· Ilmuvad Romeo, Mercutio, Benvolio ja veel 5-6 maski, kaasas mitu tõrvikukandjat. · Arutavad väljas, kes võtavad tõrvikud.Romeo tahab üks tõrvikukandjatest olla, kuid teised ei ole sellega nõus. · Romeo ja Mercutio räägivad Mercutio unenäost. · Benvolio kuuleb trumme ja nad marsivad majja. 5.tseen toimub Capuletti majas olevas saalis. · Ilmuvad Capuletti ja Julia kõigi pidulistega, et Romeot ja tema sõpru tervitada. · Tybalt tunneb häälest ära, et üks maskidest on Montecchi ja tahab ta tappa. · Tybalt räägib Capulettile, et Romeo on nende peol.Capuletti käsib Tybaltil Romeo rahule jätta.Tybalt lahkub. · Romeo võtab Julia käe, aga Julia käsib käe lahti lasta. · Romeo suudleb Juliat kaks korda. · Amm teatab Juliale, et ta ema soovib rääkida. · Romeo saab teada, et on armunud oma vaenlasesse. · Romeo lahkub koos sõpradega ja kõik teisedki peale Julia ja amme.
eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast. Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid Julia tütarlaps Tybalt tunnustab Romeo ja tahab teda kohapeal tappa. Lord Capulet sekkub, nõudes, et Tybalt ei häiri pidu, sest see petab printsi. Halb, Romeo vaikselt jõuab Julietse ja tunnistab oma armastust teda. Pärast armastavate sõnade vahetamist suudlevad nad. Hiljem räägib Juliet Nurse Roomault, et Julia on Capulet, mis häirib löövat noort. Samal ajal on Julia sarnaselt mures, kui ta avastab, et Romeo on Montague. Tollel sellel ööl tõuseb Romeo aia seina Julia aias. Juliet ilmub
Benvolio queries Romeo and finds that he is in love with Rosaline. But Rosaline doesn't love him. Despite the good-natured taunts of his fellows, including the witty nobleman Mercutio (who gives his well known Queen Mab speech), Romeo resolves to attend the masquerade at the Capulet house, relying on not being spotted in his costume, in the hopes of meeting up with Rosaline. Romeo attends the ball as planned, but falls for Juliet as soon as he sees her and quickly forgets Rosaline. Tybalt, Juliet's hot-blooded cousin, recognizes Romeo under his disguise and calls for his sword. But Capulet, however, speaks kindly of Romeo and doesn't want to ruin the party with fight. Romeo risks his life by remaining on the Capulet estate after the party breaks up, to catch another glimpse of Juliet at her room, and in the famous balcony scene, the two eloquently declare their love for each other. The young lovers decide to marry without informing their
Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme. Romeo räägib isa Lorenzole, et ta on Juliasse armunud ja tahab temaga abielluda. Ning see saab teoks. Nad abielluvad salaja. Samal õhtul, kui nad on abiellunud, tekib Mercutio, kes on niiöelda Montecchi klannis ja Tybalti, kes on Julia nõbu vahel võitlus. Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm. Räägib neile, et Julia on väga masendunud, nutab ja nutab.
õhtul tulla, et Vend Lorenzo nad paari saaks panna. 5. stseen Amm venitab vastusega, kuid teatab Juliale, et ta kähku vend Lorenzo kongi läheks, kus Romeo võtab ta naiseks 6. stseen Lorenzo paneb nad paari. Kolmas vaatus 1. stseen Benvolio ja Mercutio seisavad Verona väljakul ja vaidlevad, kumb vihastub kiiremini. Seejärel ilmub Tybalt, kes otsib Romeot, kes ka välja ilmub. Tybalt solvab teda, kuid Romeo jääb sõbralikuks.ja Tybalt võtab seda solvanguna ja ähvardab teda,Romeot hakkab kaitsma Mercutio ning Tybalt ja Mercutio vahel algab mõõgavõitlus, mida Romeo püüab lõpetada, kuid asjata. Tybalt tapab Mercutio ja põgeneb, kuid naased veidi hiljem, misjärel Romeo tapab Tybalti. Romeo põgenebja ilmub Vürst, kellele Benvolio terve loo ausalt ära räägib ning Vürst pagendab Romeo. 2. stseen
" ROMEO: "Einoh, lähme ja teeme selle kiire asja siis ära." (Amm viib Romeo sinna, kus nad abielluvad. Noored näevad üksteist taas) (Laskuvad Lorenzo ette põlvili) LORENZO: "Kas sina Romeo võtad naiseks Julia?" ROMEO: "Jah!" LORENZO: "Kas sina Julia võtad naiseks Romeo?" JULIA: "Emm, mina vää (Lorenzo noogutab) noohh.. nagu.. olgu. Jah ma võtan!" LORENZO: "Te võte emmata!" (Julia kiirustab koos Ammega koju, Romeo jääb tänavale) (Romeole hüppab kallale Tybalt, Romeo parim sõber näeb seda ja läheb Romeole appi! Typalt ja Mercutio võitlevad, Tybalt tapab ta. Romeo võtab relva ja tapab Tybalti. Seda näinud pealt teener, kes räägib sellest kõigile!) (Romeo põgeneb.) (Lorenzo segab Juliale mürki, Julia joob selle ära!) (Julia on "surnud") (Romeo hüppab alla, et end tappa ja pääseda Juliaga ühte) (Julia tapab end järgi, sest ei suuda endale andestada, et Romeo tappis ennast tema pärast) KARDINAD LÄHEVAD ETTE. FINE!
