Lepinguo�igus kollokviumid (0)

Lepinguõigus kollokviumid



Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügilepingu kehtetus ei too abstraktsioonipõhimõtte kohaselt automaatselt kaasa müügilepingu täitmiseks tehtud käsutustehingu kehtetust. → üks ei sõltu teisest! Lahutamispõhimõtte kohaselt tuleb kohustus- ja käsutustehingu kehtivust kontrollida eraldi ning eelkõige teha kindlaks, kas müügilepingu kehtetuse kaasa toonud asjaolu mõjutab ka käsutustehingu kehtivust. Tarbijalemüügi tunnused 3 tk ○ müügilepingu objektiks on vallasasi ○ ostjaks on tarbija ■ füüsiline isik, kelle jaoks müügilepingu sõlmimine ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega ○ müüja tegutseb oma majandus- või kutsetegevuse raames ■ ettevõtja VÕS § 1 lg 6 Seega on tarbijalemüügi omapärane spetsiifiline objekt ning spetsiifilised pooled. Tarbijalemüügi puhul ei saa tegemist olla kinnisasjaga ega mittekehalisega esemega. Müügilepingu ese ● Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi TsÜS § 49


● Müügilepingu esemeks ei pruugi alati olla asjad – VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid vastavalt ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümisele. ● Tihti ei saa kehaliste esemete müümist reguleerima mõeldud sätteid kohaldada otse mittekehaliste asjade puhul, seega kohaldatakse sätteid vastavalt. ○ Sätete vastav kohaldamine müügilepingus mittekehalise eseme müügi korral mõeldakse sätete kohaldamist analoogia alusel ehk võimalikus ulatuses ning mõistlikul viisil. ○ Nt õiguste puhul ei saa kohaldada ülevaatamise kohustust ja juhusliku hävimise (§ 214, 219) Müügilepingu eristamine sarnastest lepingutest ● Müük ja kinge; müük ja vahetus; müük ja krediidileping; müük ja teenuse osutamine ● Müügilepingu eristamine teenuse osutamise lepingutest võib tekkida probleemiks juhul, kui müügilepingu esemeks on asi, mille teine pool alles kohustub valmistama ning tasu eest võõrandama. ● Müügilepingu eristamine tarbijalemüügilepingutest on oluline, sest kasutame eri sätteid – § 237 sätted on imperatiivsed ● Tarbijamüügilepingu esemeks on alati vallasasi! ● Kuidas teha kindlaks, kas suurem osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega? ○ VÕS § 208 lg 2 kohaselt tuleb kindlaks teha, kas lepingus domineerib eelkõige asja võõrandamise või valmistamise komponent. ■ Näiteks kui töö maksumus ületab asja valmistamiseks vaja mineva materjali väärtust, siis on tegemist teenuse osutamise lepinguga ehk eelduslikult töövõtulepinguga. Kui materjal on kallim kui töö maksumus, siis on tegu pigem müügilepinguga. ■ Kui asja valmistamise ja võõrandamise komponent on lepingus teineteisest selgelt eristatavad, võib lepingut lugeda ka segatüüpi lepinguks ● nt ostad maatüki, aga keegi tahab sinna peale ehitada kinnistu ● Individuaaltunnustega asi vs liigitunnustega asi ○ Lepingu kvalifikatsioon sõltub lepingu alusel valmistatava asja omadustest, eelkõige sellest, kas tegu on individuaaltunnustega või liigitunnustega asjaga. ■ Liigitunnustega asja puhul ei ole asja valmistamise komponent lepingus domineeriv, seega tuleks liigitunnustega asja valmistamise puhul leping lugeda müügilepinguks.


■ Individuaaltunnustega asja puhul on domineeriv asja valmistamise (töö) komponent ja seega tuleks leping lugeda teenuse osutamise lepinguks. ● Olulisus (vastutust piiravate kokkulepete võimalikkus) ○ töövõtu- ja müügileping on väga sarnased – suunatud teatud tulemuse saavutamisele, vastutus, rikkumine ○ oluline on eristada, sest müüja peamine kohustus on asi võõrandada, tööandja peamine kohustus on tulemuse saavutamine ■ töövõtulepingu puhul oluline sest tööandja vastutab oma töötajate eest (§ 133), müüja ei vastuta. Ühe puhul on oluline tulemuse saavutamine, teise puhul ainult asja võõrandamine Müüja kohustused / asja üleandmise kohustus ● Müüja põhikohustused tulenevad VÕS § 208 lg-st 1: ○ müügilepingu esemeks oleva asja üleandmise kohustus ■ toimingute tegemine, mille tulemusena tekib ostjal võimalus müügilepingu esemeks olev asi vastu võtta ja oma valdusesse saada ■ tihti täidab müüja asja üleandmise kohustuse enne, kui ostja saab asja oma valdusesse ○ omandi üleandmise kohustus ■ müüja poolt toimingute tegemine, mis on vajalikud omandiõiguse ostjale üleandmiseks ■ eelkõige on omandi üleandmise kohustuse täitmiseks vajalik müügilepingu esemeks oleva asja ostjale võõrandamiseks vajaliku käsutustehingu tegemine müüja põhikohustused on vastastikused kohustused ostjaga – vastastikuses seoses ostja poolt tasutava ostuhinnaga ● Müüja muud kõrvalkohustused ○ täiendavad kohustused vedamise puhul VÕS § 208 ○ dokumentide üleandmine VÕS § 211 Kinnis- ja vallasasjade üleandmine ○ Vallasasja üleandmise viisid – mis need on (§ 209) ja mille poolest erinevad ■ ostja tuleb esemele müüja asukohta järele VÕS § 209 lg 1 ● järeletulemisvõlg ● müüja peab tagama, et ostjale müüdud asi oleks üleandmiskohustuse täitmise ajal ostja käsutusse andmiseks valmis pandud


○ müüja peab üleandmiskohustuse täitmiseks ostjale asja valmispanekust ka teatama (võib ka olla kokkuleppena kirjas müügilepingus → täiendav teavitamine pole sel juhul vajalik) ■ müüja kohustus toimetada asi ostja nimetatud kohta VÕS § 209 lg 4 I lause ● toomisvõlg ● üleandmiskohustuse täitmiseks peab müüja tagama asja toimetamise kokkulepitud üleandmiskohta ja selle kohas ostja valdusesse andma ○ võib kasutada kolmanda isiku abi ■ müüja kohustus korraldas asja ostja poolt nimetatud sihtkohta toimetamine VÕS § 209 lg 4 II lause ● saatmisvõlg ● sobiva vedaja leidmine ja veoleping → erinevalt toomisvõlast müüja ei vastuta asja sihtkohta jõudmise eest, kuna ta täidab üleandmiskohustuse juba asja üleandmisega vedajale ● tarbija puhul saatmisvõlga ei eksisteeri üldjuhul, aga kui tarbija ise on vedajaga sõlminud lepingu, siis on tegu saatmisvõlaga ○ kinnisasja üleandmise viisid ■ valduse üleandmiseks on reeglina piisav müüja ja ostja vaheline kokkulepe kinnisasja valduse ostjale üleandmise kohta, kui ostja on võimeline asuma teostama tegelikku võimu kinnisasja üle ● Miks on see oluline, mis viisil üleandmiskohustus täita tuleks – riisiko üleminek ja asja muutumine individuaaltunnustega asjaks ○ Saatmis- ja toomisvõla tüüpi üleandmiskohustusel on põhierinevus üleandmiskohustuse täitmise koht ning asjaga seotud riskide kandmine. ○ toomisvõla puhul täidab müüja üleandmiskohustuse alles asja sihtkohta jõudmisel → risk on müüjal terve aja enne üleandmiskohustuse täitmist ehk müüja kannab asjaga seotud riske ○ saatmisvõla puhul täidab müüja üleandmiskohustuse asja vedajale üleandmisega → asjaga seotud riske kannab ostja ● Ostja kaitse põhimõte – tarbijalemüügi korral VÕS § 209 lg 4 kolmanda lause järgi kannab müüja asjaga seotud riske ka veoperioodi ajal ning müüjal lasuv üleandmiskohustus loetakse täidetuks alles asja kokkulepitud kohas ostja valduse andmise hetkest.


Kuidas teha kindlaks, kuidas vallasasja üleandmise kohustus tuleb täita? ● Üldpõhimõte VÕS § 85 lg 1 järgi – kohustus tuleb täita lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas Riisiko üleminek ● Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ja kes seda kannab ○ Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko – kes lepingu pooltest kannab pärast lepingu sõlmimist toimunud müügilepingu eseme juhusliku hävimise või kahjustumisega seotud kahjulikke tagajärgi ○ Algselt kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot müüja ■ müüja riisiko seisneb selles, et kui müüdud asi enne ostjale üleandmist hävib/kahjustub, ei vabane müüja reeglina müügilepingu täitmise kohustusest (erandid VÕS § 108 lg 2) ● kui müüja asja hävimist/kahjustumise pärast lepingut õigeaegselt täita ei suuda, toob see kaasa lepingu rikkumise ja vastutuse, ostja saab võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid ● Millal läheb riisiko üle ostjale ja mis on selle tagajärjed? ○ Riisiko läheb üle ostjale alates juhusliku hävimise või kahjustumise ülemineku hetkest ○ ostja riisiko tähendab eelkõige, et ostja peab müügilepingu alusel võlgnetava ostuhinna VÕS § 214 lg 1 kohaselt tasuma täies ulatuses ka juhul, kui müüdud asi saab pärast riisiko üleminekut kahjustada/hävib ja ostja ei omanda seega eseme näol varalist väärtust, mis ta lootis saada. ○ ostja jaoks on riisiko üleminek hetk, mil müüja asja üleandmisega seotud loetakse täidetuks ○ erandina läheb müüdud asja juhusliku hävimise riisiko VÕS § 209 lg 3 järgi ostjale üle ka siis, kui müüja ei saa asja üleandmiskohustust täitsa ostja poolse vastuvõtuviivituse (§ 119 lg 1) tõttu Omandi üleandmise kohustus ● Omandi üleandmise kohustuse alla kuuluvad kõik toimingud, mida müüja peab tegema, et võimaldada müüdud asja omandi üleminek ostjale. ○ Müüja ei ole seaduse järgi kohustatud tagama omandi üleminekut, vaid seadus rõhutab müüja kohustust “teha võimalikuks omandi üleminek”


○ Tegemist pole tulemuse saavutamisele suunatud kohustusega, vaid kohustusega teha omandi ostjale üleminemiseks enda poolt mõistlikult võimalik (VÕS § 24 lg 1, 2) ○ Müüja ise ei pea kohustust täitma, müüja ülesandel võib seda teha ka kolmas isik ● Omandi üleandmise kohustuse sisu sõltumine müügilepingu objektist ○ Vallasasjad ■ omandi üleandmiseks on vajalik kokkulepe omandi üleandmise kohta ning otsene valduse üleandmine ostjale AÕS § 92 lg 1 ■ Kui müügilepingu objektiks olev vallasasi on ostjale üle antud ja ostja on valduse üle võtnud, tuleb ühtlasi eeldada, et vallasasja omandiõigus on ostjale üle läinud ○ Kinnisasjad ■ omandi üleandmiseks on vajalik kokkulepe omandi üleandmise kohta ehk asjaõigusleping (AÕS § 120) ja ostja omanikuna kinnistusraamatusse kandmine (AÕS § 64 prim) ■ kinnisasja puhul ei saa omandireservatsiooni kasutada, sest kinnisasja asjaõigusleping ei saa olla tingimuslik ■ eelmärke instituut AÕS § 63 lg 1 p 1 – kasutatakse omandireservatsiooni asemel eelkõige ostja huvide kaitseks; eesmärk tagada asjaõiguse omandamise nõuet ○ Mittekehalised asjad (nt nõudeõigus) ■ müügilepingu täitmiseks on vajalik õiguse ülekandumine müüjalt ostjale, mis toimub vastavalt § 174, nõudeõiguse puhul § 164-le. ■ kohaldatakse seaduses sisalduvat müügilepingu (§ 208 lg 3) regulatsiooni analoogia alusel ■ õiguste müümisel tuleb müüdud õigus ostjale üle kanda selliselt, et ostja omandab õiguse ja saab õigustatud isikuks ● seega on müüa võimalik üksnes õigusi, mis on üleantavad ning mida müüjal on võimalik käsutuse teel ostjale üle kanda ■ muude õiguste ülekandumine toimub müüjalt ostjale konkreetsete erisätete alusel ● nt hüpoteegi üleandmist reguleeriv AÕS § 338 ● Kus on reguleeritud omandi üleandmise eeldused ● Mittekehalise eseme „omandi üleandmine“ ○ muude õiguste ülekandumine toimub müüjalt ostjale konkreetsete erisätete alusel ○ kui müügilepingu objektiks on “muud hüved” ei pruugi lepingu täitmise käigus omandisarnase õiguspositsiooni üleandmist toimuda, mistõttu pole ka müüjal omandi


üleandmise kohustust → nt elektri- ja soojusenergia lepingud, kus müüja kohustused piirduvad ostjale vastava hüve või selle kasutusvõimaluse faktilise loomisega ● Omandireservatsioon – vallasasja müügilepingus sisalduv kokkulepe, millega müüjal lasuva omandi üleandmise kohustuse täitmine seostatakse ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega, lükates omandi ostjale ülemineku edasi kuni ostuhinna täieliku tasumiseni ostja poolt. Ostja kohustused ● Ostuhinna tasumise kohustus ○ ostja põhikohustus ○ kui müügileping ei sisalda eraldi kokkulepet ostuhinna tasumise aja kohta, tuleb lähtuda põhimõttest, et ostuhinna tasumise kohustus tekib hiljemalt hetkel, mil müüja on täitnud müügilepingust tulenevad põhikohustused (andnud asja ostjale üle ning teinud enda poolt vajaliku, et omandiõigus läheks ostjale üle) ○ teistsuguse kokkuleppe puudumise korral kuulub ostuhind tasumisele ühekordse maksena müügilepingu eseme üleandmise vastu ● Asja vastuvõtmise kohustus ○ müügilepingust tulenevalt on ostja põhikohustuseks § 208 lg 1 kohaselt müügilepingu esemeks oleva asja vastuvõtmise kohustus – sisu pole seaduses täpsustatud ○ võib järeldada, et asja vastuvõtmise kohustus hõlmab esmalt kohustust teha müüjaga vajalikku koostööd, et viimasel oleks võimalik täita asja üleandmise kohustus ja müüdud asja omandi üleandmise kohustus ○ asja vastuvõtmise kohustus hõlmab endas ka ostja kohustust talle müüdud asi enda valdusesse võtta ja vabastada müüja või müüja ülesandel asjaga seotud isikud asja valdamise kohustusest ○ samuti on ostja kohustustatud § 209 lg 4 teise lause järgi müügilepingu objektiks oleva asja sihtkohas vedajalt vastu võtma ● Millal tekib ostja poolne vastuvõtuviivitus ja mis on selle tagajärjed (§ 214, 119) ○ Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. ○ Ostja poolse vastuvõtuviivituse tagajärg on juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle ka ajal, mil


ostja satub viivitusse selle toimingu tegemisega, millega ta asja üleandmisele peab kaasa aitama, eelkõige, kui ta ei võta asja vastu. Lepingu rikkumine ja vastutus ● Garantiivastutus ja kuidas see erineb süülisest vastutusest ○ Garantiivastutus – lepingupool võtab lepingu sõlmimisega garantii, et ta täidab lepingu nõuetekohaselt → rikkumise faktist piisab, et müüja vastutab ■ vastutus tähendab õiguskaitsevahendi kasutamise võimalust lepingu rikkumise korral ■ lepingupoolte garantiivastutus ei ole absoluutne: ● vastutus langeb ära, kui rikkumise põhjustas teine pool ● vääramatu jõud ● teatud lepingute puhul sätestab seadus madalama vastutusstandardi ● lepingupoolte kokkulepe kohustatud isiku vastutust piirata ○ Süüline vastutus – rikkumise fakti esinemine ei tähenda erinevalt garantiivastutusest veel vastutust. § 104 ■ süü tähendab käibes vajaliku hoolsuse mittejärgimist → lepingupool ei vastuta rikkumise tagajärgede eest, mis tekivad sõltumata sellest, et lepingupool tegutses nagu mõistlik isik sarnases olukorras tavaliselt tegutseb ■ vaatame etteheidatavust, vaid faktist ei piisa § 104 lg 1 järgi tuleneb see lepingust või seadusest § 119 lg 2 § 218 lg 1 = mittekohane täitmine; rikkumine tähendab vastutust. me ei küsi etteheidetavust § 103 = mittetäitmine ja viivitamine müüja poolt, küsime etteheidetavust ● Õiguskaitsevahendite kohaldamise eeldused ○ ÕKV kasutamisest rääkides on oluline vaadata rikkumist ○ Lepingu rikkumise korral: ■ kohustuse rikkumine ■ rikkuja vastutus ○ Vastastikune kohustus – § 111 lg 1 kasutatakse siis, kui teine pool üldse pole oma kohustust täitnud, nt võib keelduda raha maksmisest ○ Piisav seos – § 110 lg 1 → § 107 heastamine võimalik teha teatud aja jooksul ● Lepingulise kohustuse rikkumise mõiste: kus on see reguleeritud ja kuidas seda kontrollitakse (s.t rikkumise tuvastamine), üld- ja eriosa normide kohaldamine (slaid 16) ○ Lepingulise kohustuse rikkumine on sätestatud §§ 100 jj.


■ Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. ○ ÕKV kohaldamise eelduseks on kohustuse rikkumine ja rikkuja vastutus ○ Kohustuse rikkumise mõiste tuleneb § 100, seotud rangelt objektiivsete kriteeriumitega ● Vastutus tähendab õigust kasutada õiguskaitsevahendeid lepingu rikkumise korral ● VÕS kohaselt vastutust välistavad asjaolud on: ○ kui rikkumise põhjustas teine pool ○ rikkumise põhjustas vääramatu jõud ○ teatud lepingute puhul sätestab seadus madalama vastutusstandardi ○ lepingupoolte kokkulepe kohustatud isiku vastutust piirata ● § 105. Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumata Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Näiteks on võimalik § 105 kohaldada ka vääramatu jõu puhul. ● Vastutust välistavad kokkulepped (tüüptingimused – kuidas kohaldada § 42 lg 3 p 1, mida see keelab) ● Lepingupooled võivad ise kokku leppida kohustatud isiku jaoks soodsamas vastutuses ehk kohustatud isiku vastutust piirata. ● (3) Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: 1) välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu; → Müügilepingu rikkumine ● Millised on müügilepingu rikkumise alateemad ja miks neid tuleb eristada ● Müügilepingu rikkumise alatedmad on ostjapoolsed lepingurikkumised ja müüjapoolsed lepingurikkumised


Ostja poolsed rikkumised (slaid 23) ● Kus on see teema põhiliselt reguleeritud – § 101 lg 1, müügilepingu peatükis erinorme pole ● Millised on tüüpilised ostja poolsed rikkumised (mis kohustusi rikutakse) ○ viivitus ostuhinna tasumisel ○ asjale vastuvõtmise kohustus ● Ostja vastutuse põhimõtted (mille eest ostja vastutab ja millised asjaolud võiksid tema vastutuse välistada) ○ ● Mis õiguskaitsevahendeid saab müüja kasutada: ○ müüja õigus kohustuste täitmisest keelduda § 111 ○ täitmisnõue § 108 lg 1 ○ viivisenõue § 113 ○ kahju hüvitamise nõue § 115 ○ lepingust taganemine § 116 Müüja poolsed rikkumised ● Müüjapoolsed lepingu rikkumiste alaliigid on: ○ müügilepingu mittetäitmine ○ müügilepingu täitmisega viivitamine ○ müügilepingu rikkumised, mis seisnevad ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises ○ müüja lepingueeelse teavitamiskohustuse rikkumine ja muude kõrvalkohustuste rikkumine ● Lepingu rikkumiste alaliike on vaja eristada, sest: ○ müügilepingu müüjapoolse mittetäitmise ja täitmisega viivitamise puhul puuduvad müügilepingu peatükis müüja lepingulist vastutust reguleerivad erinormid → ostja poolt õiguskaitsevahendite kasutamise eeldused on reguleeritud VÕS üldosas ○ müügilepingu müüjapoolse rikkumise puhul seisneb ostjale lepngutingimustele mittevastava asja üleandmises müügilepingu § 217-229 rohkesti erinorme VÕS üldosa üldpõhimõtete suhtes ● Müüja ei anna asja üle või viivitab sellega ○ müüja vastutus allub enamasti üldosa lepingulise vastutuse üldregulatsioonile § 100 jj ● Asi ei vasta lepingutingimustele ○ asi peab vastama lepingutingimustele eelkõige kvaliteedi, liigi, kirjelduse, koguse või pakendi osas § 217 lg 1


