Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita.
eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast. Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid Julia tütarlaps Tybalt tunnustab Romeo ja tahab teda kohapeal tappa. Lord Capulet sekkub, nõudes, et Tybalt ei häiri pidu, sest see petab printsi. Halb, Romeo vaikselt jõuab Julietse ja tunnistab oma armastust teda. Pärast armastavate sõnade vahetamist suudlevad nad. Hiljem räägib Juliet Nurse Roomault, et Julia on Capulet, mis häirib löövat noort. Samal ajal on Julia sarnaselt mures, kui ta avastab, et Romeo on Montague. Tollel sellel ööl tõuseb Romeo aia seina Julia aias. Juliet ilmub
Benvolio queries Romeo and finds that he is in love with Rosaline. But Rosaline doesn't love him. Despite the good-natured taunts of his fellows, including the witty nobleman Mercutio (who gives his well known Queen Mab speech), Romeo resolves to attend the masquerade at the Capulet house, relying on not being spotted in his costume, in the hopes of meeting up with Rosaline. Romeo attends the ball as planned, but falls for Juliet as soon as he sees her and quickly forgets Rosaline. Tybalt, Juliet's hot-blooded cousin, recognizes Romeo under his disguise and calls for his sword. But Capulet, however, speaks kindly of Romeo and doesn't want to ruin the party with fight. Romeo risks his life by remaining on the Capulet estate after the party breaks up, to catch another glimpse of Juliet at her room, and in the famous balcony scene, the two eloquently declare their love for each other. The young lovers decide to marry without informing their
Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme. Romeo räägib isa Lorenzole, et ta on Juliasse armunud ja tahab temaga abielluda. Ning see saab teoks. Nad abielluvad salaja. Samal õhtul, kui nad on abiellunud, tekib Mercutio, kes on niiöelda Montecchi klannis ja Tybalti, kes on Julia nõbu vahel võitlus. Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm. Räägib neile, et Julia on väga masendunud, nutab ja nutab.
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!"
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti
William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele.
õhtul laulataks. Ta on nõus, sest ta loodab, et see liidab vihavaenus olevad pered omavahel. Julia hoidja tuleb randa, kus Romeo enda sõpradega aega veedab. Hoiatab teda, et tüdruk alles nii noor on ning Romeo palub tal Julia kirikusse saata, kus nad paari pannakse. Hoidja rõõmustab seda kuuldes kohe. Julia ilmub kirikusse ning toimub laulatus. Romeo sõbrad on rannas, kui sinna ilmuvad Capulettid. Nad soovivad ühega neist rääkida. Mercutio hakkab nalja tegema ning ajab nad närvi. Tybalt on tema peale vihane, kuna Mercutio oli enne üks Capulettidest, aga nüüd on Monteccidega koos. Romeo tuleb ning soovib rahu sõlmida Tybaltiga. Ta lükkab pakkumise tagasi ning uus sõda läheb lahti. Tybalt peksab Romeot ja Mercutio läheb vahele ning saab ise palju vigastada. Mercutio sureb Romeo kätevahel. Tybalt põgeneb ning Romeo sõidab talle järgi. Romeo on nii vihane, et sõidab otse põgenevale autole otsa. Tybalt põgeneb autost ning Romeo laseb ta maha. Romeo
see leiab aja ja koha laulatuseks. Lepivad kokku, et peavad sidet saadikute abil. III stseen: Romeo külastab oma pihiisa Lorenzot. Ta pihib oma armumisest Juliasse ja palub Lorenzot neid juba samal päeval laulatada. Lorenzo on nõus, ehkki nimetab Romeot tuulepeaks, kes vaid hiljuti valas armupisaraid Rosalina pärast. Lorenzo loodab, et see armastus võiks vana tüli lõplikult lepitada. IV stseen: Mercutio ja Benvolio arutavad romeo olukorda. Benvolio teab, et Capuletti sugulane Tybalt on saatnud Romeole koju kirja arvatavasti kutsega duellile. Ilmub Romeo. Vahetatakse teravmeelsusi. Ilmub amm, kes otsib Romeot. Mercutio teritab amme üle keelt ja amm on sellisest käitumisest pahandatud. Romeo saadab Juliale sõna, et see samal õhtul pihile tuleks, kus siis pihiisa Lorenzo nad laulataks. V stseen: Julia ootab amme ja pahandab, et see nii kaua end oodata laseb. Amm ilmub ja teatab Juliale, et too mingu pihiisa Lorenzo kongi. Amm ise peab minema redeli järele, et Romeo
Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Neljas vaatus: Paris planeerib pulmi. Julia ja Lorenzo(kiriku õpetja) mõtlevad välja plaani kuidas Julia pääseks abielust ja saaks Romeoga põgeneda. Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat
"). Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud kummagi leeriga. Horatio kohta öeldakse ainult, et ta on Hamleti sõber. Mercutio ei ole seotud kummagi perekonnaga, kuid on teretulnud mõlemas majas, olles Vürst Escaluse sugulane. Ta eelistab Montecchisid, sest ei suuda taluda Tybaltit (Ta astub Romeo kaitseks välja Tybalti vastu, kes ta tapab.). 4. Tybalt ja Laertes Tybalt on väga keevaline, pulbitsev ja kannatamatu isiksus. Ta tappis Mercutio väga haledal moel torkas teda Romeo käe alt. Tal on väga madal enesehinnang ( kuningas ütles talle peol kõigi inimeste ees veidi halvasti, kui ta Romeoga võidelda tahtis, Tybalt võttis selle väga hinge ning solvus ja vandus Romeole kättemaksu ). Ka Laertes on keevaline inimene ning sarnaselt Tybaltile oli ta väga alatu, lubades Hamleti kas või kirikus tappa. Erinevalt Tybaltist
Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit lahutaks iidse vaenu kahe perekonna vahel. Kolmandas vaatluses tapab Tybalt suurest vaidlusest Mercutio ning kättemaksuks sõbra eest, tapab Romeo Tybalti. See sündmus suurendab viha veelgi Capuletti´de seas. Kohtuotsusega pagendatakse Romeo Veronast, kuid Romeo ei tee seda. Paris ja Capuletti´d panevad laulatuse kuupäeva paika. Neljandas vaatluses läheb Julia Lorenzo jutule, et too aitaks teda selles, et ta ei peaks Parisega abielluma. Lorenzo mõtleb välja plaani , kuidas see kõik teoks teha.
Varsti kuuleb, et mõõk oli mürgitatud, siis lööb selle mõõga läbi kuninga ning sunnib teda veel mürgitatud veini jooma. Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi. Ühiseid traagilisi jooni võib leida veel sõprade surmast, kuid ,,Hamletis" on sõbrad reetlikud. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo sõber Mercutio mõõgavõitluses Tybaltiga. Benvolio teatab Romeole, et Tybalt tappis Mercutio. Romeo maksab selle eest Tybaltile kätte, mille tagajärjel Tybalt sureb. ,,Hamletis" on Hamleti sõpradeks ülikoolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern, kes kuninga soovil üritavad välja uurida Hamleti halva tuju põhjuseid. Hamlet saab sellest peagi teada, et kuningas Claudius on nad saatnud tema järel nuhkima. Kuningas saadab Hamleti koos Rosenctantzi ja Guildensterniga Inglismaale, kus aga tema sõbrad hukkuvad ning ise läheb tagasi Taanimaale.
ESSEE Romeo ja Julia Romeo ja Julia on armunud noorukid, kes armuvad pööraselt esimesest silmapilgust, teadmata, et nende armastus on keelatud viha tõttu, mis on kahe perekonna Montague'ide ja Capulet'ide vahel. Romeo ja Julia abielluvad sajala Julia hooldaja abiga. Samal ajal tahab Julia isa, et too abielluks Paris'ega ning kui Julia keeldub, pöörab kogu ta perekond talle selja. Kui Romeo tapab Julia sugulase Tybalt'i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio, peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Kui Romeo peidab end Mantua's, pöörab Julia perekond Juliale selja ning segaduses tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist. Kahjuks ei näe Romeo kunagi kirja ning
