Perioodilisuse seadus mitte ainult ei teinud kindlaks elementide omaduste perioodilisuse, vaid andis ka võtme aatomi ehitusest arusaamiseks ja määras kauaks ajaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui keemiliste omaduste perioodilise sõltuvuse elemendi aatommassist . Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi...
Metallide suhtelist kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi Kõige kõvem metall on kroom, mis kriimustab klaasi,kõige pehmemad on leelismetallid - leelismetalle võib aga noaga lõigata. Kõvad (Cr, Os, W, Ta, Ir, Mn). Pehmed (Pb, Au, Sn). Tihedus 0,5 22,5 Li kõige kergem; Raskemad Ir, Os; Tihedus sõltub aatommassist ja kristallvõre ehitusest, aatomi raadiusest. kergmetallid [5] < 5 g/ cm3 raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Magnetilised om. 1. ferromagnetilised magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas (Fe, Co, Ni) 2. paramagnetilised magnetiseeruvad nõrgalt (Al, Cr, Ti) 3. diamagnetilised tõukuvad (Sn, Cu, Bi) 2. Metallide keemilised omadused, leidumine looduses, saamine...
KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED 1.Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel. Keemiliste elementide, ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatommassist . Perioodilises süsteemi ahela koostas Mendelev, kus igale elemendile on oma lahter, koos aatomi numbriga, selle aatommassiga, nimega ja sümboliga. Iseloomustamisel saab tabeli perioodi numbrist teada aatoni elektronkihi arvu, aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel)....
Esineb mittemetallide liht- ja liitainetes. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes, tähis A r . Molekulmass molekuli mass aatommassiühikutes tähis M r . Mool ainehulga ühik (loendusühik) 1mol=6,02*10 23 osakest. Aatommassiühik (amü) suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatommassist . (1amü=1,66*10 -24 g) Lihtaine aine, mis koosneb ühe elemendi aatomitest. Halogeenid VIIA rühma elemendid, lihtainena on mürgised. Allotroop ühe keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena. Erinevad aatomite arvu ja paigutuse poolest molekulis. Lihtainete esinmemisvormid: 1. üksikaatomitena väärisgaasid, nt He, Ar, Ne 2. (kaheaatomiliste) molekulidena nt O2; H2; N2 (gaasid) ja I2, S8 3. tahkete kristallidena nt. metallid: Au, Fe, Ca... ja mittemetallid C, P...
tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2. = MCO2 44,0 g/mol = 39,844 44,0 = 4,156 ja suhteline viga 9,5% Kokkuvõte või järeldused: Süsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt erinev teoreetilisest aatommassist . 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Mõõta gaasiliste ainete maht, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al)....
Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist ). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
· Tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas, · Massiarv võrdub prootonite ja neutronite arvu summaga, · Neutraalses aatomis on tuumalaeng ja elektronide arv võrdsed. Isotoop sama tuumalaengu kui erineva massiarvuga aatomiliik. Aatomi mass tuuma massi ja elektronide massi summa. Määratakse eksperimentaalselt. Aatommassiühik mikroosakeste massi mõõtühik, 1/12 C-12 aatommassist . Molekulmass aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Ainehulk füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. Ühikuna kasutatakse mooli selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi, kui 12-s grammis C-12-s ehk Avogadro arv osakesi. Avogadro arv 6,022¤10²³ on valitud selliselt, et ühe mooli mistahes aine mass grammides võrdub arvuliselt tema molekulmassiga. Molaarmass ühe mooli aine mass grammides....
17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? Süsteem, kus keemilised elemendid on paigutatud mingi tunnuse või seaduspärasuse alusel tabelisse. 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? Ta paigutas sel ajal tuntud elemendid aatommasiis järgi kasvuritta ning siis sarnaste omadustega elemendid üksteise alla. 19) Millest koosneb perioodilisussüsteem? Koosneb keemiliste elementide nimetustest, sümbolist, aatommassist , tuumalaengust ja järjekorra numbrist. 20) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? Rida ülevalt alla ja A-rühma number näitab väliselektronide arvu. 21) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab? Periood on rida vasakult paremale ja näitab elektronkihtide arvu. 22) Millised omadused muutuvad või jäävad samaks, kui liikuda perioodis vasakult paremale? samaks jäävad elektronkihtide arvud...