● Müüja rikub lepingueelseid ostja teavitamise kohustusi – annab lepingu eseme kohta ebaõiget teavet või jätab olulise info avaldamata (§ 14 lg 1 ja 2). ○ üldosa üldine vastutusrežiim kohaldub ka müüja lepingueelsete kohustuste rikkumise korral → lepingueelsetele teavitamiskohustustele saab tugineda üksnes sellise lepingueelses faasis ostjale antud teabe puhul, mis ei muutu lepingu tingimuseks, eelkõige kokkulepitud omaduseks Müüja vastutus mittetäitmise ja täitmisega viivituse korral (slaid 25) ● Mittetäitmise ja täitmisega viivituse korral kuuluvad siia alla: ○ müüja ei täida õigeaegselt asja üleandmise kohustust ■ tuleb esmalt kindlaks teha, millisel viisil tuli üleandmiskohustus konkreetse müügilepingu puhul täita → kas müüja on teinud kõik vajaliku üleandmiskohustuse täitmiseks? sellest sõltub, kas kohustust on rikutud ■ kui kohustus on täidetud, tuleb kontrollida ka kas õigeaegselt ● täitmise aeg võib olla kirjas müügilepingus, kui pole siis § 82 lg 3 järgi mõistliku aja jooksul ■ tarbijalemüügi puhul sisaldab üleandmiskohsutuse täitmise aja kohta täiendav erisäte § 209 lg 6, kui puuduvad kokkulepped täitmise aja kohta → siinkohal tuleb täita kohustus viivitamata, mitte mõistliku aja jooksul, igal juhul 30 päeva jooksul ○ müüja ei anna ostjale üle omandit ■ esineb eelkõige olukordades, kus müüja ei ole üleantava asja omanik või ei oma õigust seda käsutada → ostjal pole võimalik asja omandada ka heauskse omandamise sätete alusel ■ praktikas võib tegemist olla juhtumitega, kus müüja müüb asja, mis on kolmandalt isikult varastatud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud ● Müüja vastutus ja vastutust välistavad asjaolud ○ Erinormide puudumise tõttu kohaldub müügilepingu müüjapoolsete rikkumiste korral, mis ei seondu lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega, garantiivastutuse põhimõte (§ 103 lg 1) → selle kohaselt eeldatakse müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhul müüja vastutust, kui ei esine erandlikke vastutust välistavaid asjaolusid ○ Müüja vastutust võib välistada rikkumise vabandatavus § 103 lg 2, aga see ei välista ostja poolt § 105 kasutatavate õiguskaitsevahendite kasutamist ■ vabandatavus tuleb kõne alla eelkõige üleandmiskohustus korral ■ vabandatavus eeldab et müüjal pole võimalik asja üleandmise kohustust täita vääramatu jõu tõttu


■ omandi üleandmise kohustuse puhul saab müüja vabandatavuse vastuväitele tugineda vaid erandlikel juhtudel, nt majandussanktsioonide kehtestamise korral, mis välistavad teatava vara ostjale võõrandamise ● Ostja õiguskaitsevahendid (taganemine ja kahju hüvitamise nõue, nende koosmõju,) kahju hüvitamise nõue kui leping jääb täitmata ja täidetakse hilinemisega, leppetrahv viivituse korral ja selle eristamine viivisest) ● Kohustuste täitmisest keeldumise õigus ○ § 111 järgi ostuhinna tasumisest keeldumise õigus ajani, mil müüja kohustused täidab ● Lepingu täitmise nõue ○ ostjal on õigus esitada § 108 lg 2 järgi täitmisnõue ja nõuda müügilepingus esemeks oleva asja üleandmist ja selle omandiõiguse ostjale kandumiseks vajalike toimingute tegemist ● Lepingust taganemine ○ aluseks oluline lepingurikkumine ■ ostja peab olema andnud müüjale täitmiseks § 114 kohaselt mõistliku täiendava tähtaja ja kui see tähtaeg möödub, on tegu olulise rikkumisega ■ tähtaja pikkus peaks andma müüjale reaalse võimaluse müügilepingust tulenevad kohustused täita ■ omandi ülekandmise kohustuse rikkumine toob reeglina ka kaasa olulise lepingurikkumise § 116 lg 2 p 1 suhtes § 223.  Müüjapoolne müügilepingu oluline rikkumine (1) Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. ● Kahju hüvitamise nõue


○ üleandmiskohustuse rikkumise korral sõltub kahju hüvitamise nõude sisu esmalt sellest, kas müügileping jääb täitmata või tädetakse see hilinemisega ■ kui ostja üleandmiskohustusega viivitamise tõttu taganeb müügilepingust, siis võib ta lisaks taganemisele nõuda lepingu täitmajäämise tõttu tekkiva kahju hüvitamist § 115 lg 1 teise juhtumi ja § 115 lg 2 alusel → sellise suure kahju hüvitamise eesmärk on panna ostja varalises mõttes olukorda, kus ta oleks müügilepingu täitmise korral ■ kui asja üleandmiskohustus täidetakse ja ostja ei ole lepingust taganenud, saab ta § 115 lg 1 alusel nõuda täitmisega viivitamisest tingitud kahju hüvitamist ○ ostja võib kahju hüvitaist nõuda ka lepingueelsete teavitamiskohustuste rikkumise korral müüja poolt, kui ta avastab rikkumise pärast lepingu sõlmimist Müüja vastutus lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest ● Müüja vastutusekontrolli üldine skeem: ○ Kas müüdud asi vastab lepingutingimustele → kas tegemist on müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt? ○ Kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest → kas müüja suhtes saab kohaldada ÕKV? ○ Milliseid konkreetseid ÕKV-sid saab ostja müüja suhtes kasutada? ● Müüja vastutuse üld- ja erinormid ○ Müüdud asja vastavust lepingutingimustele hinnatakse § 217 ja § 77 alusel ○ Müüja vastutust ja vastutust välistavaid asjaolusid hinnatakse § 218-221 alusel, mis sisaldavad eriregulatsiooni üldosa §-de 101, 103 ja 105 suhtes. ○ Kui müüja vastutab lepingutingimustele vastava asja üleandmise eest ja ostja saab ÕKV kasutada, on §-d 222-225 erinormideks ÕKV reguleerivate üldosa §-de 108-118 suhtes Asja lepingutingimustele mittevastavus ● § 217 üldine ülesehitus ○ Üldpõhimõte § 217 lg 1 – Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.


■ hinnatakse nii faktiliste omaduste kui ka õigusliku seisundi (vaba kolmandate isikute õigustest) alusel ○ Üksikud alused, kui asi ei vasta lepingutingimustele § 217 lg 2 ○ jt lg 3-7 ehk täiendused ● Kokkulepitud omadused (§ 217 lg 2 p 1) ○ esmalt tuleb kontrollida pooltevahelisi kokkuleppeid asja omaduste kohta ning seejärel kas asi vastab omadustele ● Millal on tegemist kokkulepitud omadusega ○ Eelduslikult on lepingus otse kokkulepitud omadused ○ Erikokkulepped, mis asjal peavad olema või ei tohi olla ○ Lepingus sisalduvad müüja “kinnitused ja garantiid” kokkulepitud omadustena ■ Ostjale lepingueelsete läbirääkimiste käigus asja kohta antav teave ei muutu automaatselt kokkulepitud omaduseks ○ Kokkulepe asja omaduste kohta saab hõlmata üksnes konkreetseid või liigitunnuste alusel kirjeldatud omadusi ● Lepingueelse informatsiooni mõju lepingu tingimustele ja müüja vastutusele (vastutus § 14 lg 1 ja 2 tulenevate kohutuste rikkumisete eest, § 218 lg 4) ● Asja eesmärgipärane kasutatavus (§ 217 lg 2 p 2) millal see puudub ja kuidas eristada neid juhtumeid olukorrast, kus asi ei ole keskmise kvaliteediga ○ kui lepingupooled pole müügilepingus müüdava asja omadusi eraldi kokku leppinud, tuleb müüdud asja tingimustele vastavuse tuvastamiseks hinnata selle eesmärgipärast kasutamist, säte eristab kaht olukorda: ■ kui ostja vajab asja spetsiifiliseks otstarbeks ja müüja teab kavandatavat kasutusotstarbet → hinnatakse asja lepingutingimustele vastavust selle järgi, kas asi sobib sel otstarbel kasutamiseks ■ muudel juhtudel hinnatakse asja lepingutingimustele vastavust selle tavapärase kasutusotsarbe järgi ● Asja keskmine kvaliteet (§ 77 lg 1) ○ Kui asi on eesmärgipäraselt kasutatav, tuleb edasi kontrollida, kas see on vähemalt keskmise kvaliteediga → kui asi eesmärgipäraselt kasutatav pole, ei välista asjaolu, et asi on keskmise kvaliteediga, lepingu rikkumist ○ keskmise kvaliteedi kontrollimisel tuleb eristada uute ja kasutatud asjade müüki ○ keskmise kvaliteedi määramiseks tuleb asjad jagada liigitunnuste järgi gruppidesse ○ võib väita, et asja eest küsitud keskmiselt kõrgem hind võib suurendada ostja kvaliteediootust ja seega ka § 77 lg 1 järgi oodatavat keskmist kvaliteeti ○ kokkuvõttes on keskmise kvaliteedi määramine väärtusotsus, mille tegemisel tuleb lähtuda tavaarusaamast ja konkreetse juhtumi asjaoludest


● Keskmine kvaliteet uue asja puhul ○ eeldatakse igasuguste asja kasutusomadusi või kasutusväärtust mõjutavate puuduste puudumist ● Keskmine kvaliteet kasutatud asja puhul ○ 3-2-1-23-10: Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. ○ kasutatud asja tavalist kvaliteeti ei saa võrrelda uue asja omaga → tuleb arvestada tavapärasest kasutamisest tingitud kulumist ja sellega kaasnevaid puudusi ○ Ilmsed puudused – lepingu vaatamisel tulevad välja ○ Varjatud puudused – ei tule lepingust välja ■ VÕS § 15 lg 4 järgi vastutab müüja varjatud puuduste eest: ● Kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. ● Asja õiguslikku seisundit puudutavad puudused ○ Asja kasutamist takistavad õigusakti sätted § 217 lg 2 p 3 ● nt kasutusloa puudumine müüdud ehitisel, autol ● tuleb arvestada esmalt asja eeldatava kasutusviisiga ● Kolmanda isiku õigused § 217 lg 2 p 4 ● ostjale üleantud asi peab olema vaba kolmandate isikute õigustest, nt erinevad asjaõigused (pandiõigused, kasutusvaldus), üüri- või rendilepingust tulenevad õigused Müüja vastutus lepingutingimustele mittevastavuse eest ● Vastutuse üldpõhimõte (§ 218 lg 1) – mida see tähendab ja mille poolest on tegemist erisättega § 103 lg 1 suhtes (slaid 39). ○ Vastutuse üldpõhimõte § 218 lg 1 – kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, siis vastutab müüja selle eest põhimõtteliselt alati, tegemist on erisättega § 103 suhtes, mis näeb ette kõrgendatud garantiivastutuse põhimõtte (§103 lg 4) → seega ei saa müüja vabaneda vastutusest isegi juhul, kui lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas vääramatu jõud ● Müüja vastutust välistavad asjaolud:


○ § 218 lg 4 (slaid 40) – millal see kohaldub (ajaliselt). Millal ostja teab puudusest või peab sellest teadma (varjatud ja äratuntavad puudused) (slaid 41). Mida toob kaasa ostja kinnitus, et on asja üle vaadanud (slaid 42) ■ § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja seliste müüdud asjal esinevate lepingutingimustele mittevastavuste eest, millest ostja oli lepingu sõlmimisel teadlik või pidi teadma. ■ Kohaldub üksnes juhul, kui ostja teab puudustest või peab neist teadma lepingu sõlmimise hetkel. Hiljem puudustest teadasaamine pole oluline, ka juhul kui ostja avastab puuduse pärast lepingu sõlmimist kuid enne asja talle üleandmist ■ müüja vastutust ei välista ega piira ostja kinnitus müügilepingus, et ta on puudustest teadlik → tuleb üksnes eeldada et ostja oli nõus eset ostma puudustega → kinnitusega puuduste osas ei saa ostja müüja suhtes ÕKV kasutada. See aga ei piira müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest ○ § 101 lg 3 tähendus – Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. ○ Asja ülevaatamise ja puudusest teatamise kohustus (§ 219 ja 220) ■ kui asjal ilmneb pärast ostjale üleandmist lepingutingimustele mittevastavs, lasub ostjal § 220 lg 1 kohaselt kohustus sellest mõistliku aja jooksul müüjale teatada → eesmärk võimaldada müüjal rikkumine heastada ja tekkivat kahju seeläbi vähendada ○ Erikokkulepped vastutuse kohta ■ müügilepingus võib sisalduda müüja vastutust välistavaid või piiravaid kokkulepped ■ erandina ei ole vastutust välistavate ja piiravate kokkulepete kasutamine lubatud tarbijalemüügilepingute korral → selle välistab § 237 lg 1 ■ müüja vastutust asja puuduste eest välistavad või piiravad kokkuelepped võivad olla sisult erinevad: ● praktikas kasutatakse eelkõige kokkuleppeid, millega välistatakse müüja vastutus asja varjatud puuduste eest ● harvemad on kokkulepped, mille kohaselt muudetakse müüja vastutust reguleerivate vastutusstandardit ja lepitakse kokku, et müüja vastutab üksnes süülise rikkumise või teatava süüvormi puhul, nt tahtluse või raske hooletuse korral ● Mille eest siis müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse korral praktiliselt vastutab (vastutus varjatud ja ilmsete puuduste eest, müüja teadmise mõju vastutusele) ○ tuleb hinnata, kas müüja müügilepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, kuid ei teatanud sellest ostjale


Õiguskaitsevahendite hierarhia 1. täitmine § 222 a. eelduseks teiste ÕKV kasutamise jaoks: i. § 115 lg 1 II alternatiiv – suur kahju hüvitamise nõue → tulevikus kantavad kulud ii. § 115 lg I alternatiiv – väike kahju hüvitamise nõue → väärtuse vähenemise nõudmine iii. § 222 lg 5 teiste kulutuste hüvitamine → vaid kantud kulutused iv. § 116 taganemine 2. hinna alandamine § 112 (ei eelda täitmist) a. § 112 lg 5 3. kohustuse täitmiseks keeldumine § 110, 111 (ei eelda täitmist) Kui müüja kohe ütleb, et ta ei täida kohustust, siis on hierarhia teistpidi – võib kohe nõuda kas hinna alandamist või taganeda lepingust Ostja õiguskaitsevahendid ● Täitmisnõue ja selle sisu (§ 222 lg 1) ○ ostja peab müüjale esitama teate § 226 lg 6 – peab kohe või mõistliku aja jooksul esitama, muidu kaob õigus esitada ■ tarbijalemüügilepingu puhul ei kehti ● inimesed tihti pole nõudest teadlikud, seega seda lõiget ei käsitleta väga rangelt ○ reeglina ostja jaoks kõige kasulikum, tuleb tagada selle esitamise võimalus (nõue üheaegselt teatega mittevastavuse kohta) ○ oluline eelkõige, kui puudusest tingitud asja väärtuse vähenemine on väiksem kui puuduse kõrvaldamise kulud või väärtuse vähendamise ulatus on raskesti tõendatav ○ täitmisnõue võib olla kahe eri sisuga: ■ mittevastava asja parandamine; mittevastava asja asendamine → ostja valik ■ puuduse kõrvaldamisega viivitusse sattumise või sellest keeldumise korral kõrvaldamise kulude hüvitamise nõue ○ Täitmisnõude esitamise eeldused ■ puuduse kõrvaldamine on võimalik ega põhjusta ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi ■ asendamine või uue töö tegemine ei põhjusta ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi


■ parandamise või asendamise kulude mõistlikkust tuleb hinnata võrreldes neid muude õiguskaitsevahenditega → nt parandamine/asendamine vs. suure kahju hüvitamine; parandamine/asendamine vs. hinna alandamine ● tarbijalemüügi puhul peab võrdlema omavahel parandamist ja asendamist ● Kuidas määratakse, kas saab nõuda parandamist või asendamist ○ hinnatakse, kumb on kulude poolest mõistlikum ■ nt võib asja asendamise nõue olla välistatud, kui selle parandamine on oluliselt soodsam ● Parandamise kulu ebamõistlikkus ○ kui parandamiskulud ületavad taastatud asja väärtuse, on parandamine reeglina ebamõistlik, v.a § 134 lg 4 sätestatud erandjuhtudel ● Asendamise kulu ebamõistlikkus ○ asendamine võib põhjustada ebamõistlikke kulutusi juhul, kui müüja käsutuses ei ole enam sama liiki asju ja nende hankimine võrreldes asja väärtusega oleks ebamõistlikult kulukas ● Õigust lõpetavad tähtajad § 222 lg 6 ○ Ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. ● Parandamiskulude hüvitamise nõue (§ 222 lg 5) ○ kui ostjal on õigus nõuda § 222 lg 1 alusel asja parandamist ja ta esitab parandamisnõude, kuid müüja viivitab asja parandamise kohustuse täitmisega, siis võib ostja ise lasta asja parandada ja nõuda müüjalt sellega seonduvate mõistlike kulutuste hüvitamist ○ tegu on täitmisnõude spetsiifilise alaliigiga, mitte kahju hüvitamise nõudega ○ tuleb kõne alla üksnes juhul, kui ostja on juba nõudnud lepingu täitmist ○ kantud kulutused ● Hinna alandamine – mida selle alusel nõuda saab (kuidas arvutatakse alandatud hind) ○ Ostja saab nõuda müüjalt hinna alandamist, kui asi ei vasta lepingutingimustele ja müüja vastutab selle eest ○ hinna alandamiseks on vajalik tahteavaldus ○ täiendavat tähtaega ei pea andma ○ kui on heastatud, siis hinda ei saa alandada ○ pole aegumistähtaega, § 118 lg 2 tuleb kohaldada Riigikohtu arvates siiski ○ Alandatud hind = eseme väärtus koos puudusega X kokkulepitud hind : eseme väärtus ilma puuduseta


● Kahju hüvitamine ○ kahju hüvitamise nõude alus on § 115, mille kohaselt saab nõuda kahju hüvitamist kahel moel: ■ nn väikse kahju hüvitamine, kui ostja võtab lepingutingimustele mittevastava asja vastu ● reeglina pole sekundaarne ÕKV, võib kohe maksma panna ● küsimuse all võib olla ka edasine kahju § 225 ■ nn suur kahju, mille puhul jääb müügileping täitmata ● sekundaarne ÕKV – nõue, mida kasutatakse järjekorras teisena; suure kahju hüvitamise nõue võib ka olla sekundaarne ● taganedes saab nõuda hinnavahet ○ ebaõnnestunud täitmine nt ka ■ kulusid ei pea võrdlema teiste ÕKV ● Milline kahju kuulub lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral hüvitamisele? ○ Lisaks puudusest tingitud asja väärtuse vähenemisele kuulub hüvitamisele põhimõtteliselt ka puuduse tagajärjel tekkiv edasine kahju – nt ostja muudele õigushüvedele tekkiv kahju ● Miks on kahju üldjuhul võrdne asja väärtuse vähenemisega ○ Vaieldud on, kas ja millistel eeldustel saab kahju olla võrdne puuduse kõrvaldamise kuludega. Selles osas konkureerib kahju hüvitamise nõue eelkõige § 222 lg 5 tuleneva nõudega. Oluline on, et § 115 alusel on võimalik nõuda abstraktsete puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist (ilma et ostja puuduse tegelikult kõrvaldaks) ● Kas asja parandamise kulu on kahju mis kuulub hüvitamisele, mis on sellise nõude eeldused ja kuidas eristatakse § 222 lg 5? ○ kui ostja ise parandab või laseb parandada asja, siis on tal võimalik nõuda reaalsete parandamiskulude hüvitamist, selle eeldused on: ■ parandamiskulud ei tohi olla ebamõistlikult suured võrreldes teiste õiguskaitsevahenditega ■ müüjale on antud täiendav tähtaeg ise asja parandamiseks ● Lepingust taganemine ○ § 223 – Lepingust taganemine eeldab olulist lepingurikkumist ○ Puudustega lepingu eseme korral on üldjuhul vajalik müüjale täiendava tähtaja andmine heastamiseks ○ taganemine võib kõne alla tulla ka siis, kui puuduse kõrvaldamine või uue töö tegemine on välistatud ebamõistlike kulude tõttu ○ § 118 lg 2 taganemisõigue teostamise aeg ● Millal on lepingutingimustele mittevastavus oluline rikkumine


○ Rikkumise olulisuse jaatamiseks on määrav, kas müüja on valmis puuduse kõrvaldama ning seeläbi rikkumise heastama ○ Lepingust taganemine on seega pigem sekundaarne õiguskaitsevahend mille kohaldamine eeldab enne § 222 lg 1 alusel täitmisnõude esitamist või võimaldab müüjal rikkumine heastada ● Lepingust taganemine ja kahju hüvitamine ○ Lepingurikkumise tõttu lepingust taganenud ostjal on endiselt õigus nõuda rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist Müügigarantii ● Müügigarantii – müügilepinguga seotud ent müügilepingust eraldiseisev lepinguline suhe, mille pooled ei lange reeglina kokku müügilepingu pooltega ○ üldise juriidilise struktuuri poolest sarnane VÕS üldosas reguleeritud garantiile kui kõrvalkohustusele ● Kas müügigarantii on leping? ○ Müügigarantii on eritüübiline leping ● Kellega ja kuidas see leping sõlmitakse ja kes annab tavaliselt müügigarantii? ○ Leping sõlmitakse ostja (õigustatud isik) ja kauba tootja (kohustatud isik) vahel ○ Müügigarantii alusel võtab kohustatud isik, kelleks on reeglina müügilepingu esemeks oleva kauba tootja, endale kohustuse, et garantiijuhtumi toimumisel täidab ta õigustatud isiku nõudel garantii sisuks oleva kohustuse – asja parandamise või asendamise ● Vastutus müügilepingu alusel ja vastutus müügigarantii järgi, mis on neil vahet ○ Müügigarantiist tulenevad õigused on peaaegu et sõltumatud müüja seadusest tuleneva vastutuse olemasolust – garantiis ettenähtud õiguste teostamise võimalus sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest ● Mis on müügigarantii alusel tekkiva vastutuse eeldused? ○ Müügigarantii vastutuse eeldused on sätestatud üksnes garantiis endas, mitte müügilepingus ● Kuidas jaguneb tõendamiskoormus müügigarantii alusel ja miks annab see ostjale müügilepinguga võrreldes soodsama seisundi? ○ Müügigarantii võib kaasa tuua tõendamiskoormuse ümberpööramise võrreldes müügilepinguga – kui üldjuhul müügilepinguga peab ostja ise tõendama kõik tekkinud puudused ja et need olid olemas ka eseme üleandmise ajal, siis garantii puhul peab ostja tõendama vaid puuduse olemasolu.


