Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. Romeo veedab öö Julia juures. Romeo lahkub Veronast. Capuletti plaan laulatada Julia ja Paris. Lorenzo kiri Romeole. Julia näiline surm. Romeo ei saa kirja. Romeo ja Parise kahevõitlus. Paris langeb.
Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu panna. Deam..mul on kiire, pean jooksma aga te tulge ka sinna. Ciao! " SÕBRAD: (Kõik koos) "Tuleme jah. Tsau!" (Kui Romeo ja tema sõbrad sinna jõuavad, käib seal juba pidu. Poisid lähevad nö.
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik
· Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi nimekirja lugemisel, kuna ta ise lugeda ei oska. · Teener ütleb Romeole, et juhul kui ta ei ole Montecchi perekonnast, võib ka tema peole minna.Teener lahkub. · Romeo ja Benvolio arutavad peole minekust.Romeo otsustab peole minna. 3.tseen toimub Capuletti majas. 1 · Amm kutsub Julia, kuna ta ema tahab temaga rääkida. · Julia ema rääkis talle abielust ja sellest, et Paris tahab teda kosida.
Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm: Siis mine kohe vend Lorenzo kongi,/ Seal ootab mees, kes sinust naise teeb. Amm ütled Juliale, kui ta oli Romeo teae talle edastanud nii. Nad abiellusid Lorenzo juures kirikus. 5. Mercutio: Sain haavata.. kuid teie kahe sugu / katk tabagu! Kas tema pääses tervelt? Kui Tybalt ja Mercutio kaklesid ja viimane sai surma. Romeo püüdis neid peatada kuid asjata
Krahv Paris palub vanalt Capulettilt Juliat endale naiseks. Capuletti peab tütart veel liig nooreks, kuid soovitab krahvil ise neiu südant võita. Ta teatab, et korraldab õhtul peo, kuhu ootab hulgaliselt külalisi, ka krahv on teretulnud. Teener, kes peab kutsututele sõna viima, ei oska lugeda. Ta kohtab teel Romeod ja Benvoliod ja pöördub nende poole küsimusega, kas nad lugeda oskavad. Romeo loeb kutsutute nimekirja ette. Romeo on armunud onutütar Rosalinasse. Benvolio annab Romeole peomajja minna, et teiste neidude ilu Rosalina iluga võrrelda. Romeo on nõus Benvolioga kaasa minema, ehkki tema ajendiks on vaid näha Rosalinat. III stseen: Capuletti maja. Ema ja amm ( Julia imetaja) kutsuvad Julia. Ema vihjab Julia eale saab peagi 14. Amm meenutab oma tütart, kes nüüdseks siitilmast lahkunud. Juliale ütleb amm, et oleks õnnelik teda mehele minemas nähes. Ema küsib tütre arvamust abielu kohta ja teatab, et krahv Paris on soovinud Juliat kosida
Capuletide pere saab teada Julia kohtumisest Romeoga ja lähevab Romeot hävitama. Romeo tapab Julia sugulase Tybalt’i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio. Äsja peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Samal ajal kui Romeo on peidus politsei eest, läheb Julia Friar Lawrence’i juurde sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Julia saab endale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused, ja saadab Romeole kirja, oma plaanist. Millegi pärast kiri ei jõua Romeole ja kuuldes, et Julia on surnud, tõttab murtud südamega ta endale mürki ostma, sest ta ei suuda oma armastatud inimeseta elada. Saades endale mürgi, põgeneb Romeo politsei eest Capuletide kabelisse, kus ta näeb kirstus surnud Juliat. Samal hetkel, kui Julia hakkab ärkama, võtab Romeo mürki ja enne kui Romeo sureb, näeb ta, et Julia on elus, kuid juba on liiga hilja. Nähes surnud Romeot, Julia võtab
