Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita.
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma
magama, kuid seda ei teatud. Järgmine päev viidi Julia kirikusse, kust plaani järgi pidi Romeo ta varastama, aga kahjuks ei teadnud Romeo sellest midagi. Kui romeo kirikusse jõudis ja Juliat nägi, siis oli ta murtud. Romeo võttis selle peale mürki, ning suri. Kui Julia ärkas ja nägi surnud Romeot lõi kaunitar endale pistoda südamesse, ning suri. 5. Tegelased: Paris - vürsti sugulane Mercutio - vürsti sugulane, Romeo sõber Abraham - Montechhi teener Julia - Capuletti tütar Montecchi - Montecchi perekonnapea Vend Lorenzo - Frantsiskaanlane Vend Giovanni - Sama ordu liige Sinjoor Montecchi - Montecchi naine Vürst Escalus - Verona valitseja Romeo - Montechhi poeg Benvolio - Montechhi vennapoeg Capuletti - Capulettide perekonnapea Sinjoora Capuletti - Capuletti naine Tybalt - Capuletti naise vennapoeg Gregorio - Capuletti teener Samson Capuletti teener Vana mees Capuletti sugulane Pietro Julia amme teener Balthasar Romeo teener
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga
5. Vürst Escalus Verona valitseja Paris vürsti sugulane Mercutio vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi Sinjoora Montecchi Montecchi naine Romeo Montechhi poeg Benvolio Montechhi vennapoeg Balthasar Romeo teener Abraham Montechhi teener Capuletti Sinjoora Capuletti Capuletti naine Julia Capuletti tütar Julia Amm Tybalt Capuletti naise vennapoeg Gregorio Capuletti teener Vend Lorenzo frantsiskaanlane Vend Giovanni sama ordu liige 6. Konflikte kahe inimese armastuse vahel oli paljusi. Kõige suuremaks ja peamiseks põhjuseks oli kindlasti see, et nende kahe noore inimese perekonnad olid niiõelda vihavaenlased. Perekonnad ei
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja.
Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga. Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas see oli Capulettide sugulane Tyblat. Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi.
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse
William Shakespeare "Romeo ja Julia" 1. Mis sajandil ja milliste sündmustega algab lugu? 2. Millises Itaalia linnas elavad antud loo tegelased? 3. Millised suguvõsad peavad üksteise peale pikka viha? 4. Kus kohas kohtub Romeo esimest korda Juliaga? 5. Millised oli Romeo ja Julia esmamuljed teineteisest? 6. Miks pidi Romeo ja Julia suhe jääma salajaseks? 7. Mis põhjusel tappis Romeo Capuletti naise vennapoja Tybalti? 8. Milline oli Tybalti tapmise tagajärg? 9. Millist rolli mängis Julia amm tema elus? 10. Kes oli Vend Lorenzo ning miks ta oli noorpaari jaoks tähtis? 11. Kellega pidi Capuletti tahtel Julia esialgselt abielluma? 12. Milles seisnes Lorenzo plaan kuidas Juliat aidata? 13. Kui mitmeks tunnis langes Julia sügavasse surmaunne? 14. Millist rolli mängis Benvolio Romeo elus? 15. Milline viga oli nende välja mõeldud plaanis? 16
Romeo püüdis neid peatada kuid asjata. Mercutio sai surma. Romeo ärritus sellepärast ja tappis võitluses Tybalti. 6. Vürst: Ja seda süüd ta andeks küll ei saa:/ kui pagetatu peab ta jätma maa! Kui vürst sellest kuulis, andis ta Romeole tegelikult võimaluse, sest sellise teo eest pidi seaduste järgi surma saama, kuid Romeo pagetati. Ta tahtis olle enne surnud kui Juliast eemal. Ta elu oli seal aga ta saadeti riigist välja. 7. Sinjoora Capuletti: Laps, neljapäeval vara hommikul/ noor, viisakas ja vapper aadlimees/ krahv Paris Püha Peetri kirikus/ teeb sinu õnnelikuks noorikuks. Julia ema lausus talle nii, kui tybalt oli surnud ja romeo pagetatud. Arvati et julia nutab tybaltit taga kuid nuttis romeot. Juliale anti valida kas ta abiellub Parisega või lahkub ja Capulettid ütlevad temast lahti. 8. Amm: Oh jube! Appi, appi! laps on surnud! Neljapäeva hommikul, kui Julia pidi abielluma leidis amm ta voodis surnult. ( eelmisel
Tragöödiad: Romeo ja Julia ja Hamlet 21. "Romeo ja Julia" teemad, peaidee, tegelased. Romeo ja Julia üritavad leida võimalusi, et nad saaksid koos olla. Nad abielluvad. Julia võtab mürki, kui Romeo sellest kuuleb ei taha ka tema enam elada. Ja sureb ka. Peaidee: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid Tegelased: Julia - Capuletti tütar. Romeo- Montecchi poeg . Mercutio- Romeo sõber. Benvolio- Romeo sõber. Balthasar- Romeo teener. Samson- Capuletti teener. Gregori- Capuletti teener. Pietro- Julia teener. vana mees- Capuletti sugulane. Tybalt- Capuletti naise vennapoeg. Capuletti ja tema naine. Montecchi ja tema naine. Abraham- Montecchi teener.