Kaasuse lahendamine 1. Mis lepinguga on tegu? a. müügileping b. tarbijamüügileping 2. Rikkumine? 3. Vastutus? a. Kas saame kasutada ÕKV? Näidiskaasus: 1. Tegu on müügilepinguga – kasutatud auto müük 2. § 222 täitmisnõue a. muusikasüsteemi parandamine/asendamine → i. parandamine – B kulu 12 000 b. § 112 + § 224 hinna alandamine → i. B kulu hinna alandamisele: 45 000 X 50 000 : 52 000 = 43 269 → B kulu 6731 c. § 115 + § 224 kahju hüvitamine I alternatiiv i. väärtuse vähenemine 0 d. § 115 + 224 kahju hüvitamine II alternatiiv → B kulu 12 000 e. § 116 taganemine f. § 222 lg 5 – 12 000 Täitmisnõue on ebamõistlik võrreldes hinna alandamisega - Järgmiseks kollokviumiks lk 164-232 - Ülejärgmiseks kollokviumiks 326-408 KASUTAMISLEPINGUD ÜÜRILEPING § 271. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). A. üürileping on kahepoolne vastastikune tasuline kasutuslepingd


B. kestvusleping § 195 lg 3 tähenduses – kestvussuhte iseloomu saab üürileping üürieseme üürniku kasutusse andmise hetkel Üürilepingu ese a. asi, kehaline ese i. mittekehalisi asju, nt õigusi üürida ei saa ii. võib olla nii üürileandjale kuuluv kui ka mittekuuluv asi (asja allüürile andmine) Üürilepingu eristamine teistest lepingutest a. üürilepingut eristab eelkõige teistest lepingutest selle ese i. nt rendilepingu esemeks saab olla ka muu õiguse objekt, nt jahiõigus ii. kui lepingu peamine eesmärk on lepingu esemelt vilja saamine majandamise teel, siis see on rendileping b. üürileping on alati tasuline i. kui asi antakse tasuta kasutusse, on tegu tasuta kasutamise lepinguga § 389 c. üürileping vs hoiuleping i. valveta parklas parkimine – üürileping ii. valvega parklas parkimine – hoiuleping d. üürileping vs liisinguleping i. liisingulepingut iseloomustab kolmnurksuhe liisiguandja, müüja ja liisinguvõtja vahel 1. raha laenamise element – krediidileping § 401 alusel 2. kasutusrent – liisingulepingu võtja ei ole huvitatud hiljem eseme omanikuks saama 3. kapitalirent – liisingulepingu võtja on huvitatud hiljem liisingueseme välja ostma e. üürilepingul on kasutuseelis Elu- ja äriruumi mõisted a. reguleeritud § 272 lg-s 1 i. Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. 1. alaline ei pea olema aastaringi, oluline on, et ruumid antakse lepingu alusel kasutusse eluruumina kasutamise eesmärgil 2. esemeks eluruum, mida füüsiline isik soovib kasutada elamiseks ii. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. 1. nt konverentsiruumid, ruumid kaupluse pidamiseks 2. ruumi äriruumiks lugemine sõltub lepingu poolte tahtest. a. Kui pooled lähtusid lepingu sõlmimisel asjaolust, et ruumid antakse kasutusse majandus- või kutsetegevuses kasutamiseks, on tegu äriruumiga. 3. esemeks äriruum, mida üürnik kasutab majandus- ja kutsetegevuseks Kinnisasja üürileping


a. seadus näeb ette teatud erivormid ka kinnisasja üürilepingule b. § 272 lg 2 – Kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu- ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Üürilepingu sõlmimine a. kehtiva üürilepingu sõlmimiseks piisab, kui pooled on saavutanud kokkuleppe üürieseme suhtes b. üüritasu ei ole kohustuslik lepingutingimus, see ei ole lepingu kehtivuse eeldus c. vormivabaduse põhimõte i. eluruumi leping tähtajaga üle aasta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis 1. kui üle üheaastase tähtajaga üürileping ei ole sõlmitud kirjalikult, on leping kehtiv, aga see loetakse sõlmituks tähtajatuna d. üürileping on üksnes võlaõiguslik õigus, mistõttu annab üürileping üürnikule kasutusõiguse ainult üürileandja suhtes e. kehtiva üürilepingu saab sõlmida ka isik, kes ei ole üüritava asja omanik, kui: i. isik on ise üürnik ii. omanikult vastav nõusolek, heakskiit iii. kasutusõigust andev piiratud asjaõigus, nt hoonestusõigus Üürileandja kohustused a. põhikohustus – asja üürnikule kasutamiseks võimaldamine i. üürieseme üleandmine õiges kohas, õigel ajal ja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis 1. pärast üleandmist muutub üürileping kestvusvõlasuhteks b. üürileandja peab võimaldama kogu üürilepingu vältel üürnikul üürieset kasutada ja hoidma seda korras (lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis) i. § 276. Lepingupoolte üldised kohustused (1) Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürieseme üleandmise kohustus a. § 271. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja b. kokkulepitud ajaks ja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis c. üürieseme üleandmise kohustuse täitmiseks peab üürileandja reeglina andma üürnikule üle üüritava asja otsese valduse i. nt auto üürimisel peab üürileandja andma üürnikule auto koos võtmete ja vajalike dokumentidega d. üürileping tuleb täita õigele isikule, õiges kohas, õigel ajal ja õigel viisil § 76 lg 3


Üürieseme seisundi lepingujärgseks kasutamiseks sobivuse hindamine a. erinevalt müügilepingust (§ 217 lg 2) ei sisalda üürilepingu sätted näitlikku loetelu kriteeriumitest, mille alusel sobivust hinnata. i. põhimõtteliselt tuleks üürilepingu puhul lähtuda sarnastest kriteeriumitest nagu müügilepingu puhul § 217 lg-s 2, aga sellele ei viita b. sobivuse hindamine: i. konkreetne üürileping – üüriesemel lepingus kokkulepitud omadused 1. kui omadusi pole kokkulepitud, tuleks eeldada, et üürnik on nõus üürima asja sellisena, nagu see ülevaatamise hetkel oli a. kui esemel olid ülevaatamise käigus puudused, mis olid mõistlikul ülevaatamisel tuvastavad, siis on need lepingus kokkulepitud i. ei kehti üürieseme varjatud puudustele 2. kui üürieseme lepingutingimustele vastavust ei saa hinnata poolte kokkuleppe alusel, lähtutakse sellest, kas üüriese on kasutatav seda liiki asjade tavaliseks otstarbeks a. eluruum sobiv elamiseks, jalgratas sõitmiseks c. § 277 lg 2 – Kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta lepingust taganemise õiguse → standard, millele ese peab vastama ehk seisundi lepingujärgse kasutamise sobivus, määratakse üleandmishetkel; “pidi teadma” → kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda teadma Üürieseme kasutamise võimaldamise ja korrashoidmise kohustused a. võimaldama üürnikul üürieset kasutada i. samuti peab üürileandja hoiduma tegudest, mis võivad üürnikul asja kasutamist takistada, nt vahetada ukselukku b. hoidma üürieset lepingujärgseks kasutamiseks võimaldavas seisundis – § 276 lg 1 i. üürieseme korrashoiu kohustus – tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal ii. kohustus pole üksnes üürileandjal, jaguneb lepingupoolte vahel 1. suurem osa korrashoiukohustusest on üürileandjal ja pisipuudused üürnikul a. § 280. Pisipuuduse kõrvaldamine Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. puudus – mistahes üüritud asjal ilmnev negatiivne omadus, mille tõttu see ei sobi enam tavapäraseks kasutamiseks või pole enam kokkulepitud omadusi, asi ei ole enam keskmise kvaliteediga päraldised (mööbel vms) – nende kohta sätestatakse üürilepingu kohta sätestatut § 272 lg 3 alusel


Üürileandja muud kohustused a. kõrvalkohustusena nt üürileandja kohustus maksta üürnikule üürilepingu lõppedes mõistlikku hüvitist üürileandja nõusolekul üürniku poolt tehtud parenduste eest § 286 lg 1) b. teatud juhtudel kohustus teavitada üürnikku võimalikust ohust tervisele, omandile i. üüritud maja ümbruses nt sagenenud autovargused c. võivad tuleneda ka poolte kokkuleppest i. nt üürileandja kohustub kaubanduspinda puhastama Üürniku kohustused Üüri maksmine ja kõrvalkulude tasumine a. kohustus maksta üüri ehk tasu üürieseme kasutamise eest i. üüri suuruse saavad pooled lepinguvabadusest lähtuvalt kokku leppida b. üldjuhul peab üürnik maksma üksnes üüri c. tihti lepitakse kokku ka kõrvalkuludes: i. § 292. Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. ii. õigus nõuda kõrvalkulusid tõendavaid dokumente iii. § 293. Maksud ja koormised Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokkulepitud teisiti. iv. § 294. Maksetähtpäev Kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel. d. üürnik peab maksma üüri ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, nt äraoleku tõttu Üüri tõstmine ja selle vaidlustamine a. üldreeglina saab lepingut muuta poolte kokkuleppel, aga üüritasu ühepoolne tõstmine on teatud juhtudel võimalik b. tähtajalise lepingu puhul ei saa üürileandja ühepoolselt üüri tosta c. tähtajatu üürilepingu puhul on üüri tõstmine üldpõhimõttena lubatud, kuna pooltel ei ole õiguslikku huvi eeldada, et algne üür kehtib lõpmatult


d. eluruumi üürileandja peab teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendadama, teates märkida ära § 299 lg 2 p 1-4 kohaselt: i. üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus ii. mis ajast üür tõuseb iii. üüri tõstmise põhjendus ja arvestus iv. üüri tõstmise vaidlustamise kord e. muude kui eluruumi üürilepingute puhul ei piira VÕS üürilepingu osa normid poolte kokkuleppeid üüri suurendamise kohta f. eluruumi üürilepingu puhul võib üürnik vaidlustada üüri suuruse, kui üüri tõstetakse ülemääraselt i. § 303 järgi 30 päeva jooksul alates võib üürnik üürileandja tehtud teate vaidlustada üürikomisjonis või kohtus ii. üüri ülemäärast suurust saab vaidlustada tähtajaliste ja tähtajatute lepingute puhul iii. eluruumi üüri on ebamääraselt suur, kui see ei ole majanduslik põhjendatud iv. ülemäärasust hinnatakse analoogse eluruumi turuhinna järgi g. eluruumi üüri tõstmise või suurenemise edukas vaidlustamine toob kaasa varasema üüri edasikehtivuse h. eluruumi üüri suurust ei saa vaidlustada põhjendusega, et see oli algusest peale ülemäärane – üürnik võib vaidlustada seda siis, kui üür muutub ülemääraseks selle tõstmise pärast Üürniku hoolsus- ja korrashoiukohustus a. § 276 lg 2 – Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. i. nt üürniku õigus külalisi vastu võtta, aga mitte neid püsivalt majutada ii. paigaldada majapidamiseks vajalikke kodumasinaid iii. üürieseme hoolikas kasutamine ja kohustus mitte tekitada üüriesemele kahju, jälgida üürieseme seisundit, teavitada üürileandjat puudusest (§ 282) iv. hoolsuskohustuse sisu on eelkõige tagada asja säilimine seisundis, milles see oli üürnikule üleandmise hetkel b. üürieseme korrashoiukohustus on jagatud üürileandja ja üürniku vahel i. pisipuudused peab üürnik kõrvaldama 1. pisipuudus – kui puuduse kõrvaldamiseks on vaja eriteadmistega isikut, pole tegemist pisipuudusega c. kui üüritav ruum asub korteriühistuga majas


i. üürnik pole korteriühistu liige, seega peab kohustus järgida korteriühistu reegleid olema kirjas üürilepingus d. § 278 juures kontrollime § 334 lg 2 ehk millal üürnik ei vastuta ehk asjaolu ei tulene temast Üürniku kohustus kasutada üürieset isiklikult ja üürieseme allkasutusse andmine a. üldreeglina peab üürnik kasutama üürieset isiklikult i. erand § 289 – Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul ii. muude isikute majutamiseks on vajalik üürileandja nõusolek b. üürnik võib üürieseme üürileandja nõusolekul anda osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus) allüürile, § 288 lg 1 i. allkasutusse andmisel eksisteerivad osaliste vahel järgnevad õigussuhted 1. üürileping üürileandja ja üürniku vahel + allkasutusleping üürniku ja allkasutaja vahel 2. üürilepingu ja allkasutaja vahel lepingulist suhet pole ii. seaduse kohaselt on üürileandja reeglina kohustatud andma üürieseme allkastusse andmiseks nõusoleku ja võib keelduda üksnes mõjuval põhjusel. 1. § 288 lg 2 – Üürileandja võib keelduda asja allkasutusse andmiseks nõusolekut andmast üksnes juhul, kui tal on selleks mõjuv põhjus, eelkõige kui: 1) üürnik ei avalda üürileandjale allkasutusse andmise tingimusi; 2) üürileandjale tekiks allkasutusse andmisega oluline kahju; 3) üüritud ruumi koormataks allkasutusse andmisega ebamõistlikult; 4) kui üürileandjal on selleks allkasutaja isikust tulenev mõjuv põhjus. a. praktikas annavad nõusoleku andmisest keeldumiseks õiguse eelkõige olukorrad, kus üürileandjal on alust eeldada, et asi võib allkasutusse andmisel kahjustada saada iii. kui üürileandja keeldub mõjuva põhjuseta allkasutusse andmise nõusolekut andmast, võib üürnik § 288 lg 3 kohaselt üürilepingu üles öelda arvestades § 312 tähtaegu iv. kui üürnik annab asja allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest § 288 lg 5 v. põhiüürileandja võib pärast üürilepingu lõppemist asi allkasutajalt välja nõuda 1. allkasutaja õigus üürieset kasutada lõppeb põhiüürileandja suhtes sõltumata sellest, mida allkasutaja ja üürnik omavahel allkasutuslepingus kokku leppisid vi. kui allkasutuslepingus pole kokku lepitud, et see lõppeb põhiüürilepingu lõppemisel, jääb allkasutusleping kehtima tähtaja möödumiseni või ülesütlemiseni – § 288 lg 6


vii. allkasutusse andmist tuleb eristada üürilepingu üleandmisest vastavalt §-le 290, mis lubab üürnikul lepingust tulenevad kohustused ja õigused üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul kolmandale isikule üle anda 1. üürilepingu üleandmisel jääb algne üürnik üürileandja ees teatud ajaks solidaarselt vastutavaks Üürieseme parenduse ja muudatused, üürniku kulutuste hüvitamise nõue Parenduste ja muudatuste tegemise õigus a. nii üürileandja kui üürnik võivad teatud juhtudel olla huvitatud üüriesemele parenduste ja muudatuste tegemisest i. üürileandja üürieseme suhtes tehtavaid mõjutusi ja töid peab üürnik § 283 lg 1 alusel taluma, kui mõjutused on: 1. vajalikud asja säilitamiseks 2. kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks ii. üürnik peab lubama üürileandjal üüriese üle vaadata, et teha kindlaks, kas töid on tarvis – § 283 lg 2 iii. üürileandja peab ülevaatamisel ja tööde tegemisel arvestama üürniku huvidega ja nendest õigeaegselt ette teatama – § 283 lg 3 iv. absoluutne talumiskohustus on üürnikul vajalike mõjutuste ja tööde puhul v. üürileandja peab üürnikule teatama kaks kuud ette parenduste tegemisest ja sellega kaasnevates asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – § 284 lg 2 vi. üürnik võib üürilepingu üles öelda 14 päeva jooksul alates teate saamisest, v.a kui muudatused on väheolulised või ei too kaasa üüritõusu vii. kui üürnik tahab lepingu üles öelda, peab ta sellest 30 päeva ette teatama, parenduste ja muudatustega võib alustada kui leping on lõppenud – § 284 lg 3 viii. üürnikul võib tekkida õigus üüri alandada, kui üürieseme kasutamine on tööde tõttu takistatud – § 283 lg 1 II lause ja § 284 lg 5 II lause Üürniku õigus teha parendusi ja muudatusi, hüvitisenõue a. reguleerivad §-d 285-286 b. üürnik võib üüritud asjale parendusi või muudatusi teha üürileandja kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul – § 285 lg 1 i. üürileandja ei või keelduda, kui parenduste või muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või mõistlikuks majandmiseks c. kui üürnik teeb parendusi nõusolekuta, ei teki tal § 286 lg 1 alusel hüvitisenõuet


d. tehtud kulutuste ja parenduste hüvitamist saab üürnik üürileandjalt nõuda eelkõige juhul, kui pooled selles lepingu sõlmimisel või hiljem kokku leppisid e. Kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. – § 286 lg 1 i. parendused peavad olema üürileandjale kasulikud (nt et järgmiselt üürnikult võib suuremat üüri nõuda) ii. hüvitisenõue muutub sissenõutavaks üürilepingu lõppemisel ja suuruse määramisel tuleb arvestada kuivõrd üürileandja üürniku tehtud kulutustest kasu sai f. üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata – § 285 lg 3 Lepingu rikkumine üürileandja poolt Üleandmiskohustuse rikkumine a. üürileandja üürieseme üleandmise kohustuse rikkumise korral võib üürnikul tekkida õigus kasutada üürileandja suhtes ÕKV. Nende eeldused on: i. üleandmiskohustuse rikkumine ii. üürileandja vastutus selle kohustuse rikkumise eest b. üürileandja üleandmiskohustuse sisu on: i. üürieseme õigel ajal ja õiges kohas üleandmine üürnikule ii. üüriese peab vastama lepingutingimustele c. seadus ei sisalda üürileandja spetsiifilist vastutusrežiimi üleandmiskohustuse rikkumiseks i. vastutuse hindamisel lähtume §-st 103 – üürileandja peab vastutuse välistamiseks tõendama, et kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud d. üürnik saab nõuda üürileandjalt § 108 lg 2 alusel üleandmiskohustuse täitmist e. VÕS eriosast tuleneb üürnikule üks spetsiifiline ÕKV – üürniku taganemisõigus § 277 i. üleandmiskohustuse rikkumise puhuks ii. seadus räägib sel puhul taganemisest, kuna poolte vahel ei ole veel tekkinud kestvussuhe, kui üleandmiskohustust pole täidetud 1. kohene taganemine on võimalik, kui üürileandja viivitus või üürieseme puudus on oluline lepingurikkumine § 116 tähenduses 2. muudel juhtudel peab üürnik enne lepingust taganemist andma üürileandjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 3. praktikas lepitakse sageli kokku lepingus, kaua võib üürileandja üürieseme üleandmisega viivitada enne, kui üürnik saab lepingust taganeda