mõlemad, et on armunud ,,vaenlasesse" Teine vaatus 1. stseen Lahkudes peolt hüppas Romeo Capuletti aeda. Benvolio ja Mercutio otsivad teda, Mercutio paneb talle peale loitsu ja nad lahkuvad. 2. stseen Romeo alustab Julia akna all vestlust ning Julia ilmub aknale. Romeo ülistab Juliat ning Julia küsib miks Romeo peab olema just Romeo(mõeldes selle all, miks ta peab olema Montecchi perekonnast). Ütles Romeole et ta oma nime unustaks või võtaks tema(Julia) igaveseks endale ja ta(Julia) unustaks ise oma pere. Julia pärib, kuidas Romeo üle aia sai, sest see on nii kõrge ning Romeo vastas, et armu-tiivad kandsid ta üle. Nad tunnistavad teineteisele armastust ning Julia ütleb, et kui Romeo tunded on tõelised, saadab ta homme päeval kellegi Romeo juurde, Kellele Romeo peab ütlema laulatuse aja ja koha. Nad venitavad ,,Head ööd" ütlemisega ja Julia lahkub. 3. stseen
Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli. Isegi pärast Montecchi ja Capuletti leppimist ei jätnud ta tülinorimist järgi. Kui Romeo oma kaaslastega Capulettide korraldatud peole tuli, üritas Tyblat Romeot rünnata. Vana Capuletti ei lasknud tal seda teha ja isegi kaitses Romeot, nimetades teda tulbiks ning vooruslikuks noormeheks. Tyblat näiliselt küll taltus, aga seesmiselt lausa kees vihast ja vihkamisest. Ja see vihkamine sai ka loo arenedes Romeole ja Juliale saatuslikuks. Kolmas põhjus, miks noorte armunute lugu traagiliselt lõppes, oli see, et Julia vanemad olid tütrele juba mehe välja valinud. Nad ei teadnud, et Julia armastab Romeot. Kui nad oleksid seda teadnud, oleks nad ehk Julia valikuga leppinud. Aga Capulettidel ei olnud noorte salajasest armuloost õrna aimugi ja seepärast lubasid nad vürsti sugulasele Parisele, et Juliast saab tema naine. Romeo ja Julia aga olid nii armunud, et otsustasid salaja abielluda
Julia hoidja ja viib Julia ära ning ütleb talle, et see on sinu vihavaenlase poeg ning Romeo taipab ka, kes Julia on. Järgmine hetk hakkavad Romeo sõbrad minema ning võtavad Romeo ka kaasa, poolel teel hüpab Romeo autost välja ning jookseb majja tagasi, et veel Juliat näha. Ta on Julia akna all ning samal ajal tuleb Julia välja, aeda. Nad räägivad ning vannuvad teineteisele armastust, neid ei hoia see tagasi, et nende vanemad on vihavaenus. Julia lubab järgmisel päeval oma hoidjaga Romeole sõna saata. Romeo läheb hommikul esimese asjana preestri jutule, küsib luba, et ta nad õhtul laulataks. Ta on nõus, sest ta loodab, et see liidab vihavaenus olevad pered omavahel. Julia hoidja tuleb randa, kus Romeo enda sõpradega aega veedab. Hoiatab teda, et tüdruk alles nii noor on ning Romeo palub tal Julia kirikusse saata, kus nad paari pannakse. Hoidja rõõmustab seda kuuldes kohe. Julia ilmub kirikusse ning toimub laulatus. Romeo sõbrad on rannas, kui sinna ilmuvad Capulettid
Romeo ja Julia 1.Tragöödia ülesehitus 2. Nimeta näidendi teemad ja peaidee. 3. Millised suguvõsad kannavad üksteise peale viha? Milles see väljendub? 4.Kelle kohtumisega algab näidend? Kes lõpetab kokkupõrke? 5.Mis juhtub ballil? Kes ballil osalevad? 6. Millise mulje jätab Julia ballil Romeole? 7.Kus toimub teose tegevus? 8.Kes on peategelased? Iseloomusta neid. 9.Keda pead olulisteks kõrvaltegelasteks? Miks? 10. Kes esindab Veronas võimu? Kuidas teda iseloomustada? 11. Iseloomusta Julia vanemaid. Nende suhtumine tütresse. Millised on nende plaanid? 12. Iseloomusta Julia amme. Too teosest näiteid. 13. Romeo ja Julia üürike õnn. 14. Millised takistused on noorte teel ? Kes neid ületada aitavad? 15.Saatuslik eksitus- mis see on ? Kes on sellega seotud? 16