1. Tegevus toimub Põhja-Itaalias, Veronas 16.sajanil. Tegevuse aeg mahub viie päeva sisse. 2. Peategelased on Romeo Montecchi ja Julia Capuletti. 3. Montecchi ja Capuletti perekondade vahel on tugev vihavaen. Montecchi soost Romeo on masenduses, sest tema tunded Rosalina vastu olid vaid ühepoolsed. Ta kuuleb Capulettide juures toimuvast peost ja otustab sinna minna, et Rosalina unustada ja leida endale keegi teine. Peol kohtab ta Juliat ja nende vahel tärkab armastus esimesest silmapilgust. Armunud Romeo ilmub Julia akna alla ja lepitakse kokku, et abiellutakse juba järgmisel päeval. Neid laulatab salaja frantsiskaanlasest munk Lorenzo
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu ...
"Romeo ja Julia" on Shakespeare'i näidend. See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu
Kuidas teda iseloomustada? 11. Iseloomusta Julia vanemaid. Nende suhtumine tütresse. Millised on nende plaanid? 12. Iseloomusta Julia amme. Too teosest näiteid. 13. Romeo ja Julia üürike õnn. 14. Millised takistused on noorte teel ? Kes neid ületada aitavad? 15.Saatuslik eksitus- mis see on ? Kes on sellega seotud? 16.Too näiteid, mis kinnitavad teose põhiideed:armastus võidab egoismi. 17. Kuidas näidend lõpeb? Mis saab peategelastest? 18.VAlus õppetund Montecchi ja Capuletti perekonnale. 19.Mida tead Shakespeare'i elust? 20. Nimeta 2 Shakespeare'i komöödiat ja 3 tragöödiat. 21."Hamleti" teemad, põhiidee, peategelased.
,,Romeo ja Julia" sündmused leidsid aset Verona linnas Itaalias. ,,Hamleti" tegevus toimus Helsingöri lossis Taanimaal. Sündmused ,,Romeos ja Julias" arenesid meeletul kiirusel kogu tegevuse surus kirjanik 5 päeva. ,,Hamlet"-is andis kirjanik sündmuste arenguks kauem aega, tegevus oli jaotatud umbes kahele kuule. Mõlemas teoses olid peategelasteks inimesed nö ,,koorekihist", ,,Romeo ja Julia"-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti. ,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud.
Sellesse kuuluvad Henry 6, Richard 3, Henry 4 ja 5. Kuid komöödiates oli keskne armastuse teeme, siis ajalookroonikates hakkab Shakespeare lahkama võimu probleemi. Shakespeare`i draamaloomingu varajasse perioodi kuuluvad lisaks kaks tragöödiat: ,,Romeo Ja Julia" ning ,,Julius Caesar". Tragöödia ei ole ,,Romeos ja Julias" nii täielik ja sünge nagu järgneva loomperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab vaenujalal olevaid Montecchi ja Capuletti perekondi sügavalt, äratab nad kasstundele ja viib lõpuks leppimisele. Seega, armastus võidab egoismi. Othello (1604) jääb kirjandulukku klassikalise armukadedustragöödiana. Kuningas Lear näitab keskaegse Britannia kuninga Leari õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Macbeth vapustab oma negatiivse peategelasega. Shakespeare`i kuulsaimaks näidendiks on läbi järgnevate sajandite peetud ,, Hamletit"
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Richard Kolmas", ,,Henry Neljas"...