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia...
/ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm: Siis mine kohe vend Lorenzo kongi,/ Seal ootab mees, kes sinust naise teeb. Amm ütled Juliale, kui ta oli Romeo teae talle edastanud nii. Nad abiellusid Lorenzo juures kirikus. 5. Mercutio: Sain haavata.. kuid teie kahe sugu / katk tabagu! Kas tema pääses tervelt? Kui Tybalt ja Mercutio kaklesid ja viimane sai surma. Romeo püüdis neid peatada kuid asjata. Mercutio sai surma. Romeo ärritus sellepärast ja tappis võitluses Tybalti. 6. Vürst: Ja seda süüd ta andeks küll ei saa:/ kui pagetatu peab ta jätma maa! Kui vürst sellest kuulis, andis ta Romeole tegelikult võimaluse, sest sellise teo eest pidi seaduste järgi surma saama, kuid Romeo pagetati. Ta tahtis olle enne surnud kui Juliast eemal. Ta elu oli seal aga ta saadeti riigist välja. 7
Kuid Romeo ei suudle Juliat põsele, nagu oli kombeks, vaid suule). Mõne aja pärast Romeo lahkub koos oma sõpradega peolt. Õhtul ilmub Romeo Julia akna alla ja avaldab oma armastust talle. Julia sulab poisi sõnade käes, ning armub. Romeo läheb vend Lorenzo juurde nõu küsima. Peale seda pannakse Romeo ja Julia salaja paari. Tybalt torkab Mercutiot kähmluse käigus (haav on surmav) Verona tänaval ning põgeneb. Mercutio sureb ära ja Tybalt tuleb tagasi. Romeo tapab Tybalti ja põgeneb . Siis jõuavad sündmuskohale Capulettid, Montecchid ja Vürst. Vaieldakse tükk aega kes on süüdi jms, Romeo pagendatakse maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele vastu kuni ta läheb vend Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzo'l on kaval plaan kuidas Romeo ja Julia saaksid rahus koos olla. Plaan näeb välja järgmine: Julia võtab rohtu mis paneb ta 2 päevaks magama
kus nad paari pannakse. Hoidja rõõmustab seda kuuldes kohe. Julia ilmub kirikusse ning toimub laulatus. Romeo sõbrad on rannas, kui sinna ilmuvad Capulettid. Nad soovivad ühega neist rääkida. Mercutio hakkab nalja tegema ning ajab nad närvi. Tybalt on tema peale vihane, kuna Mercutio oli enne üks Capulettidest, aga nüüd on Monteccidega koos. Romeo tuleb ning soovib rahu sõlmida Tybaltiga. Ta lükkab pakkumise tagasi ning uus sõda läheb lahti. Tybalt peksab Romeot ja Mercutio läheb vahele ning saab ise palju vigastada. Mercutio sureb Romeo kätevahel. Tybalt põgeneb ning Romeo sõidab talle järgi. Romeo on nii vihane, et sõidab otse põgenevale autole otsa. Tybalt põgeneb autost ning Romeo laseb ta maha. Romeo taipab mida ta tegi ning on shokis. Romeo põgeneb. Sündmuskohale jõuab peale seda politseiülem, kes ütleb, et Romeo on linnast pagendatud ning kui teda nähtakse, tuleb ta maha lasta
see leiab aja ja koha laulatuseks. Lepivad kokku, et peavad sidet saadikute abil. III stseen: Romeo külastab oma pihiisa Lorenzot. Ta pihib oma armumisest Juliasse ja palub Lorenzot neid juba samal päeval laulatada. Lorenzo on nõus, ehkki nimetab Romeot tuulepeaks, kes vaid hiljuti valas armupisaraid Rosalina pärast. Lorenzo loodab, et see armastus võiks vana tüli lõplikult lepitada. IV stseen: Mercutio ja Benvolio arutavad romeo olukorda. Benvolio teab, et Capuletti sugulane Tybalt on saatnud Romeole koju kirja arvatavasti kutsega duellile. Ilmub Romeo. Vahetatakse teravmeelsusi. Ilmub amm, kes otsib Romeot. Mercutio teritab amme üle keelt ja amm on sellisest käitumisest pahandatud. Romeo saadab Juliale sõna, et see samal õhtul pihile tuleks, kus siis pihiisa Lorenzo nad laulataks. V stseen: Julia ootab amme ja pahandab, et see nii kaua end oodata laseb. Amm ilmub ja teatab Juliale, et too mingu pihiisa Lorenzo kongi. Amm ise peab minema redeli järele, et Romeo