selja. Kui Romeo tapab Julia sugulase Tybalt'i, kuna Tybalt tappis Romeo parima sõbra Mercutio, peab ta end peitma politsei eest linnas nimega Mantua. Kui Romeo peidab end Mantua's, pöörab Julia perekond Juliale selja ning segaduses tüdruk pöördub Friar Lawrence'i poole sooviga end tappa, kuna ta ei saa olla oma armastatud mehega. Friar Lawrence annab Juliale mürgi, mis kaotab igasugused elutunnused kahekümneneljaks tunniks ning ta lubab kirjaga Romeole teatada nende plaanist. Kahjuks ei näe Romeo kunagi kirja ning kuuldes Julia surmast, kiirustab ta, süda murtud, endale mürki ostma. Mürk käes, põgeneb ta politsei eest Capulet'ide kabelisse, kus ta näeb kirstus lebavat surnud Juliat. Hetkel, mis Julia hakkab surmast ärkama, neelab Romeo kogu mürgi ning ta näeb, et Julia on elus, kuid on liiga hilja. Nähtust murtud Julia võtab Romeo relva ning tapab end sellega ära.
arenemiseks , lõpuks armsad surevad mõlemad ära ja vanemad hakkavad läbisaama üksteisega ja kahetsema. 3. Kas see lugu kõnetab ka tänapäeva noori? - Ma usun küll, selliseid olukordi juhtub ka tänapäeval ja vahet ei ole et see lugu väga ammu kirjutatud. 4. Kirjelda mis selles näidendis toimub ! - Lugu on kahe perekonnast, kus lapsed kokkusattumisel armuvad üksteisse esimesest pilgust. Nad salaja abielluvad. Vennapoeg ei suuda andestada Romeole salaja abiellu. Hakkab suur tüli. Sureb Romeo sõber, ta ei suuda sellega leppida ja kättemaksu käigus tapab vennapoega Tybalti. Romeot süüdistatakse pagenduses, ta sõidab ära Mantovasse. Juliat ähvardatakse abiellu paari panna, kuna arvatakse et õige aeg tuli ja ei ole tal õigust vastu panna. Julial ja Lorenzol tekkib meeleheitlik plaan , ta läheb surma sarnasesse unne, et Romeo tuleks ja ta hauakabelist kaasa viiks. Kiri ei jõua kohale, ja teener otsustab et ta elu ei ole
Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Neljas vaatus: Paris planeerib pulmi. Julia ja Lorenzo(kiriku õpetja) mõtlevad välja plaani kuidas Julia pääseks abielust ja saaks Romeoga põgeneda. Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat. Lorenzo saadab Romeole kirja, milles teavitab teda plaanist ja palub tal Julia juurde surnukambrisse minna kui ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani. Romeo kuuleb, et Julia surnud on ja kiirustab surnukambrisse. Seal on juba Paris, toimub võitlus. Romeo tapab Parise. Nähes, et Julia ongi surnud, joob Romeo kaasavõetud mürki ja sureb. Julia ärkab üles. Näeb, et Romeo on surnud ja suurest kurbusest võtab Rome pussi ja lööb selle endale südamesse ja sureb. Teose tegelasteks on :
