöövõtu korral eeldatakse kuue kuu jooksul töö tellijale üleandmisest ilmnenud puuduste puhul, et need on tekkinud juba enne töö üleandmist, välja arvatud juhul, kui selline eeldus oleks vastuolus töö või puuduse olemusega.
Tellija õiguskaitsevahendid töö lepingutingimustele mittevastavuse korral
Tellija saab kasutada kõiki VÕS §-s 100 nimetatud õiguskaitsevahendeid järgmiste erisustega:
• täitmise, st töö parandamise või uue töö tegemise nõue (§ 646).See nõue on tellijal juhul, sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi , arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Muu kui tarbijatöövõtu puhul saab uue töö tegemist nõuda ainult juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega. Sealjuures loetakse oluliseks lepingurikkumiseks (lisaks §-s 116 loetletud asjaoludele) ka parandamise või uue töö tegemise ebaõnnestumisest või sellest alusetult keeldumist (§ 647). Oluline on, et kõik töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulutused, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud kannab töövõtja.
• tellija ülesütle misõigus (§ 116 lg 6, § 647 ja 655)
Tellija võib töövõtulepingu põhimõtteliselt igal ajal üles öelda (§ 655). Pärast ülesütlemist on aga töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
Samuti on tellijal õigus lepingust taganeda (kestvuslepingu puhul leping üles öelda) töövõtjapoolse olulise lepingurikkumise korral. Täiendavad olulise lepingurikkumise juhud lisaks §-s 116 toodule sätestab töövõtulepingu puhul § 647.
• kahju hüvitamise nõue (§ 115)
Erisuse sätestab töövõtulepingu puhul § 649.
• hinna alandamine (§ 112)
Piirangud sätestab § 648.
Oluline on meeles pidada, et tarbijatöövõtulepingute (§ 635 lg 4) puhul on õiguskaitsevahendite osas seaduses sätestatuga võrreldes tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised (§ 657 lg 1).

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 198 allalaadimist

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #1

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #2

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #3

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #4

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #5

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #6

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #7

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #8

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #9

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #10

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #11

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #12

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #13

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #14

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #15

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #16

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

198 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

generalboy Õppematerjali autor

Siin on lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega.

Sarnased õppematerjalid

docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks k

Lepinguõigus

doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

Lepinguõiguse allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse määrused (teeninduseeskirjad, sõitjateveoeeskirjad, vara võõrandamise kord) ja kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta.

Lepinguõigus

docx

Lepinguõiguse kontrollküsimused

Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus - Leping kujuneb vähemalt kahe osapoole vahel, kus lepingu sõlmimine on vabatahtlik ning millega on nad kohustatud tegema midagi või tegemata jätma. Kui lepingut rikutakse ja seda ei täideta, siis on võimalus leping üles öelda või teine osapool kohtusse kaevata. Lepingulistel suhetel on õiguskaitse iseloom. 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte - 1. 1) Seaduse dispositiivsuse põhimõte - õigus leppida teisiti kokku, kui on seaduses ette nähtud 2. 2) Hea usu põhimõte - Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja au

Lepinguõigus

pdf

Juhtimine ja õigus III õppevahend

Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat

Juhtimine

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem

ppt

Võlaõigusseadus

Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleneb ühe isiku kohustus (võlgnikdeebitor), teha teise isiku (võlausaldaja kreeditor) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt:

Võlaõigus

docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhete peamiseks tekkimise aluseks on ennekõike leping, samas võib võlasuhe tekkida inimeste vahel ka muudel alustel, kui lepingust. Võlaõiguses kehtivad põhimõtted Lepinguõigus, nii nagu iga õigusvaldkond, tugineb teatud üldistele põhimõtetele, mida tuleb teada ja arvestada nii seaduste tõlgendamisel kui ka rakendamisel. Olulisemad lepinguõiguse üldprintsiibid on sätestatud VÕS-s ja TsÜS-s. Võlaõiguses kehtivad peamised põhimõtted on järgmised: 1. Lepinguvabaduse põhimõte; 2. Dispositiivsuse põhimõte; 3. Hea usu põhimõte; 4. Mõistlikkuse põhimõte; 5. Abstraktsiooniprintsiip; 6. Lepingu siduvuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 võivad pooled sõlmida lepinguid, mida ei ole seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus.

Võlaõiguse üldosa