Julia- Capuletti suguvõsa noorim järeltulija(14 aastane), kes enamasti Kes enamasti täitis vanemate käske, kuid eiras kahe suguvõsa vahelist vaenu. Armastuse nimel ohverdas oma elu Lorenzo- Kiriku õpetaja, kes väga abivalmis ja aitas noortel salaja abielluda ja oli nõus kaasa mängima plaanis, et Romeo ja Julia koos põgeneda saaksid. Capuletti (Julia isa), Montecchino,(Romeo isa) Paris,( vürsti poeg) Tybalt, Mercutio, sinjoora Capuletti(Julia ema) ja Montecchi (Romeo ema) Konflikte tekib alguses selles, et kaks suguvõsa on omavahel riius, kuid nende suguvõsade lapsed armuvad üksteisesse. Kõik läheks suurepäraselt, kui katku hirmus poleks kiri Romeoni jõudmata jäänud. Romeo arvas, et Julia on surnud ja mürgitas ennast. Julia, aga pussitas ennast, sest Romeo oli ennast temapärast ära tapnud. Tsitaadi: ,, Ilma küljeluuta nagu kuivatatud heeringas."
"). Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud kummagi leeriga. Horatio kohta öeldakse ainult, et ta on Hamleti sõber. Mercutio ei ole seotud kummagi perekonnaga, kuid on teretulnud mõlemas majas, olles Vürst Escaluse sugulane. Ta eelistab Montecchisid, sest ei suuda taluda Tybaltit (Ta astub Romeo kaitseks välja Tybalti vastu, kes ta tapab.). 4. Tybalt ja Laertes Tybalt on väga keevaline, pulbitsev ja kannatamatu isiksus. Ta tappis Mercutio väga haledal moel torkas teda Romeo käe alt. Tal on väga madal enesehinnang ( kuningas ütles talle peol kõigi inimeste ees veidi halvasti, kui ta Romeoga võidelda tahtis, Tybalt võttis selle väga hinge ning solvus ja vandus Romeole kättemaksu ). Ka Laertes on keevaline inimene ning sarnaselt Tybaltile oli ta väga alatu, lubades Hamleti kas või kirikus tappa. Erinevalt Tybaltist
Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit lahutaks iidse vaenu kahe perekonna vahel. Kolmandas vaatluses tapab Tybalt suurest vaidlusest Mercutio ning kättemaksuks sõbra eest, tapab Romeo Tybalti. See sündmus suurendab viha veelgi Capuletti´de seas. Kohtuotsusega pagendatakse Romeo Veronast, kuid Romeo ei tee seda. Paris ja Capuletti´d panevad laulatuse kuupäeva paika. Neljandas vaatluses läheb Julia Lorenzo jutule, et too aitaks teda selles, et ta ei peaks Parisega abielluma. Lorenzo mõtleb välja plaani , kuidas see kõik teoks teha.
mõõgaga ning hiljem haavab selle sama mõõgaga Laertest. Varsti kuuleb, et mõõk oli mürgitatud, siis lööb selle mõõga läbi kuninga ning sunnib teda veel mürgitatud veini jooma. Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi. Ühiseid traagilisi jooni võib leida veel sõprade surmast, kuid ,,Hamletis" on sõbrad reetlikud. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo sõber Mercutio mõõgavõitluses Tybaltiga. Benvolio teatab Romeole, et Tybalt tappis Mercutio. Romeo maksab selle eest Tybaltile kätte, mille tagajärjel Tybalt sureb. ,,Hamletis" on Hamleti sõpradeks ülikoolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern, kes kuninga soovil üritavad välja uurida Hamleti halva tuju põhjuseid. Hamlet saab sellest peagi teada, et kuningas Claudius on nad saatnud tema järel nuhkima. Kuningas saadab Hamleti koos Rosenctantzi ja Guildensterniga Inglismaale, kus aga tema sõbrad hukkuvad ning ise läheb tagasi Taanimaale.