kättemaksuks omakorda tema. Selle peale aga pagendatakse Romeo Veronast Mantuasse. Julia on hirmus kurb kõige selle pärast ja Romeo samuti. Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu. Samal ajal saadab siis Lorenzo Romeole kirja, kus teatab, kust Juliat on võimalik leida ja et ta pole üldse surnud. Kahjuks ei lähe asjad nii. Vastavalt plaanile nõustub Julia Parise abieluettepanekuga, kuid ta isa on nii rõõmus, et otsustab korraldada pulmad oodatust päeva varem ehk kolmapäeval. Julia joob siis seda "võlujooki" päeva varem ja on nagu surnud. Pulmi ei toimu. Samal ajal saab Romeo Julia kohta surmateate ja ta arvab, et Julia ongi surnud, sest Lorenzo kõike selgitav kiri ei jõua temani õigel ajal
Armastus on kui ohtlik mäng. Sa võid anda oma elu kellelegi, kes selle rikub. Ehtne näide sellest on, romaanis ,,Carmen" tegutsenud, Don Juan. Ta andis oma elu ja hinge Carmeni kätte, lastes Carmenil endale südamesse pugeda. Järgnes talle pimesi, kuid Carmen kasutas teda ära. Don Juan oli nii jõuline, kui ka tugev, kuid armastus tegi ta nõrgaks ja hapraks kui klaas. Äärmuslikul juhul võib armastus tappa ka reaalselt. ,,Romeo & Julia" on teos, kus Romeole läheb korda vaid see, et ta saaks olla oma armastatu, Julia, lähedal, mitte see, et Julia sugulased teda tappa soovivad. Reaalselt tappa saab ka armastus mõne usu või jumala vastu, sest on ju näiteid, kus üks või teine isik on korraldanud massimõrva armastusest oma jumala nimel. Teisest küljes eksisteerib tugev armastus lisaks veel abstraksete asjade või esemete vastu. Nagu
maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele vastu kuni ta läheb vend Lorenzo juurde abi paluma. Lorenzo'l on kaval plaan kuidas Romeo ja Julia saaksid rahus koos olla. Plaan näeb välja järgmine: Julia võtab rohtu mis paneb ta 2 päevaks magama. Rohi teeb ta nii kahvatuks, külmaks ja pulsi aeglaseks, et kõik arvad Juliat surnud olevat. Samal ajal saadab vend Lorenzo mungaga kirja Romeole, et kõike juhtunut selgitada ja teda asjadega kursis hoida. Koju minnes peab Julia olema nõus isa sooviga ja õhtul magama minnes jooma seda rohtu sisse. Julia talitabgi kõike Lorenzo sõnade järgi. Tüdruk leidakse hommikul surnult oma voodis, leinatakse ning viiakse hauakambrisse kuhu on maetud terve Capulettide suguvõsa. Kahjuks ei jõua kiri Romeoni. Sellest saab teada ka vend Lorenzo, ning ruttab kalmistule, et oodata Julia ärkamistja ära hoida kõige halvemat
Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme. Romeo räägib isa Lorenzole, et ta on Juliasse armunud ja tahab temaga abielluda. Ning see saab teoks. Nad abielluvad salaja.
mõõgaga ning hiljem haavab selle sama mõõgaga Laertest. Varsti kuuleb, et mõõk oli mürgitatud, siis lööb selle mõõga läbi kuninga ning sunnib teda veel mürgitatud veini jooma. Mõlemate teoste lõpud on traagilised, kuna peategelased hukkuvad, kas läbi mõõga või mürgi. Ühiseid traagilisi jooni võib leida veel sõprade surmast, kuid ,,Hamletis" on sõbrad reetlikud. ,,Romeos ja Julias" hukkub Romeo sõber Mercutio mõõgavõitluses Tybaltiga. Benvolio teatab Romeole, et Tybalt tappis Mercutio. Romeo maksab selle eest Tybaltile kätte, mille tagajärjel Tybalt sureb. ,,Hamletis" on Hamleti sõpradeks ülikoolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern, kes kuninga soovil üritavad välja uurida Hamleti halva tuju põhjuseid. Hamlet saab sellest peagi teada, et kuningas Claudius on nad saatnud tema järel nuhkima. Kuningas saadab Hamleti koos Rosenctantzi ja Guildensterniga Inglismaale, kus aga tema sõbrad hukkuvad ning ise läheb tagasi Taanimaale.