"Hamlet" Alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". "Romeo ja Julia" Ei ole nii täielik ja sünge tragöödia kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Shakespeare looming jaotatakse kolme perioodi: 1)Esimene loomingujärk (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat."Romeo ja Julia", "Richard III" 2)Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja
kui poisse, sest poisid soovivad tütarlapsi ära kasutada, kuid neiud soovivad pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis minema armastusega hauda, nagu läks Romeo Julia pärast. Kindlasti on noori, kes ei saa aru armastusest kui esimesest silmapilgust, vaid näevad Romeo ja Julia armastust kui mõtlematute tegude täide saatmine ning nende pärast surma saamine. Raamatus on esile toodud ka perekondade sisesed ning välised omavahelised tülid. Capuletti perekonnas soovis isa näha Juliat koos Parisega ega kuulanud tütart, kui too soovis pulmi ära jätta, sest tema süda kuulus kellelegi teisele. Minu arust oleks isa pidanud rääkima tütrega rahulikult ning mõistvalt tema soovidest, ega mitte surunud peale enda tahet viia neiu kokku nooremehega, keda ta ei armasta.Capuletti oleks pidanud mõtlema oma lapsele ning tema soovidele, mitte käituma ainult enda tunnete järgi. Isa ja tütre tülist tekkinud viha üksteise vastu,
See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus. Tragöödiad. Kõigile on tuntud näidend „Romeo ja Julia” — tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süžee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. „Romeost ja Juliast” on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise Othello” on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Cervantes ja tema peateos (sisu, sõnum, tähtsus, žanr) Don Miguel de Cervantes Saavedra oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote
I Kevadine Luts 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased Wabadusrist saavad jalad alla Rollid mujal • 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor • 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio
2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant 2004 Skvaier Frederick Fairlie – Wilkie Collins Naine valges 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel Julia 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Giuliano Medici, Boccaccio – Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2005 Tõnisson – Oskar Luts/Priit Pedajas Kevade 2005 Frank – Roland Schimmelpfennig Push up 2006 Gösta Berling – Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Aleksander/Aragon – Andrus Kivirähk Syrrealistid 2006 Ben Silverman – Neil Simon Päikesepoisid
Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris. Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009
armastust naise nimega Rosaline, kes on lubanud jääda oma ülejäänud eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast. Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid Julia tütarlaps Tybalt tunnustab Romeo ja tahab teda kohapeal tappa. Lord Capulet sekkub, nõudes, et Tybalt ei häiri pidu, sest see petab printsi. Halb, Romeo vaikselt jõuab Julietse ja tunnistab oma armastust teda. Pärast armastavate sõnade vahetamist suudlevad nad. Hiljem räägib Juliet Nurse Roomault, et Julia on Capulet, mis häirib löövat noort. Samal ajal on Julia sarnaselt mures, kui ta avastab, et Romeo on Montague
Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris.
leotist, mis pani ta magama. Kiri ei jõudnud Romeole selle kohta, et ärkamisele tulla, ja seega tappis end. Julia ärkas, kuulis Romeo surmast, ja tappis end. Vältab 5 päeva. Armastuest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris.
Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. ,,Romeo ja Julia" ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest.
vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomingujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süzee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga
kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süzee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga
eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare’i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: “Romeo ja Julia” ja “Julius Caesar”. “Romeo ja Julias” ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (1601–1607) on Shakespeare’ loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: “Hamlet”, “Othello”, “Kuningas Lear”, “Macbeth”, “Antonius ja Kleopatra”, “Coriolanus”. Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus. ,,Romeost ja Juliast" on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare kujutab näidendis tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui ka renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga inimene, kes on elanud sõjameheelu ja rännanud kaugeil mail
seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. 21 Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