telesaadetes Armastuslugu algab sellest, kui Romeo Montecchi läheb pere maskipeole ning seal ta kohtab Julia Capuleti, kellesse ta esimesest silmapilgust armub. Peol tekib tüli Motecchi ja Capuleti perede vahel ja Montecchi pere lahkub peolt. Hiljem peo lõppedes hiilib Romeo hilja öösel Capuletide maja juures ringi, otsides Juliat, et talle oma armastust avaldada. Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio. Äsja peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Samal ajal kui Romeo on peidus politsei eest, läheb Julia Friar Lawrence’i juurde sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Julia saab endale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused, ja saadab Romeole kirja, oma plaanist. Millegi pärast kiri ei jõua Romeole ja kuuldes, et Julia on surnud, tõttab
Muusika oli kirjutatud, nagu arvata võib, etenduse autori enda poolt. Taustamuusika oli klassikaline instrumentaalmuusika. Kõige enam ,,action"-it oli teises vaatuses, kus Montecchid ja Capulettid tülitsevad ning kus hukkub Romeo vaenlase, Tybalti käe läbi Romeo sõber, Mercutio. Selle eest tapab Romeo ka Tybalti. Sellega on perekonnad veel rohkem tülis ja veel väiksem on võimalus kahel armastajal, Romeol ja Julial abielluda. Mulle meeldis kõige enam Tybalt, sellepärast, et ta oskas silmapaista. Ta tantsis väga jõuliselt. Kõige vähem meeldis mulle Julia. Tema tundus sellise hädapätakana. Kindlasti on asi selles, et tema roll on ka selline, kus ei saa muudmoodi, aga mulle igatahes ei meeldinud. Kostüümide kohta võiks niipalju öelda, et need olid lihtsad. Julia kandis lihtsat kollast, ülepea tõmmatavat kleidikest. Armunute isadel-emadel olid aga uhked kostüümid seljas. Ka teistel tantsijatel olid seljas tavalised riided
Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu. Samal ajal tahab aga Juliaga abielluda üks noor aadlik, nimega Paris. Julia isa otsustab Julia eest, et Julia abiellub Parisega. Juhin tähelepanu sellele, et Julia hakkas saama alles neliteist - tookord olid sellised abielud aga tavalised. Samal ajal tapab üks Capulettide sugulane Tybalt Romeo sõbra ja Romeo tapab kättemaksuks omakorda tema. Selle peale aga pagendatakse Romeo Veronast Mantuasse. Julia on hirmus kurb kõige selle pärast ja Romeo samuti. Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu
Apteekri poe kohta ütleb Romeo: armetu poelogu. 3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad. TEINE VAATUS Romeo ja Julia paljastavad end teineteisele, avaldavad armastust. Teise vaatuse lõpus laulatab Lorenzo Romeo ja Julia. KOLMAS VAATUS Romeo ja Tybalti asjade klaarimine, mille käigus tapab Tybalt Romeo sõbra Mercutio ning seepeale tapab Romeo Tybalti. Romeo läheb Juliaga hüvasti jätma enne pagendusse minekut. Juliat sunnitakse Parisega abielluma. NELJAS VAATUS Vend Lorenzo mõtleb välja plaani, et Julia nõustugu Parisega abielluma, kuid enne seda võtab rohtu, mis viib ta 42 tunniks varjusurma. Neljas vaatus lõppebki sellega, et leitakse varjusurmas olev Julia, keda peetakse surnuks. VIIES VAATUS Mantuas olev Romeo saab teate Julia surmast. Kahjuks ei jõua temani
2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks
Vältab 5 päeva. Armastuest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks
· Naised ei esinenud. · Palju lava · Kloun, kes hüppas ja dekoratsioone. laulis. · Vaheajad · Teatrilavadel ka · Pileteid ei olnud. naised ja lapsed. W.Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Tegelased : Capuletti(Julia perekond) ja Montecchi(Romeo perekond). Mercutio ja Benvolio Romeo sõbrad Tybalt vennapoeg(Capuletti). Vennad Giovanni ja Lorenzo. Süsee : Tegevus toimub Veronas. Capuletti soovib, et Julia abielluks Parisega. Romeo ja Julia armuvad maskiballil. Tybalt tahab Romeoga võidelda. Abiellumisplaanid. Romeo tapab Tybalti selle eest, et too tappis Mercutio. Julia kavatseb teha enesetapi enne kui abiellub Parisega. Romeo ja Julia on tegelikult juba abielus. Julia teeskleb, et sureb. Toimuvad Julia matused, tuleb ka Romeo.