Esimese Common Rail-i ehk ühisrõhusüsteemi prototüüp arendati 1960-ndate lõpus Robert Huberi poolt Sveitsis.Esimesena ehitas sõiduautodele mõeldud otsepritsega diiselmootori Fiat autotootja 1987. aastal ja see mootor pandi peale Fiat Cromale. Aastal 1990 valmisid Fiatilt esimesed ühisrõhusüsteemid.Aastal 1994 läks projekt järelviimistluseks ja saritoodangule sobitamiseks üle Robert Bosch Gmp-le.Aastal 1997. pandi Common Rail süsteem peale Mercedes-Benzile ja Alfa Romeole. Aastal 1999. pandi süsteem peale ka veoautodele, milleks oli näiteks Renault RVI.Aastal 2001. Tuli välja teise genaratsiooni Common Rail süsteem mis tegi diiselmootori veel ökonoomsemaks ja võimsamaks. Neid mootoreid pandi peale nii Volvole kui BMW-le.Aastal 2002. Pandi teise generatsiooni Common Rail süsteem peale ka veoautodele, mis vähendas mootoris tekkivaid heitgaase ja lisas võimsust. Selleks veoautoks oli MAN.Bosch on autotööstuse ajalugu kirjutanud selle algusest peale
Julia pakkis asjad ja lahkus sealt majast. IV vaatus: Algab vend Lorenzo kongis, kus nad räägivad krahv Parisega juttu. Sinna ilmub ka Julia, kes tahab ja hakkab vend Lorenzole pihtima. Nad räägivad sellest, kuidas Julia ei taha absoluutselt Parisele naiseks minna, aga ta on selleks sunnitud. Kuigi nad teevad valmis plaani, mis neid peaks küll Julia ja Romeo kokku viima, kuid sellest plaanist ei saanud asj, sest sõnum plaanist ei ole Romeole jõudnud. Samal ajal käivad ette valimistused pulmadeks Capulettide majas. Sinna on kõige parem kokad ja teenindajad kokku kutsutud, et pulmad tuleksid ideaalsed. Julia küll proovib isale selgeks teha, et ta ei taha krahv Parist, aga isa juba oma meelt ei muuda. Julia läheb oma magamistuppa palvetama. Palvetab Romeo pärast. Järgmisel päeval lähevad lahti veel hullemad ettevalmistused. Hommikul, kui mingi Juliat ehk tulevast naist äratama, selgus, et ta oli surnud
3. Sibyl Vane tähistas Doriani jaoks kõikide romantiliste kangelannade kehastajat, kes toitis mehe kujutlusvõimet ning uudishimu. Mees käis teda pea igal õhtul teatris vaatamas, sest ta oli niivõrd lummatud tüdruku geniaalsusest. Abielust ei saanud asja sellepärast, et Sibyl mõistis oma võltslikkust teatrilaval. Ta sai aru, et polnud kunagi tõeliselt armastanud ega elanud. Kõik oli seni olnud tema jaoks teesklus, puhas näitlemine. Ta ei tahtnud lausuda armusõnu Romeole, kui need tegelikult olid mõeldud Dorianile, ta ei tahtnud enam naljatleda armastusega. Kui Henry ja Basil üht etendust vaatama tulid, näitles tüdruk väga halvasti, lausa läbikukkununlt ja seda meelega. Selle peale aga Dorian vihastas ning ütles, et ilma kunstita, ilma näitlemisoskuseta on Sibyl tühine koht ning ei vääri mehe armastust. Naine oli muutunud Doriani jaoks kolmanda järgu tavaliseks näitlejannaks ja ta süüdistas teda oma elu romantika rikkumises