Romeo ja Julia Romeo ja Julia on armunud noorukid, kes armuvad pööraselt esimesest silmapilgust, teadmata, et nende armastus on keelatud viha tõttu, mis on kahe perekonna Montague'ide ja Capulet'ide vahel. Romeo ja Julia abielluvad sajala Julia hooldaja abiga. Samal ajal tahab Julia isa, et too abielluks Paris'ega ning kui Julia keeldub, pöörab kogu ta perekond talle selja. Kui Romeo tapab Julia sugulase Tybalt'i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio, peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Kui Romeo peidab end Mantua's, pöörab Julia perekond Juliale selja ning segaduses tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist. Kahjuks ei näe Romeo kunagi kirja ning
Armastuslugu algab sellest, kui Romeo Montecchi läheb pere maskipeole ning seal ta kohtab Julia Capuleti, kellesse ta esimesest silmapilgust armub. Peol tekib tüli Motecchi ja Capuleti perede vahel ja Montecchi pere lahkub peolt. Hiljem peo lõppedes hiilib Romeo hilja öösel Capuletide maja juures ringi, otsides Juliat, et talle oma armastust avaldada. Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio. Äsja peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Samal ajal kui Romeo on peidus politsei eest, läheb Julia Friar Lawrence’i juurde sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Julia saab endale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused, ja saadab Romeole kirja, oma plaanist. Millegi pärast kiri ei jõua Romeole ja kuuldes, et Julia on surnud, tõttab murtud südamega ta endale mürki ostma, sest ta ei suuda oma
Muusika oli kirjutatud, nagu arvata võib, etenduse autori enda poolt. Taustamuusika oli klassikaline instrumentaalmuusika. Kõige enam ,,action"-it oli teises vaatuses, kus Montecchid ja Capulettid tülitsevad ning kus hukkub Romeo vaenlase, Tybalti käe läbi Romeo sõber, Mercutio. Selle eest tapab Romeo ka Tybalti. Sellega on perekonnad veel rohkem tülis ja veel väiksem on võimalus kahel armastajal, Romeol ja Julial abielluda. Mulle meeldis kõige enam Tybalt, sellepärast, et ta oskas silmapaista. Ta tantsis väga jõuliselt. Kõige vähem meeldis mulle Julia. Tema tundus sellise hädapätakana. Kindlasti on asi selles, et tema roll on ka selline, kus ei saa muudmoodi, aga mulle igatahes ei meeldinud. Kostüümide kohta võiks niipalju öelda, et need olid lihtsad. Julia kandis lihtsat kollast, ülepea tõmmatavat kleidikest. Armunute isadel-emadel olid aga uhked kostüümid seljas. Ka teistel tantsijatel olid seljas tavalised riided
Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vanemad oleksid sellele abielule kindlasti vastu. Samal ajal tahab aga Juliaga abielluda üks noor aadlik, nimega Paris. Julia isa otsustab Julia eest, et Julia abiellub Parisega. Juhin tähelepanu sellele, et Julia hakkas saama alles neliteist - tookord olid sellised abielud aga tavalised. Samal ajal tapab üks Capulettide sugulane Tybalt Romeo sõbra ja Romeo tapab kättemaksuks omakorda tema. Selle peale aga pagendatakse Romeo Veronast Mantuasse. Julia on hirmus kurb kõige selle pärast ja Romeo samuti. Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu
Apteekri poe kohta ütleb Romeo: armetu poelogu. 3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad. TEINE VAATUS Romeo ja Julia paljastavad end teineteisele, avaldavad armastust. Teise vaatuse lõpus laulatab Lorenzo Romeo ja Julia. KOLMAS VAATUS Romeo ja Tybalti asjade klaarimine, mille käigus tapab Tybalt Romeo sõbra Mercutio ning seepeale tapab Romeo Tybalti. Romeo läheb Juliaga hüvasti jätma enne pagendusse minekut. Juliat sunnitakse Parisega abielluma. NELJAS VAATUS Vend Lorenzo mõtleb välja plaani, et Julia nõustugu Parisega abielluma, kuid enne seda võtab rohtu, mis viib ta 42 tunniks varjusurma. Neljas vaatus lõppebki sellega, et leitakse varjusurmas olev Julia, keda peetakse surnuks. VIIES VAATUS Mantuas olev Romeo saab teate Julia surmast. Kahjuks ei jõua temani
2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks
Vältab 5 päeva. Armastuest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on. Verona päevas näidatakse Julia perekonda. Julia ema oli 28.a. Tal oli kosilane - Krahv Paris. Romeo tähendab tõlkes palverändur. Loeb värsse, Romeol on hinges armuvalu. Korraldatakse maskiball. Capulettide majas, et Julia saaks Parisega rohkem tuttavaks
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus. 1592 on juba tuntud nimi näitekirjanduses. 1596 poeg Hamlet suri. 1611 pöördub tagasi kodulinna. 1616 haigestub tüüfusesse, suri samal aastal enda 52. sünnipäeval. Looming jaguneb kolme perioodi : 1) Elurõõmsad ja värvikad komöödiad. ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära ei millestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Richard Kolmas", ,,Henry Neljas"...
