"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul
Parist. Nad võitlevad ja Paris sureb. Romeo suudleb viimast korda Juliat huultele ning võtab mürki ja sureb. Järgmisel hetkel ärkab Julia ja näeb oma kõrval lebamas Romeo surnukeha. Julia haarab Romeo pussi ja lõõb selle endile rindu ning Julia sureb ja variseb Romeo kehale. Viimaks mõistavad kaks suguharu, et nende mõttetu vihavaen viis nende kahe lapse surmani. Teose tegelased: Vürst Escalus (Verona valitseja), Paris (vürsti sugulane), Mercutio (vürsti sugulane, Romeo sõber), Montecchi, sinjoora Montecchi (Montecchi naine), Romeo (Montecchi poeg), Benvolio (Montecchi vennapoeg, Romeo sõber), Balthasar (Romeo teener), Abraham (Montecchi teener), Capuletti, sinjoora Capuletti (Capuletti naine), Julia (Capuletti tütar), Julia amm, vana mees (Capuletti sugulane), Tybalt (Capuletti naise vennapoeg), Samson (Capuletti teener), Gregorio (Capuletti teener), Pietro (Julia amme teener), vend Lorenzo (frantsiskaanlane), vend Giovanni (sama ordu liige), apteeker, kolm pillimeest, koor.
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio.
1. Tegevus toimub Põhja-Itaalias, Veronas 16.sajanil. Tegevuse aeg mahub viie päeva sisse. 2. Peategelased on Romeo Montecchi ja Julia Capuletti. 3. Montecchi ja Capuletti perekondade vahel on tugev vihavaen. Montecchi soost Romeo on masenduses, sest tema tunded Rosalina vastu olid vaid ühepoolsed. Ta kuuleb Capulettide juures toimuvast peost ja otustab sinna minna, et Rosalina unustada ja leida endale keegi teine. Peol kohtab ta Juliat ja nende vahel tärkab armastus esimesest silmapilgust. Armunud Romeo ilmub Julia akna alla ja lepitakse kokku, et abiellutakse juba järgmisel päeval. Neid laulatab salaja frantsiskaanlasest munk Lorenzo. Julia vanemad tahavad, et naine abielluks aga
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel.
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse
Järgmine päev viidi Julia kirikusse, kust plaani järgi pidi Romeo ta varastama, aga kahjuks ei teadnud Romeo sellest midagi. Kui romeo kirikusse jõudis ja Juliat nägi, siis oli ta murtud. Romeo võttis selle peale mürki, ning suri. Kui Julia ärkas ja nägi surnud Romeot lõi kaunitar endale pistoda südamesse, ning suri. 5. Tegelased: Paris - vürsti sugulane Mercutio - vürsti sugulane, Romeo sõber Abraham - Montechhi teener Julia - Capuletti tütar Montecchi - Montecchi perekonnapea Vend Lorenzo - Frantsiskaanlane Vend Giovanni - Sama ordu liige Sinjoor Montecchi - Montecchi naine Vürst Escalus - Verona valitseja Romeo - Montechhi poeg Benvolio - Montechhi vennapoeg Capuletti - Capulettide perekonnapea Sinjoora Capuletti - Capuletti naine Tybalt - Capuletti naise vennapoeg Gregorio - Capuletti teener Samson Capuletti teener Vana mees Capuletti sugulane Pietro Julia amme teener Balthasar Romeo teener 6
Romeo ja julia Romeo ja Julia armastuslugu on üks kõige tuntumaid Shakesphere'i näidendeid. Tragöödia on viimase sajandi jooksul tehtud tänapäevasemaks filmides, näidendites kui ka telesaadetes Armastuslugu algab sellest, kui Romeo Montecchi läheb pere maskipeole ning seal ta kohtab Julia Capuleti, kellesse ta esimesest silmapilgust armub. Peol tekib tüli Motecchi ja Capuleti perede vahel ja Montecchi pere lahkub peolt. Hiljem peo lõppedes hiilib Romeo hilja öösel Capuletide maja juures ringi, otsides Juliat, et talle oma armastust avaldada. Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio. Äsja peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Samal ajal kui Romeo on peidus politsei eest, läheb Julia Friar Lawrence’i
"Romeo ja Julia" on Shakespeare'i näidend. See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada
Ta soovitas tal võtta mingit unerohtu ). Unerohi uinutas ta ja tüdruk nägi välja nagu surnud. 9. Romeo: oo, ustav apteeker, / su jook on kärme, suren suudeldes. Romeole ei viiidud lorenzo saadetud kirja et tegelikult julia pole surnud ja peale matuseid lähevad nad koos riigist välja ja saavadki koos olla. Romeo kuuldes et julia on surnud tahtis ka endalt elu võtta. Tal polnud enam mõtet elada, kui juliat pole. 10 Vürst: Kus on need vihamehed? Capuletti,/ Montecchi? kas näete nüüd, mis roosk/ te vaenu nuhtleb? Taevas seadis nii,/ et armastus te rõõmud hukutas! Kui Romeo, Julia ja Paris olid surnuaial kõik surnud. Capuletti ja Montecchi perekonna rõõmud ( ehk siis lapsed) olid surnud perekondade viha pärast. Perekonnad leppisid ära aga sellel oli kõrge hind!
