Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse
..............................6 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine .............................7 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine...............................8 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen teemat juriidiline isik ning tema jagunemist eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks isikuks. Esimene omakorda jaguneb mitmeteks mitmeks erinevaks ühinguks, tulundusühistuks, sihtasutuseks. Selles kirjatöös refereerin materjale nii Tsiviilseaduse Üldosa Seadusest, Äriseadustikust kui ka erinevatelt juriidiliste andmestikega internetilehekülgedelt, k.a. Notarikoda. Üritan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest, nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamisest ning juriidilise isiku tegevuse lõpetamisest. Ühtlasi on ka referaadi eesmärgiks saada uusi teadmisi ning neid edasi anda, olla kursis erinevate juriidiliste isikutega ning nende eripäradega. Töö olen
sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem
saksa keelde ning kohaldati Saksamaa kodanikele. Sellist tüüpi retseptsioonid ja translplantantsioonid on tuntud ka muudes riikides. Näiteks Jaapan võttis germaani tsiviilkoodi üle Meiji revolutsiooni ajal. 6. sajandist pärit Justinianuse koodeks on mõjutanud seadust mitmetes riikides. 11. sajandist kogus see populaarsust Lääne ülikoolides (Radding, C. Ciaralli, A. 2007, lk 67) 4 sajandit hiljem tugineti õigusallikale moodsa Saksamaa tsiviilseaduse loomisel. 20. sajandil kasutati koodeksit Jaapani õiguse loomisel. Kas õigus muutub või on järjepidev? Mõndades Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, muutub õigussüsteem pidevalt. samas teised on tuntud traditsioonilisuse poolest. 1500. aastal adapteeris Saksamaa Rooma õiguse. Rooma õigust hakati õpetama ülikoolides ja kohtunikud pidid hakkama kohtuotsuseid tegema Balduse ja Bartoluse nõuannete järgi.
subjektile. Ilma selliste aktideta on võimatu õiguslike vaidluste lahendamine ega ka sanktsioonide kohaldamine õigusrikkuja suhtes. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, s.o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3
Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63
Eraõiguslikud üldkoosolek, juhatus, nende pidevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu. 4. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused? Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud 5. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisadub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing e seadusega keelatud tehing, näilik tehing 6. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 12 Triinu Hansalu
Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. 3
hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu
hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu
1. Intellektuaalne omand- reguleeritakse suhted, mis tegelevad intellektuaalse tegevuse tagajärjel. 2. Rahvusvaheline eraõigus (RES)- spetsiifilised normid, kus tuleb küsida, millise riigi õigusnorme tuleb vaadelda. Tsiviilõigus on eraõiguse kodifitseeritud osa. Tsiviilõiguse allikad Koht, kus see norm sisaldub. Peamiseks allikaks on seadused. Kõige kesksemaks seaduseks on TSÜS, AÕS, VÕS, PKS, PMS. Kõige tähtsam on siiski PÕHISEADUS. Tsiviilseaduse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes olevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Reeglina käitutakse nii, nagu varem. St riigikohus teeb oma otsuseid lähtuvalt oma seisukohalt, mis on sarnastel olukordadel sama. Tsiviilõiguse kehivus Jaguneb kolmeks: Kehtivus isikute suhtes- füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Perekonnaseadus kehtib vaid füüsilistele isikutele.
üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale.
mõjul tehtud lepingu tühistada TsÜS § 94 lõikele 3 tuginedes. Tühistatud tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega kui tarbijalt nõutakse ostu eest arveldamisel rohkem raha, kui kaupleja on hinnasildil teavitanud, on tarbijal õigus lepingust taganeda. Samas on kaupleja selline tegevus käsitletav tarbijakaitse nõuete rikkumisena ja selle suhtes võib algatada väärteomenetluse. Lepinguvabaduse ulatus hinnakokkuleppe suhtes 3-2-1-24-04: Tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale). VÕS § 28 lg 2 kohaselt kuulub asja eest maksmisele tavaliselt tasutav hind või muu mõistlik hind juhul, kui hinda ei ole määratud poolte kokkuleppel. TsÜS § 65 kohaselt võib lepinguga asjale ette näha teistsuguse hinna kui asja turuhind.
Dokumente säilitatakse 10 aastat. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel, nagu ka nende ümberkujunemine. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutumine ja lõpetamine. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, s.o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Lepingud võivad olla ühepoolsed, kahe- ja mitmepoolsed. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse
Keiser võib käituda valesti, riskida oma hukatusega, keisrist kõrgem on vaid Jumal. See on tema ja Jumala vaheline asi. Kahe mõõga õpetus Paavst Gelasius (oli paavstiks aastatel 492-496) sõnastas kahe mõõga või kahe võimu õpetuse, maine ja vaimne võim peavad üksteist aitama, kirikuõpetuslikes küsimustes peab keiser kuuletuma kirikule. Kristliku religiooni õpetajaid ja preestreid valitsetakse Jumala tahte kohaselt piiskoppide ja preestrite poolt, mitte tsiviilseaduse või sekulaarvõimu poolt. Jumalast alla tuleb kaks võimuhierarhiat, kaks õigusloomet (kanooniline ja ilmalik õigus), kaks institutsiooni koos oma ametikandjatega. Need kaks võimu valitsevad samaaegselt ühe ühiskonna üle. Varasema ühiskonnaga võrreldes tekkis suur erinevus, sest inimeste lojaalsus kuulus korraga kahele institutsioonile poliitilisele ja vaimsele võimule. Neid kahte valdkonda nimetati sacerdotium'iks (preestriamet) ja imperium'iks
juhib kõigi tegusid ning need järgivad tema eeskuju. Teda ei piira seadused, inimesed, reziim. Kahe mõõga õpetus Paavst Gelasius (oli paavstiks aastatel 492-496) sõnastas kahe mõõga või kahe võimu õpetuse, maine ja vaimne võim peavad üksteist aitama, kirikuõpetuslikes küsimustes peab keiser kuuletuma kirikule. Kristliku religiooni õpetajaid ja preestreid valitsetakse Jumala tahte kohaselt piiskoppide ja preestrite poolt, mitte tsiviilseaduse või sekulaarvõimu poolt. Jumalast alla tuleb kaks võimuhierarhiat, kaks õigusloomet (kanooniline ja ilmalik õigus), kaks institutsiooni koos oma ametikandjatega. Need kaks võimu valitsevad samaaegselt ühe ühiskonna üle. Varasema ühiskonnaga võrreldes tekkis suur erinevus, sest inimeste lojaalsus kuulus korraga kahele institutsioonile poliitilisele ja vaimsele võimule. Neid kahte valdkonda nimetati sacerdotium'iks (preestriamet) ja imperium'iks
annaabi.ee 