4. koos lepingust taganemisega saab üürnik nõuda tekitatud kahju (nt saamata jäänud tulu) hüvitamist § 115 lg 1 alusel iii. üürileandja üleandmiskohustus hõlmab ka kohustust anda üle lepingutingimustele vastav asi. Kui üüriese on puudustega, on üürnikul õigus: keelduda seda vastuvõtmast, kuni üürileandja on selle viinud tingimustega vastavusse § 110 lg 1 1. kui üürnik puudustega asja vastu võttis, kaotab üürnik lepingust taganemise õiguse, kui ta asja ülevaatamisel teadis või pidi teadma et asi ei vasta lepingutingimustele 2. taganemisõiguse säilitamiseks peaks üürnik üleandmisel avastatud üürieseme puudused märkima nt üleandmisakti või muul viisil väljendama, et jätab endale taganemisõiguse 3. varjatud puudused ei välista üürniku taganemisõigust – § 277 lg 2 a. üürieseme puudus peab olema oluline – välistama asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või seda olulisel määral piirama 4. kui üürnik võtab lepingutingimustele mittevastava üürieseme vastu, saab ta kasutada ÕKV eeldusel, et üürileandja vastutus ei ole § 277 lg 2 kohaselt välistatud a. ehk kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma puudusest, saab ta puudusest tulenevaid ÕKV kasutada, kui ta üürieseme vastuvõtmisel endale selle õiguse jättis 5. kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmiseaktis toodud seisundis – § 334 lg 1 a. seega on üürnikul, kes üleandmisaktis on kinnitanud üleantud eseme vastavust lepingutingimustele hiljem raske tõendada, et talle anti üle puudustega üüriese i. vastupidise tõendamine on võimalik varjatud puuduste korral, mida üürnik vastuvõtmisel ei saanudki avastada Üürieseme kasutamise võimaldamise ja korrashoiukohustuse rikkumine Üürileandja vastutuse üldised eeldused a. üürileandja üürieseme kasutamise võimaldamise ja korrashoiukohustuse rikkumise korral võib üürnikul tekkida õigus kasutada üürniku suhtes ÕKV. b. üldisteks eeldusteks on: i. üürieseme kasutamise võimaldamise või korrashoiukohustuse rikkumine ii. üürileandja vastutus kohustuse rikkumise eest 1. tuleb lähtuda §-st 103 – üürileandja peab vastutuse välistamiseks tõendama, et rikkumise põhjustas vääramatu jõud


a. kui üürileandja tõendab seda, võib üürnik siiski näiteks §-st 105 tulenevalt kasutada vabandatavusest mittesõltuvaid ÕKV – lepingu ülesütlemine, üüri alandamine) Üürileandja üürieseme kasutamise võimaldamise kohustuse rikkumine a. üürileandja peab tagama üürnikule üürieseme kasutamise võimaluse kogu üürilepingu kehtivusajal b. üürileandja peab kõrvaldama üürieseme kasutamist takistavad asjaolud i. võivad olla seotud kolmandate isikutega c. kui üürileandja kohustust rikub võib üürnik kasutada § 278 jj ÕKV i. muu hulgas üürniku õigus nõuda kahju, sh saamata jäänud tulu hüvitamist § 115 lg 1 alusel Üürileandja korrashoiukohustuse rikkumine a. üürileandja peab hoidma üürieset kogu lepingu kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis b. sobivat seisundit tuleb hinnata konkreetsest üürilepingust lähtuvalt i. kui seisund ei nähtu lepingust, peab ese sobima seda liiki üürieseme tavapäraseks kasutusotstarbeks ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga – § 77 lg 1 c. tegemist §-s 278 nimetatud olukorraga, kus üüritud asjal tekib lepingu kehtivusajal puudus või on asja lepingujärgne kasutamine takistatud → kohaldub §-s 278 jj sätestatud eraldi vastutusrežiim d. VÕS kohaselt tuleb eristada üürieseme puuduseid ja muid lepingujärgse kasutamise takistusi i. puudus seondub üürieseme enda omadustega ii. takistus asub väljaspool üürieseme omadusi ja takistab üürilepingu eseme kasutamist 1. nt äriruum võib olla lepingutingimustele vastav, aga kasutamist takistab asjaolu, et linnavalitsus on remonttööde tõttu sulgenud kinnistule viiva tee e. § 278 annab üürnikule ÕKV kasutamise õiguse, kui puudus tekkis lepingu kehtivusajal f. lepingujärgse kasutamise takistatusest tulenevaid ÕKV saab kasutada ka juhul, kui asja kasutamine on takistatud asjaolu tõttu, mis tekkis enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal g. puuduse olemasolu ehk üürileandja korrashoiukohustuse rikkumise fakti kindlakstegemisel tuleb arvestada korrashoiukohustuse jagunemisega


Üürileandja vastutus a. üldreeglina toob üürieseme kasutamise võimaldamise või korrashoiukohustuse rikkumine kaasa alati üürileandja vastutuse ehk üürniku võimaluse kasutada ÕKV b. üürileandja vastutus on teatud juhtudel seaduse kohaselt piiratud, välistatud: i. üürniku ÕKV kasutamine on piiratud § 277 lg 2 järgi ii. § 278 kohaselt saab üürnik üürieseme puudusest tulenevaid ÕKV kasutada eeldusel, et ta ise puuduse tekkimise eest ei vastuta 1. üürnikul kohustus kasutada üürieset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele § 276 lg-le 2 a. kui üürnik ei tõenda, et üürieseme kahjustumine, hävimine või kaotsiminek, mis toimus ajal kui ese oli üürniku valduses, ei toimunud temast tulenevatel asjaoludel, vastutab üürnik i. nt kui lapsed sodivad seinu, vastutab üürnik ja ta ei saa üürileandja vastu kasutada ÕKV iii. üürnik saab üürieseme puudusest tulenevaid ÕKV kasutada eeldusel, et üürileandja vastutust ei välista vääramatu jõud § 103 1. vääramatu jõu korral saab § 105 järgi kasutada üürnik siiski lepingu ülesütlemist või üüri alandamist ÕKV-na iv. üürileandja saab vastutuse välistamiseks esitada vastuväite, et üürnik on rikkunud kohustust üürieseme puudusest või kasutamise takistusest teatada – § 282 lg 1 p 1 1. lisaks peab üürnik hüvitama teavitamiskohustuse rikkumisega tekkinud kahju üürileandjale – § 282 lg 2 a. nt kui tihend on vannitoas katki ja üürnik ei teata sellest, peab üürnik ise tasuma sellest tuleneva täiendava veearve v. üürileandja vastutuse võib välistada või seda piirata vastav kokkulepe – dispositiivsuse põhimõttest lähtuvalt saavad pooled põhimõtteliselt kokku leppida üürniku ÕKV välistamises või piiramises 1. kehtivad teatud piirides 2. eluruumi puhul pole lubatud – § 275 3. kui üürniku ÕKV kasutamise piirangud või välistused sisalduvad tüüptingimustes, tuleb arvestada §-dest 35 jj tulenevaid piiranguid ja ka individuaalkokkulepete korral võib üürileandja vastutust piirav/välistav kokkulepe osutuda tühiseks § 106 lg 2 järgi vi. ÕKV kumulatiivsuse pirntsiibist tulenevalt võib üürnik üürieseme puuduse korral kasutada kõiki nimetatud ÕKV niivõrd kui see ei ole piiratud või välistatud seadusega või lepinguga – § 101 lg 2 1. nt saab üürnik nõuda üürileandjalt üürieseme puuduse kõrvaldamist ja puuduse kõrvaldamisega katmata jäänud kahju hüvitamist


Puuduse kõrvaldamise nõue ja üürilepingu ülesütlemine a. kui eelmises peatükis nimetatud eeldused on täidetud, saab üürnik esitada täitmisnõude ehk puuduse või takistuse kõrvaldamise nõude b. puuduse kõrvaldamise nõue on mitterahalise kohustuse täitmise nõue – § 108 lg 2 i. välistatud juhtudel, kui see oleks üürileandjale ebamõistlikult koormav või võimatu – § 108 lg 2 p-d 1 ja 2 1. nt kui üüritud maja tulekahjus täielikult hävib, on üürileandja kohustamine maja taastada ebamõistlikult koormav c. üürnikul pole õigust puuduse kõrvaldamist nõuda, kui üürileandja asendab puudusega asja mõistliku aja jooksul puuduseta asjaga i. üksnes asendatavate asjade puhul ii. ka lepingus võib vastava õiguse kokku leppida, aga küsitav eluruumi üürilepingute puhul d. puuduse või takistuse kõrvaldamise kohustuse rikkumise tagajärjed § 279 järgi, mis on ülesütlemise eeldused: i. üürileandja teadis või pidi teadma puudusest ja takistusest ning pole seda mõistliku aja jooksul kõrvaldanud – § 107 ii. puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab kasutamist olulisel määral e. teatud juhtudel on üürnikul õigus ise üürieseme puudused kõrvaldada ja nõuda kulutuste hüvitamist § 279 lg 3 järgi: i. kui üürileandja puuduse kõrvaldamisega viivitab 1. et üürileandja satuks puuduse kõrvaldamisega viivitusse, peab ta puudusest olema teadlik ja jätma selle kõrvaldamise mõistliku aja jooksul tegemata 2. kui üürileandja ei tegutse mõistliku aja jooksul, tekib üürnikul õigus ise puudus kõrvaldada ja nõuda kulutuste hüvitamist ii. kui puudus takistab või piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust ebaolulisel määral f. kohene puuduse kõrvaldamise ja vastavate kulutuste eest hüvitise saamise õigus on üürnikul üksnes mitteoluliste puuduste korral i. sellisteks puudusteks on eelduslikult väikese kuluga kõrvaldatavad puudused g. takistuse või puuduse kõrvaldamise sätted on imperatiivsed ning laienevad kõigile üürilepingutele Kahju hüvitamise nõue a. üürieseme puuduse või kasutamise takistuse tagajärjel võib tekkida üürnikul kahju


b. kahju võib tekkida ka õigushüvede (nt ruumi toodud asjade) kahjustumisest i. sellise kahju hüvitamise nõude alus on § 115 lg 1 I juhtum ii. üürileandja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et üürieseme puudus või takistus oli vabandatav ehk tekkinud vääramatust jõust – § 103 c. kahju hüvitamise nõuded on kahesugused § 115 lg 1 järgi: i. kahju hüvitamise nõue täitmise kõrval ii. kahju hüvitamise nõue täitmise asemel d. üürieseme puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist peaks üldjuhul tingimustel, et üürnik oli vastavad kulutused tegelikult ka teinud e. kahju hüvitamist saab üürnik reeglina nõuda kumulatiivselt ka mõne teine ÕKV-ga, nt lepingu ülesütlemisega f. üürnik võib kahju hüvitamise nõude tasaarvestada üüri maksmise nõudega i. elu- ja äriruumide puhul peab üürnik nõude tasaarvestada, kui ta on üürileandjale kavatsusest kuu enne üüri maksetähtpäeva ette teatanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – § 297 lg 1 Üüri alandamine ja üüri maksmisest keeldumine a. § 296 eristatakse kaht olukorda: i. üürnik ei saa üürieset üldse kasutada – lg 1 ii. üürieseme kasutamisvõimalus on vähenenud – lg 2 b. aja eest, mil üürnik ei saanud üürieset sihtotstarbeliselt kasutada, ei pea ta üüri maksma ega kõrvalkulusid kandma c. kui üürnik ise on ära, ei vabasta see teda üürimaksmise kohustusest – lg 3 d. elu- ja äriruumi üürilepingu puhul peab üürnik üüri maksmisest keeldumise soovist teatama üürileandjale vähemalt kuu ette teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis – § 297 lg 1 e. kui asja sihtotstarbelise kasutamise võimalus on puuduse või takistuse korral vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral alates puudusest teadasaamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni – § 297 lg 2 i. alandatud üür = algne üür x puudusega üürieseme väärtus : puuduseta üürieseme väärtus f. üürilepingu puhul on kohase ja mittekohase väärtuse kindlakstegemine keerukas ehk üürnikul on keeruline otsustada, mis ulatuses on tal õigus üüri alandada. i. Vaidluse korral ja eeldusel et kohase ja mittekohase täitmise väärtust ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab § 112 lg 1 järgi väärtuse suuruse kohus arvestades asjaolusid


g. üüri alandamiseks tuleb teha üürnikul hinna alandamise avaldus, mis jõustub üürileandjale kättetoimetamisel – § 112 lg 2 h. üüri saab alandada tagasiulatuvalt hetkeni, mil üürnik üürieseme puudusest teada sai i. hinna alandamise õigus eeldab, et üürnik on üürileandjat puudusest õigeaegselt teavitanud – § 282 lg 3 Üüri hoiustamine ja kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmine a. üüri hoiustamise õigus eeldab, et üürnik on andnud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis puuduse kõrvaldamiseks tähtaja ja hoiatanud, et puuduse või takistuse kõrvaldamata jätmisel hoiustab üürnik pärast tähtaja möödumist sissenõutavaks muutuva üüri i. saab rakendada üksnes elu- või äriruumi üürnik b. üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist – § 278 p 2 i. nt kasutusõiguse puhul Lepingu rikkumine üürniku poolt Üüri- ja kõrvalkulude maksmise kohustuse rikkumine a. kui üürnik jätab üüri maksmata, on üürileandjal õigus üürileping üles öelda – § 313, 316 ja nõuda üürnikult kahju hüvitamist täitmise asemel i. alternatiivina võib üürileandja jätkata lepingu täitmist ja nõuda üürnikult üüri maksmist § 108 lg 1 alusel ii. lisaks võib üürileandja nõuda viivist – § 113 iii. kõrvalkulude maksmisega viivitamisel kehtivad samad reeglid b. üürileandja ei saa kahjuhüvitisena nõuda kogu saamata jäänud üüri i. kahju arvestamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, nt: 1. nt üürileandja võimalus ruumi ise kasutada ja kulusid kokku hoida 2. muule isikule üüripind üürile anda ja tulu teenida ii. üürileandjal on kahju vähendamise kohustusest tulenev kohustus teha mõistlikke pingutuse asendusüürniku leidmiseks c. üürniku vastutus võib põhimõtteliselt olla välistatud § 103 juhtudel ehk vabandatavuse korral, aga rahalise kohustuse mittetäitmine pole RK praktikast üldreeglina vabandatav Muude kohustuste rikkumine a. kui üürnik rikub üürieseme hoolika ja sihtotstarbelise kasutamise kohustust, saab üürileandja nõuda selle kohustuse täitmis § 108 lg 2 alusel


i. üürileandja saab üürilepingu üles öelda § 315 alusel, kui tingimused esinevad ii. põhimõtteliselt saab üürileandja nõuda ka kohustuse rikkumisega tekkinud kahju hüvitamist § 115 lg 1 alusel, aga küsitav on kas ja mis hetkel üürileandjal kahju tekib b. ka muude üürniku kohustuste rikkumisel tulevad kõne alla eelkõige: i. üürileandja täitmisnõue § 108 lg 2 alusel ii. kahju hüvitamise nõue § 115 iii. üürilepingu ülesütlemine, kui üürniku rikkumine on mõjuvaks põhjuseks § 313 c. põhimõtteliselt saab rikkumise puhuks kokku leppida ka leppetrahvi i. eluruumi puhul välistatud ja leppetrahvi sisaldav kokkulepe on tühine – § 287 ii. kõigi muude üürilepingute puhul leppetrahv lubatud ja kehtiv põhimõtteliselt Üürileandja tagatised a. riskide maandamiseks on üürileandjal võimalik kasutada seadustega või poolte kokkulepetega ettenähtud tagatisi Tagatisraha a. saab kokku leppida kõigi üürilepingute puhul b. tagatisraha ei või eluruumi üürilepingu puhul ületada kolme kuu üüri – § 308 lg 1 i. üürnik ei pea seda kohe tasuma, võib kolmes osas c. üürileandja peab tagatisraha hoiustama pangast enda varast eraldi, nt eraldi kontol ja vähemalt keskmise intressiga – § 308 lg 2 i. intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha d. muude kui eluruumi üürilepingute puhul nimetatud piirangud ei kehti e. tagatisraha makstakse lepingust tulenevate nõuete tagamiseks ja see jääb üürileandja kätte kogu lepingu kehtivusajaks Üürileandja pandiõigus a. kinnisasja üürileandjal on õigus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustuse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele – § 305 lg 1 i. õigus ka elu- ja äriruumi üürileandjal b. tekib kehtiva üürilepingu sõlmimise ja asjade üüripinnale toomisega, selle teke ei eelda sissenõutava nõude olemasolu c. üürileandja saab pandiõigust realiseerida, kui üürnik ei ole üürilepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud d. pandiõiguse olemasolu eeldab:


i. nimetatud vallasjade asumine kinnisasjal ii. vallasasjade kuulumine ruumi sisustusse või kasutamise juurde iii. tegemist ei ole vallasasjaga, millele ei saa pöörata sissenõuet 1. nt üürniku voodi, elektripliit e. pandiõigus lõpeb asja eemaldamisega üüritud kinnisasjalt – § 306 lg 1 f. pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded ja hüvitisenõuded – § 305 lg 1 i. tagatud on seega üüritasu kui ka lepingu võimalikust rikkumisest tulenevad nõuded Pandiõiguse lõppemine a. asja eemaldamisega üüritud kinnisasjalt väljaarvatud juhul, kui eemaldamine toimus üürileandja teadmata või üürileandja vaidles eemaldamisele vastu – § 306 lg 1 b. kui üürileandja saab lepingu kehtivusajal teada, et ruumi toodud asjad ei kuulu üürnikule ja ei ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles – § 306 lg 4 c. kui üürnik annab üürileandjale oma kohustuste täitmiseks muu tagatise i. konkreetse pandieseme puhul lõpeb pandiõigus, kui üürnik annab muu tagatise selle asja väärtuse ulatuses – § 306 lg 3 Pandiõiguse teostamine a. üürileandja pandiõigus on asjaõigus ja kehtib nii üürniku kui kõigi teiste isikute suhtes b. üürileandjal õigus üürniku võlgnevuse korral esemed avalikul enampakkumisel maha müüa ja saadud raha arvelt nõuded rahuldada c. ka erinorme – § 307 lg 1 Üürilepingu üleminek kinnisasja võõrandamisel Üürilepingu üleminek a. üürileping on relatiivne õigussuhe – kehtib vaid konkreetse üürniku ja üürileandja vahel → kinnisasja üürnik kaotaks üürieseme võõrandamisel õiguse üürieset edasi kasutada b. üürniku kaitseks aga – kinnisasja üürileping jääb kehtima ka kinnisasja uue omaniku suhtes, seega kinnisasja üürniku staatus üürieseme omaniku vahetumisel ei muutu ja endise üürileandja kohustused ja õigused lähevad üle kinnisasja uuele omanikule – § 291 c. üürileping läheb üle uuele omanikule nii kinnisasja tavalisel võõrandamisel kui ka sundtäitmisel või pankrotimenetluse müümise korral d. üürileandja õigused ja kohustused ei lähe üle tagasiulatuvalt, nende eest vastutab eelmine üürileandja e. vallasasja omanikule seadus kaitset ei anna, aga reeglina pole selleks ka vajadust