Peptiid on aminohapete järjestus, millel puudub selgelt defineeritud 3D struktuur (lühemad kui 100 aminohapet). Valk on 3D mõõtmelise struktuuriga polüpeptiidahelad, sageli olemas ka kvaternaarsstruktuur. Valkude järjestuses eristatakse N- ja C- terminust (vaba amino rühm, või vaba karboksüülrühm). Valk kasvab alati N- terminusest C-terminusse. Dalton on aatommassiühik, s.o mikroosakeste massi mõõtühik, 1/12 süsiniku isotoobi C-12 aatommassist . 1 da = 1/N A (NA on avogadro arv). 3. Valgu struktuuritasemed, interakstsioonid, mis stabiliseerivad struktuure Sekundaarstruktuur on polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel. Tertsiaarstruktuur on kogu polüpeptiidahela kolmemõõtmeline struktuur. Valgud pakitakse nii, et tekiksid kõige stabiilsemad struktuurid (palju vesiniksidemeid ja minimaalne kontakt solvendiga)....
1s + s side ja 3 üksteisega risti olevat olevat s-p sidet. Tegelikult a iseloomustab mok-de vahelisi mõjujõude. Aatommass on suhtarv, mis näitab mitu korda on elemendi aga on tõestatud 4 ühesuguse keem-se sideme olemasolu, mis tek Reaalgaasi iseloom, kriitilise oleku esin. ja kriitilised parameetrid. aatommass suurem 1/12 12/6C aatommassist , kuna ta on suhtarv eri tüüpi orbit-de liitumise teel hübriidorbit-deks. Mille kattumine Kriit-s olekus läheb gaas üle vedeli-ks ilma, et ta om-d muutuksid. ilma ühikuta suurus. N: Ar(O)=16 sidemete tekkel on suurem s ja p orbitaalidel eraldi. 1s-orbitaali ja 4.4 Vedelikud. Molekulmass on arv, mis näitab mitu korda on aine molekulmass 2p orbitaalist tekib 3 orbitaali, mille vaheline nurk on 120...
MOLEKUL lihtaine või ühendi väikseim osake, mis eksisteerib iseseisvalt säilitades selle aine keemilised omadused. Ühe ja sama elemendi aatomid võivad moodustada mitmeid lihtaineid. NT: võib süsinik esineda mitmesuguses kristallvormis /grafiit, teemant, karbiin). Seda nim. ALLOTROOPIAKS Aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed (1,674*10 -27 kg) Arvutuste hõlbustamiseks on kasutusele võetud SÜSINIKUÜHIK, mis on 1/12 12/6 C aatommassist ja tema väärtus on 1,6*10-27 kg AATOMMASS suhtearv, mis näitab, mitu korda on elemendi aatomi mass suurem 1/12 12/6 C aatommassist. NT: Ar(O)=16. 1.9 Avogadro arv. Mool. Molaarmass MOLEKULMASS arv, mis näitab, mitu korda on aine molekuli mass suurem 1/12 6/23 C massist. NT: M(h2So4)=2+32+4*46=98 MOOL ainehulga põhiühik, mis sisaldab niisama palju osakesi, kui on aatomeid 12 g C-s (nim. Avogadro arvuks: 6.02 *1023 osakest mooli kohta. MOLAARMASS aine 1 mooli mass grammides...
