seda punkti nimetatakse kolmikpunktiks, monovariantne punkt. tasakaalu tingimustes. Lahuse komponendide om nim 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. partsuaalsteks moolsuurusteks Üldist faaside tasakaalu ühekomponentses süsteemis kirjeldab 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed Clausiuse Clapeyroni seadus lahused. Ideaallahused ideaallahus moodustub ühesuguses dP H dP HdT P2 H 0 1 1
18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31
mub aine vahetus. Süsteem on suletud, kui aine vahetus puudub. tav aine, mis ei muuda reaktsiooni tasakaalu olekut, kuid kiirendab selle 6.6 Lahuse omadused. Lahuse aururõhk. Raolti seadus. I 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. saabumist. Reaktsiooni kiirendajat minetatakse katalüsaatoriks ja aeg- Ideaallahused saadakse lähedaste füüsikaliste ja keemiliste Reaktsiooni soojus efekti all mõistetakse soojushulka, mis püsival lustajat inhibiitoriks. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni valikuliselt omadustega ainete segamisel. Kui puudub ruumala ja soojusefekt temperatuuril eraldub või neelub ainete mittepöörataval ja täielik- ehk selektiivselt. Katalüüsi toimumist seletatakse vaheühendite kaudu
oluliselt ja summaarse kiiruse määr kõige aeglasema reak-i kiirus. suhe kahes tasakaalulises süsteemis jääv suurus. lahusega, kus on H+ ja Cl ioonid 5) Ahelreaktsioonid Ahelreakts-de puhul tek-d reak-i võimelised osad 6.6 Lahuse om-sed. Lahuse aururõhk. Raolti seadus. I anoodireaktsioonis Zn = Zn2+ + 2e N: vabad radikaalid reaktsioonis eneses. Ideaallahused saad lähedaste fk-te ja keem-te om-tega ainete segl. katoodireaktsioonis 2H+ + 2e = H2 Radikaali reag-l lähteainega mood-d saaduste kõrval uued radikaalid, Kui puudub ruumala ja soojusefekt vdk aurustub ka keemtemp-st Sama skeemi järgi korrodeerub hapete lahustes Fe. Õhuhapniku mis võimald-d reakts-i jätkumist. madalama temp-i juures
Lahuse lahjendamine allub seosele Ca Va= Cl Vl , kus Ca ja Cl on alg – ja lõppkontsentratsioonid ning Va ja Vl vastavad mahud. Ained toimivad reaalseis lahuseis mitte oma kontsentratsioonide (C) vaid aktiivsuste (a) kaudu, kusjuures kehtib seos C = a , kus on nn. aktiivsusetegur. Lahjendatud lahuseis see tegur võrdub ühega ja allpool me kasutame seetõttu kõikjal aktiivsuste asemel kontsentratsioone.Taolisis lahuseis olevad osakesed ei mõjuta üksteist, need on nn. ideaallahused. Reaallahuseis tuleb lahustunud osakeste kontsentratsiooni asemel kasutada vastavaid aktiivsusi, nagu ülalt näha viimaste väärtused sõltuvad lineaarselt lahuse kontsentratsioonist. Lahuse omadusi, mis sõltuvad ainult lahustunud aine osakeste arvust, mitte aga nende tüübist, nimetatakse kolligatiivseteks omadusteks: lahuse külmumistemperatuuri alanemine ja keemistemperatuuri tõus, osmootne rõhk ja analoogne nähtus - dialüüs.
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