i. esiteks eeldab vallasasja omandi ülekandumine reeglina ka vallasasja üleandmist – AÕS § 92 lg 1 Uue üürileandja ülesütlemisõigus a. kinnisasja omandaja ehk uue üürileandja kaitse kohaselt võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul üles öelda järgides etteteatamistähtaega – § 323 i. äri- ja eluruumi üürilepingu võib sel alusel üles öelda vaid siis kui kinnisasja omandaja vajab üüritud ruumi tungivalt ise b. kinnisasja üürilepingu ülesütlemine eeldab järgmist: i. kinnisasja üürileping on kinnisasja võõrandamise, koormamise tõttu üle kinnisasja uuele omanikule – § 291 ii. uus üürileandja kasutab ülesütlemist kolme kuu jooksul alates lepingu üleminekust iii. uus üürileandja lähtub ülesütlemistähtaegadest (reeglina kolm kuud) iv. elu- või äriruumi puhul vajab uus üürileandja ruumi tungivalt ise 1. tungiv vajadus RK kohaselt – üürileandja tõendatud vahetud, tõsised ja aktuaalsed põhjused üürilepingu eseme kasutamiseks. kulude kokku hoidmise aspekt, ei pea olema äärmist hädasituatsiooni, reeglina ongi seotud üksnes majanduslike huvidega c. kui uus üürileandja ütles tungiva omavajaduse tõttu üles tähtajalise lepingu ja üürnikul tekib kahju, nt peab uue eluruumi otsima ja kõrgemat üüri maksma, vastutab kahju eest eelmine omanik – § 323 lg 2 d. kinnisasja eelmine omanik vastutab kolme aasta jooksul alates üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust uue üürilepingu rikkumisega üürnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja – § 291 lg 4, solidaarkohustus Märke tegemine uue üürileandja ülesütlemisõiguse välistamiseks a. tungivast omavajadusest tingitud ülesütlemise vastu saab üürnik end kaitsta tehes märke kinnistusraamatusse – § 324 i. märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik peab lubama üürnikul kinnisasja üürilepingu alusel kasutada ja uuel omanikul puudub tungivast omavajdusest tulenev ülesütlemisõigus b. märge pole asjaõigus ega loo iseseisvat kinnisasja kasutusõigust c. kinnistusraamatusse märke tegemist võib nõuda üürileandjalt iga kinnisasja üürnik ning selle nõudeõiguse tekkimise eelduseks on kehtiva üürilepingu olemasolu i. üürniku õigust teha kinnistusraamatusse märge eluruumi üürilepingu kohta ei saa piirata ega välistada – § 275 ii. äriruumi puhul on nt siiski võimalik piirata või välistada d. märke tegemiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek


e. üürileandja põhjendamatu keeldumine nõusoleku andmisest võib anda üürnikule õiguse leping erakorraliselt üles öelda, kui keeldumine on mõjuv põhjus – § 313 lg 1 f. märke tegemise võimaluse kasutamine on kinnisasja üürniku õigus, mitte kohustus Üürilepingu lõppemine Üldpõhimõtted a. üürileping võib lõppeda eelkõige: i. tähtaja möödumisel 1. tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, enne tähtaja möödumist seda reeglina poolte kokkuleppeta lõpetada ei saa a. seaduses sätestatud eeldustel saab tähtajalist üürilepingut erakorraliselt üles öelda – § 309 lg 1 2. tähtajatu üürileping lõpeb reeglina poolte kokkuleppel või korralise või erakorralise ülesütlemisega a. tähtajatu üürileping ei tähenda lepingu igavesti kestvust, vaid asjaolu, et selle saab lõpetada korralise ülesütlemisega 3. kahel juhul tähtajaline üürileping ei lõpe tähtaja möödumisel, vaid muutub tähtajatuks: a. kui üürnik jätkab pärast tähtaja lõppu asja kasutamist ja kumbki lepingupool ei avalda teisele poolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet – § 310 lg 1 i. muude kui eluruumi lepingute puhul saab selle välistada ehk näha ette, et üürileping lõpeb tähtaja möödumisel b. kui eluruumi üürileping on sõlmitud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, tuleb lepingu mittepikendamise soovist teatada vähemalt 2 kuud enne tähtaja möödumist. Kui kumbki lepingupool avaldust ei tee, muutub üürileping tähtajatuks c. selliseid tähtajatuks muutuvaid üürilepinguid saab üles öelda korraliselt § 312 alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul §-de 313 jj alusel 4. üürileping ei lõpe ühe lepingupoole surmaga, kui pooled pole teisiti kokku leppinud – § 320 a. õigused ja kohustused lähevad edasi pärijatele b. eriregulatsioon üürnikuga koos elanud pereliikmete kaitseks § 321 – üürniku teatud perekonnaliikmetel tekib õigus astuda üürilepingus surnud üürniku asemele Üürilepingu lõppemine ülesütlemisega a. Ülesütlemise eeldused


i. materiaalne – ülesütlemise alus ehk õigus leping seaduses või lepingus sätestatud tingimustel üles öelda ii. formaalne – nõutavas vormis ülesütlemiavalduse tegemine teisele poolele b. üürilepingu ülesütlemisel eristame tähtajalisi ja tähtajatuid üürilepinguid ning korralisi ja erakorralisi ülesütlemisi i. korraliselt saab üles öelda vaid tähtajatuid üürilepinguid – § 311 lg 1 ja erandina üle 30-aastase tähtajaga üürilepinguid – § 318 ii. erakorraliselt saab üles öelda nii tähtajalisi kui ka tähtajatuid lepinguid – § 313 lg 1 iii. korraline ülesütlemine – pole eraldi alust, õigustust, reeglina seotud etteteatamistähtajaga iv. erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused §-des 313-323, § 279 lg 1, § 116 lg 6 ja § 97 c. üürilepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille kasutamiseks peab tegema avalduse teisele poolele – § 195 lg 1 i. vastuvõtmist vajav tahteavaldus d. elu- või äriruumi tähtajatu lepingu ülesütlemise korral peavad mõlemad pooled järgima seaduses sätestatud ülesütlemisekorda – § 325 i. kui elu- või äriruumi tähtajatu ülesütlemisel seaduses sätestatud nõudeid ei järgita, on ülesütlemine tühine – § 325 lg 6 – üürileping kehtib edasi ja pooled peavad seda täitma e. üürilepingu erakorraline ülesütlemine on seotud ajalise piiranguga, üürilepingu saab üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ülesütlev pool ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teada sai – § 196 lg 3 i. etteteatamiskohustust pole reeglina Korraline ülesütlemine a. tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool igal ajal üles öelda – § 195 lg 3, § 311 lg 1 b. pole vaja eraldi alust c. peab järgima etteteatamistähtaega, mis seaduses i. etteteatamistähtaeg sõltub üürilepingu esemest – § 312 ii. võib kokku leppida ka pikema etteteatamistähtaja iii. muu kui eluruumi üürilepingu puhul võib ka lühemates etteteatamistähtaegades iv. kui ülesütlev pool ei järgi tähtaega, loetakse leping ülesöelduks tähtaja möödumisel – § 311 lg 2 – liiga lühikese etteteatamistähtajaga tehtud avaldus pole tühine, vaid lõpetab lepingu hiljem


Erakorraline ülesütlemine a. erakorralise ülesütlemise aluse olemasolu tuleb kontrollida esmalt üürilepingus sisalduvate kokkulepete järgi, siis §-des 314-319 sätestatu järgi ja siis § 313 lg 1 järgi b. kui ülesütlemise alus tuleneb lepingust, hindab kohus kehtivuse otsustamisel, kas kokkulepe on kehtiv ja eeldused täidetud c. kui ülesütlemise alus tuleneb seadusest, siis eeldatakse, et neis sätetes sisalduv põhjus on mõjuv ja kohus kontrollib üksnes seaduses sätestatud eelduste olemasolu i. kahtluse korral eeldatakse, et põhjus pole mõjuv Erakorraline ülesütlemine lepingus sätestatud alustel a. lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt võivad pooled ise lepinguga ette näha, millal saab lepingu erakorraliselt üles öelda b. poolte lepinguvabadus pole piiramatu i. eluruumi üürilepingus ei tohi kokku leppida üürniku kahjuks erinevaid lepingu lõpetamise aluseid, tähtaegu ja korda – § 275 ii. muude kui eluruumi üürilepingute puhul on seadusest erinevates ülesütlemise aluste kokkuleppimine üldjuhul lubatud ja kokkulepped kehtivad Erakorraline ülesütlemine seaduses sätestatud juhtudel a. kui lepingus kokkulepped puuduvad, võib nii tähtajalise kui ka tähtajatu üürilepingu üles öelda seaduses sätestatud alustel – §-d 314-319, § 116 lg 6, § 97, § 313 lg 1 (mõjuva põhjuse olemasolu eeldatakse) i. erakorraline ülesütlemine eeldab mõjuva põhjuse olemasolu – § 313 lg 1 1. põhjus loetakse mõjuvaks, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt poolelt asjaolusid arvestades ja mõlema poole huve kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab – § 313 lg 1 b. eluruumi üürilepingu puhul on ülesütlemine võimalik vaid seadusest tulenevate piirangute kohaselt c. peab olema antud täiendav tähtaeg, et üldse edasi liikuda mõjuva põhjuse kontrollist Erakorraline ülesütlemine, kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada a. kui üürnik ei saa üürileandjast tulenevatel põhjustel üürieset kasutada, võib ta lepingu üles öelda, kui ta on teatanud üürileandjale mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ja üürileandja pole tähtaja jooksul võimaldanud asja kasutamist – § 314 lg 1


Erakorraline ülesütlemine asja lepinguvastase kasutamise tõttu § 315 lg 1 Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt käesoleva seaduse § 276 lõikes 2 või 3 sätestatud kohustusi; 2) üürnik või asja allkasutaja rikub käesoleva seaduse § 276 lõikes 2 või 3 nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult; 3) üürnik annab asja õigustamatult kolmanda isiku kasutusse, mille tõttu üürileandja või naabrid on niivõrd häiritud, et üürileandjalt ei saa oodata üürilepingu jätkamist. Erakorraline ülesütlemine tasumisega viivitamise tõttu § 316 lg 1 Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri või 3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud. a. RK praktika kohaselt ei saa üürileandja kolmekuulise makseviivituse tekkimisel lepingut § 316 alusel üles öelda, vaid peab § 196 lg-st 2 tulenevalt andma eelnevalt üürnikule üüri tasumiseks täiendava tähtaja Erakorraline ülesütlemine eluruumi terviseohtlikkuse tõttu a. nii üürnik kui üürileandja võivad üürilepingu üles öelda, kui eluruumi seisukord on seotud olulise ohuga inimese tervisele – § 317 b. eeldus on objektiivne oht inimese tervisele, nt magamistuba hallitab c. RK ei ole pidanud oluliseks terviseohtlikkuse alusel üürilepingu lõpetamisel anda täiendavat tähtaega Erakorraline ülesütlemine üürniku pankroti korral a. üürniku pankroti väljakuulutamisel võib üürileandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist – § 317 lg 1 i. üürileandja peab andma tagatise andmiseks mõistliku tähtaja ja teatama sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ii. kui üürnik tagatist ei anna, on üürileandjal õigus leping ülesütlemistähtaega järgimata üles öelda


Erakorraline ülesütlemine muul mõjuval põhjusel a. muu oluline mõjuv põhjus, mis pole §-des 314-319 nimetatud, nt süstemaatiline üüri tasumisega viivitamine b. ka neil juhtudel peab kaaluma poolte huve c. sellisel juhul saab lepingu üles öelda pärast rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemuseta lõppemist – § 196 lg 2 d. mõjuv põhjus võib olla ka ettenägematu asjaolu, mis ei too kaasa lepingurikkumist, , aga mille tõttu saab poolte huve kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud ühe või teise poole jaoks võimatuks e. erandkorras võib ülesütlemine olla õigustatud ka lepingupoole endaga seotud asjaoludest Ülesütlemise tagajärjed Kehtiva ülesütlemise tagajärjed a. üürilepingu ülesütlemisega leping lõpeb ja pooled ei pea lepingulisi kohustusi täitma i. kui üürileping lõpeb, siis üüri võib nõuda välja üürnikult osade kaupa b. kui leping on erakorraliselt üles öeldud, võib ülesütlejal tekkida teise poole vastu kahju hüvitamise nõue § 115 lg 1 alusel i. nt saamata jäänud tulu, õigusabikulu c. üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustus lõpeb d. kui üürnik lahkub üüripinnalt ja lõpetab üüri maksmise ilma et oleks eelnevalt üürilepingu kehtivalt üles öelnud, võib üürileandja lepingu üles öelda ja nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist Toimetu ülesütlemise tagajärjed a. ülesütlemine ei too kaasa üürilepingu lõppemist b. kui ülesütlemisavalduse eeldused on täitmata, on ülesütlemine tagajärjetu ehk toimetu, kuid mitte tehinguna tühine c. tagajärjetu ülesütlemise korral kehtib üürileping edasi ja mõlemad pooled saavad nõuda täitmist Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine a. eluruumi üürilepingu üürnikule annab seadus üürnike sotsiaalse kaitse eesmärgil üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise õiguse, kui üürileandja ütles lepingu üles vastuolus hea usu põhimõttega


b. üürilepingu ülesütlemise võib vaidlustada üürikomisjonis, kohtus kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega – § 326 lg 1 c. võimalik nii tähtajalise kui ka tähtajatu üürilepingu korral d. hea usu põhimõttega vastuolu § 327 lg 1: i. olukord, kus üürileandja ütles lepingu üles, kuna üürnik esitas heauskselt lepingust tuleneva nõude või üürileandja soovis muuta lepingut üürniku kahjuks ja üürnik sellega ei nõustunud ii. üürnik ise peab olema nõude esitanud heauskselt e. kui üürileandja ütleb lepingu üles ajal, mil menetlus üürikomisjonis või kohtus käib, on see põhimõtteliselt alati hea usu vastane f. kui üürnik tahab ülesütlemise vaidlustada, kuna see oli hea usu vastane, peab ta esitama taotluse 30 päeva jooksul alates ülesütlemisavalduse kättesaamisest – § 329 Eluruumi üürilepingu pikendamine a. üürnik võib nõuda üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks nii tähtajalise kui ka tähtajatu üürilepingu korral – § 326 lg 2 b. üürileping jäetakse pikendamata, kui see oleks vastuolus üürileandja õigustatud huvidega – § 328 c. taotlus üürikomisjonile, kohtule – § 329 lg 2, 3 Poolte nõuded üürilepingu lõppemisel Üürieseme tagastamise nõue a. pärast üürilepingu lõppemist peab üürnik üüritud asja koos päraldistega (nt auto koos võtmega) üürileandjale tagastama – § 334 lg 1 b. üürniku väljatõstmine tema kasutatavast ruumist on võimalik üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel ja kohtutäituri poolt c. üürnik võib lepingu lõppemisest olenemata teatud juhtudel üürieseme tagastamisest keelduda: i. Kui üürnik on teinud vallasasjale kulutusi, mille hüvitamist ta võib nõuda, võib ta asja kuni nende kulutuste hüvitamiseni kinni pidada. d. üüriese tuleb tagastada seiundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele arvestades loomulikku kulumist i. kohustuse rikkumise korral tekib üürileandjal üürniku vastu kahju hüvitamise nõue § 115 ii. üürnik vastutab üksnes kasutamisest tekkinud puuduste eest, mis ületavad harilikku kulumist ja kahjustusi


iii. seda, et üüriese on kahjustatud üle tavalisest kahjustusest tingitud määra, peab tõendama üürileandja iv. lisaks harilikule kulumisele ei vastuta üürnik seisundi halvenemise eest juhul, kui eseme kahjustumine ei tulenenud temast tingitud asjaoludel, üürnik peab ise tõendama seda – § 334 lg 2 v. tühine on kokkulepe, mille kohaselt üürnik kohustub enne üürilepingu lõppemist maksma üürilepingu lõppemisel muud kui võimalikku kahjuhüvitist – § 334 lg 4 1. nt leppetrahvi kokkulepped Üürieseme tagastamisega viivitamisest tulenevad nõuded a. kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja kahjuhüvitisena nõuda kas lepingus kokkulepitud üüri või üüri mis on samasuguse asja puhul tavaline – § 335 b. üürileandja hüvitisenõue on välistatud, kui üürnik peab asja õigustatult kinni enda tehtud kulutuste tasumise tagamiseks Üürieseme ülevaatamise ja puudusest teavitamise kohustus a. § 336. Asja ülevaatamine ja üürnikule puudustest teatamine (1) Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. (2) Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Nõuete aegumine a. § 338. Nõuete aegumine (1) Üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. (2) Üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. (3) Koos asja tagasisaamise nõudega aegub ka üürileandja nõue üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamiseks.


RENDILEPING Rendilepingu mõiste a. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) – § 339 b. iseloomulik tunnus on saada vilja c. rendilepingu esemeks on viljakandvad asjad d. praktikas on tähtsaim rendilepingu ese põllumajanduslik kinniasi või ettevõte ehk käitis e. erinevalt üürilepingust saab rendilepingu esemeks olla ka muu õiguse objekt, nt jahiõigus, kasutusvaldus i. rendilepingu esemeks ei saa olla õigus, mis ei ole üleantav 1. nt patent, kaubamärk (need on litsentsilepingud) f. rendileping on kestvusleping g. kestvusvõlasuhe tekib lepingu eseme andmisel rentiku kasutusse h. tasuline leping Üürilepingu sätete kohaldamine a. rendilepingule sätestatakse üürilepingu kohta sätestatut, kui rendilepingu normidest ei tulene teisiti – § 341 b. põhimõtteliselt on üürilepingu normid käsitletavad ja neid saab kohaldada rendilepingule i. eluruumi üürilepingu erisätteid rendilepingule ei kohaldata Poolte õigused ja kohustused Rendileandja kohustused a. sarnanevad suurest üürileandja omadega b. põhikohustus anda rentnikule ese ja võimaldada talle esemest saadava vilja saamist – § 399 i. nii õigus- kui ka loodusvili – TsÜS § 62 lg 2, 3 1. õigusvili – aktsia rentimisest saadav dividend; 2. loodusvili – koduloomadelt saadav vill c. kohustus anda rentnikule rendiese lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis – § 341, § 276 lg 1 d. rendieseme puuduste korral kehtib üürileandja vastutuse erirežiim – rentnik saab kasutada õiguskaitsevahendeid, mis on §-s § 278 jj kijrledatud ja taganeda rendilepingust § 277 alusel i. nimetatud ÕKV saab rentnik kasutada eeldusel, et ta ei ole kohustatud puudusi ise kõrvaldama § 345 jj kohaselt