aega. Lorenzo aga nägi selles ainult positiivset ja soovitas Romeol jätkata suhtlemist armastatuga, sest just see võiks olla võimalus perekonnad jälle omavahel lepitada. Romeo lahkus enda jutult vennaga ja läks linna keskväljakule. Seal ta sattus kokku enda sõpradega, ning hakkas jälle rääkima enda suurest armastusest. Järgmine hetk juba ilmus sinna Julia amm, kes tõi sõnumi Romeole Julialt. Selepeale saatis Romeo aga Juliale küsimusi amma kaudu, et kas Julial oleks võimalik tulla Romeo juurde pihile. Peale teate saamist ruttas Julia kohe pihile, ning seal nad ka liideti kiriku poolt ühte. c. 3. vaatus: Algab jällegi väljakult, kus veedavad aega Romeo ja ta sõbrad. Üks hetk satub sinna aga teine Julia suur austaja, kes soovib ainult Romeo surma. Tülli astub
Ta eelistab Montecchisid, sest ei suuda taluda Tybaltit (Ta astub Romeo kaitseks välja Tybalti vastu, kes ta tapab.). 4. Tybalt ja Laertes Tybalt on väga keevaline, pulbitsev ja kannatamatu isiksus. Ta tappis Mercutio väga haledal moel torkas teda Romeo käe alt. Tal on väga madal enesehinnang ( kuningas ütles talle peol kõigi inimeste ees veidi halvasti, kui ta Romeoga võidelda tahtis, Tybalt võttis selle väga hinge ning solvus ja vandus Romeole kättemaksu ). Ka Laertes on keevaline inimene ning sarnaselt Tybaltile oli ta väga alatu, lubades Hamleti kas või kirikus tappa. Erinevalt Tybaltist on Laertes väga kinni oma perekonnas, ta vandus kättemaksu oma isa ja õe surma eest. Laertes oli ka väga kergesti mõjutatav inimene uus kuningas suutis väga kergelt rääkida Laertese ära Hamletile kätte maksma. Võib öelda, et Laertes on nõrk, sest ise ta otsuseid langetada ei suutnud. 5
Julia pakkis asjad ja lahkus sealt majast. IV vaatus: Algab vend Lorenzo kongis, kus nad räägivad krahv Parisega juttu. Sinna ilmub ka Julia, kes tahab ja hakkab vend Lorenzole pihtima. Nad räägivad sellest, kuidas Julia ei taha absoluutselt Parisele naiseks minna, aga ta on selleks sunnitud. Kuigi nad teevad valmis plaani, mis neid peaks küll Julia ja Romeo kokku viima, kuid sellest plaanist ei saanud asj, sest sõnum plaanist ei ole Romeole jõudnud. Samal ajal käivad ette valimistused pulmadeks Capulettide majas. Sinna on kõige parem kokad ja teenindajad kokku kutsutud, et pulmad tuleksid ideaalsed. Julia küll proovib isale selgeks teha, et ta ei taha krahv Parist, aga isa juba oma meelt ei muuda. Julia läheb oma magamistuppa palvetama. Palvetab Romeo pärast. Järgmisel päeval lähevad lahti veel hullemad ettevalmistused. Hommikul, kui mingi Juliat ehk tulevast naist äratama, selgus, et ta oli
Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeole sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Puskin ,,Jevgeni Onegin" J
Hamletile jäi ainukesena truuks Horatio. Romeo ja Julia On kaks noort, Romeo ja Julia, kelle perekonnad on omavahel vaenus ja mõlemad keelavad kahel noorel kokku saada, kui nad avastavad selle, et mõlemad on teinetiesse armunud. Julia on juba lubatud teisele mehele. Romeo tapab end, kuna arvab, et Julia on surnud, kuna vaimulik lubas aidata, sest Romeo ja Julia jõudsid juba abielluda, igastahes, Julia võttis leotist, mis pani ta magama. Kiri ei jõudnud Romeole selle kohta, et ärkamisele tulla, ja seega tappis end. Julia ärkas, kuulis Romeo surmast, ja tappis end. Vältab 5 päeva. Armastuest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti
Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeole sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Põhiteema on keelatud armastus. http://raamatublogi.blogspot.com/2011/08/romeo-ja- julia-william-shakespeare.html
Julia pulmad peaksid toimuma neljapäeval Parisega. Julia, kes võitleb armastuse eest, on Julia liiga rõõmus, ja vana Capuletti toob pulmapäeva ettepoole. Nüüd on Julia hädas. Ta oli abiellunud vanemate teadmata Romeoga ja uuesti ei saanud ta abielluda kuna kahe inimesega korraga abielus olemine oli keelatud. Pöördus uuesti Vend Lorenzo poole, pakub Juliale rohu leotist, mis paneks ta 42 tunniks magam. Siis jõuaks kohale Romeo. Julia ongi nüüd "surnud", ja Vend Lorenzo peab saatma Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. Pilet nr 6 1. Keskaegne linnaromaan 2. Hamlet ja Claudius puudu Pilet nr 7 1. Keskaegne draama 2. Julia ja Ophelia
Puskin võttis enda peale vahendaja rolli. Puskin peidab oma võtteid, ent siiski annab ta signaale, et me neist mööda ei läheks. Moto on võetud ,,Äbarikust" loomatalitaja jutustab Mitrofanile lugusid. Motodega näitab Puskin, et kirjandus on lugude allikas ja et see on mäng kirjandustraditsiooniga, kirjandusega. See on tuntud süzeede ümbermängimine. Juttudes on parodeeritud maailmaklassikat (nt ,,Talutüdruk- preili" vastab ,,Vaesele Liisale" ja ,,Romeole ja Juliale"). Me peame aru saama, et paroodia ei ole mahategemine. Paroodia ja iroonia ei tähenda alati midagi halvustavat, aga need on ühele ja samale situatsioonile/objektile teisitivaatamine. Ta annab võimalust vaadata seda sama lugu hoopis teisest vaatevinklist. Ta annab võõrandumist. Väga tõsised lood muutuvad koomiliseks ja koomilistes lugudes on midagi traagilist. ,,Vaene Liisa" oli novaatorlik peategelaseks oli talutüdruk
kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Kahjuks aga ei suuda munk, kes Romeole sellest teatama pidi oma ülesannet täita. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. 12 Juhan Liiv (18641913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsiäärsel Riidma kandikohal. Kuna
See oli Claude Frollo. Asi oli üsna lihtne. Frollo oli teda ju leidnud, kasulapseks võtnud, toitnud ja kasvatanud. Väiksena oli Quasimodo tavaliselt Claude Frollo jalgade juures paopaiga leidnud, kui koerad ja lapsed temale jahti pidasid. Claude Frollo õpetas teda kõnelema, lugema ja kirjutama. Claude Frollo oli teda lõpuks ka kellalööjaks teinud. Ent Quasimodot suure kellaga paari panna tähendas sedasama, mis anda Romeole Julia. Quasimodo tänutunne oli sügav, kirglik, piiritu; ja kuigi ta kasuisa nägu oli tihti sünge ja külm, jutt napp. järsk ja käskiv, polnud tänutunne teda hetkekski maha jätnud, ülemdiakonile oli Quasimodo kõige alandlikum 148 ori, kõige kuulekam teener, kõige valvsam peni. Kui vaene kellalööja kurdiks jäi, tekkis tema ja Claude Frollo vahel salapärane ja ainult neile arusaadav märkide keel. Nii oli ülemdiakon ainukene inimene, kellega Quasimodo sai suhelda
annaabi.ee 
