1. sepistamine on ainsaks survetöötlusmeetodiks eriti suurte pooltoodete (massiga sadadest kg-dest sadade tonnideni) tootmiseks. Väiksemaid tooteid ja pooltooteid (kuni sadakond kg) saab valmistada nii sepistamisega kui ka saritootmisel vormstantsimisega. 2. kuigi stantsimisel on sepistamisega võrreldes rida eeliseid (suurem tootlikkus ja toodete suurem täpsus), on üksik- ja väikesaritootmisel on sepistamine majanduslikult kasulikum, kuna kallite stantside asemel kasutatakse odavamaid universaalseid tööriistu. 3. sepistamist kasutatakse juhtudel, kui teised survetöötlusmeetodid ei võimalda saavutada metalli soovitavat struktuuri. Metalli korraliku läbisepistamisega saadakse ühtlasema struktuuriga metall. Sepistamist kasutatakse seetõttu sageli toorikute ettevalmistamiseks toodete või pooltoodete tootmiseks teisi mahtvormimisprotsesse kasutades. Sepistamise põhioperatsioonid ja tööriistad
c. suurem tootlikkus d. tööriistade suurem püsivus Question 22 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milliseid seadmeid kasutatakse sepistamisel ja vormstantsimisel? Select one: a. rõngavaltspinke b. c. impulss-stantsimisseadmeid d. vasaraid ja presse e. f. sepavaltse ja rotatsioonsepistusmasinad g. Feedback Question 23 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kinniste stantside eeliseks on Select one: a. toodete väiksem omahind b. metall on ruumilises survepingeolekus c. saab kasutada ebatäpseid toorikuid d. stantsi suurem püsivus Question 24 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbe suunaga nurga all Select one: a. 45° b. 0° c. 90° d. 30° Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
kalestusnähud? Vali üks: a. noolutamist b. lõõmutamist c. rekristalliseerumist d. kalestumist Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Pingeolekut vormstantsimisel iseloomustab alljärgnev skeem (1> 2> 3): Vali üks: a. c b. a c. b d. d Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kinniste stantside puuduseks on Vali üks: a. stantsimisvagude arvu oluline suurenemine b. erineva mahuga toorikute kasutamise võimalikkus c. metalli kulu kraadile d. täpsete mõõtmete ja massiga toorikute vajalikkus Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõik lehtstantsimise operatsioonid teostatakse pressi ühe töökäigu jooksul ühes tööpositsioonis kasutades Vali üks: a. järjestiktoimestantse b. koostoimestantse c
..80 mm) d. torud väikese diameetriga (Ø 5...102 mm) Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Vali üks: a. suurem tootlikkus b. väiksem omahind c. tööriistade suurem püsivus d. suurem täpsus ja venitustegur Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kinniste stantside eeliseks on Vali üks: a. saab kasutada ebatäpseid toorikuid b. stantsi suurem püsivus c. toodete väiksem omahind d. metall on ruumilises survepingeolekus Küsimus 7 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Suurim plastsus ilmneb metallil file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4
The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Lehtstantsimise puudusteks on Vali üks: a. lähtematerjali kitsas sortiment b. külmalt töötlemine c. tööliste kõrge kvalifikatsioon d. stantside keerukus ja kõrge maksumus Küsimus 20 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. tükeldamine, tõmbamine, äralõikamine b. väljalõikamine, sügavtõmbamine, sälkamine c. väljalõikamine, sügavtõmbamine, painutamine d. avalõikamine, sügavtõmbamine, äralõikamine Küsimus 21 Õige Hinne 3,8 / 3,8 Märgista küsimus Küsimuse tekst
annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plastik, kumm jne. Enamlevinud on mehaanilised ja hüdraulilised giljotiinid, aga õhemate materjalide töötlemisel kasutatakse ka manuaalseid ja pneumaatilisi seadmeid. Stantsimine Stantsimine on kasutusel õhukese lehtmaterjali töötlemisel, võimaldades giljotineerimisega võrreldes oluliselt keerulisemate detailide tootmist. Arvjuhtimisega stantside üks suund on levinud lehetöötluskeskused ehk revolverstantsid, mille tööriistatrumlisse paigutatakse erinevate mõõtmetega stantsimistööriistad. Revolvrit pöörates viiakse programmis määratud tööriist löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigutatakse seadme töölaual X ja Y telje suunas. Kui leht on jõudnud programmis ettenähtud positsiooni ja seal peatunud, viiakse stantsimisoperatsioon läbi: tööriist surutakse löögihaamri poolt läbi materjali.
27) 10 mm läbimõõduga varda tõmbamisel 1mm seks on mitu tõmbeastet vaja: metalli ebapiisava tugevuse tõttu. 28) Tooriku tünnikujulisust jämendamisel võib vähendada või vältida: tööriistdae kokkupuutuvate pindade määrimisega. 29) Auru-õhuvasara löögienergiat võib kõige enam suurendada: langevate osade massi ja langemiskiiruse suurendamisega. 30) Erijõud p sepistamisel ja vormstantsimisel ei olene:tooriku metalli voolavuspiirist. 31) Kinniste stantside puuduseks on: täpsete mõõtmete ja massiga toorikute vajalikkus. 32) Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada: sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel. 33) Töötluslisad sepistel nähakse ette eesmärgiga: lihtsustada sepiste ja tööriistade kuju. 34) Alasialuse energia suurendamisel löögitöö (-energia): suureneb. 36) Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni: 5mm 37) Lehtsantsimise puuduseks on: stantside keerukus ja kõrge maksumus.