südamesse, ning suri. 5. Tegelased: Paris - vürsti sugulane Mercutio - vürsti sugulane, Romeo sõber Abraham - Montechhi teener Julia - Capuletti tütar Montecchi - Montecchi perekonnapea Vend Lorenzo - Frantsiskaanlane Vend Giovanni - Sama ordu liige Sinjoor Montecchi - Montecchi naine Vürst Escalus - Verona valitseja Romeo - Montechhi poeg Benvolio - Montechhi vennapoeg Capuletti - Capulettide perekonnapea Sinjoora Capuletti - Capuletti naine Tybalt - Capuletti naise vennapoeg Gregorio - Capuletti teener Samson Capuletti teener Vana mees Capuletti sugulane Pietro Julia amme teener Balthasar Romeo teener 6. Tüli tekkis kindlasti sellest, et loos oli kaks mõjuvõimast ja endast lugupidavat rikast suguvõsa, kellel oli vaja enda ülemvõimu alati tõestada. Tüli loomulikult süvenes kuna ühe perekonnapea tütar ei allunud vanemate käsule abielluda vanemate valitud mehega
20132014 oli ta Eifmani Balleti esitantsija Peterburis, kus ta tantsis Ivani (,,Teispool pattu"), Tsekisti (,,Punane Giselle"), Kindralit (,,Onegin"), Kareninit (,,Anna Karenina") jpt. Sügisest 2014 on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad Peremees (Tubina ,,Kratt"), nimiosa Cranko ,,Oneginis", Thyl Ulenspiegel (Jelizarievi ,,Legend Thyl Ulenspiegelist"), Spartacus (Hatsaturjani ,,Spartacus"), Jumal ja Adam (Petrovi ,,Maailma loomine"), Paris ja Tybalt (Prokofjevi ,,Romeo ja Julia"), Tsaikovski Prints Désiré (,,Uinuv kaunitar"), Rotbart (,,Luikede järv"), Drosselmeier ja ,,Araabia tants" (,,Pähklipureja"), Jaropolk ja Vladimir (Mdivani ,,Kirg"), Minkuse Solor (,,Bajadeer") ja Espada (,,Don Quijote"), Adami Hans (,,Giselle"), Conrad ja Birbanto (,,Korsaar"), Pheobus ja Claude (Pugni ,,Esmeralda"), Girei (Assafjevi ,,Bahtsisarai purskkaev"), Tristan (Troyani ,,Tristan ja Isolde"), José (Stsedrini ,,Carmen-süit"), Kuldne ori (Rimski-
Paris vürsti sugulane Mercutio vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi Sinjoora Montecchi Montecchi naine Romeo Montechhi poeg Benvolio Montechhi vennapoeg Balthasar Romeo teener Abraham Montechhi teener Capuletti Sinjoora Capuletti Capuletti naine Julia Capuletti tütar Julia Amm Tybalt Capuletti naise vennapoeg Gregorio Capuletti teener Vend Lorenzo frantsiskaanlane Vend Giovanni sama ordu liige 6. Konflikte kahe inimese armastuse vahel oli paljusi. Kõige suuremaks ja peamiseks põhjuseks oli kindlasti see, et nende kahe noore inimese perekonnad olid niiõelda vihavaenlased. Perekonnad ei sallinud üksteist raasugi, kuigi elasid ühes ja samas linnas. Mõlemad olid linna suurimad ja
Ja sureb ka. Peaidee: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid Tegelased: Julia - Capuletti tütar. Romeo- Montecchi poeg . Mercutio- Romeo sõber. Benvolio- Romeo sõber. Balthasar- Romeo teener. Samson- Capuletti teener. Gregori- Capuletti teener. Pietro- Julia teener. vana mees- Capuletti sugulane. Tybalt- Capuletti naise vennapoeg. Capuletti ja tema naine. Montecchi ja tema naine. Abraham- Montecchi teener.
liiderdaja), kuid samas on ka renessansslik külg (lõbusus, huumor, truu, nooruslik), sügaval sisimas on tal hea süda. Henry IV oli teistest mahukam. Tragöödiad "Romeo ja Julia" (1595) ja "Julius Caesar" (1599). "Romeo ja Julia" kirjutas ta komöödiate vahele ja ei ole väga rusuv, kuigi armastajapaar sureb. Tõeline armastus, üritavad tõkkeid ületada. Jällegi on Itaalia romantism(?) aluseks olnud. Palju meeldejäävaid tegelasi Romeo sõber Mercutio; Tybalt. Palju erinevat kõnestiili ja laadi mõned on hästi jutukad, teised ujedad ja vaiksed, mõned humoorikad, teised tõsised, osad ropendavad. See on Shakespeare'i väga hea võime, mis eristas teda teistest kirjanikest. "Hamlet" (1600-1602) on tema kõige kuulsam näidend. Võitlus õigluse eesti ja kahtlused iseloomustavad Hamletit. Jällegi väga palju silmapaistvaid tegelasi Ophelia, ema Gerthrud, onu Claudius, Ophelia vend, Polonius. Sündmused toimuvad
annaabi.ee 