William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 1. Lugesin William Shakerspeare teost ,,Romeo ja Julia". 2. Teos valmis umbes XVI saj lõpupoole. Seda nimetatakse W. Shakespeare teise perioodi alguses valminud teoseks. 3. Tegevuskoht on Verona. 4. Kokkuvõte vaatuste kaupa. a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule pe...
20132014 oli ta Eifmani Balleti esitantsija Peterburis, kus ta tantsis Ivani (,,Teispool pattu"), Tsekisti (,,Punane Giselle"), Kindralit (,,Onegin"), Kareninit (,,Anna Karenina") jpt. Sügisest 2014 on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad Peremees (Tubina ,,Kratt"), nimiosa Cranko ,,Oneginis", Thyl Ulenspiegel (Jelizarievi ,,Legend Thyl Ulenspiegelist"), Spartacus (Hatsaturjani ,,Spartacus"), Jumal ja Adam (Petrovi ,,Maailma loomine"), Paris ja Tybalt (Prokofjevi ,,Romeo ja Julia"), Tsaikovski Prints Désiré (,,Uinuv kaunitar"), Rotbart (,,Luikede järv"), Drosselmeier ja ,,Araabia tants" (,,Pähklipureja"), Jaropolk ja Vladimir (Mdivani ,,Kirg"), Minkuse Solor (,,Bajadeer") ja Espada (,,Don Quijote"), Adami Hans (,,Giselle"), Conrad ja Birbanto (,,Korsaar"), Pheobus ja Claude (Pugni ,,Esmeralda"), Girei (Assafjevi ,,Bahtsisarai purskkaev"), Tristan (Troyani ,,Tristan ja Isolde"), José (Stsedrini ,,Carmen-süit"), Kuldne ori (Rimski-
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle natukene ka täpsustamiseks detaile. Teksti sees pole ka kohti kirjeldatud. 4. I vaatus: Esimeses vaatuses saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna pe...
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni. Kangelase eesmärgid on alati õilsad, tõe eest võideldes satub ta talle üle jõu käivasse vastuollu ühiskonna, selles valitseva moraali, eetika, ja religiooni,...
liiderdaja), kuid samas on ka renessansslik külg (lõbusus, huumor, truu, nooruslik), sügaval sisimas on tal hea süda. Henry IV oli teistest mahukam. Tragöödiad "Romeo ja Julia" (1595) ja "Julius Caesar" (1599). "Romeo ja Julia" kirjutas ta komöödiate vahele ja ei ole väga rusuv, kuigi armastajapaar sureb. Tõeline armastus, üritavad tõkkeid ületada. Jällegi on Itaalia romantism(?) aluseks olnud. Palju meeldejäävaid tegelasi Romeo sõber Mercutio; Tybalt. Palju erinevat kõnestiili ja laadi mõned on hästi jutukad, teised ujedad ja vaiksed, mõned humoorikad, teised tõsised, osad ropendavad. See on Shakespeare'i väga hea võime, mis eristas teda teistest kirjanikest. "Hamlet" (1600-1602) on tema kõige kuulsam näidend. Võitlus õigluse eesti ja kahtlused iseloomustavad Hamletit. Jällegi väga palju silmapaistvaid tegelasi Ophelia, ema Gerthrud, onu Claudius, Ophelia vend, Polonius. Sündmused toimuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