See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme. Romeo räägib isa Lorenzole, et ta on Juliasse armunud ja tahab temaga abielluda. Ning see saab teoks. Nad abielluvad salaja. Samal õhtul, kui nad on abiellunud, tekib Mercutio, kes on niiöelda Montecchi klannis ja Tybalti, kes on Julia nõbu vahel võitlus. Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm
Nii jõi Romeo teda nähes ise mürki. Just siis ärkas ülesse uuesti Julia, kes paraku küll jõudis enne Romeo surma teda suudelda. Peale seda Julia haaras pistoda ja tappis sellega ka ennast. 5. Vürst Escalus Verona valitseja Paris vürsti sugulane Mercutio vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi Sinjoora Montecchi Montecchi naine Romeo Montechhi poeg Benvolio Montechhi vennapoeg Balthasar Romeo teener Abraham Montechhi teener Capuletti Sinjoora Capuletti Capuletti naine Julia Capuletti tütar Julia Amm Tybalt Capuletti naise vennapoeg Gregorio Capuletti teener Vend Lorenzo frantsiskaanlane Vend Giovanni sama ordu liige 6. Konflikte kahe inimese armastuse vahel oli paljusi
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada.
Kuidas teda iseloomustada? 11. Iseloomusta Julia vanemaid. Nende suhtumine tütresse. Millised on nende plaanid? 12. Iseloomusta Julia amme. Too teosest näiteid. 13. Romeo ja Julia üürike õnn. 14. Millised takistused on noorte teel ? Kes neid ületada aitavad? 15.Saatuslik eksitus- mis see on ? Kes on sellega seotud? 16.Too näiteid, mis kinnitavad teose põhiideed:armastus võidab egoismi. 17. Kuidas näidend lõpeb? Mis saab peategelastest? 18.VAlus õppetund Montecchi ja Capuletti perekonnale. 19.Mida tead Shakespeare'i elust? 20. Nimeta 2 Shakespeare'i komöödiat ja 3 tragöödiat. 21."Hamleti" teemad, põhiidee, peategelased.
,,Romeo ja Julia" sündmused leidsid aset Verona linnas Itaalias. ,,Hamleti" tegevus toimus Helsingöri lossis Taanimaal. Sündmused ,,Romeos ja Julias" arenesid meeletul kiirusel kogu tegevuse surus kirjanik 5 päeva. ,,Hamlet"-is andis kirjanik sündmuste arenguks kauem aega, tegevus oli jaotatud umbes kahele kuule. Mõlemas teoses olid peategelasteks inimesed nö ,,koorekihist", ,,Romeo ja Julia"-s olid nendeks kaks väga austatud perekonda - Montecchi ja Capuletti. ,,Hamleti"-s mängisid põhirolli kuningas, tema perekond ja õukond. Teostes toimus tegevus sarnaselt kahe leeri vahel ,,Romeo ja Julia"-s Capuletti ja Montecchi perekondade vahel ja ,,Hamleti"-s kuningas Claudius koos oma pooldajatega ja Hamlet. 2. Probleemid Probleemid teoses ,,Romeo ja Julia": Salajane ning keelatud armastus Romeo ja Julia vahel. Vaen kahe perekonna vahel, millepõhjust keegi enam ei mäletanud.
21. "Romeo ja Julia" teemad, peaidee, tegelased. Romeo ja Julia üritavad leida võimalusi, et nad saaksid koos olla. Nad abielluvad. Julia võtab mürki, kui Romeo sellest kuuleb ei taha ka tema enam elada. Ja sureb ka. Peaidee: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid Tegelased: Julia - Capuletti tütar. Romeo- Montecchi poeg . Mercutio- Romeo sõber. Benvolio- Romeo sõber. Balthasar- Romeo teener. Samson- Capuletti teener. Gregori- Capuletti teener. Pietro- Julia teener. vana mees- Capuletti sugulane. Tybalt- Capuletti naise vennapoeg. Capuletti ja tema naine. Montecchi ja tema naine. Abraham- Montecchi teener.