1. rentniku korrashoiu kohustus on üürniku omast ulatuslikum e. rendileandja täindavad kõrvalkohustused võivad tuleneda seadusest, sh üürilepingu sätetest (§ 341) ja/või konkreetse üürilepingu tingimustest Rentniku kohustused a. rentniku põhikohustus on rendi maksmine – § 399 b. kokkuleppe puudumisel peab rentnik tasuma vaid renti ja mitte kõrvalkulusid – § 341, § 292 lg 1 c. rendieseme tulukuse riisikot kannab üldjuhul rentnik, aga põllumajandusliku rendilepingu puhul võib rentnik nõuda rendieseme tulukusega võrreldes ebamõistlikult kõrge rendi vähendamist – § 350 lg 2 i. seda õigust ei saa pooled lepinguga välistada – § 350 lg 3 d. rentniku korrashoiukohustus on üürniku omast ulatuslikum i. rentnik peaks majandama rendieset sarnaselt omanikuga 1. §-d 345-347 kehtestavad rentnikule suuremad korrashoiu, - remondi- ja hooldamiskohustused, kui üürilepingu kohaselt on üürnikul e. rentnik peab omal kulul tagama rendieseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise alla kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegeme tavapärast pisiremonti – § 345 f. päraldistega kinnisasja rentnik peab hoidma päraldisi korrapärasele majandamisele vastavas seisundis ja sellises ulatuses päraldised ka jooksvalt asendama – § 346 i. hävinud või kaotsiläinud päraldised peab rentnik asendama isegi juhul, kui see toimus tema süüta g. rentniku parenduste tegemise nõue tuleb kõne alla üksnes piiratud juhtudel – § 359 h. muud spetsiifilised rendilepingule iseloomulikud kohustused: i. sihtotstarbele vastava majandamise kohustus – § 344 1. korrapäraselt ja heaperemehelikult kasutamine 2. säilitama rendieseme majandusliku otstarbe ii. kohustus lubada rendilepingu eseme majandamist ja selle korrashoiu tagamist rendileandjal kontrollida – § 343 iii. kohustus taluda rendileandja muudatusi ja parendusi – § 348 i. rentniku spetsiifiline õigus on vilja saamine ehk õigus eraldada rendiesemest vili ja see endale jätta i. rendiesemest saadava vilja saab rentniku AÕS alusel 1. AÕS § 115 lg 1 alusel saab asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, selle omanikust vilja asjast eraldumisel


ii. rentnik võib vilja eraldada üksnes korrapärase majandamise raames – § 339 1. nt mitte raiuma rohkem puid, kui korrapäraseks majandamiseks on vajalik Rendilepingu lõppemine Rendilepingu lõppemise erisused a. rendileping lõpeb üldreeglina tähtaja möödumisel – § 309 lg 1 b. tähtajaline üürileping muutub tähtajatuks pärast tähtaja möödumist ja kui kumbki pool ei avalda kahe nädala jooksul teistsugust tahet – § 310 lg 1 c. rendilepingule kehtivad kõik üürilepingu ülesütlemise sätted v.a eluruumi omad d. erinorm korralise ülesütlemise kohta: i. kumbki lepingupool võib lepingu üles öelda teatades sellest ette vähemalt kuus kuud – § 353 e. tähtajatu põllumajandusliku üürilepingu puhul on etteteatamisaeg vähemalt 1 aasta f. kui põllumajandusliku rendilepingu puhul on rentnik muutunud kestvalt töövõimetuks, võib ta lepingu üles öelda teatades sellest ette vähemalt kuu – § 355 g. pooled võivad nii korralise kui ka erakorralise ülesütlemise aluseid seadusega võrreldes modifitseerida, nt teha täiendavad ülesütlemise aluseid või muuta korralise ülesütlemise etteteatamistähtaegu i. tuleb arvestada tüüptingimuste regulatsioonist tulenevate piirangutega – § 35 jj h. põllumajandusliku rendilepingu ja ruumide lepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis, vastasel juhul on ülesütlemine tühine – § 354 i. erinormid põllumajandusliku rendilepingu pikenemise ja pikendamise kohta – § 352, 357 Rendilepingu lõppemisel tekkivad nõuded a. rentnik peab rendilepingu eseme koos päraldistega tagastama rendileandjale – § 358 lg 1 b. ese ja päraldised peavad olema seisundis, mis vastab eseme tagastamise jätkatud korrapärasele majandamisele – § 358 lg 1 c. kui ese on halvenenud ja rentnik oleks võinud seda korrapärase majandmisega ära hoida, peab ta maksma rendileandjale mõistliku hüvitise – § 358 lg 2 d. rendiesemele tehtud parenduste ja muudatuste eest saab rentnik nõuda rendileandjalt hüvitist – § 359, eeldused: i. parendused, muudatused on tehtud rendileandja nõusolekul ii. muudatused on kaasa toonud rendieseme olulise väärtuse suurenemise lepingu lõppemise seisuga iii. väärtuse suurenemine ei tohi olla tekkinud rentniku korrapärase majandamise raames


e. rentnik saab nõuda ka päraldiste väärtuse suurenemise hüvitamist, mis saavutati ta töö või kulutustega – § 359 lg 2 f. muude kulutuste eest saab rentnik nõuda hüvitist vaid käsundita asjaajamise sätete kohaselt Kaasuse lahendamise skeem: a. Leping b. Lepingu rikkumine i. üüritud asjal puudul või täidetud § 277 lg 2 eeldused või asja kasutamine muul viisil takistatud ii. üürnik ei pea puudust omal kulul kõrvaldama – § 280 c. vastutus lepingu rikkumise eest – üldjuhul § 103 i. erandid: 1. vääramatu jõud § 105 2. puuduse eest vastutab üürnik § 101 lg 3 d. Üürniku ÕKV i. täitmisnõue § 278 p 1, § 108 lg 2, § 279 ii. kahju hüvitamine § 278 p 4, § 115 iii. üüri alandamine § 278 p 4, § 296 iv. üüri hoiustamine § 278 p 5, § 120 TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD lk 331-408 ● Teenuse osutamise lepingutel on kas põhitüüpi: käsundusleping ja töövõtuleping. ● Ülejäänud teenuse osutamise lepingud on vastavalt kas käsundus- või töövõtulepingu alaliigid KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepingu mõiste § 619 – üks isik kohustub (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi). ● osutatud teenuse eest tasu maksmine ei ole käsunduslepingu olemuslik tunnus, seega võib käsunduslepinguga olla tegu ka juhul, kui käsundiandja ei pea käsundisaajale maksma. ○ enamasti siiski pooled lepivad kokku tasu maksmises, siis on tegu vastastikuse lepinguga, millega käsundusaaja võtab kohustuse osutada käsundiandjale teenuseid ja


käsundiandja maksab osutatud teenuste eest tasu, kui selles on kokku lepitud või kui tasu maksmise kohustus tuleneb §-st 627. ● käsundusleping on reeglina kestvusleping, aga võib ka sõlmida ühekordseks teenuse osutamiseks. ● Käsundusleping on suunatud teenuse osutamisele kui protsessile a. Käsunduslepingu ese – mistahes teenuse osutamine käsundiandjale. b. Iseloomulik tunnus on, et käsundusleping on suunatud teenuse hoolsale ja vastutustundlikule osutamisele, aga mitte konkreetse tulemuse saavutamisele. i. kui käsundisaaja on täitnud käsundit temalt oodatava hoolsuse ja käsundiandjale lojaalselt, pole ta oma lepingulist kohustust rikkunud § 620 mõistes 1. nt kui turvateenust osutav isik on objekti hoolsalt valvanud ja olnud vastutustundlik, aga vaatamata sellele on midagi varastatud, ei ole turvateenust osutav isik siiski oma lepingulist kohustust rikkunud Käsundusleping kui esinduse sisesuhe ● käsundi täitmine seisneb tithi mõne teise tehingu tegemises ja seetõttu vajab käsundisaaja tihti esindusõigust kolmandate isikutega käsundiandja nimel asjaajamiseks. ○ esindusõigus võib tuleneda seadusest kui ka olla tehinguliselt antud (volitus) – TsÜS § 117 ■ näiteks võib käsunduslepingu sisuks olla, et käsundisaaja kohustub käsundiandja nimel sõlmima lepingu → sel juhul on tehingu tegemine esindatava nimel käsunduslepingu põhikohustus. Kui aga maakler kohustub lisaks kolmanda isikuga lepingu sõlmimise vahendamisele ka lepingule kliendi nimel alla kirjutama, on esindamisega seonduv kohustus kõrvalkohustus ● TsÜS § 131 tehingu tühistamine esindaja kohustuse rikkumise tõttu Käsunduslepingu kasutusalad ja käsunduslepingu regulatsioon kui muude käsunduslepingu tüüpi teenuse osutamise lepingu üldregulatsioon ● käsunduslepingu alaliigid: ○ tööleping ○ maaklerileping ○ agendileping ○ komisjonileping ○ tervishoiuteenuse osutamise leping


○ ekspedeerimisleping ● § 24 lg 3: Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige: 1) lepingu olemust ja eesmärki; 2) lepingus kohustuse väljendamise viisi; 3) lepingutingimusi; 4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust; ● käsunduslepingu tüüpi lepingute puhul seisneb käsundi täitmine tihti tehingu tegemises/vahendamises käsundiandja kasuks ● käsundusleping on tihti sõlmitud näiteks: ○ valveteenuse- või hooldusteenuse osutamises ○ advokaadi/audiitori vms isikuga ○ jur. isiku juhtorgani liikmega ○ moodustub reeglina ka esinduse aluseks oleva sisesuhte käsundiandja ja käsundisaaja vahel ● PS, tuleb meeles pidada, et jur. isiku ja tema juhtorgani liikme vahelisele suhtele kohalduva ka muud seadusest peale VÕS-i, eelkõige TsÜS 2.ptk. ○ RK on jõudnud seisukohale et käsundusleping on ka: ■ leping, millega isik kohustub teise isiku eest läbi viima arhitektuurikonkursi; ■ munitsiplaallasteaia ja lapsevanema vaheline leping, mis on suunatud lapsehoiuteenuse osutamisele ● käsunduslepingulaadne leping on ka nt korteriomanike ja valitseja vahel ○ valitseja – isik, kelle korteriomanikud nimetavad tegelema korteriomandi kaasomandi eseme korrashoiu, valitsemisega, korteriomanike otsuste elluviimisega ■ valitseja ja korteriomanike vaheline leping võib olla ka segatüübiline leping Käsunduslepingu eristamine õiguslikult mittesiduvatest lepingutest Käsunduslepingu sisu on teise isikule mingi teenuse osutamine ● igapäevaelus sõlmitakse samamoodi igast teenuse osutamise lepinguid tuttavate, sugulaste jne vahel, aga poolte eesmärk pole võtta juriidilisi kohustusi. Eristamisprobleem muutub aktuaalseks, kui kumbki kokkuleppe pooltest jätab lubatud teenuse osutamata → ÕKV saab kasutada eeldusel, et pooled on sõlminud käsunduslepingu ja tegu on õigusliku kokkuleppega! ● et otsustada lepingu olemasolu üle, tuleb arvesse võtta konkreetse olukorra asjaolusid ja pidada silmas poolte huve


○ nt tuleb arvestada osutatud teenuse iseloomu, poolte käitumist teineteise suhtes, tavasid ja kuidas isik, kellele tahteavaldus tehti, seda mõistma pidi. ■ otsustav on, kas tahteavalduse adressaat võis tehtud tahteavaldusest aru saada, et tahteavalduse teinud isik tahtis endale avaldusega võtta õiguslikult siduvaid kohustusi ● saab eeldada nt siis, kui lepinguga on seotud märkimisväärsed majanduslikud huvid või poolele tekib lepingu täitmisega seoses kulusid Käsunduslepingu eristamine töölepingust ● tööleping on käsunduslepingu alaliik ○ TLS § 1 lg 3 ütleb, et töölepingule kohaldatakse VÕS käsunduslepingu kohta sätestatut, kui töölepingu eriregulatsioon puudub ● käsunduslepingu ja töölepingu eristamiseks tuleb lähtuda sellest, kuivõrd on töövõtja tööandjaga seotud ja kuivõrd vaba otsustama selle üle ise, kuidas lepinguga ette nähtud eesmärk saavutada ○ käsundusleping, kui teenuse osutaja on võrdlemisi vaba otsustama, kuidas teenust osutab ja ei pea alluma teenuse saaja kontrollile ja üksikasjalikele juhtnööridele ○ tööleping, kui isik, kellele teenust osutatakse otsustab ulatuslikult selle üle, kus, kuidas ja millisel ajal teenust osutada tuleb ● TLS § 1 lg 2 kohaselt tuleb eeldada töölepingu olemasolu juhul, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib eeldada vastavalt asjaoludele üksnes tasu eest ○ vastupidise tõendamine töö tellijal ● Käsundusleping võib olla ilma tasuta, töövõtuleping on tasuline Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja põhikohustus on osutada käsunduslepingus kokkulepitud teenuseid (§ 619), mis võivad seisneda nii tehingu tegemises kui ka faktilistes toimingutes, nt õpetamine. ● konkreetse käsunduslepingu esemeks oleva teenuse peavad lepingupooled lepingus täpsustama ja see moodustabki käsundisaaja põhikohustuse. ● kohustuse täitmiseks peab käsundisaaja tegema kõik vastava teenuse osutamiseks kõik mõistlikult võimaliku ● eeldatakse, et käsundisaaja peab käsundi täitma isiklikult, aga võib kasutada kolmandate isiku abi – § 622


Hoolsuskohustus § 620 lg 1 – käsundisaajal on kohustus täita käsund käsundiandja jaoks parima kasuga ja hoida ära kahju tekkimine käsundiandja varale. Hoolsuse määr, mida käsundisaajalt oodata saab, sõltub tema enda isikust → subjektiivne vastutusstandard. ● sisuliselt on tegu teenuse osutamise kvaliteetstandardiga ● käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmist hinnatakse objektiivsete kriteeriumite järgi ○ Nt võidakse lähtuda vastava kutseala standarditest ning kutseala reguleerivatest eriseadustest. Objektiivselt § 620 lg 2 → Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. ■ VÕS-is üldjuhul hinnatakse objektiivselt Lojaalsuskohustus ● seondub eelkõige usaldusega käsundilepingu poolte vahel ● käsundisaaja peab käsundit täites arvestama käsundiandja huvidega ja neid kaitsma ● lojaalsuskohustus hõlmab ka saladuse hoidmise kohustust § 625 ○ nt ei tohi lapsehoidja avaldada talle teatavaks saanud perekonnaelu üksikasju lepingu kehtivuse ajal ega ka hiljem ● lojaalsuskohustuse sisu konkretiseerivad: ○ käsundiandja juhiste järgimise kohustus § 621 ○ kohustus vältida huvide konflikti § 623 Käsundisaaja juhiste järgimise kohustus ● § 621 kohaselt peab käsundisaaja järgima käsundi täitmisel käsundiandja juhiseid ● oluline, et kohustus ei oleks uus käsund, vaid tihedalt seotud konkreetse käsunduslepingu esemega ○ nt kui lepingupooled on esialgu kokku leppinud, et advokaat esindab klienti seoses X vaidlusega, siis hiljem Y vaidluse lahendamisel pole võimalik rääkida juhiste andmisest. ● Teatud juhtudel võib käsundisaaja juhistest kõrvale kalduda: ○ § 621 lg 1 II lause → kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja üksikasjalikke juhiseid anda käsundi täitmise viisi ja tingimuste kohta (professionaalide korral) ○ Kui käsundisaaja on käsundiandjale juhistest kõrvale kaldumisest teatanud ja oodanud ära vastuse ■ Ilma etteteatamiseta ei või kõrvale kalduda


■ Erandina võib kõrvale kalduda ilma vastust ära ootamata, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselgelt ebasoodus tagajärg ja asjaoludest saab eeldada, et käsundiandja kiidaks selle heaks – § 621 lg 2 Teatamiskohustus ● § 624 lg 1 – käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seonduvatest olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma. ● Selleks, et käsundisaaja oleks käitunud käsundiandja suhtes lojaalselt, peab ta olema täitnud ka üldjuhul teatamiskohustuse. ● Teatamiskohustuse täitmine võib olla vajalik ka käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmiseks ● Kaht eri liiki kohustused käsundiandja teavitamiseks ○ käsundisaaja peab informeerima käsundiandjat käsundi täitmisega seonduvatest olulistest asjaoludest ja tegema seda oma initsiatiivil ○ andma käsundiandjale infot alati, kui ta seda küsib ● § 624 lg 2 – käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega Saladuse hoidmise kohustus ● § 625 – käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi ○ Tootmis- ja ärisaladused ● Saladuse hoidmise kohustust reguleerivad nii VÕS üld-ja erisätted kui ka muud seadused ● Kas tegemist on asjaoluga, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. ○ Reeglina tuleb saladuses hoida kogu info, mis on käsundisaajale käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud ● Saladuse hoidmise kohustus puudub, kui käsundisaajal on asjaolude avaldamiseks käsundiandja luba/ta on avalikustamiseks kohustatud vastavalt seadusele – § 625 lg 1 ○ Saladuse avaldamise luba võib sisalduda käsunduslepingus endas, olla eraldi kokku lepitud või võib käsundiandja anda selle kohta eraldi juhiseid ○ Saladuse avaldamise kohustus võib tuleneda seadusest → nt käsundisaaja on kohustatud saladuse avaldama uurijale, prokurörile ja kohtule ● Pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal kohustus saladust hoida ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks – § 625 lg 2


Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel vastu võetud vara väljaandmiskohustus ● kui käsundisaaja teeb tehingu käsundiandja nimel, on vastava tehingu pool käsundiandja ● küsimus üleantud vara omaniku isikust muutub oluliseks, kui käsundiandja soovib käsunduslepingu täitmisel saadud vara käsundisaajalt välja nõuda/kui kolmandad isikud soovivad esitada käsundiandja või -saaja vastu nõudeid seoses üleantud varaga ● väljaandmiskohustust reguleerib § 626: ○ Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. ■ Ainuke tulu, mida käsundisaaja käsundi täitmisest saada võib, on kasu ○ Kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. ■ seega seadus otseselt ei keela käsundisaajal talle käsundi täitmise käigus antud raha kasutada, aga tal on kohustus maksta intressi ○ Nõuded ja vallasasjad, mille käsundisaaja omandab käsundi täitmisel oma nimel kuid käsundiandja arvel, samuti käsundiandja poolt käsundisaajale käsundi täitmiseks üleantud nõuded ja vallasasjad ei kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses käsundisaaja vastu. ■ kaitseb käsundiandjat pankroti korral ■ oluline eelkõige ostukomisjoni puhul, kus komisjonär on enda nimel ja komitendi arvel ostnud eseme ning saanud selle omanikuks ■ ei kohaldu kinnisasjadele Käsundiandja kohustused Tasu maksmise kohustus ● Käsundiandjal on kohustus maksta käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu, kui selles on lepingus kokku lepitud – § 619 ● Kui tasu maksmises kokku pole lepitud, ei tähenda see veel, et käsundiandjal tasu maksmise kohustust ei teki → § 627 lg 1 kohaselt tuleb tasu maksta ka siis, kui käsunduslepinguga pole tasus kokku lepitud, kuid käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest ○ eelkõige majandus- ja kutsetegevuses ● Sisuliselt – § 627 lg 1 ütleb, et kuigi eelduslikult on käsunduslepingu näol tegemist tasuta lepinguga, tuleb siiski üldjuhul käsundisaajale osutatud teenuse eest maksta


● Tasu maksmise olemasolu, kui selles kokku pole lepitud, on lihtsam tuvastada, kui käsundisaaja täitis käsundi majandus- või kutsetegevuses ○ saab eeldada, et käsundisaaja oli nõus käsundi täitma vaid tasu eest ● keerulisem olukorras, kus käsundisaaja ei ole professionaal ja leping ei sisalda tasukokkulepet ○ eelduslikult on sel juhul tegemist tasuta käsunduslepinguga → selle eitamiseks peab käsundisaaja näitama, et käsundi täitmist saanuks eeldada vaid tasu eest ■ tuleb hinnata teenuse iseloomu, käsundi täitmiseks kuluvat aega jms ● kui lepingus on kokku lepitud käsundisaaja tasu suurus, tuleb seda ka maksta. ○ kui tasu suuruses pole kokku lepitud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu – § 627 lg 2 ■ üldjuhul tasu, mida teenuse osutaja sama liiki teenuste eest tavaliselt nõuab ■ teenuse turuhinnast saab lähtuda ● § 628 käsundisaajale tasu maksmise ning kulude ja kahju hüvitamise kord ○ Lg 1: Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. ○ Lg 2: Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. ● § 629 tasu maksmine käsunduslepingu lõppemise korral ○ Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. ○ Tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada. ○ Kui käsundisaaja ütles käsunduslepingu enne täitmist üles, võib käsundisaaja nõuda osutatud teenustele vastavat osa tasust ja tasuga katmata kulude hüvitamist niivõrd, kuivõrd käsundiandjal on seni osutatud teenuse vastu huvi.


Kulude hüvitamise kohustus ● § 628 lg 2 käsundisaajale kulude hüvitamise kord ○ Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. ■ nt kui käsundi täitmine seisneb tehingu tegemises kolmanda isikuga käsundisaaja nimel, võivad olla kulutused transpordile, sideteenustele. ■ säte on asjakohane eelkõige tasuta käsunduslepingute puhul ■ nt kulutused eksperdi palkamiseks ■ teatud juhul võivad hüvitamisele kuuluda kulutused, mis on käsundi täitmiseks vajalikud, aga mille tekkimist oli võimalik ette näha ● Töölepingu puhul piirab poolte vabadust kulude hüvitamise kokkuleppeid sõlmida TLS § 40 lg 1 – töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt § 628 lg 2-4, aga kokkulepe kulude hüvitamiseks töötasu arvel on tühine ○ RK – tööandjal on kohustus hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesannete täitmisel ja mida võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada ■ mõistlikud kulud – tööülesannete täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saaks või kannataks oluliselt selle kvaliteet ● Tasuta käsundi puhul tuleb hüvitamiskohustuse ulatuse kindlakstegemisel tuvastada, milliseid kulutusi võis käsundisaaja käsundi täitmiseks vajalikuks pidada, milliseid kulutusi ta tegi ja kui kulutuste tegemiseks puudub erikokkulepe, siis kas kulutused olid mõistlikud ● Vajalikud kulud – kulutused, mida käsundisaaja pidi kandma selleks, et käsundi täitmine üldse võimalik oleks ● Mitmete käsunduslepingu liiki lepingute puhul on kulutuste hüvitamise nõuet regileeritud erisätetega, nt maaklerilepingu puhul § 667 JA agendilepingu puhul § 684 ● § 628 lg 3 käsundiandja kohustus vabastada käsundisaaja käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustest ○ Käsundiandja peab käsundisaaja vabastama tema poolt käsundi täitmiseks kolmandate isikute ees võetud kohustustest. ● Ettenägematud kulud võiks olla katetud kulude ja kahju hüvitamisega Kohustus hüvitada käsundisaajale tekkinud kahju ● § 628 lg 5


○ Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama käsundi täitmisel tekkinud kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. ■ säte, mis näeb ette iseseisva kahju hüvitamise nõude aluse vaid selles lõikes sätestatud juhtudel tekkinud kahju hüvitamiseks ● nt peab tööandja vajadusel hüvitama arvutiga töötavale töötajale prillide hankimisel kulutatud summa → nõude esitamine ei eelda, et käsundiandja oleks mõnd kohustust rikkunud ● § 628 lg 6 näeb ette eelduse, et käsundisaaja tasu peaks katma võimaliku kahju – lg 6 sätestatu kehtib vaid lg 5 nimetatud kahju puhul Käsunduslepingu ülesütlemine ja muud lõppemise alused ● lepingu lõppemine käsundi täitmise tõttu § 186 p 1 ● lepingu lõppemine poolte kokkuleppel § 186 p 4 ● lepingus kokkulepitud alusel käsunduslepingu lõppemine ○ tuleb arvestada, et kokkulepe poleks tühine § 42 alusel ennekõike kui see on sõlmitud tarbijaga Tähtajatu käsunduslepingu ülesütlemine § 630 ● Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. ● Käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. ● Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib käsundisaaja selle üles öelda pärast viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette. Tähtajatu ja tähtajalise käsunduslepingu ülesütlemine ● Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.