Perioodides kordub elementide välis elektron Aatommass on suhtav, mis näitab mitu korda on elemendi Gaasi molekulaarruumala on ruumala jagatud moolide ruumala. kihi struktuur, millest ongi tingitud keemiliste omaduste kordu- aatommass suurem 1/12 12/6C aatommassist , kuna ta on suhtarv Vm=V/n, n=m/M, V=nVm, PVm=RT vus. Element kuulub rühma, millisele orbitaalile tema aatomis tu- ilma ühikuta suurus. N: Ar(O)=16 PV=m/MRT Clapeyron-Medelejev´I võrrand....
Massidefekt on vaadeldaval juhul 0,193 massiühikut ehk vaid 0,08 % reageerivate ainete algmassist. Kuna aatomite massid on väga väikesed (hapniku aatomi mass 2,65×1026 kg), kasutatakse manipuleerimiste vältimiseks suhtelisi aatomimasse. Viimaste ühikuks on võetud 1/12 aatomi süsinik12 (12C) massist, mida nimetatakse aatomimassiühikuks (amü ). 1 amü on 1,66×1027 kg . 1amü on 1/12 C isotoobi C12 aatommassist (~1,66054×1027kg). Amüd kasutatakse ka aatomite koostisosade massi (m) väljendamiseks: m (prooton) = 1,007 amü; neutroni mass m (neutron) = 1,008 amü. Prootoni ja neutroni mass ligikaudu 1 amü. Prootonite arv + neutronite arv = massiarv (A) Järjenumber = aatomnumber (Z) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv Vesiniku isotoobid: 1neutroniga (prootium), 2 neutroniga (deuteerium) ja 3 neutroniga (triitium; radioaktiivne)...
Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht....
Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
Sarnased elemendid sattusid tabelis samadesse ridadesse. Esitas oktaavite süsteemi 1864, inglise teaduse ühing ei kiitnud heaks. Julius Lothar Meyer: sei ka perioodilisustabeli, jättis tühje kohti, suht analoogne Mendelejeviga, sai ainult varem valmis ja esitas ka graafiku keemiliste elementide aatomruumala sõltuvusest aatommassist Mendelejev. Esitas 1869 perioodilisussüsteemi esialgse ja 1871 täiustatud variandilähtudes aatommasside järgi reastatud elementide omaduste ja valentsi perioodilisest kordumisest. Tuginedes valentsi muutumise seaduspärasusele, muutis mõnede keemiliste elementide järjekorda perioodilisustabelis (nt. Te I), oletades, et aatommasside määramises võis olla ebatäpsusi. Ennustas tühjadel kohtadel olevate ainete aatommasse, omadusi....
Taoline põhimõte on keemias rakendust leidnud juba alates 19. saj. teisest poolest. Alates 1960-61 aastast võeti aatommasside skaala aluseks 1/12 C-12 massist. Süsinikuühiku asemel kasutatakse nüüdisajal terminit aatommassiühik (amü). 33 1amü on 1/12 C isotoobi C-12 aatommassist (~1,66054×10-27kg). Amü-d kasutatakse ka aatomite koostisosade massi (m) väljendamiseks: m (prooton) = 1,007 amü; neutroni mass m (neutron) = 1,008 amü. 34 Aatomi mass moodustub tuuma massist ja elektronide massist. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (palju väiksem massidefekt esineb ka aatomite moodustumisel tuumast ja elektronidest) määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Sama elementide isotoopide...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997....
Kriitiline mass on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma koostisosadeks lahutamiseks. Massidefekt on erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate osakeste massi summa. Aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatommassist . Ioniseeriv kiirgus on võimeline aatomitest ja molekulidest elektrone välja lööma. Ioniseerivateks kiirgusteks loetrakse a, b, y, röntgen ja neutronkiirgus, aga ka ultravalgus. Ioniseeriv kiirgus võib rakumolekulide ioniseerimisel esile kutsuda: *muutused raku normaalses talitluses, *vigane rakk võib hakata ennast taastootma vähkhaigus, *suurem hulga molekulide või DNA molekuli lagunemisel raku surm. *kui sureb suurem hulk rakke ei pruugi mõni organ või kogu organism enam taastuda...