Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Kristi Koppelmann PA09 JURIIDILINE ISIK Referaat Juhendaja: Hille Raud Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................1 1. Juriidilise isiku definitsioon ja jagunemine...........................................2 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine.................................2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine..................................
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
saksa keelde ning kohaldati Saksamaa kodanikele. Sellist tüüpi retseptsioonid ja translplantantsioonid on tuntud ka muudes riikides. Näiteks Jaapan võttis germaani tsiviilkoodi üle Meiji revolutsiooni ajal. 6. sajandist pärit Justinianuse koodeks on mõjutanud seadust mitmetes riikides. 11. sajandist kogus see populaarsust Lääne ülikoolides (Radding, C. Ciaralli, A. 2007, lk 67) 4 sajandit hiljem tugineti õigusallikale moodsa Saksamaa tsiviilseaduse loomisel. 20. sajandil kasutati koodeksit Jaapani õiguse loomisel. Kas õigus muutub või on järjepidev? Mõndades Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, muutub õigussüsteem pidevalt. samas teised on tuntud traditsioonilisuse poolest. 1500. aastal adapteeris Saksamaa Rooma õiguse. Rooma õigust hakati õpetama ülikoolides ja kohtunikud pidid hakkama kohtuotsuseid tegema Balduse ja Bartoluse nõuannete järgi.
subjektile. Ilma selliste aktideta on võimatu õiguslike vaidluste lahendamine ega ka sanktsioonide kohaldamine õigusrikkuja suhtes. 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, s.o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3
Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.(nt üürileping) 63. Tahteavaldus kui tehingu sisu
Eraõiguslikud üldkoosolek, juhatus, nende pidevus määratakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu. 4. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused? Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud 5. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisadub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tühine on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing e seadusega keelatud tehing, näilik tehing 6. Mida tähendab tehingu vormivabadus? 12 Triinu Hansalu
Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. 3
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
mõjul tehtud lepingu tühistada TsÜS § 94 lõikele 3 tuginedes. Tühistatud tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Seega kui tarbijalt nõutakse ostu eest arveldamisel rohkem raha, kui kaupleja on hinnasildil teavitanud, on tarbijal õigus lepingust taganeda. Samas on kaupleja selline tegevus käsitletav tarbijakaitse nõuete rikkumisena ja selle suhtes võib algatada väärteomenetluse. Lepinguvabaduse ulatus hinnakokkuleppe suhtes 3-2-1-24-04: Tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale (turuhinnale). VÕS § 28 lg 2 kohaselt kuulub asja eest maksmisele tavaliselt tasutav hind või muu mõistlik hind juhul, kui hinda ei ole määratud poolte kokkuleppel. TsÜS § 65 kohaselt võib lepinguga asjale ette näha teistsuguse hinna kui asja turuhind.
Dokumente säilitatakse 10 aastat. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel, nagu ka nende ümberkujunemine. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutumine ja lõpetamine. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, s.o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Lepingud võivad olla ühepoolsed, kahe- ja mitmepoolsed. Kahe- ja mitmepoolseid tehinguid nimetatakse
Keiser võib käituda valesti, riskida oma hukatusega, keisrist kõrgem on vaid Jumal. See on tema ja Jumala vaheline asi. Kahe mõõga õpetus Paavst Gelasius (oli paavstiks aastatel 492-496) sõnastas kahe mõõga või kahe võimu õpetuse, maine ja vaimne võim peavad üksteist aitama, kirikuõpetuslikes küsimustes peab keiser kuuletuma kirikule. Kristliku religiooni õpetajaid ja preestreid valitsetakse Jumala tahte kohaselt piiskoppide ja preestrite poolt, mitte tsiviilseaduse või sekulaarvõimu poolt. Jumalast alla tuleb kaks võimuhierarhiat, kaks õigusloomet (kanooniline ja ilmalik õigus), kaks institutsiooni koos oma ametikandjatega. Need kaks võimu valitsevad samaaegselt ühe ühiskonna üle. Varasema ühiskonnaga võrreldes tekkis suur erinevus, sest inimeste lojaalsus kuulus korraga kahele institutsioonile poliitilisele ja vaimsele võimule. Neid kahte valdkonda nimetati sacerdotium'iks (preestriamet) ja imperium'iks
juhib kõigi tegusid ning need järgivad tema eeskuju. Teda ei piira seadused, inimesed, reziim. Kahe mõõga õpetus Paavst Gelasius (oli paavstiks aastatel 492-496) sõnastas kahe mõõga või kahe võimu õpetuse, maine ja vaimne võim peavad üksteist aitama, kirikuõpetuslikes küsimustes peab keiser kuuletuma kirikule. Kristliku religiooni õpetajaid ja preestreid valitsetakse Jumala tahte kohaselt piiskoppide ja preestrite poolt, mitte tsiviilseaduse või sekulaarvõimu poolt. Jumalast alla tuleb kaks võimuhierarhiat, kaks õigusloomet (kanooniline ja ilmalik õigus), kaks institutsiooni koos oma ametikandjatega. Need kaks võimu valitsevad samaaegselt ühe ühiskonna üle. Varasema ühiskonnaga võrreldes tekkis suur erinevus, sest inimeste lojaalsus kuulus korraga kahele institutsioonile poliitilisele ja vaimsele võimule. Neid kahte valdkonda nimetati sacerdotium'iks (preestriamet) ja imperium'iks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