Sellesse kuuluvad Henry 6, Richard 3, Henry 4 ja 5. Kuid komöödiates oli keskne armastuse teeme, siis ajalookroonikates hakkab Shakespeare lahkama võimu probleemi. Shakespeare`i draamaloomingu varajasse perioodi kuuluvad lisaks kaks tragöödiat: ,,Romeo Ja Julia" ning ,,Julius Caesar". Tragöödia ei ole ,,Romeos ja Julias" nii täielik ja sünge nagu järgneva loomperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab vaenujalal olevaid Montecchi ja Capuletti perekondi sügavalt, äratab nad kasstundele ja viib lõpuks leppimisele. Seega, armastus võidab egoismi. Othello (1604) jääb kirjandulukku klassikalise armukadedustragöödiana. Kuningas Lear näitab keskaegse Britannia kuninga Leari õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Macbeth vapustab oma negatiivse peategelasega. Shakespeare`i kuulsaimaks näidendiks on läbi järgnevate sajandite peetud ,, Hamletit"
Kuulsaimad teosed: "Hamlet" ning "Romeo ja Julia" "Hamlet" Alustab tragöödiate tsüklit, kujunes Shakespeare'i kuulsaimaks näidendiks. Koos Cervantese don Quijotega saab hullu mängiv Hamlet renessansi kriisiaja suurimaks sümboliks. Loo algallikaks oli keskaegse taani ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne kroonika "Taanlaste teos". "Romeo ja Julia" Ei ole nii täielik ja sünge tragöödia kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Shakespeare looming jaotatakse kolme perioodi: 1)Esimene loomingujärk (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat."Romeo ja Julia", "Richard III" 2)Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja
Petruccio otsustab Katharina taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus. Tragöödiad. Kõigile on tuntud näidend „Romeo ja Julia” — tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süžee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. „Romeost ja Juliast” on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise Othello” on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Othello mõrvab oma naise ning saab alles hiljem teada, et tema kahtlused olid alusetud. Cervantes ja tema peateos (sisu, sõnum, tähtsus, žanr) Don Miguel de Cervantes Saavedra oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote
õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga. Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas see oli Capulettide sugulane Tyblat. Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi. Kui Romeo oma kaaslastega Capulettide korraldatud peole tuli, üritas Tyblat Romeot rünnata. Vana Capuletti ei lasknud tal seda teha ja isegi kaitses Romeot, nimetades teda tulbiks ning vooruslikuks noormeheks. Tyblat näiliselt küll taltus, aga seesmiselt lausa kees vihast ja vihkamisest. Ja see vihkamine sai ka loo arenedes Romeole ja Juliale saatuslikuks.
Kuulsamate tegelaste individuaalsus rajaneb põhiliselt filosoofilisel vastuolul. ,,Romeo ja Julia" ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest
vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomingujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" -- tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süzee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga
Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" -- tragöödia, kus kurva lõpplahenduse tingib saatuslik eksitus. Selle süzee on laenatud Itaalia renessansikirjaniku Bandello novellist. ,,Romeost ja Juliast" on saanud armastuse müüt tänu tegelaskujude kirglikkusele, siirusele ja nende individuaalsusele. Võrreldes järgnevate tragöödiatega, leiab sellest rohkem huumorit, mis esialgu sündmuste traagilisust mahendavad.. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle inimlik traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare näitab tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid ning on ajalukku läinud klassikalise armukadeduse teosena. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga
eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Richard Kolmas", ,,Henry Neljas"...
eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare’i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: “Romeo ja Julia” ja “Julius Caesar”. “Romeo ja Julias” ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (1601–1607) on Shakespeare’ loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: “Hamlet”, “Othello”, “Kuningas Lear”, “Macbeth”, “Antonius ja Kleopatra”, “Coriolanus”. Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
vaimukus ja elutarkus. Tragöödiad 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Kõigile on tuntud näidend ,,Romeo ja Julia" - tragöödia, kus kurva lõpplahenduse põhjuseks on saatuslik eksitus. ,,Romeost ja Juliast" on saanud tänu tegelaskujude kirglikkusele ja siirusele armastuse müüt. Romeo ja Julia õnnetu surm ja selle traagika vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi sügavalt, äratab neis kaastunde ja toob viimaks kaasa leppimise. Shakespeare kujutab näidendis tülitsemise mõttetust ja selle äärmuslikke tagajärgi. Selles teoses võidab armastus egoismi. ,,Othello" on Shakespeare`i üks terviklikumaid ja haaravamaid teoseid. Selles sünnib konflikt nii puhtisiklikult kui ka renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. Othello on tark, avara silmaringiga inimene, kes on elanud sõjameheelu ja rännanud kaugeil mail
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...
Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam. Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. 16. pilet Klassitsismi põhijooned Keskaeg renessanssklassitsism, klassitsism oli eelkõige 17. sajandi keskpaiga nähtus. Kõige puhtamal kujul esines Prantsusmaal, Louis XIV ja kardinal Richelieu ajal. Kultuur oli seostatud riigiga, riik jälgis, et teater vastaks igati absolutistliku riigi huvidele- ametlik kultuuri ideoloogia. 1635 aastal asutati Prantsuse Akadeemia, see oli pigem juhtimis- kui uurimisasutus. Nad alustasid
seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. 21 Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk (16011607) on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest pal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