○ sisuliselt § 196 nimetatud mõjuval põhjusel võib üles öelda ■ nt kui käsund on isiklikku laadi ja käsundisaaja haigestub nii, et ei saa enam käsundit täita ○ § 631 alusel lepingu ülesütlemisel ei pea kinni pidama §-s 630 sätestatust ja ei pea etteteatamistähtaega andma § 632. Käsundiandja surm ja pankrot (1) Eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga. ● eesmärk kaitsta käsundiandja pärija huve (2) Käsundiandja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. (3) Kui käsundusleping seoses käsundiandja surmaga või tema pankroti väljakuulutamisega lõpeb, loetakse see siiski kehtivaks kuni käsundisaaja käsundiandja surmast või tema pankroti väljakuulutamisest teada saab või peab teada saama. § 633. Käsundisaaja surm ja pankrot (1) Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. ● üldjuhul on käsundi sisuks isikliku iseloomuga teenuse osutamine, mida pärijad üle võtta ei saa (2) Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. TÖÖVÕTULEPING Töövõtulepingu mõiste § 635 lg 1 – Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. ● Töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping ● Töövõtulepingu alaliigid: ○ veoleping alaliikidega ○ pakettreisileping ○ hoiuleping ○ ehitusleping ● Sarnaselt müügilepingule on ka töölepingul erisätteid tarbijatöövõtu koht ○ Tarbijatöövõtulepingu regulatsioon on kehtestatud EL tarbijalemüügi direktiivist


■ § 635 lg 4 – tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. ■ Tarbijatöövõtu lepingu sätted on imperatiivsed – § 657 lg 1 Töövõtulepingu ese ● töölepingu esemeks võib olla teenuse osutamisega saavutatav mis tahes tulemus ehk töö ● ei ole reeglina kestvusleping, see on suunatud teatava tulemuse ühekordselt saavutamisele ○ esineb siiski ka töölepinguid, mis on kestvuslepingud – lepingud, kus töövõtja kohustus on tagada tulemusena teatud seisundi säilitamine või protsessi toimimine, korduvus ■ nt võrguteenuse osutamise lepingud ■ süsteemi püsiva toimimise lepingud – nt IT-süsteemi haldusleping Töövõtulepingu eristamine sarnastest lepingutest Töölepingu eristamine käsunduslepingust ● Iga kord tuleb tuvastada, kas konkreetse teenuse osutamise lepingu ese on üksnes teenuse hoolikas osutamine või ka teenusega silmas peetava tulemuse saavutamine → kui viimane, siis on tegu töölepinguga ○ nt ehitusjärelevalve teenuse osutamine leping käibearusaama järgi on pigem käsunduslepingu tüüpi leping ● Tööleping on alati tasuline – käsunduslepingud võivad olla ka tasuta teenuse osutamise lepingud Töölepingu eristamine müügilepingust ● § 208 lg 2 tõlgendusreegel – kahtluse korral loetakse leping müügilepinguks Töövõtja kohustused ● Põhikohustus töö tegemise kohustus ● Kui tulemus lõpuks saavutatakse ja see vastab lepingu tingimustele, siis on leping nõuetekohaselt täidetud ka siis, kui töövõtja tegutses tööde teostamisel hooletult, võttis liigseid riske või ei omandanud töö tegemiseks vajalikke eriteadmisi ○ Tööleping siiski võib sisaldada erikokkuleppeid selle kohta, kuidas tulemuse saavutamiseks vajalikke toiminguid tegema peab


● Tulemuse saavutamisest, mis on määrav töövõtulepingu täitmise üle otsustamisel, tuleb eristada küsimust, kas töövõtja saavutatud tulemus on nõuetekohane. Kontrollitakse § 100 alusel: ○ Kas tulemus saavutati kokkulepitud tähtajaks; ○ kas tulemus on üldse saavutatud; ○ kas tulemus vastab lepingu tingimustele. ● Kohustus tagada, et valminud töö vastaks lepingutingimustele ● Kohustus tagada, et töö valmiks lepinguga ettenähtud tähtaja jooksul ○ kui ei valmi, on tegemist töövõtulepingu rikkumisega, mis seisneb lepingu mittetäitmises ○ kui tulemus lõpuks saavutatakse ja töö antakse tellijale üle, on tegu töövõtulepingu mittekohase täitmisega (viivitus) ● Töö tulemuse üleandmise ja võõrandamise kohustus § 636 ○ lahutusprintsiip ○ abstraktsiooniprintsiip – kui ühe kohustusega on probleem, siis omandi üleandmine võib endiselt kehtiv olla ● Kaitse- ja informeerimiskohustused ○ Hea usu põhimõttest tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (lepingulised kaitsekohustused). Töövõtjal on tellija ees informeerimiskohustus Tellija kohustused Tasu maksmise kohustus ● § 637 ○ Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. ○ Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. ○ Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. ○ Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist ○ Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.


○ Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. ● § 643 – Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Töövõtjale makstava tasu suurus Kokkuleppeline tasu ● Tellija võlgneb töövõtjale töö tegemise eest kokkulepitud suurusega tasu ● Töövõtjale maksmisele kuuluv tasu sisaldab ka kompensatsiooni töö tegemisega seonduvate kulutuste eest → töövõtja ei saa lisaks tasule nõuda kantud kulutuste hüvitamist ○ pooled võivad teistmoodi kokku leppida ● Reeglina lepivad tellija ja töövõtja kokku kindlasummalise tasu – fikseeeritud tasu Tasu maksmine tasukokkuleppe puudumise korral ● § 639 lg 1: Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. ○ tavaline tasu – mida lepingu pooleks olev töövõtja lepingu objektiks oleva töö eest tavaliselt võtab ■ sõltub eelkõige sarnaste tööde tegemise eest tegelikult võetavatest tasudest ● Lisatööde korral võib töövõtja § 639 lg 1 alusel nõuda nende eest ka tavalist tasu ● Muudatustööde korral riski kannab töövõtja Tasu suurendamise nõue eelarve ületamise korral ● § 639 lg 2: Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. ○ mittesiduva eelarve olulise ületamise korral tekib töövõtjal tasu suurendamise nõue ● Eelarve koostamisel ja läbirääkimisel on olulised õiguslikud tagajärjed, mis muuhulgas sõltuvad sellest, kas tegemist on siduva või mittesiduva eelarvega ○ eelarve on siduv § 639 lg 1 II lause järgi, kui eelarvest endast või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti


■ töövõtjale maksmisele kuuluva tasu määramisel on õiguslik tähendus üksnes eelarves kajastatud tööde maksumusel ja selle alusel kokku lepitud tasu suurusel ○ mittesiduv eelarve on tööde maksumuse esialgne kalkulatsioon, mis on üksnes alus töövõtja lõpliku tasunõude suuruse määramisel ■ mittesiduva eelarvega on tegemist vaid siis, kui eelarves on seda otseselt märgitud või koostatud eelarvest endast tuleneb, et selles sisalduv kalkulatsioon pole lõplik, vaid sõltub tööde mahust/kulutustest (nt eelarves kasutattud mõistet “ligikaudu”) ■ eelarve mittesiduvust tõendab töövõtja vaidluse korral ■ § 639 lg 2 – Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. ● eelarve ületamise võib kaasa tuua nt eksimus eelarve koostamisel, eelarve koostamisel eeldatud asjaolude muutumine. ● eelarve ületamise põhjus on oluline, kuna seadus võimaldab mittesiduva eelarve korral tasu suurendamist nõuda üksnes siis, kui eelarve ületamise kaasa toonud asjaolu polnud eelarve koostamisel võimalik ette näha ○ tuleb arvestada ettevõtja hoolikust ja töölepingu üldist riskijaotust Tasunõude sissenõutavaks muutumine Tasunõude sissneõuavaks muutumine töö valmimisel ● § 637 lg 3: töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisel ○ töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ja vastav tulemus saavutatud ○ § 110 puhul ei ole tellija kohustatud vastu võtma tööd, mis ei vasta lepingu tingimustele ● § 637 lg 5: Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. ○ töö ülevaatamise tingimuse peab tagama töövõtja


Tasu sissenõutavaks muutumine töö vastuvõtmisel ● Tasunõude automaatne sissenõutavaks muutumine töö valmimisel on praktikas erand, sest reeglina peab tellija töö ka enne vastu võtma ● § 637 lg 4: Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. ● Töö vastuvõtmine on otsene või kaudne tahteavaldus, millega tellija kinnitab, et töö on tema arvates tehtud ja vastab lepingutingimustele ja tellija on nõus töö vastu võtma ● Töö vastuvõtmiseks tuleb täita formaalsused: ○ tellija otsene tahteavaldus, reeglina töö vastuvõtmise aktis ○ töö vastuvõtmise nõue peaks olema lepingus kokku lepitud Töö vastuvõtmise kohustus ● Tellija peab olema kohustatud töö vastu võtma, kui töövõtja on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud ● § 640 lg 2: Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. ● Töö vastuvõtmise kohustuse eeldused: ○ § 638 I lause: Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. → töö valmidus ○ § 638 II lause: Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. → tellija alusetu keeldumine tööd vastu võtmast ● Töö vastuvõtmine/vastuvõetuks lugemine ja tasunõude tellija suhtes sissenõutavaks muutumine ei välista tellija õigust keelduda töövõtjale tasu maksmisest § 111 alusel, kui töö ei vasta lepingutingimustele Puudusega töö vastuvõtmine ● Töövõtja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus ei takista tellijat tööd vastu võtmast ● Väheoluliste puuduste korral on tellijal kohustus puudusega töö vastu võtta ○ puudused fikseeritakse töö vastuvõtmise aktis reeglina ja lepitakse kokku puuduste kõrvaldamise ajagraafik ja töövõtjale makstavast tasust puuduste tõttu kinni peetavad summad


● Kuni tellija pole tööd vastu võtnud, peab tööde vastuvõtmist taotlev töövõtja vaidluses tõendama, et töö on valmis ja vastab lepingutingimustele ● Kui tellija võtab töö vastu ja ei too vastuvõtmise käigus välja puuduseid, on § 76 lg 4 kohaselt töövõtuleping täidetud ja vastuvõetud töö vastas lepingutingimustele ● § 642 lg 1: Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tellija õigus leping üles öelda ● töövõtueping ei ole reeglina kestvusleping, aga selle alusel tekkival suhtel on palju kestvuslepingu tunnuseid ● § 655 lg 1: Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Koostöö- ja kaasabikohustus ● pole haruldane, et töövõtulepingute puhul vajab töövõtja kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks tellija kaasabi ● töövõtja kohustuse täitmise sõltub seega tellija toimingutest ○ nt töö tegemiseks vajatava materjali töövõtja käsutusse andmisest ● kui tellija kohustusi õigeaegselt ei täida, rikub ta töölepingut, spetsiifilised tagajärjed sätestatud §-s 652 (tellija viivitus) ● tellija viivitus § 652: ○ Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. ○ Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles


öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. ○ Kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Töövõtja lepingurikkumine Rikkumise alaliigid ja nende eristamise vajadus ● töövõtulepingust tulenevate töövõtja kohustuste rikkumisel tuleb eristada vastutust lepingutingimustele mittevastava töö tegemise ja muude lepinguliste kohustuste rikkumise eest ● rikkumise liigitamiseks tuleb kindlaks teha, kas töövõtja tehtud töö on kokkulepitud ajaks valminud või mitte ○ töö valmimisega viivitamine – töövõtja vastutab töölepingu mittetäitmise ja täitmisega viivitamisega sätete alusel ○ kui tellija võtab töö vastu/see loetakse vastuvõetuks, võivad töövõtja rikkumised eelkõige seonduda olukorraga, kus valminud töö ei vasta lepingutingimustele Töövõtja vastutus mittetäitmise ja täitmisega viivitamise korral ● Üldjuhul tegemist siis, kui töövõtja tehtav töö ei valmi õigeaegselt ○ lepingu alusel võlgnetavat tulemust ei saavutata lepinguga ettenähtud tähtajaks ● Lepingu täitmise kindlakstegemisel tuleb esmalt kontrollida, kas töö on vastu võetud/loetud vastuvõetuks või vastu võtetud enne töö valmimiseks ette nähtud tähtaega ○ kui töö vastuvõtmine pole kokkulepitud/on tavaline, tuleb tuvastada millal teostatav töö valmis ● Vastuvõtuviivituses – § 119 lg 2 ehk vaatutusmastaap muutub, et töövõtja vastutab kaitsekohustuse korral juhul, kui ta on seda rikkunud raske hooletuse puhul. Tõendamine § 76 lg 4. Ehk ei kaota ÕKV. Tellija ÕKV kasutamise eeldused ● Lepingu rikkumine ○ tuleb tuvastada, kas võlgnetav töö on valminud ja millal töö valmis. Töö on valminud, kui töövõtja on teostanud kõik töö tegemiseks vajalikud toimingud


■ töö valminuks lugemist ei takista see, kas esines lepingutingimustele mittevastavusi ● Vastutus lepingurikkumise eest ○ erinormide puudumise pärast on vastutusstandard § 103 lg 1 üldine garantiivastutuse põhimõte ■ selle kohaselt vastutab töövõtja praktiliselt alati töö valmidusega viivitamise korra. kui ei esine erandlikke töövõtja vastutust välistavaid asjaolusid (vääramatu jõud) ● kuna kokulepitud tulemuse saavutamisega seotud riske kannab töövõtja, on ka töövõtja võimalused tugineda vääramatule jõule võrdlemisi piiratud ○ vääramatu jõud võib olla nt töö tegemist takistavad ilmastikuolud, kuid ainult siis kui need olid töövõtjale ettenähtamatud ja tal polnud võimalik nende mõju ületada. Erakordne loodusnähtus? ○ vääramatu jõud vb nt olla töövõtja mõjupiirkonnast väljaspool asuvad takistused, nt ameivõimude õigusvastane tegevus (kooskõlastuste andmisega viivitamine), töö teostamist takistab üldstreik ■ töövõtja vastutuse võib § 101 lg 3 kohaselt välistada ka töö teostamist takistava tellija viivituse (§ 652) esinemine. → töövõtja ei vastuta tellija viivituse perioodile vastava lepingurikkumise, eelõige tööde teostamiseks kokkulepitud tähtaja ületamise eest Tellija ÕKV 1. Kohustusest täitmisest keeldumise õigus a. Töövõtja viivitus töövõtulepingu täitmisel annab § 111 alusel võimaluse keelduda töövõtjale tasu maksmisest → on vastastikused kohutused 2. Lepingu täitmise nõue a. § 108 lg 2 alusel on tööandjal õigus nõuda töö täitmisega viivitamise korral selle teostamist ja vajalike toimingute lõpetamist i. praktikas pole sagedane, tihti antakse lepingu täitmiseks täiendav tähtaeg 1. tulutu möödumise korral valitakse kasulikum ÕKV (lepingust taganemine nt) ii. kui tööandja esitab täitmisnõude, peab kontrollima, et täitmisnõue poleks välistatud §-s 108 lg 2 p 1-4 sätestatud asjaolu tõttu


1. nt võib täitmisnõude välistada kohustuse täitmise võimatus 3. Lepingust taganemine a. eeldab olulist lepingurikkumist i. kui töö tegemine viibib, peab tööandja andma töövõtjale mõistliku täiendava tähtaja § 114 alusel ii. tähaja tulutu möödumise korral on rikkumine oluline – § 116 lg 2 p 5 → tellijal õigus lepingust taganeda iii. mõistliku tähtaja andmisel tuleb arvestada lepingu täitmiselt esigalgselt kokkulepitud pikkust ja et tööandjal oleks võimalik leping täita ja rikkumine heastada b. tuleb arvestada, et lepingust taganemise tagajärjed võivad töövõtjale olla koormavad, taganemise tulemusena kaotab töövõtja tasunõude ja sageli ei saa kuni taganemise hetkeni töösoorituse tulemusena loodut kolmandale isikule võõrandada, et tööde teostamisel kantud kulu kasvõi osaliselt tagasi teenida 4. Kahju hüvitamise nõue a. töö valmimisega viivitamise korral sõltub tellija esitatava kahju hüvitamise nõude sisu sellest esmalt, kas leping jääb üleüldse täitmata või suudab töövõtja töö hilinemisega lõpetada b. § 115 lg 1 II juhtum – kui tellija töövõtja viivituse tõttu lepingust taganeb i. nn suure kahju hüvitamise eesmärk on panna tellija varalises mõttes olukorda, milles ta oleks olnud töölepingu nõuetekohase täitmise korral 1. tellijal tekkiva kahju suurus võidakse määrata sel juhul § 135 sätestatud reeglite alusel c. § 115 lg 1 I juhtum – kui töö viivitusest hoolimata valmib ja tellija pole lepingust taganenud i. sellise kahju tõendamine ja sissenõudmine on keeruline ii. praktikas lepitakse tihti kokku kohustus maksta töö valmimisega viivitamisel leppetrahvi, mille suurus sõltub töövõtjale makstava tasu suurusest ja viivituse pikkusest 5. Tasu alandamine a. täitmisega hilinemine ei saa olla tasu alandamise eeldus, sest vastav ÕKV kohaldub juhul, kui täitmise kvaliteet ei vasta lepingule Töövõtja vastutus lepingutingimustele mittevastava töö eest Töövõtja vastutus lepingutingimustele mittevastava töö tegemise eest on olulises osas reguleeritud töövõtulepingu peatüki erinormidega. Regulatsioon sarnaneb müüja vastutuse regulatsiooniga


lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral. Töö mittevastavust lepingutingimustele saab rääkida alates hetkest, mil töö on valminud või tuleb vastu võtta, on tellija poolt vastu võetud või loetakse vastu võetuks. Töö mittevastavus lepingutingimustele ● § 641: ○ Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. ○ Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: ■ tööl ei ole kokkulepitud omadusi; ■ kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; ■ töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; ■ kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; ■ tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. ○ Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. ○ Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. ● Töö lepingutingimustele mittevastavuse kindlaks tegemisel tuleb esmalt tuvastada, mis oli töö sisu ja milline ja milliste omadustega pidi olema lepingu esemeks olev tulemus → siis hinnata, kas tehtud töö vastab sellistele omadustele ja millised puudused toovad kaasa lepingutingimustele mittevastavuse


● Hinnatakse nii faktiliste kui õigusliku seisundi alusel ○ Faktiline – lepingu objekt peab vastama kokkulepitud standarditele ja olema vaba puudustest, mis vähendavad töö kasutusväärtust ○ Õiguslik – töö peab olema vaba kolmandate isikute õigustest, mida kolmandad isikud saavad maksma panna tellija vastu ● Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid ○ nt kasutusluba Kokkulepitud omadused ● Kokkulepitud omadused – töölepingus sisalduvad kokkulepped, mis kirjeldavad omadusi, mis peavad tööl olema, või omadusi, mida tööl olla ei tohi ● Kokkulepitud omadused ei ole poolte eeldatavast tahtest tulenevad omadused, eelkõige omadused, mida tellija võis tavapäraselt sellist tüüpi töö tegemisel eeldada ● Kokkuleppelisteks omadusteks saavad olla üksnes sellised lepingu objektiks oleva töö omadused, millele on pooltevahelises lepingus vähemalt viidatud ● Kokkulepped töö omaduste kohta võivad tuleneda teabest, mida töövõtja lepingu ettevalmistamise käigus tellijale töö omaduste kohta annab ○ kokkulepet saab eeldada üksnes selliste lepingueelses teabes sisalduvate omaduste üle, millele tellija soovib töövõtjale äratuntavalt tugineda ● Töölepingus on kokkulepete sõlmimine tavapärane erinevalt müügilepingutest ● Töövõtulepingu sõlmimisel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tuleb lisaks arvestada, et lepingudokument loob eelduse, et selles kajastuvad ammendavalt kõik poolte lepingulist suhet puudutavad kokkulepped Eesmärgipärane kasutatavus ● Eristatakse kaht olukorda: ○ § 641 lg 2 p 2 I juhtum – Kui tellija vajab tööd spetsiifiliseks kasutuseesmärgiks ja töövõtja on kasutussoovist lepingu sõlmimisel teadlik, siis hinnatakse töö lepingutingimustele vastavust selle järgi, kas töö sobib kõnesoleval otstarbel kasutamiseks ○ § 641 lg 2 p 2 II juhtum – muudel kui eelnevas punktis toodud juhtumitel hinnatakse töö lepingutingimustele vastavust selle tavapärase kasutusotstarbe piires ● Kui tellija on töövõtjale avaldanud töö spetsiifilise kasutuseesmärgi, peab töövõtja reeglina tagama, et töö oleks selliseks kasutamiseks sobiv ● Töö mittevastavus lepingutingimustele tähendab § 641 lg 2 p 2 tähenduses, et tööd ei ole selle puuduse tõttu üldse võimalik eesmärgipäraselt kasutada


