Lepingute liigid (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

28

docx

TÖÖÕIGUS

Vaatamata väljatoodud tõlgendusreeglitele võib siiski poolte vahel sõlmida nn segalepinguid, mis on suunatud asja valmistamisele ja võõrandamisele ning mille suhtes kohaldatakse nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu kohta käivaid sätteid. Antud lepingutes tuleb eraldi vaadata lepingupoolte kohustusi, mis on suunatud asja müümisele ja teenuse osutamisele, ehk töö tegemisele. Sõlmimine: Nagu eelpool öeldud sõlmivad isikud omavahel müügilepinguid mõtlemata nimetatud lepingute sõlmimisele, lähtudes samal ajal põhimõttest, et leping on kirjalik dokument. Tihti mõeldakse, et senikaua kuni pole kirjalikku dokumenti pole ka lepingut. Nimetatud seisukoht on kahjuks väär, kuna vormivabaduse põhimõttest tulenevalt võib lepinguid sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui mis muus tahes vormis. Loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus (ofert) on saanud nõustumuse (aksepti).Tulevased lepingupooled peavad selleks, et leping oleks nõuetekohaselt sõlmitud, esitama

Tööõigus

5

doc

Lepinguõigus

1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING ­ asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETU

Õigusõpetus

11

doc

Võlaõigusseadus

Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1.6Kompromissileping........................

Õigusteadus

78

doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse

Lepinguõigus

84

pdf

Juhtimine ja õigus III õppevahend

õpikuna. Õpiku sisuline ülesehitus järgib traditsiooniliste USA äriõiguse õpikute ülesehitust. Head mõtestatud lugemist! Autor Oktoober 2012 3 III. osa. ÄRITEHINGUTE ÕIGUSLIK KORRALDUS 1. ptk Äritehingute üldküsimused Õpiväljund Äritehingute õigusliku korralduse käsitlus annab tudengitele ülevaate lepingu üldküsimustest, lepingute erinevatest liikidest, lepingulistest õigustest ja kohustustest, lepingu rikkumisega kaasnevast vastutusest ja lepinguvälistest kohustustest. Äritehinguõiguse kontekstis keskendutakse lepingutele, millega on tegelikus elus ettevõtjatel kõige rohkem probleeme. Samuti vaadatakse kitsamalt kõrval- ja lepinguväliseid kohustusi ning vastutuse küsimusi seoses kohustuste rikkumisega. Kursuse läbinud üliõpilane peaks orienteeruma eesti võlaõiguslikes küsimustes,

Juhtimine

15

doc

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused

2. Avalik kord ja moraal (hea tava) kaitseb põhilisi ühiskonna huve ja/või põhilisi majanduslikke ja moraalseid ühiskonnanorme (üldiste huvide kaitse). Lepingu aluseks ei saa olla ebaseaduslik tegevus. Kui neid reegleid ei austata, võib lepingust osaliselt või täielikult taganeda. Üldreeglina aktsepteerib ostja teatud müüja seatud reegleid. Selleks, et asju lihtsamaks teha, on enamikul müüjatel valmis tüüptingimused, mida rakendatakse lepingute sõlmimisel. Sellest hoolimata tuleks nende lepingu üldsätetega hoolikalt tutvuda ning kontrollida, kas need vastavad eelnevalt kokkulepitule. Lepingute tüüptingimused peavad olema kooskõlas VÕS §35-45, mille kohaseltei tohi lepingu tingimused kahjustada ebamõistlikult tarbija huve. Kindlasti tuleb jälgida, et: lepingus oleksid toodud mõlema osapoole õigused ja kohustused, need oleksid ka tasakaalus. Müüja kohustused. 1) kohustus müüdud asi üle anda

Lepinguõigus

13

docx

Lepinguõiguse eksami kordamisküsimused ja vastused

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 7. Lepingu sõlmimine. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). 8. Lepingute liigitamine. *) Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud - ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud - mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud - kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. *) Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel

Lepinguõigus

34

docx

Lepinguõiguse kontrolltöö 40 küsimust vastustega.

isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud.  Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia)

Lepinguõigus

Kommentaarid (0)