dt1=D*m1=280*0,56=156,8mm II tõmme t1 120 Tõmbetegur m2 = d2 ¿ = = 0,77 d¿ 156,8 Lubatud tõmbetegur suhtelise paksuse järgi s 1 suhteline tooriku paksus: d 100% = 100% =0,64 t1 156,8 Võtan m2=0,77 Detaili valmistamiseks piisab järelikult kahest tõmbest. Raadiused Stantside raadiused leian materjali suhtelise paksuse järgi graafikult I tõmme: r m1 s ¿ 12,5 siit rm1=1*12,5=12,5mm r t1 s ¿ 8,5 siit rt1=1*8,5=8,5mm II tõmme rm2 s ¿ 7,5 siit rm2=1*7,5=7,5mm rt 2 s ¿ 5 siit rt2=1*5=5mm Igal järgmisel tõmbel võib rm olla eelmisest 0,6...0,8 r m2 7,5 = = 0,6 sobib r m1 12,5 Templi raadius viimasel tõmbel rt2 peab vastama detaili siseraadiusega rt2=r=9mm Detaili tõmbejõud
1. Stantsitud Sele 2.10. Sepistus- ja vormstantsimisseadmete skeemid. a auruvasar, b hõõrd- e. friktsioonvasar, c vastulöögivasar, d väntpress, e hüdropress, f kruvipress toodete stantsiste piiratud mass (üldjuhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepiste mass võib ulatuda sadade tonnideni. 2. Märksa suurem tootlikkus, kuid kasutatavate spetsiaaltööriistade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist peamiselt massvalmistusel. 3. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaa- nilise töötluse (lõiketöötluse, vt. 2.5) mahukust. 4. Kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine vormstantsimisel kogu mahus, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa, s.t. piiratud mahus.
ettekalestatud nn.klaveritraat ning puhvreid kummi.Eritingimustes kasutatakse ka eriteraseid, vasesulameid ja plastikuid. 6. Nimetada vedrude tüübid, teha joonised. Tuua näiteid nende vedrutüüpide rakenduste kohta. Keerdvedrud-töötavad survele või tõmbele Lehtvedru- töötab paindele Varrasvedrud – töötab väändele Taldrikvedrud- koostatud paketid toimivad löögienergia hävitajana. Levinud on taldrikvedrud näiteks stantside puhverelementidena. Rõngasvedru-veelgi suurema jäikuse ja energiasumbuvusega vedru. Kummipuhvrid-temperatuurivahemikus -30...+80 võib survevedrudena kasutada erineva kujuga kummipuhvreid. 7. Mida nimetatakse vedru karakteristikuks? Mis on vedrujäikus? Tähtsaim karakteristik on jäikus ( seos mõjuva jõu ja deformatsiooni vahel), see seos võib olla lineaarne, progressiivselt suurenev või dergessiivne. 8. Kirjeldada vedru projekteerimise metoodikat.
Vormstantsimesel eriinevalt sepistamist on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitavalt pärast selle kõige uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstansimise iseärasused on sepistamisega võrreldes järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikaudu laastuna. Vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurem võimsusega seadmeid(vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse
Edasi lõigatakse karbid lindist lahti stantsiga (18) ja väljutatakse masinast. Karbi- ja kaanematerjali jäätmed keritakse jäätmerullile (16). Stantside vahetamisega saab muuta karpide suurust ja ühe taktiga täidetavate karpide hulka. Kui valmistatakse karpe mahuga 250 ml, siis valmib ühe taktiga 4 pakendit. Kui karbi mahuks on 500 ml, siis ühel takti jooksul
9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasüsinikusulam C-sisaldusega üle 2,14%. Süsinik esineb malmis kahel kujul: - seotud kujul tsementiidina (Fe3C): valgemalm, vaba grafiidina: hallmalm. Kasutatavamate malmiliikide struktuuris on grafiit. Struktuur: Kõrgtugevmalm saadakse hallmalmist modifitseerimisel peeneteralise keralise grafiidiga struktuur. Suur tugevus, plastsus ja suhteliselt sitke. Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. Omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust
surmaminejana, kes jätab oma «päranduse» nii sõpradele kui vaenlastele. Ta jagab laiali oma mõõga, raudrüü, südame, püksid, kingad jne. Kogu tsüklit saadavad naljatused ja pilked, mis kord on lihtsalt sõbralik iroonia, kord lõikav ja kibe satiir. «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist. Ta oli siis kolmekümneaastane mees. Tsükkel valmis 1462. aastal. Stantside hulk on selles suurem kui esimeses teoses. Kasutatud on sama poeetilist võtet mis «Väikses testamendiski»: Villon pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ning kes saab selle au tema hing endale omandada. «Suur testament» hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Villoni loomingut, mis on loodud kahe ajastu piiril,
selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsas- se kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimi- se iseärasused, sepis- tamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud toodete stantsiste piiratud mass (üld- juhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepiste mass võib ulatuda sadade tonnideni. 2. Märksa suurem tootlikkus, kuid kasutatavate spet- siaaltööriistade stantside kõr- gest maksumu- Sele 2.10. Sepistus- ja vormstantsimisseadmete skeemid. a auruvasar, b hõõrd- sest tingituna e. friktsioonvasar, c vastulöögivasar, d väntpress, e hüdropress, f kruvipress leiab vormstantsi- mine kasutamist peamiselt massvalmistusel. 3. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaa- nilise töötluse (lõiketöötluse, vt. 2.5) mahukust. 4
annaabi.ee 