● Üksikjuhtudel võib olla keeruline eristada, millal töös esinevad puudused toovad kaasa selle, et tööd pole võimalik eesmärgipäraselt kasutada ja millal on töö eesmärgipäraselt kasutatav, aga selle kasutusväärtus on vähenenud ja töö ei vasta keskmisele kvaliteedile. ● Töö peab olema juba üleandmise hetkel seisundis, mis välistab selle eesmärgipärase kasutamise Keskmine kvaliteet ● töö suhtes kehtivad kvaliteedinõuded võivad olla kokku lepitud lepingus ja siis on need § 641 lg 2 p 1 mõttes kokkulepitud omadused ● Erikokkuleppe puudumisel peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga § 77 lg 1 ja 2 mõistes ehk vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis on tavaliselt töövõtjaga sarnase hoolika töövõtja tehtud tööl ● Kui saab väita, et professionaalne töövõtja oleks töö teostanud teisiti ja seeläbi tööl ilmnenud puudusi vältinud, on põhimõtteliselt alati tegu keskmise kvaliteedi mittejärgimisega ● Tarbijatöövõtu korral tuleb keskmise kvaliteedi hondamisel arvesse võtta töövõtja tehtud avaldusi töö omaduste kohta, nt reklaame/etikette – § 641 lg 2 p 5 Lepinguesemeks oleva töö õiguslik seisund ● Tellijale üle antud töö peab olema vaba kolmandate isikute õigustest, mida õigustatud isik saaks tellija suhtes maksma panna Tõendamiskoormuse jagunemine ● Töö lepingutingimustele mittevastavust peab vaidluse korral üldjuhul tõendama tellija ● Kuni töö valmimise ja üleandmiseni lasub tõendamiskoormus töövõtjal ● Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingule vastav ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija ● Tarbijatöövõtu korral kergendab tellija tõendamiskoormist § 642 lg 2 II lause → kuue kuu jooksul töö tellijale üleandmise päevast ilmnenud puudust eeldatakse, et oli olemas töö üleandmise hetkel Töövõtja vastutus lepingutingimustele mittevastava töö eest ● § 642 lg 1 – Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele


mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. ○ erinorm § 103 lg 1 suhtes ○ § 103 lg 4 alusel ei vabane töövõtja vastutusest isegi siis, kui lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas vääramatu jõud Tellija puudulik juhis, eeltöö või materjal vastutust välistava asjaoluna ● § 641 lg 3: Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. ○ tegemist on § 101 lg-s 3 tuleneva üldpõhimõtte konkretiseeringuga töövõtulepingu jaoks. Selle kohaselt ei vastuta lepingut rikkunud isik lepingurikkumise eest, mille on põhjustanud teine lepingupool. ○ töövõtja peab kontrollima eeltööde sobivust tema enda tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Kui eeltöödes on puudusi, mis ohustavad töövõtja enda tehtava töö vastavust lepingutingimustele, peab ta nendest tellijat informeerima. ■ töövõtja peab seda ka tõendama, siis vabaneb ta vastutusest ● Tellija juhised – tellija antud mis tahes spetsiifilised instruktsioonid töö tegemiseks, sealhulgas eelkõige töövõtjale esitatud plaanid, projektid, joonised jms. ○ Kuigi töövõtja vabaneb vastutusest, kui lepingurikkumise on põhjustanud tellija juhis, siis töövõtja ei või eelduslikult eriteadmisteta tellija juhiseid pimesi järgida – töövõtja on professionaal ja peab juhiste sobivuse ja otstarbekuse seetõttu üle kontrollima ○ Kahtluse korral peab töövõtja tellijat juhiste täitmisega kaasnevatest riskidest ja ohtudest töö kvaliteedile teavitama. ■ Kui ta ei tee seda, kuigi oleks professionaalsuse tõttu seda ette nägema, vastutab töövõtja väära juhise tõttu lepingutingimustele mittevastava töö eest samal viisi, nagu teinuks töövõtja vastava otsustuse iseseisvalt ● Sarnased põhimõtted kohalduvad ka tellija muretsetud materjali ja kolmandatelt isikutelt tellitud eeltööde puhul. ○ Töövõtja peab tellijalt töö teostamiseks saadud materjali ja kolmandatelt isikutelt tellitud eeltöid kontrollima, enne kui neid kasutab. Töö ülevaatamise ja puudusest teatamise kohustus ja selle mõju töövõtja vastutusele ● § 644 lg-d 1, 2: Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või


pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. ● Teatamiskohustuse eesmärk on töövõtjal võimaldada rikkumine heastda ja seeläbi tekkivat kahju vähendada. Lisaks võimaldab see töövõtjal säilitada ja koguda tõendeid, et kaitsta ennast tellija võimalike nõuete vastu ● Teatamiskohustuse aeg sõltub nii tellija isikust (ettevõtja/tarbija) kui ka puuduse iseloomust (varjatud/tavapärasel ülevaatuse äratuntav puudus) ● § 643: Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. ○ Ülevaatus tuleb teha reeglina juba enne töö vastuvõtmist või tellijale üleandmist ○ Eesmärk tuvastada lepingutingimustele vastavus ○ Ka töölepingu puhul on eristatavad varjatud puudused ja puudused, mis on tavapärasel ülevaatusel arvestatavad ■ Varjatud puuduste avastamise ja teatamise kohustust tellijal pole ■ Töövõtjat tuleb teavitada vaid äratuntavatest puudustest ■ Tellijal pole kohustust lasta töö üle vaadata asjatundjal ja asjatundja kaasamine ei laienda tellija kohustusi ● Kui tellija rikub § 643 kohustust, loetakse ta tööl esinenud äratuntavatest puudustest teadlikuks. ● Puudustest teatamise tähtaeg, § 644 lg 3: Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. ○ Kui tellija ei ole töövõtulepingut sõlminud majandus- või kutsetegevuses, eelkõige kui tellija on tarbija, ei lasu tal §-st 643 tulenevat töö ülevaatamise kohustust ■ Sellisel juhul tekib tellijal puudusest teatamise kohustus korral mõistliku aja möödumisel puuduse avastamisest § 644 lg 1 ■ kehtib nii varjatud kui ka äratuntavate puuduste korral ● § 645 lg 1: ○ Tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui:


■ lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; ■ töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. ○ Töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. ○ Töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta. Vastutuse ajalised piirid tarbijatöövõtu korral ● § 642 lg 2: Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. → pole aegumistähtaeg vaid õigust lõpetav tähtaeg Vastutust piiravad kokkulepped ● Töövõtja vastutuse regulatsioon on töövõtulepingu rikkumise puhul dispositiivne § 5 järgi, seega võib leping sisaldada töövõtja vastutust välistavad või piiravaid kokkuleppeid ● Tarbijatöövõtu puhul ei ole töövõtja vastutuse piiraming ja välistamine lubatud § 657 lg 1 järgi ● Vastutust piiravad kokkulepped on töövõtulepingutel üsna harvad võrreldes müügilepingutega ○ Töövõtulepingu puhul teeb töö töövõtja ise ning tööl esinevad puudused pärinevad töövõtja enda mõjusfäärist ja alluvad eelduslikult töövõtja kontrollile ■ Töövõtjal on seega vastutust välistavat kokkulepet keerulisem põhjendada ja vastavat tingimust tellijaga kokku leppida ● Töövõtja jaoks on vastutuse piiramine keeruline ka õiguslikult ○ Kuna töövõtja teostab või laseb tööd teostada alltöövõtjatel, tuleb arvestada, et olulistest puudustest peab töövõtja olema teadlik/on teadlik ○ TsÜS § 133 lg 2 kohaselt peab töövõtja teadma asjaoludest, mida teavad või peavad teadma tema töötajad ■ Töövõtja ei saa seega üldiselt tugineda vastutuse piiramise kokkuleppele


○ TsÜS § 132 järgi omistatakse alltöövõtjate tahtlus ja raske hooletus töövõtjale reeglina. See on oluline, sest tahtliku rikkumise korral on vastutuse piiramise kokkuleppele tuginemine § 106 lg 2 kohaselt välistatud ○ Tüüptingimuste korral ei või töövõtja § 42 lg 3 p 1 kohaselt tugineda ka raske hooletuse eest vastutust välistavale kokkuleppele Tellija ÕKV Kohustuste täitmisest keeldumise õigus ● Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral võib tellija esialgse ÕKV-na kasutada kohustuste täitmisest keeldumise õigust § 110 ja § 111 alusel ○ § 110 – kui tellija avastab lepingutingimustele mittevastavuse töö üleandmisel, võib ta keelduda tööd vastu võtmast, kui tegu pole väheolulise puudusega, mis ei takista töö eesmärgipärast kasutamist ○ § 111 – kui tellija on lepingutingimustele mittevastava töö juba vastu võtnud, võib ta keelduda töövõtjale kohustuse täitmisesst, eelkõige tasu maksmisest Täitmisnõue ● § 646: (erinorm § 108 suhtes) ○ Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. → alternatiivkohustus, valikuõigus kuulub tellijale ○ Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. ○ Kui töövõtja teeb puudustega töö asemel lepingutingimustele vastava töö, võib ta nõuda puudustega töö tagastamist. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. ○ Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.


○ Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. ○ Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Uue töö tegemine ● Uue töö tegemisel peab töövõtja asendama tellijale üle antud lepingutingimustele mittevastava töö ja selle uuesti tegema ● Uue töö nõude esitamine eeldab üldiselt, et töövõtja tehtud tööl esineb puudusi, mida pole võimalik kõrvaldada töö parandamise teel. ● § 646 lg 2: Muu töövõtulepingu kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda uue töö tegemist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui töö lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. ● Eelkõige tuleb uue töö tegemine kõne alla § 647 puhul kui töövõtja on oluliselt töövõtulepingut rikkunud ● Uue töö tegemise kulud on ebamõistlikud eelkõige siis, kui need ületavad oluliselt parandamise kulusid ● Uue töö tegemise kulu tuleb võrrelda teiste ÕKV-dega ● Euroopa Kohtu seisukoht – tarbijatöövõtu korral on tarbijast tellijal võimalik esitada täitmisnõue sõltumata sellest, kas täitmisnõud kõrval muu ÕKV kasutamine oleks töö parandamise või uue töö tegemisega võrreldes vähem kulukam Parandamine ● Töö parandamine– lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike toimingute tegemine. Eeldab, et kõrvaldamine on võimalik ● Kui parandamise kulud ületaksid parandatud töö väärtust, on parandamine reeglina ebamõistlik (ei kehti tarbijatöövõtu korral) ● Lisaks parandamiskulude võrdlusele asja väärtusega tuleb nõude põhjendatuse puhul arvestada ka puuduse olulisust


Parandamiskulu hüvitamise nõue ● § 646 lg 5: Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. ○ Selle põhjal on võimalik nõuda üksnes tellija tegelikult kantud parandamiskulude hüvitamist ● Parandamiskulude hüvitamise nõue on täitmisnõude suhtes sekundaarne ÕKV ja tuleb kõne alla üksnes siis, kui tellija on esmalt nõudnud töö parandamist ja töövõtja on sattunud sellega viivitusse Tasu alandamine ● Tellija võib töö lepingutingimustele mittevastavuse korral alandada töövõtjale makstavat tasu § 112 alusel ○ Kui tasu on juba makstud, tekib tellijal § 112 lg 3 mõistes õigus nõuda enammakstud summa tagastamist ● Tasu alandamiseks tuleb teha tellijal avaldus – § 112 lg 2 I lause → kohtupraktikas ei seota sellega kõrgeid nõudeid ● Tasu alandamine ei allu aegumise regulatsioonile ○ RK seisukoht – kui töö lepingutingimustele mittevastavusest tekkinud tellija täitmisnõue on aegunud, lõpeb ka tellija õigus samale lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes tasu alandada ● Tasu alandamise valem: puudustega töö väärtus X kokkulepitud tasu : lepingule vastava (puuduseta) töö väärtus = alandatud tasu ● Tasu alandamise piirangud § 648: ○ Tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui: ■ Töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; ■ tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kahju hüvitamine ● § 115 lg 1 Kahju hüvitamine lepingutingimustele mittevastava töö vastuvõtmise korral ● nn väike kahju hüvitamine – kui tellija võtab mittevastava töö vastu ● Kahju üldjuhul võrdne lepingutingimustele mittevastavusest tingitud töö väärtuse vähenemisega ehk lepingutingimustele vastava töö eeldatava turuväärtuse ja puudusega töö tegeliku turuväärtuse vahega


● Lisaks puudusest tingitud töö väärtuse vähenemisele kuulub põhimõtteliselt hüvitamisele ka puuduse tagajärjel tekkiv edasine kahju. Samuti võib tellijal puuduse tagajärjel jääda saamata tulu ● Vastutuskahju ● Lepingutingimustele mittevastava töö hüpoteetiline parandamiskulu ei kuulu hüvitamisele, kui see ületab puudusest tingitud töö väärtuse vähenemist Kahju hüvitamine täitmise asemel ehk suur kahju hüvitamise nõue ● Suur kahju hüvitamine – kui tellija ei võta tööd vastu ja leping jääb täitmata, tellija taganeb nt lepingust mittevastavuse tõttu ● § 646 lg 1: Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. ● Kui on tegu olulise lepingurikkumisega, siis ei pea andma täiendavat tähtaega § 115 lg 3 kohaselt ● § 115 lg 1 II juhtumi toimumine toob kaasa lepingu lõppemise ● kui tellija esitab § 115 lg 1 II juhtumi kahju hüvitamise nõude, loetakse ta töövõtulepingust taganenuks ● Suure kahju hüvitamise sisu on § 127 lg 1 järgi twllijale lepingu täitmatajäämise tõttu tekkiva kahju hüvitamine ● Kohtupraktika kohaselt võib nn suurt kahju nõuda ka abstraktse kahjuna ehk lepingutingimustele mittevastavat tööd tegelikult parandamata Lepingust taganemine ● § 116 lg 1 kohaselt – lepingust taganemine eeldab, et töö lepingutingimustele mittevastavus oleks oluline lepingurikkumine ● Rikkumise olulisust hinnatakse töö lepingutingimustele mittevastavuse korral lisaks § 116 lg 2 ka § 647 erisätete alusel ● § 647 lg 1: Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. ● Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral on lepingust taganemine pigem tellija sekundaarne ÕKV, mille kohaldamine eeldab, et enne on esitatud täitmisnõue või täiendav


tähtaeg rikkumise heastamiseks, aga töövõtja ei kõrvalda rikkumist parandamisega ega uue töö tegemisega mõistliku aja jooksul ● Kui tellija lepingust taganeb, lõpeb töövõtuleping ja sellest tulenevad kohustused – § 188 lg 2 I lause ○ Lepingust taganemine ei too kaasa poolte lepingulise suhte tagasiulatuvat lõppemist ○ Nt taganemise korral saab endiselt nõuda rikkumise tagajärjel tekkiva kahju hüvitamist ● Taganemisel peavad pooled § 189 lg 1 kohaselt tagastama vastastikku lepingu täitmisena saadu või hüvitama selle väärtuse rahas Töövõtja vastutuse ajalised piirid ● § 642 lg 2: Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. ● Aegumist kohaldatakse üksnes nõuetele TsÜS § 142 lg 1: ○ parandamine ja uus töö ○ parandamiskulude hüvitamine ○ kahju hüvitamine ■ hinna alandamine ei allu aegumisele, aga aeguvad hinna alandamise tagajärjel tekkivad tellija nõuded ● Tellija kasutatud ÕKV-test tulenevad nõuded aeguvad teistsuguse leppe puudumisel kolme aasta jooksul TsÜS § 145, 146 lg 1 ● Tahtliku rikkumise korral pikeneb aeg 10 aastani TsÜS § 146 lg 4 järgi ● Nõuete aegumine hakkab kulgema alates töö valmimisest või vastuvõtmisest § 651 lg 1 järgi ● Aegumise regulatsioon ei kohaldu ÕKV-dele, mis on kujundusõigused: ○ tasu alandamise õigus ○ lepingust taganemine (kui täitmisnõue on aegunud, siis on seda ka taganemisnõue ehk 3 aasta jooksul) Tellija lepingurikkumine Töövõtja ÕKV eeldused ● Töövõtulepingu peatükis erisätted puuduvad, kohaldub § 100 jj üldnormid ● Eeldused – tellija on lepingut rikkunud ja vastutab selle eest Töövõtulepingu rikkumine tellija poolt ● Valdavalt olukorrad, kus tellija jätab töövõtjale tasu maksmata või hilineb sellega


○ Ka olukord, kus tellija õigustamatult keeldub tööd vastu võtmast ○ Tellija rikub koostöö, kaasabi kohustust → tellija viivitus § 652 tähenduses Tellija vastutus ● § 103 üldregulatsioon – lepingu rikkumisega kaasneb automaatselt ka vastutus, kui ei esine erandlikke vastutust välistavaid asjaolusid ● Nii töö eest tasumise kui vastuvõtmise kohustuse puhul on raske ette kujutada vastutust välistavaid asjaolusid. ○ Võib olla § 101 lg 3 kohaldamine, kui töövõtja ei võimalda tellijal tööd üle vaadata või selle lepingutingimustele vastavust piisavalt kotrollida. Sel juhul aga enamasti puudub tellijal ka töö vastu võtmise kohustus § 637 lg 5 järgi ○ Vääramatu jõud § 103 lg 2 Töövõtja ÕKV 1. Tasu maksmisega viivitamine a. § 111 alusel võib töövõtja peatada töö tegemise b. Peamiseks ÕKV täitmisnõue § 108 lg 1 alusel + viivis § 113 alusel 2. Töö vastuvõtmisega viivitamine a. § 638 – täiendav tähtaeg tellijale töö vastuvõtmiseks b. Saab nõuda ka kahju hüvitamist i. Nt kulu, mis seondub töö objektiks oleva asja hoidmise ja valvamisega 3. Koostöö- ja kaasabikohustuse rikkumine a. § 652 lg 1 – kahju hüvitamise nõudmine, sisuliselt tegemist viitega §-le 115 lg 1 Töövõtja pandiõigus ● § 654: ○ Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. ○ Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. ○ Laevakinnistusraamatusse kantud laeva ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda laevahüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale laevale.


Töövõtugarantii ning selle alusel tekkivad õigussuhted ● § 650: ○ Töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. ○ Kui tarbijatöövõtulepingu puhul võib tellija mõistlikult eeldada tehtud töö kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja töövõtja ise neid ei osuta, peab töövõtja töö tellijale üleandmise ajal ja tellija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest. ● Töövõtugarantii annab pea alati töövõtja ise. ● Töövõtugarantii töövõtulepingust sõltumatu lepinguline kohustus on tagada, et töövõtulepingu alusel tehtud töö on garantiiperioodi jooksul vaba puudustest või säilitab teatud omadused ● Puuduse ilmnemine garantiiaja jooksul on üldjuhul garantiijuhtum sõltumata sellest, kas puudus või selle tekkimise põhjus olid asjal üleandmise hetkel või ilmnesid hiljem ● Reeglina annab garantii tellijale võimaluse nõuda töö parandamist või uue töö tegemist sõltumata §-st 646 piirangutest. Lõpuks võib töövõtugarantii ümber pöörata ka tõendamiskoormuse ● Töövõtugarantii olemasolu ei takista tellijat kasutamast töövõtulepingust tulenevaid ÕKV ○ Kui tegu pole tarbijatöövõtuga, võivad töövõtja ja tellija töövõtugarantii tingimusena siiski kokku leppida, et töövõtja vastutab asja puuduste eest üksnes töövõtugarantii tingimusel